Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Nõmmele lisandus uusi tänavanimesid

16.08.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus määras nime viiele Nõmme linnasoas asuvale tänavale.

Männiku asumis Männiku tee 106/1 ja 106/2 vahelt läände suunduv kõrvalharu saab nimeks Okka tänav. Kõrvalharult on juurdepääs seitsmele aadressi korrastamist vajavale maaüksusele. Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjonis olid kaalumisel erinevad nimeteemad tootmise ja tööstusega seotud nimedest männiku nimeteemani. Sobivaimaks pidas komisjon varem Nõmmel olnud ja Männiku tee nimega seonduvat Okka tänava nime.

Nõmme Linnaosa Valitsus kooskõlastas nimekomisjoni taotluse 26. aprillil 2017.Tänavanime määramisest teavitati ka maaomanikke, kelle aadressi uuest tänavanimest tulenevalt eraldi korraldusega muudetakse.

Männiku asumis Lootuse puiesteel Kagu ja Paul Kerese tänava vahelises lõigus idasuunas kulgeva ja iseseisva tänavana tajutava kõrvalharu nimeks saab Unistuse tänav.

Kõrvalharult on juurdepääs viiele maaüksusele, ebaloogilise numeratsiooni tõttu tuleb sellele määrata omaette tänavanimi ja vastavalt sellele korrastada aadressid. Küsimust arutanud Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon kaasas tänavanime valimisse ka asjassepuutuvad maaomanikud ning Lootuse puiestee nimest tulenevalt käidi sarnaselt optimistlike nimevariantidena välja Soovi tänav ja Unistuse tänav. Saadud tagasisidest ilmnes, et enamik maaomanikest eelistas Unistuse tänava nime. Nõmme Linnaosa Valitsus kooskõlastas Unistuse tänava nime 21. juunil 2017.

Pääsküla asumis pannakse Raudtee tänava eraldiseisvale lõpuosale nimeks Viisi tänav. Raudtee tänava eraldiseisvale lõpuosale Viisi tänava nime määramine ja looduses tähistamine parandab hoonete leitavust, loob loogiliste aadressidega linnaruumi ja on kooskõlas ka riigihalduse ministri kinnitatud kohanime vormistamise ja kasutamise korraga. Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon otsustas kasutada Lauliku ja Värsi tänava nimedega haakuvat Viisi tänava nime. Nõmme Linnaosa Valitsus kooskõlastas Viisi tänava nime 9. mail 2017. Tänavanimede määramisest teavitati ka maaomanikke, kelle aadressi uutest tänavanimedest tulenevalt muudetakse.

Ühtlasi muudetakse Pääsküla asumis paikneva Kalda tänava leviala ning märatakse nimi kahele eraldiseisva tänavana tajutavale kõrvalharule. Suvila ja Kastani tänava vahelisele lõigule pannakse nimeks Villpea tänav ning Õitse tänavalt põhjasuunas lähtuvale tänavaharule Kaldapealse tänav.

Kalda tänava nimi määrati 1925. aastal ja leviala kohta skeemi ei ole säilinud. Vanade kaartide ja Kalda tänava järgi antud aadresside alusel on näha, et tänav algas Suvila tänavalt ja lõppes Vääna raudtee juures oleva raudtee liivaaugu juures. Praegu ulatub Kalda tänav Kadaka puiesteeni, kuid tänava algusena on kohanimeregistris kujutatud ka Kastani ja Suvila tänava vaheline lõik, mis ei saa aga Kalda tänava osaks olla kuna Kalda tänava aadressid algavad alates Suvila tänavast. Arvestades, et nime vajav tänav kulgeb mööda Harku raba serva, pakuti siia levinud rabataime järgi Villpea tänava nime, mida oleks hea kasutada ka tänava võimalikul pikenemisel Pilliroo tänavani. Kalda tänava Õitse tänava ristmikult lähtuvale kõrvalharule pakkus komisjon Kaldapealse tänava nime, mis jätaks alles ka seose tänava endise nimega. Nõmme Linnaosa Valitsus kooskõlastas nimekomisjoni ettepaneku 9. mail 2017.

Põhja-Tallinnas Pelgulinna asumis paiknev detailplaneeringu alusel Mulla ja Härjapea tänava vahele kavandatud tänava saab nimeks Mullamaa tänav ning Sõle ja Mullamaa tänava vahele kavandatud uus tänav hakkab kandma Kesa tänava nime.

