Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistikaamet: 2017. aasta novembris kaubavahetus suurenes

10.01.2018 Statistikaamet

Kaupade eksport suurenes 2017. aasta novembris võrreldes 2016. aasta novembriga 8% ja import 9%, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi kasv oli ulatuslik, väike suurenemine toimus enamikus kaubagruppides.

2017. aasta novembris eksporditi Eestist kaupu 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 111 miljonit eurot (2016. aasta novembris 94 miljonit eurot).

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid 2017. aasta novembris Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (12%) ja Läti (10%). Eksport suurenes enim Lätti (27 miljonit eurot), Saudi Araabiasse (23 miljonit eurot) ja Ameerika Ühendriikidesse (16 miljonit eurot). Väljavedu Lätti suurenes mineraalsete toodete (kütuselisandid, elektrienergia) ja transpordivahendite (sõiduautod) puhul, samuti suurenes põllumajandussaaduste (oder) väljavedu Saudi Araabiasse ning elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) väljavedu Ameerika Ühendriikidesse. Eksport vähenes enim Rootsi (50 miljonit eurot), kuhu veeti vähem elektriseadmeid.

Kaupadest eksporditi 2017. aasta novembris enim elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. Enim suurenes mineraalsete toodete (17 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (16 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (15 miljonit eurot) väljavedu. Samal ajal vähenes elektriseadmete (17 miljonit eurot) eksport.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas 2017. aasta novembris 73% koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 8% ja re-eksport 9%. Eesti päritolu kaupade eksport suurenes enim mineraalsete kütuste, teravilja ning puidu ja puittoodete kaubagrupis. Peamiste sihtriikide seas oli Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus suurim (üle 90%) ekspordis Taani, Rootsi ja Norra.

2017. aasta novembris imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Leedust (9%), Lätist (9%) ja Rootsist (9%). Kõige rohkem suurenes import Rootsist (25 miljonit eurot), Poolast (21 miljonit eurot) ja Soomest (16 miljonit eurot). Rootsist imporditi enim transpordivahendeid (sõiduautod), Poolast keemiatööstuse toorainet ja tooteid (ravimid), Soomest mineraalseid tooteid (elektrienergia). Enim vähenes import Ungarist

(5 miljonit eurot), kust toodi vähem elektriseadmeid.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim suurenes keemiatööstuse tooraine ja toodete

(31 miljonit eurot), transpordivahendite (28 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate (15 miljonit eurot) sissevedu.

2017. aasta novembris suurenes võrreldes 2016. aasta sama kuuga väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 4% ja impordi mahuindeks 20%.

**Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, november 2017**
Sihtriik, riikide ühendus	Eksport, mln eurot	Osa-tähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Saatjariik, riikide ühendus	Import, mln eurot	Osa-tähtsus,%	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU	1 151	100	8	KOKKU	1 263	100	9
EL-28	815	71	4	EL-28	1 048	83	9
Euroala 19	577	50	17	Euroala 19	738	58	7
ELi välised riigid	336	29	21	ELi välised riigid	215	17	8
1. Soome	189	16	5	1. Soome	159	13	11
2. Rootsi	135	12	-27	2. Saksamaa	134	11	6
3. Läti	113	10	32	3. Leedu	120	9	1
4. Venemaa	87	8	20	4. Läti	116	9	6
5. Saksamaa	78	7	15	5. Rootsi	113	9	29
6. Leedu	71	6	16	6. Poola	104	8	26
7. Norra	46	4	-2	7. Venemaa	73	6	8
8. Holland	39	3	31	8. Holland	70	6	11
9. USA	38	3	73	9. Hiina	47	4	9
10. Taani	33	3	-20	10. Suurbritannia	35	3	6

