Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kakumäe tee äärde rajatakse kergliiklustee

01.08.2017 Tallinn.ee

Kakumäe tee serva rajatakse asfaltkattega kergliiklustee, mis ühendab Kakumäe poolsaare tipus oleva kergliiklustee Tallinna ülejäänud kergliiklusteede võrgustikuga.

Tallinna Kommunaalamet allkirjastas täna riigihanke „Kakumäe tee (Landi tee – Soolahe tee) kergliiklustee rajamine“ pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ning pakkumuse edukaks tunnistamise käskkirja. Kergliiklustee rajamiseks välja kuulutatud riigihankele esitati neli pakkumust. Riigihanke võitis Altos Teed OÜ ja OÜ Üle ühispakkumus, ehitustööde maksumus koos käibemaksuga on 551 000 eurot. Hankeleping sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkujaga peale pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse avaldamisest 14-päevase vaidlustusaja möödumist.

Kakumäe teele lõigus Landi tn – Soolahe tee rajatava kergliiklustee pikkus on 1,2 km ja laius 3 meetrit. Ühes kergliiklustee rajamisega rekonstrueeritakse kõik kergliiklusteega ristuvad mahasõidud erakinnistutele ning kergliiklustee alla rajatakse kogupikkuses drenaažtorustik.

Liikluse rahustamiseks rajatakse Kakumäe tee ja Merihärja tänava ristmikule sõidutee kitsendus laiusega 3m. Lisaks korrigeeritakse Kakumäe tee ja Landi tee ristmiku lahendust ning rajatakse 1,5m laiune ühendustee Landi tänavalt Landi bussipeatuseni.

Töödega alustatakse augusti teises pooles ning planeeritud lõpptähtaeg on november 2017.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tallinnas elab 445 480 inimest

01.08.2017 Tallinn.ee

Rahvastikuregistri andmeil elab 1. augusti seisuga pealinnas 445 480 inimest, juulis kasvas Tallinna elanike arv 232 inimese võrra.

Seitsme kuuga kasvas pealinna elanike arv 1857 inimese võrra – uue aasta esimesel päeval elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 443 623 inimest.

Möödunud aasta jooksul kasvas Tallinna elanike arv 4106 inimese võrra – eelmise aasta 1. jaanuaril elas pealinnas 439 517 inimest. 2013. aasta jooksul kasvas tallinlaste arv aga rekordiliselt lausa 10 069 inimese võrra.

2012. aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 29 336 inimese ehk 7% võrra – seisuga 1. jaanuar 2012 elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 416 144 inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Merko sõlmis ehituslepingu Ranna alajaama renoveerimistöödeks

01.08.2017 Tõnu Toompark

31. juulil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Infra ja Elering AS vahel leping Ranna 110 kV alajaama renoveerimistööde teostamiseks aadressil Gonsiori 3a, Tallinn.

Tööde käigus rekonstrueeritakse Tallinna kesklinna elektriga varustav olulisim kõrgepinge sõlmalajaam võtmed kätte meetodil. Lepingu mahtu kuuluvad projekteerimine, amortiseerunud alajaama hoone rekonstrueerimine, uute kõrgepinge seadmete, releede ja juhtimisseadmete tarne, elektritööd ning seadistustööd. Kesklinna kitsastes oludes asuva alajaama rekonstrueerimine tuleb teostada kahe etapi kaupa, et tagada Tallinna kesklinna elektrivarustus renoveerimistööde ajal. Ruumipuuduse tõttu paigaldatakse alajaama esimest korda Eestis 110kV isoleeritud latid, mis võimaldavad kitsastele oludele vaatamata turvaliselt tagada suure võimsuse ülekande.

Lepingu maksumus on ligikaudu 2 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd algavad 2017. aasta augustis ning lõpevad 2019. aasta novembris.

AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fond lõpetas turutegemise lepingu Orion Securities UAB’ga

01.08.2017 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon Fondi (Fond) fondivalitseja informeerib turutegemise lepingu lõpetamisest Orion Securities UAB-ga. Lepingu kehtivuse viimane päev on 31. juuli 2017.

Turutegemise leping sõlmiti 2016. a. augustis pärast Fondi osakute esmast avalikku pakkumist eesmärgiga suurendada Fondi osakute likviidsust Nasdaq Tallinna börsil. Fondivalitseja lõpetas lepingu, kuna Fondi osakute täiendavate avalike pakkumiste tulemusena on Fondi investorite hulk ning osakute kauplemise aktiivsus kasvanud ning seetõttu ei ole vajalik kahe turutegijaga Tallinna börsil jätkata.