Uute tänavate nimeküsimust arutanud Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon leidis, et Härjapea tänavani viimisel kaotab Mulla põik oma põiguliku olemuse – senise lühikese tupiktänava asemel tekib Mulla tänavaga peaaegu sama pikk ning kahte tänavat ühendav uus tänavalõik. Sellest tulenevalt otsustati Mulla põigu pikendamise asemel tänavale uus nimi valida. Et jääks alles side tänava endise nimega ja Mulla tänavaga otsiti mulla-eesliitelisi nimesid. Valituks osutus Mullamaa nimi, mis tähendab mullarohket, mullakat ja ka rohukamarata maad. Ühtlasi haakub Mullamaa tänava nimi sealkandis olnud ajaloolise Poriküla nimega. Sõle tänava ja Mullamaa tänava vahele kavandatud uuele tänavale olid kaalumisel heinamaateemalised nimed ja mulla sünonüümid. Heinamaaga seotud nimedest on Tallinnas seni kasutamata Kesa tänava nimi, mida peeti Sõle tänavalt algavale uuele tänavale sobivaks, lihtsaks ja suupäraseks. Põhja-Tallinna Valitsus kooskõlastas nimekomisjoni ettepanekud 17. mail 2012.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

KV.EE: Majade pakkumisi on vähem, hinnad tõusevad

16.08.2017 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE kaudu otsiti juuli kuus Eestis ostjat kokku 3127 majale. Aastataguse ajaga võrreldes on majade müügipakkumine vähenenud 4%. Majade Eesti keskmine pakkumishind oli juuli kuus 1083 €/m², mis on eelmise aasta suvest 6% rohkem.

Majade pakkumishinnad kõiguvad maakondlikult laias skaalas. Kõige enam küsitakse majade ruutmeetri eest Harju maakonnas. See on ka ainus maakond, mille keskmine majande pakkumishind ületab portaalis KV.EE 1000 euro maagilist piiri.

Harju maakonnas asuvate 2008 maja müügipakkumise keskmine pakkumishind oli 1283 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on müügipakkumisi jäänud 3% vähemaks, kuid hind on kasvanud 3%.

Suuruselt järgmine turu piirkond pakkumiste arvu alusel on Tartu maakond. Sealgi on majade müügipakkumiste arv aastaga vähenenud 3%. Tartumaa majade müügipakkumiste hind 955 €/m² püsib aastataguse lähedal.

Nii Harju kui Tartu maakonna puhul väärib tähelepanu asjaolu, et majade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on maakonna keskuses ehk Tallinnas ja Tartus jõudsalt vähenenud, kuid kogu maakonnas on pakkumisi vähemaks jäänud ainult 3%. See tähendab, et keskusest väljaspool asuvate pakkumiste arv on märgatavalt suurenenud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	07/2016	07/2017	Muutus, %	07/2016	07/2017	Muutus, %
Eesti	3 269	3 127	-4%	1 024	1 083	6%
Harjumaa	2 064	2 008	-3%	1 250	1 283	3%
Hiiumaa			NA	738		NA
Ida-Virumaa	114	126	11%	697	565	-19%
Jõgevamaa	27	28	4%	325	294	-9%
Järvamaa	35	29	-17%	357	482	35%
Läänemaa	41	31	-24%	701	704	0%
L-Virumaa	55	41	-25%	583	565	-3%
Põlvamaa	14	14	0%	428	422	-1%
Pärnumaa	252	187	-26%	799	943	18%
Raplamaa	113	108	-4%	585	629	8%
Saaremaa	26	18	-31%	742	767	3%
Tartumaa	443	429	-3%	958	955	0%
Valgamaa	35	37	6%	421	532	27%
Viljandimaa	27	40	48%	514	513	0%
Võrumaa	23	31	35%	415	381	-8%

Narva	30	53	77%	429	333	-22%
Pärnu	61	65	7%	966	1 057	9%
Tallinn	816	742	-9%	1 385	1 466	6%
Tartu	322	257	-20%	1 013	1 027	1%

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Domus Kinnisvara: Kõrghooajast kinnisvaraturul

16.08.2017 Janis Rimitsans

Pea viieteistkümne aastase karjääri jooksul kinnisvaramaaklerina puutun ikka ja jälle kokku klientide küsimusega millal on õige aeg müüa? Kevadel, talvel, sügisel või hoopiski suvel kui inimestel on aega oma igapäevatöö kõrvalt tegeleda ka muude asjadega? Ühest vastust sellele siiski ei ole. Kõigepealt tuleks mõista mida ja miks müüakse.