**Eksport ja import kaubajaotise järgi, november 2017**
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	Eksport			Import			Bilanss, mln eurot
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	mln eurot	osa-tähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	mln eurot	osa-tähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Bilanss, mln eurot
KOKKU	1 151	100	8	1 263	100	9	-111
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)	138	12	11	136	11	4	2
Mineraalsed tooted (V)	97	8	22	106	8	-1	-9
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)	64	6	24	129	10	31	-65
Kummi- ja plasttooted (VII)	39	3	14	71	6	14	-32
Puit ja puittooted (IX)	125	11	14	46	4	19	79
Paber ja pabertooted (X)	32	3	11	26	2	8	6
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)	35	3	5	55	4	1	-21
Metall ja metalltooted (XV)	86	7	19	113	9	13	-27
Mehaanilised masinad (84)	99	9	19	129	10	13	-30
Elektriseadmed (85)	190	17	-8	198	16	3	-8
Transpordivahendid (XVII)	76	7	21	137	11	25	-61
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII)	39	3	15	31	2	22	8
Mitmesugused tööstustooted (XX)	99	9	-1	38	3	14	61
Muu	34	2	-21	47	4	-29	-13

Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.12.2017, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.12.2017. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 11 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

KV.EE: Korterite üüripakkumiste arvu kasv lõikab hinnatõusu võimalused ära

10.01.2018 Tõnu Toompark

Tallinnas pakuti möödunud detsembris üürile igapäevaselt keskmiselt 930 korterit. Aastataguse ajaga võrreldes on üüripakkumiste arv kasvanud märgatava 16%.

Vähem on suurenenud üüripakkumiste arv portaalis KV.EE Kesklinna ja Lasnamäe linnaosades, kus tõusunumber jääb 5-6% suurusjärku. Massiivselt ehk lausa 138% on kasvanud Kadrioru üüripakkumiste arv. Kadrioru näol on aga tegemist asumiga, mis sai portaali KV.EE linnaosade jaotusesse viidud alles 2016. aasta lõpus. Samuti on Kadrioru üüripakkumiste absoluutnumber üsna tagasihoidlik. Seetõttu ei tasu suurest kasvust siin end eksitada lasta.

Muude Tallinna linnaosade üüripakkumiste arvu kasv jääb paarikümne protsendi suurusjärku. Tegemist on igal juhul jõulise pakkumise kasvuga. Üürituru nõudlus on samuti kasvamas tänu inimeste sisserändele Tallinnasse. Samas on pakkumine siiski sedavõrd kiires tõusus, mis tähendab, et üürihindadel sellises keskkonnas küll tõusuruumi ei ole.

Suur ja kasvav pakkumine ning vaid vaikses tempos tõusev nõudlus loovad olukorra, kus üürnike valikuvõimalus järjest suureneb. See nõuab üürileandjatelt konkurentsis püsimiseks pakutava kauba kvaliteedi tõstmist. Üürihinna tõstmiseks aga konkurentide lisandumise tingimustes ruumi ei ole.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk
	12/2016	12/2017	Muutus, %
Haabersti	39	53	36%
Kadriorg	13	31	138%
Kesklinn	361	381	6%
Kristiine	45	56	24%
Lasnamäe	98	103	5%
Mustamäe	64	71	11%
Nõmme	40	47	18%
Pirita	29	33	14%
P-Tallinn	83	106	28%
Vanalinn	33	49	48%

Tallinn	805	930	16%

Eesti	1 412	1 422	1%
Harjumaa	829	977	18%

Narva	41	20	-51%
Pärnu	33	53	61%
Tartu	355	252	-29%

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Arco Vara AS-i uute aktsiate märkimise eesõiguse ex-päev

10.01.2018 Tõnu Toompark

Arco Vara AS (Arco Vara aktsia, ISIN kood EE3100034653) fikseerib aktsionäride nimekirja uute aktsiate märkimise eesõiguse määramiseks 15.01.2018 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Ülaltoodust lähtudes on väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 12.01.2018. Alates sellest kuupäevast (k.a.) aktsiad omandanud isik ei oma uute aktsiate märkimise eesõigust.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Lasnamäe linnaossa rajatakse Kuukivi tänav

10.01.2018 Tallinn.ee

Lasnamäe linnaossa Tondiraba asumisse Tähesaju kvartali detailplaneeringuga kavandatud uus paralleelselt Tähesaju teega kulgev tänav hakkab kandma Kuukivi tänava nime.