Turutegemise lepingud Swedbank AS-iga likviidsuse pakkumiseks Nasdaq Tallinna turul ja Mangold Fondkimission AB-ga likviidsuse pakkumiseks Nasdaq Stockholmi turul on jätkuvalt kehtivad.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

“Kinnisvara täiendkoolitus” toimub 17-25/10/2017 Kinnisvarakoolis

01.08.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 17-25/10/2017 “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolituse eesmärk on läbida kõik oluline info, mis on vajalik aktiivse ja eduka kinnisvaraaalase karjääri aluseks.

Kinnisvara täiendkoolitus on suunatud maakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele enesetäienduseks. Samuti on kursus suunatud inimestele, kel on plaanis kinnisvaraturul aktiivsemalt toimetada.

Kinnisvara täiendkoolitus on mõeldud just Sulle kui:

soovid arendada seniseid teadmisi kinnisvarasektorist ja juriidikast;
soovid värsket vaadet kinnisvarasektori majanduslikust aspektist;
soovid pakkuda enda klientidele paremat ja kvaliteetsemat teenust;
soovid läbida maakleri kutseeksami.

Lektorid on Adaur Grupp OÜ analüütik Tõnu Toompark, Riigi Kinnisvara AS projektijuht Marko Sula, Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere, Igor Fedotov aktsiaseltsist IIZI Kindlustusmaakler ja jurist Eva Vaagert.

4-päevane “Kinnisvara täiendkoolitus” toimub 17/10/2017 kell 09.00-16.15, 18/10/2017 kell 09.00-14.00, 24/10/2017 kell 09.00-14.00 ja 25/10/2017 kell 09.00-16.15 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: korteritehingute arv, käive ja hinnad on jätkuvalt tõusuteel

01.08.2017 Tõnu Toompark

2017 II kvartalis tehti Eestis maa-ameti andmetel 5586 korteritehingut. Aastaga suurenes tehingute arv 3,4%. Kvartal varem oli tehingute arv 5415 ja aastane kasv 18,9%.

Võime julgelt öelda, et tehingute arv on kõrgel tasemel. Seda aitavad hoida soodsad laenutingimused, kasvavad palgad ja kõrge tööhõive määr. Oma osa suurel tehingute arvul on suurel pakkumisel ehk avaral valikuvõimalusel, mis on peamiselt koondunud muidugi kinnisvaraturu kõige kuumemasse piirkonda ehk Tallinnasse ja selle vahetusse ümbrusesse.

Suur tehingute arv on kasvatanud korteritehingute käivet. 2017 II kvartali korteritehingute summaarne käive Eestis oli 337 miljonit eurot ehk aastatagusest 5,5% rohkem. Tehingute rahalise käibe suurenemise taga on peaasjalikult uued ehk keskmisest kallimad korterid, millega tehtavate tehingute arv on kasvanud.

Kogu Eesti korteriomandite tehingute keskmine hind oli 2017 II kvartalis 1098 €/m². Aastatagusega võrreldes on hind 3,4% kõrgemal.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Riigi Kinnisvara: Kuulutati välja Rakvere Ametikooli õpilaskodu uue hoone arhitektuurivõistlus

31.07.2017 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Rakvere Ametikooli, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja ideekonkursi, et leida arhitektuurselt parim ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Rakvere Ametikooli õpilaskodu uue hoone rajamiseks.

Kavandatav hoone peab sobima arhitektuurselt ja linnaehituslikult oma asukohale, olema rajatav optimaalsete kuludega, turvaline, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale. Hoonete energiatõhususe klass peab olema A ja vastama liginullenergia piirväärtusele.

Kuni 3 000 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga ja 200 majutuskohaga uus õpilaskodu on kavas ehitada Rakvere linna Piiri 8 kinnistule ametikooli olemasoleva õpilaskodu asemele, kuna selle infrastruktuur on täielikult amortiseerunud.

Ideelahendustes hinnatakse vastavust tellija vajadustele ja ülesandele, energiasäästlikkust ja ehitus- ja ekspluatatsioonikulusid ning arhitektuurset lahendust ja suhestumist olemasolevate ajalooliste hoonetega.

Välisviimistluses tuleb kasutada kvaliteetseid ja kestvaid materjale, keelatud on kasutada algupärast jäljendavaid materjale ja laus peegelklaase.

Hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ja piirkonna ruumilist kvaliteeti parandav. Hoone näol on tegemist riigi ja linna seisukohalt olulise objektiga, mis peaks olema esinduslik ja ajaloolise hoonestuse vääriline. Samas peab lahendus pakkuma funktsionaalset ja ehituslikelt lahendustelt maksimaalselt töökindlat ning energiasäästlikku hoonet madalate ekspluatatsioonikuludega.

Peale majutusruumide peavad õpilaskodus olema muuhulgas huvitegevuste ruumid, jõu- ja aeroobikasaal ning vastavad riietusruumid. Kavandatav hoone peab toetama ka ehituse-, turismi-, toitlustuse- ja majutusteeninduse õppekavarühmade õppetegevust ning koolipraktikate läbiviimist.

Välialade kavandamisel tuleb muuhulgas arvestada multifunktsionaalse spordiväljaku rajamisega. Kõik rajatised, teed, platsid, väikevormid ja haljastus peavad moodustama ühtse terviku ja toimima Rakvere Ametikooli õppekompleksi osana.

Ideekonkursi osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 18. september ja ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada oktoobri lõpus. Ideekonkursi preemiafond on kokku 14 000 eurot.

Hoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult pärast ideekonkurssi. Teises etapis korraldab RKAS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse eskiisprojekti tellimiseks ning eraldi hilisemate järgnevate projektistaadiumite koostamiseks ideekonkursi võitjaga. Eskiisprojekti koostamiseks on kavandatud kuni 23 340 eurot ning järgnevate projektistaadiumite koostamiseks kogusummas kuni 154 200 eurot. Summadele lisandub käibemaks.

Riigihange „Rakvere Ametikooli õpilaskodu hoone arhitektuurne ideekonkurss” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 189547.

Rakvere Ametikool on suurim kutseõppeasutus Lääne-Virumaal. Koolis õpib ligikaudu 750 õpilast üle Eesti. Viimasel viiel õppeaastal on Rakvere Ametikooli õpilaskodus elanud 156-205 õpilast aastas. Lisaks pakub õpilaskodu majutusteenust Rakvere linna gümnaasiumites õppivatele maakonna õpilastele, keda on olnud 10-15 õpilast õppeaastal.

Elu korteriühistus: Suitsetamine rõdul

31.07.2017 Kätri Sarapuu

Küsimus: Kas ma saan keelata enda naabril rõdul suitsetamise? Iga kord, kui ta rõdule suitsetama läheb, on seda haisu tunda ka minu korteris.

Vastus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu. Tubakaseaduse § 29 p 19 keelab suitsetada vaid korrusmaja nendes ruumides, mis on korteriühistu liikmete poolt üldkasutatavad, see tähendab, et suitsetada ei tohi korterielamu koridorides, trepikodades ja muudes üldkasutatavates ruumides, nt liftides, keldrites ja pööningutel. Rõdudel suitsetamine ei ole keelatud.

Lahendusena võivad korteriomanikud nimetatud küsimuse võtta päevakorda korteriomanike üldkoosolekul, kus kõik korteriomanikud peavad jõudma kokkuleppele suitsetamise keelamise kohta rõdudel. Sellisel juhul peaks vastavasisulise märke kandma ka kinnistusraamatusse.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Statistikaamet: Juunis jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv kiirenes

31.07.2017 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta juunis eelmise aasta juuniga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Kui mais kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1%, siis juunis kasv kiirenes.

2017. aasta juunis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 593,1 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu kasv juunis kiirenes. Kui mais kasvas nende ettevõtete müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5%, siis juunis oli kasv 11%. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga ligi kolmandiku (32%). Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (22%). Juunis pöördus taas tõusule ka eelnevatel kuudel langust näidanud apteekide ja kosmeetikatarvete kaupluste müügitulu, mis kasvas võrreldes varasema aasta sama kuuga 5%. Samuti kasvas müügitulu pärast maikuist langust tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (6%) ning muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) (5%). Juunis jätkus müügitulu kasv ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kaupluses (7%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (2%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu jäi 2016. aasta juuniga võrreldes samale tasemele.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis aprillis ja mais langust näitas, pöördus juunis taas tõusule ning kasvas eelmise aasta juuniga võrreldes 3%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes juunis jaekaubandusettevõtete müügitulu 2%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 1%. 2017. aasta kuue kuuga (jaanuar–juuni) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 2%.