Vali müügiks õige aeg

Õige müügiaeg sõltub mitmest aspektist ning eesmärgist. Kui müüa kinnisvara, mille väärtus on kallim kui uus soetatav, siis on turu kõrgperioodil tehtav tehing kindlasti õige valik. Vastupidisel juhul on mõistikum oodata turu tipu langemist. Iga olukord sõltub konkreetsest müügi eesmärgist ning ajaoludest, seega otsest vastust sellele pole. Pigem on olemas aasta lõikes kuumemaid ja jahedamaid perioode.

Kuumad kuud turul

Aegade jooksul on välja kujunenud perioodid, mis on kinnisvaraturul kuumemad. Eeldusel, et aastalõikes on turg stabiilne ja seda ei mõjuta muud tegurid, on üheks vaikseimaks perioodiks turul 15. detsember kuni 5. jaanuar. See on aeg, kus inimestel on niipalju muud teha, et mõte kodu vahetamisest ei ole kindlasti prioriteet number üks. Lisaks on lähtuvalt majandusliku olukorra aina paremaks muutumisest olemas ka talvine puhkuste periood, mis langeb eelpool toodud ajaga paljuski kokku.

Teine periood on umbes 20.08-10.09. Sel ajal on paljud seotud koolide algusega ja seda mitte ainult kooliskäivate lastevanemate näol vaid ka vanavanemate, ülikooli minejate jne. Seejärel algab kinnisvaraturul sügishooaeg, mis kestab pea talvise vaikse perioodini välja. Seda võiks nimetada ajaks, mil kinnivara valdkonnas töö käib, kuid siiski pole tegemist veel päris kõrghooajaga. See saabub reeglina kevadel ilusate ilmade sabumisega, mil lõppenud on meile omane ülipikk kaamos ja kõik tundub palju ilusam kui viimastel kuudel. Selline inimeste meeleolu mõjutab nii mõndagi otsust tegema. Seega võib öelda, et kasuliku müügitehingu tegemiseks on parim aeg kevad.

Millal alustada tegevusega?

Millal siis ikkagi alustada tegevusega? Kas vahetult enne kõrghooaja saabumist ja paisata aprillis turule uus ja värske objekt ning siis see kiirelt realiseerida? Kindlasti on sellele küsimusele vastused ja arvamused erinevad, kuid minu isiklik nõuanne oleks siiski lähtuvalt kinnisvara müügi tavapärasest pikkusest ja praktikast, et valikuvõimaluse korral alustada müügiprotsessiga sügisel, et jõuda kevadel soovitud tulemuseni. Teinekord on vaja enne alustamist korrastada kinnisvara dokumentatsiooni, jõuda kokkuleppele sugulastega, teha vajadusel värskendusremont jms, mis võivad müügi algust pikalt edasi lükata. Et vältida ootamatusi oleks mōistlik enne nõu pidada ka pädeva maakleriga, kes selliste asjadega igapäevaselt kokku puutub ja neile oma põhitööna on juba harjunud lahendusi otsima. Kui jahtida kiiret tehingut alguse ja lõpuga kevadel, on oht, et see ei õnnestu ja saabub suvi. Suvi, aga on tõesti puhkuste aeg ja see on ka turu madalaim periood. Erandiks on korterid, mis ostetakse eesmärgiga välja üürida ja teenida seal üüritulu. Üüripindade segmendis võib tōesti väita, et parim hooaeg on suvi, eriti juuli ja august kui elupinda vajavad mujalt Tallinna tulnud noored.

Seega ühest soovitust just ühtemoodi toimida ei ole. Kõik sõltub eesmärkidest, vajadustest ja turu hetkeseisust ning kõikide tekkivate küsimuste korral saan teid kindlasti aidata leidmaks kõige optimaalsem lahendus.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Arco Vara: Juulis leidis Tartu korteriturul ajutiselt aset keskmisest kiirem aastane hinnakasv

16.08.2017 Mihkel Eliste

Tartu linnas tehti juulis 165 korteritehingut. Võrreldes juuniga tehti 25 tehingut rohkem. Võrreldes 2016. aasta juuliga tehti aga 29 tehingut rohkem, mille juures tehinguaktiivsus kasvas 21% võrra. Juulis tehtud tehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes sealjuures 1 348 €/m2. Võrreldes varasema kuuga kasvas hinnatase 8,8% ning võrreldes aastataguse perioodiga 10%.