Lasnamäe linnaossa Tondiraba asumisse planeeritakse Tähesaju kvartali detailplaneeringuga spordihoonete (sh jäähalli) kvartali ja Tähesaju kvartali vahele uus Tähesaju teega paralleelne tänav. Tänava algusosa on juba olemas ja perspektiivis ühendab uus tänav Varraku tänava Mustakivi teega. Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon eelistas Tähesaju teest tuleneva nimeteema jätkamist. Kaaluti ka tähtkujude nimesid, kuid kõige rohkem toetust kogus Mustakivi ja Tähesaju nimede mõjul tehtud Kuukivi tänava nimeettepanek.

Lasnamäe Linnaosa Valitsus on nimekomisjoni ettepaneku kooskõlastanud ning Kuukivi tänava nime määramise kohta on vastavalt kohanimeseadusele arvamust küsitud ka asjassepuutuvatelt maaomanikelt, kes vastuväiteid ei esitanud.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Arco Vara: Tallinna lähiümbrusse kolimine kogub taas hoogu

10.01.2018 Mihkel Eliste

Aktiivse korterituru taustal on aktiveerunud ka elamuturg. Paljud inimesed näevad, et neil on võimalik kümme aastat tagasi soetatud korteri eest saada piisavalt palju raha, et koos vahepeal kasvanud säästude ning sissetulekuga saaks osta rida- või üksikelamu, mis pakub privaatsemat ja turvalisemat elukeskkonda ja tõstab üldist heaolu.

Teisalt, korterite oluliselt kiirem hinnakasv võrreldes elamutega on loonud olukorra, kus rohkematoalised korterid konkureerivad oma hinnatasemelt juba üksikmajadega ning ostjaskond ei pea enam ratsionaalseks korterit üleüldse soetada. 2017. aastal kasvas Harjumaal elamuturu aktiivsus ligi 10%, mida saatis 2%-line hinnakasv. Tegemist oli alates 2014. aastast kõrgeima turuaktiivsusega, jäädes siiski 2006. aasta kõrgtasemele pea 37%-ga alla. Tallinna linna lähiümbruses on tehingute arv kasvanud oluliselt kiiremini, möödunud aastal 24% võrra.

Suvilarajoonid rokivad jälle

Paralleelselt korteriturule on ehitusaktiivsus asunud kasvama ka elamuturul, mistõttu on tulnud müüki uusehitisi ja turuaktiivsus on asunud tempokamalt kasvama ka hoonestatud elamumaade turul. Tallinna lähivaldadest eemal ei ole siiski olulist turuaktiivsuse kasvu veel märgata, kuid tehinguid tehakse periooditi järjest enam ka hajaasustusega piirkondades.

Lisaks on kasvanud maamajade ning suvilate müük, nii puhkuse tarbeks kui eesmärgiga need hooned alaliseks elamiseks ümber ehitada. Tugevalt kasvanud suvilate müüki on olnud märgata just Harju maakonna kunagiste suuremate suvilakooperatiivide piirkondades. Näiteks Harku vallas müüdi 2017. aastal 25% enam suvilaid kui sellele eelnenud aastal.

Hajaasutusega piirkondades kasvavat aktiivsust on toetamas veel asjaolu, et hulgaliselt inimesi, kes on vastavatest piirkondadest mõni aeg tagasi Tallinna kolinud, sooviksid siiski kunagises kodukohas elukohta omada. Viimast trendi võib märgata üleriigiliselt, sest elanikkond on möödunud aastate vältel ainuüksi tööturu parema olukorra tõttu pealinna siirdunud kõikjalt Eestist.

Korterist majja

Elanikkonna aktiivne liikumine korteriturult elamuturule jätkub ka 2018. aastal, seda ennekõike Tallinna lähiümbrusesse. Tallinna linnas on heas seisukorras elamute hinnad valdavale osale ostjaskonnast liialt kõrged ning pakkumiste arv on alanenud juba üle kahe aasta.