Statistika aluseks on Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte viie tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Statistikaamet: Juuni tööstustoodangu maht oli suurem kui aasta eest

31.07.2017 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2017. aasta juunis 15% rohkem toodangut kui eelmise aasta juunis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes nii energeetikas ja mäetööstuses kui ka töötlevas tööstuses.

Mäetööstuse toodangu ligi kahekordse suurenemise võrreldes mullusega põhjustas erakordselt vähene põlevkivi tootmine eelmise aasta juunis.

Juunis toodeti töötlevas tööstuses 10% rohkem toodangut kui 2016. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid juunis eelmise aasta juuni mahtu. Mahu kasvu põhjustas eelkõige puittoodete, metalltoodete, toiduainete ja elektriseadmete tootmise suurenemine. Toodang suurenes ka mootorsõidukite, masinate ja seadmete ning ehitusmaterjalide tootmises. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang elektroonikaseadmete, mööbli ja tekstiili tootmises.

Välisturule müüdi käesoleva aasta juunis 66% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2016. aasta juuniga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 3%, müük kodumaisele turule 17%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2017. aasta juunis tööstuses kokku 1% rohkem toodangut kui eelmisel kuul, töötlevas tööstuses aga 3% rohkem.

2016. aasta juuniga võrreldes toodeti elektrit 36% ja soojust 15% rohkem.

**Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, juuni 2017**
**(protsenti)**
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	1,1	17,4	14,5
Energeetika	-7,8	31,8	31,8
Mäetööstus	-19,4	99,5	95,5
Töötlev tööstus	3,2	13,1	10,1
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	16,9	31,3	28,2
toiduainete tootmine	-1,1	2,8	0,8
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-1,2	-8,7	-11,2
metalltoodete tootmine	-1,1	16,7	12,7
elektriseadmete tootmine	2,7	17,4	13,2
mööblitootmine	-0,5	3,5	-0,4
mootorsõidukite tootmine	-2,5	14,9	12,2
ehitusmaterjali tootmine	2,1	14,9	12,2
masinate ja seadmete tootmine	4,3	27,3	23,0
tekstiilitootmine	-2,6	-0,9	-3,7

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 17.07.2017 ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.07.2017. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

LHV ja Lumi Capital investeerivad üürimajadesse

28.07.2017 Tõnu Toompark

LHV pensionifondid ja kinnisvara investeerimise ja arendamisega tegelev Lumi Capital OÜ alustavad investeerimist Tallinnasse rajatavatesse üürimajadesse. Esimeses etapis ehitatakse Põhja-Tallinnas Manufaktuuri kvartalisse kaks üürimaja, kuhu on planeeritud 127 ühe-, kahe- ja kolmetoalist korterit, parkimismaja ning suur sisehoov.

Lumi Capitali ja LHV ühise investeerimisstrateegia pikem eesmärk on rajada Tallinna erinevatesse elamupiirkondadesse 500 üürikorterit. Nii mahukaid ning spetsiaalselt üüripindadena arendatud kinnisvaralahendusi Eesti erasektori omanduses veel pole, mis loob võimaluse pakkuda elanikele professionaalset haldust ja laiemas valikus lisateenuseid mõistliku hinnaga.

LHV Varahalduse juhatuse esimees Mihkel Oja tõi välja, et pensionifondide jaoks on tegemist pika horisondiga ja korralikult tagatud investeeringuga. „Eesmärk on üürikorterite pikaajaline omamine ning haldamine üüritulu teenimise eesmärgil. Sel aastal oleme teinud Eestiga seotud investeerimisotsuseid juba 100 miljoni euro väärtuses. Peame realistlikuks, et pensionifondid kokku teevad järgneva 5 aastaga Eestisse investeeringuid 1-2 miljardi euro ulatuses. Osa sellest rahast investeeritakse kinnisvarasse. Selle ambitsioonika eesmärgi täitmiseks peavad ka teised pensionifondid rohkem Eesti poole vaatama hakkama. Kui pensionifondid investeerivad siia, võidab sellest Eesti majandus, millest omakorda on tulu pensionifondide klientidele,“ sõnas Mihkel Oja.