Olenemata keskmisest kiiremast hinna- ja tehinguaktiivsuse kasvust ei ole siiski Tartu korteriturul midagi erakordset üle pikemat aega kestnud stabiilse turu taustal muutunud. 2016. aasta juulis esines ainuüksi ajutiselt madalam hinnatase ja tehingute arv, nii järelturul kui uute korteritega tehtud tehingute osakaal püsis juulis võrreldes varasemate perioodidega sarnane. Tartu korteriturul on aastane mediaanhinna kasv püsinud pikema perioodi vältel endiselt ligi 4%lise kasvu juures, kus tehinguaktiivsus on viimaste kuude vältel olnud pigem alaneva trendiga. Juba mõnda aega stabiilsena püsinud turu taustal on pikenema asunud nii vanemate kui uute korterite müügiperioodid, ostjaskond on muutunud ostuotsuste langetamisel kaaluvamaks.

Lähikuudel on oodata Tartu kinnisvaraturul võrdlemisi tasakaaluka olukorra jätkumist, kus periooditi võib nii tehinguaktiivsus kui statistiline hinnatase keskmisest enam kõikuda peamiselt uute arendusprojektide asjaõiguslepingute sõlmimise järgselt. Nii augustis kui septembris on oodata senise turuaktiivsuse püsimist, mille saatel jätkub tagasihoidliku hinnakasvu esinemine.

Üürikinnisvarasse investeerimine ei ole enne kooliaasta algust kasvanud, mida kinnitab ka igakuiselt sarnane juriidilisest isikutest omandajate osakaal kogu ostu-müügi kinnisvaratehingute arvus, mis on siiski ligi poole võrra kõrgem kui möödunud kahel aastal. Üüripakkumiste arv on pöördunud langusesse ning üürihinnad on alates maist igakuiselt vähehaaval kasvanud keskmiselt 3,7% kuus. Üüripakkumiste arvu alanemise lõppemist on iga-aastaselt oodata oktoobris-novembris, mille juures aga enne kooliaastat parema kvaliteediga korterite kiirelt kasvavad üüripakkumiste hinnad taanduvad mõnevõrra kiiremini.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Riigikohtu praktika: Puudusega kinnisasja müük ja puudustest teavitamine

16.08.2017 Tõnu Toompark

Kohus selgitas selles kohtuasjas mitmeid olulisi küsimusi seoses asja puudusega, ostja puudusest teadma pidamisega ja puudustest teavitamise teate kätteandmisega.

Asjaolude kohaselt osteti elamiseks kinnisasi, millel asus suvilast ümberehitatud elumaja. Pärast valduse üleandmist avastas ostja, et kaevus on vesi kasutamiskõlbmatu, elamu küttekolded on kasutuskõlbmatud (pliidi küttekolle on amortiseerunud, kamin ei tõmba ning ajab suitsu sisse, korsten on pragunenud) ja reovee kogumiskaev ei ole vettpidav. Müüjad olid müügilepingus andnud standardse kinnituse, et lepingu esemel ei ole neile teadaolevaid varjatud puudusi. Enne lepingu sõlmimist vaatasid ostjad lepingu eseme üle ilma eriteadmistega isiku abita.

Ostja saatis müüjale hinna alandamise teate tähitud kirja teel, mida ei õnnestunud müüjale kätte anda ja see tagastati ostjale hoiutähtaja möödumise tõttu.