Optimaalse suletud netopinnaga ning heas seisukorras elamute hinnakasv püsib tänavusel aastal kuni 5% juures. Hinnakasvu kiirenemist takistab ennekõike väike ostjate hulk ning asjaolu, et elamute hinnad on võrreldes korteritega kõrgemad, mistõttu korteriturule omaste kasvunumbrite esinemine ei saa olla elamuturul pikemat aega jätkusuutlik. Sealjuures võib oodata üksikelamute ehitamiseks sobilike kruntide müüginumbrite edasist kasvamist, sest aina enam inimesi on otsustamas, et nad soovivad omale hoopis enda käe järgi kodu ehitada. Uute elurajoonide esilekerkimine ja olemasolevate laienemine asub aset leidma taas Tallinnast järjest kaugemale, sest nõutuimates piirkondades on kruntide pakkumine vähenenud ning hinnad kasvanud.

Kui soovid osta oma kodu, annab nõu käsiraamat “Nõuanded koduostjale”

10.01.2018 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” on suunatud inimestele, kes soovivad osta oma kodu. Koduost on üks inimese suurim ost elu jooksul, mis väga sageli ületab inimese aastasissetulekut lausa kordades.

Käsiraamat annab head nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni.

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” on parima hinnaga võimalik leida Kinnisvarakooli raamatupoest. Uus hind 16,99 sisaldab tasuta transporti Eesti piires – raamat on võimalik tellida kodusesse postkasti või lugematutesse Omniva pakiautomaatidesse üle kogu Eesti.

NB! Mitme Kinnisvarakooli käsiraamatu tellimisel rakendub täiendav rahaline soodustus.

Vaata lähemalt

U.S. Invest: Eksklusiivse vaatega Sõõrumaa kolmiktornid on saavutanud maksimaalse kõrguse

09.01.2018 Tõnu Toompark

Tänasel sarikapeol esitles Urmas Sõõrumaa U.S. Invest ASi rajatud Skyline’i korterelamute kolmandat torni, mille 13. korruselt saab nautida võimast ja erakordset vaadet nii südalinnale kui ka merele. Valminud tornid annavad ettekujutuse sellest, milliseks kujuneb linnapilt Kadrioru pargi, südalinna ja Ülemiste City vahetus läheduses.

Merepinnast 78 meetri kõrgusele küündiva Skyline’i kolmandas tornis on 47 suurte rõdude ja avara planeeringuga korterit ning esimesel korrusel äripinnad. Unikaalsed tornid on tekitanud märkimisväärselt suurt huvi ning kõigis kolmes elamutornis on saadaval vaid üksikud vabad korterid.

Äsja lõppenud sarikapeol võttis teiste seas sõna Urmas Sõõrumaa, kelle sõnul on koostöös projekteerijaga valminud mõnusad voolujoonelised majad. “Korterite erakordne vaade ja suured rõdud on kinnisvara arenduse seisukohalt väga oluline konkurentsis püsimise argument,” lausus ta. Sõõrumaa lisas, et soovib tänada Mapri Ehitust ja projektijuhte, kellega on olnud igati sujuv koostöö.

Skyline’i tornelamute igal korrusel on neli korterit – kaks 2-toalist ja kaks 4-toalist. Elamute ainulaadne asukoht tagab avara vanalinna- ja merevaate nii iga korteri elutoast kui ka ligi 10 m2 suuruselt rõdult.

Kolme hoone ühiseks kasutamiseks rajatakse teisele korrusele privaatne haljastusega laste mänguväljak, mis teeb sellest sobiva kodu ka peredele. Üle hiljuti renoveeritud Ilvese silla pääseb mõne minutiga Kadrioru parki jalutama või tervisesporti harrastama. Nii oma sõiduki kui ühistranspordiga pääseb südalinna või Ülemistesse mõne minutiga. Sikupilli lasteaed asub 100 m kaugusel ja Kivimurru lasteaed 250 m kaugusel.

Kuigi esialgse plaani järgi pidi kolmanda elamutorni ehitus lõpule jõudma alles 2019. aasta teises pooles, siis seoses suure nõudlusega kvaliteetse elamispinna järele jõuab Skyline’i projekt lõpule oluliselt varem. Kolmas elamutorn, mis paneb ühtlasi punkti kogu Skyline’i projektile, valmib juba 2018. aasta lõpus. Esimene torn valmis 2017. aasta lõpuks ning teine on valmimas selle aasta kevadeks. Skyline’i arhitektiks on Andri Kirsima.