„Üürimajad on suunatud inimestele, kes ei soovi ise Tallinnas kinnisvara omada, kuid vajavad kvaliteetset, pikaajalist ja stabiilsete eluaset,“ sõnas Lumi Capital OÜ juhtivpartner Martin Rekor. „Elaniku seisukohalt on üheks kaalukaks argumendiks just kindlus, et eluaset saab üürida nii kaua kui selleks on vajadus ja ei tule ette olukorda, kus elupinnalt tuleb välja kolida omaniku müügiplaanide tõttu,“ ütles Martin Rekor ja lisas, et seda usaldust tagab pensionifondide pikaajaline kapital. Kesk-Euroopa riikides ja ka naabritel, Soomes, toimib ühe omaniku poolt omatud ja juhitud üürimajade kontseptsioon edukalt, Eesti jaoks on selline arendus aga esmakordne. „See suurendab tööjõu mobiilsust riigisiseselt ja võimaldab kvaliteetse elamispinna ka neile, kellele eluasemelaenu võtmine ei meeldi või pole jõukohane,“ lisas Martin Rekor.

Esimeses etapis valmivaid üürimaju ehitab Mitt&Perlebach OÜ, Manufaktuuri kvartali kinnisvara arendajaks on Hepsor OÜ koostöös Tolaram Grupiga. Kahe esimese üürimaja ehitustööd lõpetatakse 2019. aastal. Hepsor OÜ rajab Manufaktuuri kvartalisse kokku ligi 300 korterit.

Investeerimisstrateegia investoriks on LHV Varahalduse poolt juhitud pensionifondid, investeeringuid juhib ning sobivate projektide leidmisega tegeleb Lumi Capital.

Lumi Capital OÜ on kinnisvara investeerimise ja arendamisega tegelev ettevõte, kelle klientideks on erainvestorid ja institutsionaalsed investorid nii Eestist kui välisriikidest. Lumi Capital juhib Eesti suurimat üürimajade kompleksi Lasnamäel, Raadiku munitsipaalmaju, kus on kokku üle 1200 üürikorteri.

ASi LHV Varahaldus pensionifondidel on ligi 180 tuhat klienti. LHV pakub nii aktiivselt kui ka passiivselt juhitud II ja III samba pensionifonde. LHV pensionifondide maht kokku on üle 1 miljardi euro.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 12/10/2017 Kinnisvarakoolis

28.07.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 12/10/2017 seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2017 III kvartal“. Seminari eesmärk on anda põhjalik ja praktiline elamispindade turuülevaade ning tuua välja olulised trendid ning prognoosid.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” on suunatud:

maakleritele, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
kinnisvaraanalüütikutele, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnas;
kinnisvarainvestoritele, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
kinnisvaraettevõtete juhtidele ja omanikele, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
kinnisvaraarendajatele, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
finantseerijatele, pankadele, et aidata aru saada elamispindade turu pikematest arengusuundadest;
eraisikutele, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Seminaril saad teada järgmist.

Ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust.
Millised on põhjuslikud tegurid ja millised võiksid olla turu arengud poole-pooleteistaastases perspektiivis.
Mis tegurid mõjutavad nõudlust ja pakkumist kinnisvaraturul.

“Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 12/10/2017 kell 13.00-16.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

SEB: Mida teha, et kodulaenu saamise otsus oleks positiivne?

26.07.2017 Piret Soidla

Pank annab laenu inimestele, kelle puhul on näha, et nad suudavad saadud raha tagasi maksta. Kuidas see selgub ning kuidas saate tõestada pangale oma maksejõulisust ja head maksekäitumist?

Mõelge oma vajadused ja võimalused läbi

Esimene samm positiivse laenuotsuse poole on jääda reaalsuse piiresse. Küsige laenusummat, mis vastab teie vajadustele ning arvestab ühtlasi teie sissetulekute, seniste finantskohustuste ja igakuiste kulutustega. Kõik teie laenumaksed kokku ei tohi hõlmata rohkemat kui 30-40% netosissetulekust.

Arvestage ka võimalike ohtudega (näiteks teie majandusseisu halvenemine, baasintressimäära tõus jne) ning analüüsige, kas olete ka sel juhul suuteline laenu tasuma.

Valitud kinnisvara seisukord määrab palju

Äsja remonditud ja korras korter on tihtipeale palju kallim kui renoveerimist vajav elamispind. Kuid ostes eluaseme, mis nõuab remonti, peate arvestama lisakuludega.

Säärast objekti soetades mõtelge kindlasti läbi kogu projekt ehk see, kes teeb renoveerimistööd, kui kulukaks need lähevad ja kust tuleb renoveerimiseks vajalik raha. Pank soovib saada ülevaadet tervest projektist. Mida põhjalikumalt on see läbi mõeldud, seda suurem on tõenäosus saada positiivne laenuotsus.