Otsuses selgitati järgnevat:

Kui kinnisvarakuulutuse järgi pakuti müügiks aasta ringi kasutamiseks kohandatud suvemaja, said ostjad sellisest müügikuulutusest lähtuda;
Elamu kasutamise eelduseks on üldjuhul töökorras pliit, vee kasutamise võimalus ja muude võimaluste puudumisel töökorras kogumiskaev, mille olemasolu korral oleks võimalik elamut pidevalt kasutada. Loetletud tingimused on elementaarseteks tingimusteks, millele peab elamiseks mõeldud lepinguese eelduslikult vastama, see tähendab, et tegemist ei ole eritingimustega, milles pooled peavad eraldi kokku leppima. Kui lepinguese eeltoodule ei vasta, on tegemist eelduslikult lepingueseme puudusega. Müüja saab oma vastutuse selle eest välistada üldjuhul üksnes siis, kui ta on puuduse enne müügilepingu sõlmimist ostjale avaldanud.
Kohus luges puudusest teatamise õigeaegseks, sest tõendati, et kiri saadeti müüjale tähitud kirja teel ja seega valis ostja mõistliku viisi puudusest teatamiseks. Teate võis müüjale kättetoimetatuks lugeda seaduse sätte järgi, mis ütleb, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70).
Ostja võib puudusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või puudusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja puudusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale.
Kohus selgitas müüja teadma pidamist järgmiselt: kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma. Müüja teadma pidamise hindamisel on muuhulgas oluline, kui kaua on asi müüja omandis olnud ja sõltumata sellest, kas müüja oli ka asja kasutajaks. Kui asi on olnud pikka aega müüja omandis, peab ta olema asja seisukorraga enam kursis kui selline müüja, kes omandas asja alles hiljuti. Pikemat aega asja omanud müüja puhul saab eeldada, et ta peab teadma vähemalt asja sellistest puudustest, mis on selle tavapärasel kasutamisel igale kasutajale hõlpsasti äratuntavad. Tavapärasele kasutajale on hõlpsasti äratuntavaks puuduseks see, kui asi ei vasta selle elementaarsele kasutusotstarbele (asi ei kõlba selleks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse). Seega tuleb pikka aega kinnistut omanud müüja puhul (sõltumata sellest, kas ta on ka selle kasutajaks) eeldada, et ta peab teadma vähemalt sellest, et kinnistul asuv elamu ei vasta elementaarsetele elamistingimustele.

Pille Pettai, Rasmus Õisma

Käsiraamat “Kinnisvaramaakleri ABC” annab ülevaate maakleri tööst

16.08.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ annab põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst maakleriametis alustamisest, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ ütleb käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Hindpere.

Käsiraamat keskendub praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele, kel on huvi maakleriameti vastu. Vaid täielik teadmine töö terviklikust protsessist annab võimaluse osutada kvaliteetset teenust.

Samuti pakub käsiraamat mõtlemisainet juba tegutsevatele maakleritele, kuidas senine töö efektiivsemaks muuta.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Lisad

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaramaakleri-abc-sisukord.pdf
Käsiraamatu soetamise võimalus: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Ober-Hausi Eesti korterite hinnaindeks 07-2017

15.08.2017 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes juulis pärast juunis toimunud tõusu 0,8%. Võrreldes 2016. a juuliga oli indeks 2,7% kõrgemal.

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks 07-2017

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Uute korterite konkurentsianalüüs

15.08.2017 Tõnu Toompark

Korterite arendusprojekti juures peab mõtlema, kui suuri kortereid kavandada, et need vastaksid ostjate ootustele. Teine võtmeküsimus on hinnastamine. Kui toota vale kaupa või panna sellele vale hind, on läbikukkumine paratamatu.

Nende tõsiste probleemide lahendamiseks pakun uute korterite konkurentsianalüüsi.

Võrdleme, mida pakutakse, millise hinnaga pakutakse, millise suurusega pakutakse. Vaatame, millised projektid on edukamad ehk tarbija vajadusi paremini rahuldavad. Vaatame, kus müük seisab ehk korterid ei vasta ostjate ootustele. Paneme uute korterite turul toimuva kogu turu konteksti.

Konkurentsianalüüs on tõhus töövahend nii arendusprojektiga alustamisel kui juba käimasoleva projekti kursi sättimisel.

Tekitas huvi? Kui jah, võta ühendust ja räägime lähemalt: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2017. aasta juuli seisuga

15.08.2017 Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2017. aasta juuli lõpu seisuga on 1.3424 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes 2017. aasta juuni lõpu seisuga on +0,66%. Fondi puhasväärtust mõjutas positiivselt renditegevusest teenitud rahavoog.