U.S. Invest AS on Eesti kapitalil põhinev investeerimisfirma, mille meeskonnal on kokku rohkem kui 18 aastat kogemusi kinnisvaraturul. Suurim kinnisvaraprojekt on 75 000-ruutmeetrise pindalaga Rotermanni kvartal. Kokku on arendatud 150 000 ruutmeetrit kinnisvara ning 250 000 ruutmeetrit on arendusjärgus.

Arco Vara AS-i tütarfirma pikendas laenulepingut Piraeus pangaga

09.01.2018 Tõnu Toompark

Arco Invest EOOD, Arco Vara AS-i 100%-line tütarfirma, on allkirjastanud kokkuleppe Piraeus Bank Bulgaria Plc-ga, pikendamaks Sofias asuva Madrid Boulevard’i hoonega seotud laenu. Laenu pikendati kuni 30.12.2019, kusjuures 30.01.2018 ja 30.01.2019 tehakse kaks põhiosa tagasimakset, mõlemad summas 500 tuhat eurot. Laenu intressi langetati 4,5%-ni. Laenu jääk oli 31.12.2017 seisuga 8,57 mln eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Omanike Keskliit kutsub hääletama – kes on Koduomaniku Sõber 2017?

09.01.2018 Omanikud.ee

Hea koduomanik! On saanud traditsiooniks, et iga aasta alguses selgitame välja eelmise aasta Koduomanike Sõbra ja Koduomanike Kiusaja.

Tee oma valik portaalis petitsioon.ee, kus hääletus on alanud. Aega on kuni 15. jaanuarini.

Oma lemmiku nime võid saata ka meilile omanikud@omanikud.ee
või teatada telefonile 642 7020.
Oodatud on kommentaarid.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Merko Ehitus pikendab kontserni tütarettevõtte nõukogu liikmete volitusi

09.01.2018 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega on pikendatud AS Merko Ehitus Eesti nõukogu liikmete Andres Trinki, Tõnu Toomiku ja Teet Roopalu volitusi alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020. AS Merko Ehitus Eesti nõukogu jätkab kolmeliikmelisena: Andres Trink (esimees), Tõnu Toomik ja Teet Roopalu.

Vastavalt AS Merko Ehitus Eesti põhikirjale valitakse ettevõtte nõukogu liige kolmeks aastaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Arco Vara prognoos 2018: Viljandis hoiavad müüki tagasi karmid laenutingimused ja elamispindade väike valik

09.01.2018 Tõnu Toompark

Viljandimaal napib nii kortereid, elamuid kui ka korralikke maamaju. Inimesed sooviksid aga investeerida nii uude kodusse kui üürikinnisvarasse.

Viljandi inimesed sooviksid alanud aastal osta rohkem kinnisvara, aga pankade karmistunud laenutingimuste tõttu ei ole võimalust osta. Laenutingimused mõjutavadki 2018. aasta Viljandimaa kinnisvaraturgu olulisel määral. Osa inimesi otsustab üürimise kasuks ka seepärast, et müügipakkumiste valik on väike.

Kui paar aastat tagasi oli Viljandi turul pakkuda keskmiselt 10 üürikorterit korraga, siis seoses investeeringutega on pakkumiste hulk suurenenud ja pakkumises on jooksvalt ca 30 korterit. On tunda, et see ei ole ikkagi piisav number ning investeerimine jätkub. Kuna müügipakkumiste hulk on vähenenud ja investeeringuteks sobivaid kortereid napib, siis ei teki ka üüriturule sobivaid kortereid.

Pakkumises on mitu Leola Kinnisvara arendatud korterelamut, mille korterid on paralleelselt saadaval nii ostmiseks kui üürimiseks. Kuna osa inimesi ei soovi üürida korterit, mis on samal ajal ka müügis, on valik üüriturul nende jaoks veel väiksem.

Äripindade üürihuviliste hulk kasvab samuti, aga korralikke ja kaasaegsetele tingimustele vastavaid äri- ja büroopindu on väga raske leida. Ootame UKU Keskuse laienemist, mis peaks sügiseks teoks saama.