Te vajate omafinantseeringut või lisatagatist

Üldjuhul nõuab pank kinnisvara soetajalt omaosalust, mis peaks olema vähemalt 20%. Kui omaosalus puudub, võite selle asendada lisatagatisega. Enne laenu taotlemist mõelge järele, kas teil on olemas vajalik omafinantseering või sobilik lisatagatis, mis kuulub kas teile endale või teie lähisugulastele (ema, isa, laps). Muule kolmandale isikule kuuluvat lisatagatist pank kodulaenu andes üldjuhul ei aktsepteeri.

Kinnisvara dokumendid olgu korras

Pank kontrollib enne laenu andmist alati, kas ostetava ja tagatiseks pakutava kinnisvara dokumendid on nõuetekohased. Ostetav objekt peaks olema kantud ehitisregistrisse ja kinnistusraamatusse, sellel peaks olema ehitusluba/ehitusteatis ning kehtiv kasutusluba/kasutusteatis.

Kuna registrid on avalikud, saate juba enne panga poole pöördumist kinnisvaraga seotud dokumentide korrasolekut ise kontrollida.

Senine maksekäitumine peab olema hea

Maksekäitumise puhul räägivad laenutaotleja kahjuks sagedased võlad ja viivitamised seni võetud kohustuste täitmisel ning samuti hasartmänguharjumus.

Kui teie maksekäitumises on olnud probleeme, siis ärge oodake, et pank selle ise avastab. Selgitage laenuandjale omal algatusel, miks niimoodi juhtus. Kui teil on kaastaotleja, siis arvestab pank ka tema maksekäitumist, sest tal tekib panga ees samasugune vastutus.

Olge aus

Pank on laenu andes teie koostööpartner. Mida rohkem infot tal on, seda parem. Ärge varjake näiteks väljaminekuid, ülalpeetavate arvu ega kinnisvara seisukorda. Ausust hinnatakse teie kui koostööpartneri puhul kõrgemalt, seega esitage pangale alati tõene info.

Kõikide nimetatud soovituste täitmine ei garanteeri positiivsest otsust. Küll aga annab pangale positiivse signaali teist kui usaldusväärsest partnerist.

Piret Soidla
SEB Panga erakliendihaldur

http://www.seb.ee/foorum/kodu/mida-teha-et-kodulaenu-saamise-otsus-oleks-positiivne

Äripäev: Eraisikute laenukoormus püsib stabiilsena

26.07.2017 Tõnu Toompark

2017 II kvartalis moodustas eraisikulaenude jääk ehk teenindamisel olevate laenude maht sisemajanduse kogutoodangust 37%. Eraisikute laenukoormus sisemajanduse kogutoodangu suhtes on püsinud samal 36-38% tasemel juba alates 2012. aastast. Viimase aasta-paari jooksul näeme laenukoormusel ebakindlat kasvutrendi.

Võrreldes eraisikulaenude jääki netopalkade kogusummaga näeme, et eraisikute laenukoormus palgafondi suhtes on kiire palgatõusu tõttu langenud ja alates 2016. a saavutanud stabiilse taseme. Eraisikulaenude jääk moodustab 136% eraisikute teenitavast aastasest netopalkade kogusummast.

Üsna igavalt ühtlasel tasemel püsib eluasemelaenude ja elamispindade tehingute käibe suhe. Uusi eluasemelaene väljastavad Eesti pangad juba 2010. aastast alates 50-55% elamispindade käibes. Küll on tempokalt kasvamas elamispindade käive palkade summa suhtes. 2017 II kvartalis on elamispindade käive kerkinud 36 protsendile netopalkade kogusummast, mis on viimase kaheksa aasta kõrgeim osakaal.

Nende suhtarvude baasilt võib öelda, et elamispindade turu tehingute dünaamika vastab hetke majanduskonjunktuurile. Laenukoormus on mõistlikul tasemel ega ole suhtarvuna viimaste aastate jooksul ei suurenenud ega vähenenud. Küll tasub tähelepanu all pidada, et tarbijad panustavad elamispindade tehingutesse palga suhtes järjest enam.

Andmete allikas: Statistikaamet, Eesti Pank, Maa-amet, autori arvutused

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted” annab näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes

26.07.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere.

„Praktiline käsiraamat on hea abiline abiellujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti leiab käsiraamatust näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ tõi autor Evi Hindpere välja käsiraamatu pakilist vajalikkust.

Eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus omavahel kokku leppida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on lisaks populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme teise menuka kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik kõige soodsamalt soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (NB! tasuta transport Eesti piires). Samuti leiab käsiraamatu Eesti suurematest raamatupoodidest.