Center Kinnisvara: Jahedus jõudis Tallinna korteriturule

15.08.2017 Tõnu Toompark

Juulikuine värskendav jahedus jõudis ka Tallinna korteriturule, kus kuine tehinguaktiivsus langes alla seitsmesaja. Pikalt aktiivseima turuga Lasnamäe kaotas aga liidrikoha, juulis tõusis kõige aktiivsemaks Mustamäe korteriturg.

Juulikuu oma 693 korteritehinguga jääb enam kui poolesaja tehingu võrra alla juunikuule, näitab Center Kinnisvara Tallinna korteirutur ülevaade. Korteritega koos vahetas omanikku 63,8 miljonit eurot, keskmine ruutmeetrihind langes neis tehinguis 1665 euroni.

Juulis Tallinnas omanikku vahetanud korterite keskmine turuväärtus oli 92 082 eurot, statistiliselt keskmise (st 51,8 ruutmeetri suuruse) Tallinna korteri turuväärtus kasvas juulis 86 247 euroni.

Linnaosadest aktiivseimaks osutunud Mustamäe korteriturul vahetas omanikku 175 korterit ja 14,9 miljonit eurot. Seda on 75 korterit enam kui mullu samal ajal, keskmine Mustamäe korteri ruutmeetrihind on 12 kuuga tõusnud kolmesaja euro võrra.

Lasnamäe tehinguaktiivsus jääb aga mullusele alla, juulikuised 127 tehingut on 16 võrra vähem kui mullu juulis.

«Lasnamäe püsis pikalt Tallinna kõige aktiivsema korterituruga linnaosana, kuid praegu näeme Mustamäe tehinguaktiisuse järsku kasvu,» selgitas Center Kinnisvara juhataja Christian Ayrer.

«Ilmselt näeme lähiajal ka Õismäe kerkimist liidriks. Lasnamäe on lihtsalt suurim linnaosa, aga Mustamäe ja Õismäe hüpped on osalt seletatavad suuremate arenduste müükitulekuga.»

Aasta kokkuvõttes jääb Tallinna linnaosadest turuliidriks siiski Lasnamäe, usub Ayrer. «Tänane Lasnamäe pole enam see, millena teda mujal elades ette kujutame,» rõhutas Ayrer. «Linnaosa on muutunud palju puhtamaks ja turvalisemaks, seda iseloomustab hea taristu ja piirkonniti võib elukeskkonda nimetada juba väga heaks.»

Kõige kallim korter müüdi juulikuus Pirital 392 000 euroga ning kõige odavam Põhja-Tallinnas, kus korterihinnaks kujunes vaid 3500 eurot. Samade linnaosade vahel jagunes ka kõige suurem ja kõige väiksem müüdud korter. Nimelt asus suurim, 99,9 ruutmeetrine korter Pirital ning kõige väiksem, 47 ruutmeetrine korter Põhja-Tallinnas.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Pro Kapital: Teade vahetusvõlakirjade lunastustähtaja pikendamisest

15.08.2017 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 1 081 076 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG1 23.08.2013“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG1) lunastustähtaega 2 aasta võrra ja uueks lunastustähtajaks on 13.08.2019 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev). AS Pro Kapital Grupp lunastab 83 731 PKG1 vahetusvõlakirja väljalaskehinnas 234 446,8 EUR.

AS Pro Kapital Grupp on 14.08.2017 esitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistrile taotluse vahetusvõlakirjade PKG1 lunastustähtaja ja emissiooni mahu muutmiseks.

Kokku pikendati vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 3 027 012,8 EUR ja lunastatakse vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 234 446,8 EUR.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Merko sõlmis ehituslepingu Hiina Rahvavabariigi Suursaatkonna laienduseks Tallinnas

15.08.2017 Tõnu Toompark

14. augustil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti ja Hiina Rahvavabariigi Suursaatkonna vahel ehitusleping suursaatkonna residentsi renoveerimiseks ja personali elamute ehitamiseks aadressil Narva mnt. 108, Tallinn.

Lepingu maksumus on ligikaudu 6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde valmimise tähtaeg on september 2018.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Nordecon ehitab Kiievi Unit City tehnoparki 7-korruselise büroohoone

15.08.2017 Tõnu Toompark

Nordecon AS’i Ukrainas registreeritud tütarettevõte Eurocon Ukraine TOV ning Kyiv Standartbud TOV sõlmisid lepingu 7-korruselise büroohoone ehitamiseks Kiievi Unit City tehnoparki. Ehitus valmib järgmise aasta juunis. Lepingu maksumus on koos käibemaksuga 3,4 miljonit eurot.