Omale soovitakse korras, investeeringuks remontimata korterit

Kliendid soovivad kõige rohkem osta 2-3 toalisi kortereid nii endale koduks kui ka investeeringuks. Eelistatud on madalamad korrused. Kui otsitakse kodu, siis soovitakse kõige parema meelega täielikult renoveeritud korterit, investeeringuks eelistatakse aga remonti vajavat korterit.

Kuna Viljandis uusarendusi napib, siis on hinnas järelturu täielikult renoveeritud korterid ja renoveeritud ning soojustatud korterelamud. Kliendid on liikunud oma korteriotsingutega ka Viljandi lähiümbruse asulatesse. Sealsete korterite hinnad on seetõttu samuti kasvama hakanud.

Kuna järelturu korterite ruutmeetrihinnad on tõusnud ja pakkumiste hulk vähenenud, siis on Viljandis kindlasti potentsiaali väiksemamahulistele uusarendustele. Viljandi klient ei ole veel valmis ostma korterit paberil, soovitakse näha valmis kortereid. Maramaa pst-l asuv 13 korteriga pool-uusarendus valmib juba jaanuaris – pooltele korteritele on ostjad leitud ja korterelamu valmimisega on huvi suurenenud. Ka Trepimäe lähedusse Oru tänavale on oodata üht uut väikest korterelamut ning mõtteid on veel mitmel arendajal.

Elamuturul otsivad inimesed uuselamuid, mida Viljandi linnas ja lähiümbruses üldse pakkuda ei ole. Seetõttu otsitakse ka 1960ndail ja 1970ndail valminud maju, mille valik on samuti väike. Viljandi vajab elamute uusarendust, kas siis valmis majade näol või võimalusega ise ehitada.

Kliendid otsivad ka maamaju, mis asuvad kuni 20 km kaugusel Viljandist. Maamajade ostutingimusi on pangad karmistanud, kuna nõutakse WC olemasolu hoones ning pesemistingimusi. Heas korras maamajade valik on väike.

Veel on võimalik registreeruda koolitusele “Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises”

09.01.2018 Margot Toompark

15/01/2018 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises peale uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamist 2018. aastal“, mis annab osalejatele ülevaate kõigist olulistest muudatustest, mis kaasnevad uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamisega.

Koolitus „Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises“ on suunatud:

korteriühistu juhatuse liikmetele ja haldajatele, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetele, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd;
kõigile eraisikutele, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi;
kõigile, kes tunnevad huvi uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastu.

Koolitus annab Sulle:

hea ülevaate muudatustest, mis kaasnevad uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamisega;
juhised muuta korteriühistu asjaajamist vastavalt uutele kehtima hakkavatele nõuetele;
võimaluse saada teadmisi korteriomanike õigustest ja kohustustest;
ülevaate uutest kehtima hakkavatest nõuetest korteriühistu raamatupidamisele;
praktilisi nõuandeid korteriühistu juhtimiseks ja muudatuste elluviimiseks.

“Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises” toimub 15/01/2018 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere ja KÜ Arvepidamise OÜ juhatuse liige Pille Kaarlõp.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas enim toit

09.01.2018 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeks tõusis 2017. aastal 2016. aasta keskmisega võrreldes 3,4%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurimad mõjutajad olid toit ja mittealkohoolsed joogid, mis andsid kogutõusust ligi kaks viiendikku. Suurima panuse sellesse andsid 10,4% kallinenud piim, piimatooted ja munad. Mootorikütus ning alkohoolsed joogid ja tubakas andsid kogutõusust kumbki ligi viiendiku. Sealjuures kallinesid alkohoolsed joogid 8,4% ja tubakatooted 9,5%. Bensiin oli 12,8% ja diislikütus 14,7% kallim.

2017. aastal kallinesid eelmise aasta keskmisega võrreldes toidukaupadest enim või (33%), väherasvane piim (19,9%) ja kartul (15,7%).

**Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, 2017**
Kaubagrupp	2016–2017, %
KOKKU	3,4
Toit ja mittealkohoolsed joogid	5,7
Alkohoolsed joogid ja tubakas	8,7
Riietus ja jalatsid	1,7
Eluase	2,1
Majapidamine	0,6
Tervishoid	1,1
Transport	5,0
Side	-4,1
Vaba aeg	0,7
Haridus ja lasteasutused	1,9
Söömine väljaspool kodu, majutus	5,9
Mitmesugused kaubad ja teenused	3,0

Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Statistika: Elamispindade tehingute käive näitab kasvu

09.01.2018 Tõnu Toompark

Aktiivne elamispindade turg ehk kõrge kinnisvaratehingute arv kasvava hinna tingimustes kergitab elamispindade tehingute käivet. Kõrge tööhõive ja madal tööpuudus omakorda sunnivad tööandjaid makstavaid palku kergitama. Nii kasvab samuti Eesti inimeste palgasumma, mida teenitakse.

Hinnates, kui palju moodustab elamispindade tehingute käive palkade kogusummast näeme, et tehingukäibe proportsioon on vaikselt, kuid üsnagi kindlajooneliselt suurenemas. Teisisõnu muutub kinnisvaratehingute tähtsus inimeste igapäevases elus.

Olukorras, kus tööturg on tugev ehk isegi tööd kaotades ei ole liiga keeruline uut leida, ei peaks kinnisvaratehingute rahalise mahu kasvu pärast liialt muretsema. Liiga palju kõrgemale siiski sanuti elamispindade tehingute käibe proportsioon minna ei tohiks.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Eesti Pank: Hinnasurve andis detsembris järele

08.01.2018 Sulev Pert

Detsembris langes tarbijahinnaindeks novembriga võrreldes 0,3%
2017. aasta keskmine hinnakasv oli nelja viimase aasta kiireim
Inflatsiooni põhjustasid mullu eelkõige toorme hinnad

Statistikaameti teatel aeglustus tarbijahindade aastakasv detsembris 3,4%ni. Hinnakasvu vedasid ikka toiduained ja energia hinnad, kuid ülejäänud ostukorv kallines tagasihoidlikult. Novembriga võrreldes langes hinnatase 0,3%, mida põhjustasid hooajalised tegurid, sh alkoholi soodusmüük ja üüri odavnemine. Euroala inflatsioon oli detsembris aeglane, 1,4%, kuigi majandusaktiivsus ei ole enam madalseisus.

Eesti hinnatõusule aitasid eelmisel aastal suuresti kaasa hinnamuutused väliskeskkonnas. Tootmise vähenemise tõttu kallinesid maailmaturul kõige rohkem piimatoodete, sh või hinnad. Viimastel kuudel on Euroopas toiduainete tootjahindade kasv siiski aeglustunud. Näiteks või tootjahinnad on nüüdseks langenud uuesti 2017. aasta algusega samale tasemele. Eestis odavnesid piimatooted detsembris kuuga 1%. Kuna toidutoorme hindade heitlikkus on olnud suur, ei saa välistada, et järsule kallinemisele järgneb toiduainete jaehindade langus.

Eesti suurem majandusaktiivsus oli 2017. aastal soodne kiiremaks hinnakasvuks. Siinsete ettevõtete tööjõukulude kasv oli mullu üks euroala riikide kiiremaid ja Eesti tööpuuduse määr oli ajalooliselt üks madalamaid. Tänu nõudluse kasvule said ettevõtted hindu tõsta varasemast rohkem; seda näitas ka ettevõtete suurem kasum.

2017. aasta esimesel poolel prognoosis Eesti Pank tarbijahindade aastaseks inflatsiooniks 3,2%, kuid tegelikult tõusis elukallidus 3,4%. Hinnakasv ületas prognoositut veidi – eelkõige toiduainete hindade oodatust kiirema kasvu tõttu. Alanud aastal hoiavad hinnakasvu kiirena aktsiisitõusud, mille kogumõju ulatub 0,6–0,7 protsendipunktini. Lisaks on maailmamajanduse elavnemine ning OPECi tootmiskärped kaasa aidanud nafta kallinemisele. 2017. aasta detsembris ületas nafta hind lähimineviku kõrgtaseme, tõustes rohkem kui 65 dollarini barreli eest. 2018. aasta keskmine oodatav hinnakasv on 3,2% eeldusel, et nafta hinnatasemes ei toimu väga suuri muutusi.