„Sõlmisime lepingu büroohoone ehitamiseks Unit City tehnoparki Kiievis Shevchenkivskyi piirkonnas,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Priit Luman. „Nordecon ehitab rajatavas tehnopargis maja aadressil Simii Khokhlovykh 8 – sellest tuleb 7-korruseline büroohoone, mis hakkab valmides vastama LEED kuldsertifikaadi nõuetele. See tähendab, et maja hakkab vastama rangetele keskkonnasäästlikkuse, energiakasutuse ja sisekliima nõuetele. Majas on valmides kokku pinda 6185 m2. Varasemalt on Nordecon rajanud LEED kuldsertifikaadi nõuetele vastava büroohoone Tallinnasse Ülemiste City linnakusse ning on ehitamas teist samadele nõuetele vastavat 13-korruselist büroohoonet samasse linnakusse.“

„Unit City ambitsioon on luua midagi Google’i, Apple’i või Silicon Valley linnakute sarnast – 25 hektarile rajatakse Kiievi esimene innovatsioonilinnak, kuhu plaanitakse koondada innovaatilisi
ettevõtteid, iduettevõtteid, riigiasutusi jne. On meeldiv tõdeda, et arendaja on valinud Nordeconi Ukraina tütarettevõtte sellise suure projekti loomisel partneriks,“ rääkis Priit Luman.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 740 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Koolitus “Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?” toimub 02/11/2017

15.08.2017 Margot Toompark

02/11/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?”. Koolituse eesmärk on anda osalejatele teadmisi ja nõuandeid kuidas toimetada oma kinnisvaraga, kui soovitakse tegeleda lühiajalise üürileandmisega.

Koolitus on suunatud:

eraisikutele, keda huvitab lühiajaline kinnisvara üürile andmine ning soovivad teada sellega kaasnevaid riske ja võimalusi;
inimestele, kes plaanivad soetada eluruumi selle lühiajaliseks üürile andmiseks;
investoritele, kes soovivad oma investeeringuid teha kinnisvarasse;
kõigile, keda kõnetab lühiajalise üürimise teema.

Koolitus annab Sulle:

põhjalikud teadmised lühiajalise üürimise õiguslikust regulatsioonist;
praktiliste näidete baasil saab ülevaate lühiajalise üürimise riskidest;
ülevaate võimalustest, kuidas korraldada lühiajalist üürileandmist;
praktilised nõuanded praktikutelt;
soovitused ja nõuanded lühiajalise üüriäriga alustamiseks.

“Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?” toimub 02/11/2017 kell 13.00-17.45 Tallinna kesklinnas. Lektorid on Goodson & Red OÜ asutaja ja juht Neeme Liivlaid, advokaadibüroo Primus vandeadvokaat Maret Hallikma, Booking.com esindaja Eestis Tõnis Room ning praktik ja kinnisvarainsvestor Edvard Rootamm.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Swedbank: Lack of labour a growing concern

15.08.2017 Tõnu Toompark

The labour market remained tight.
The unemployment rate increased due to a reform.

In the second quarter of 2017, the unemployment rate was 7.0%, the employment rate 66.9% and the labour force participation rate 72% in Estonia. The labour force participation rate reached its highest level in 20 years. The participation rate is on the rise due to the tight labour market and the work ability reform that motivates people with disabilities to look for a job.

The rate of job vacancies, i.e., the share of job vacancies in the total number of jobs, increased to 2.0% in the first quarter. A shortage of labour is the most important factor restricting business for a quarter of manufacturing and service companies and for a half of construction companies. Therefore, wage pressures will persist.

Employment remained around the same level as last year (-0.5%, over the year) in the second quarter. The number of employees decreased in the public sector and agriculture, while remained at last year’s level in the manufacturing industry. We expect employment to increase again in the second half of this year as demand has strengthened in the export and domestic markets.

The unemployment rate grew as expected (7.0% in the second quarter). The registered unemployment rate of 4.7% was also higher than last year. The work ability reform gradually moves the disabled from the inactive into the unemployed category in labour statistics. At the same time, the number of the unemployed not affected by the reform has decreased.