Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko ehitab Vändra alajaama

21.07.2017 Tõnu Toompark

20. juulil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Infra ja Elering ASi vahel leping Vändra alajaama renoveerimistööde teostamiseks Pärnumaal.

Tööde käigus renoveeritakse Vändra 110kV alajaam. Renoveerimine toimub „võtmed kätte“ meetodil ning sisaldab seadmete tarnet koos vajalike projekteerimistööde, installeerimise, seadistamise ja kontrolliga. Vana jaotla lammutatakse ning rajatakse uus H-skeemiga 110kV välisjaotla koos liinide ümberühendamise, uue juhtimis-, abi- ja kontrollsüsteemiga. Tööde käigus rekonstrueeritakse juurdesõidutee, ehitatakse uus juhtimishoone ja 110 kV jaotla.

Lepingu maksumus on ligikaudu 1,2 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd algavad 2017. aasta juulis ning lõppevad 2018. aasta novembris.

AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Alustatakse Tallinna haigla planeerimist

21.07.2017 Tallinn.ee

Äsja allkirjastas Tallinna Linnavaraamet lepingu Narva mnt 129 ja 129b kinnistute ja lähiala detailplaneeringu ning Tallinna haigla mahulise ja ruumilise planeeringu koostamiseks.

Tööde teostamiseks korraldatud riigihanke võitis osaühingute ConArte ja Industrius ühispakkumine hinnaga 220 800 eurot (koos käibemaksuga). Lepingu täitmise aeg on 20 kalendrikuud.

Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on Tallinna Haigla aastaid kestev projekt, mis on plaanis rajada Tallinna ja riigi ühistööna . „Tallinna Haiglasse koonduks kogu aktiiviravi nii Ida- Tallinna kui ka Lääne- Tallinna Keskhaiglast, samuti taastusravi. Soovime, et Tallinna haiglast kujuneks ideaalne sõbralik ja perekeskne arstiabi keskus kõigi tallinlaste jaoks“, ütles Martinson.

Tallinna haigla mahulise ja ruumilise planeeringu eesmärk on rajada Tallinna haigla kompleks ühtse tervikuna, ehk nn kampusena. See võimaldaks koondada ühtsesse keskusesse aktiivravi, meditsiinitehnika, erinevate erialade arstid, vähendada haigla kinnisvara haldus- ja hoolduskulusid ning tagada ühtne kriisijuhtimine.

Planeeringu koosseisus oleva detailplaneeringu eesmärk on moodustada planeeritavale alale jäävate kinnistute piiride ja maakasutuse sihtotstarvete muutmise teel ärimaa, samuti ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krundid. Siis määratakse ehitusõigus kuni 6-korruselise Tallinna haigla kampuse ehitamiseks.

Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärk määrata üldised maakasutustingimused ja esitada heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ning tehnovõrkude põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on 27,52 hektarit.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Uute korterite konkurentsianalüüs kinnisvaraarendajale

21.07.2017 Tõnu Toompark

Uute korterite arendamise turul on tihe konkurents. Projekte lisandub igapäevaselt. Edu tagab põhjalik teadmine sellest, millised projektid tegelikkuses hästi müüvad ja millised mitte.

Olen välja töötanud põhjaliku konkurentsianalüüsi, mis annab kinnisvaraarendajale selles osas väga hea info.

Esimeese sammuna määrame konkureerivad projektid. Selle järel vaatame, milline on konkurentide pakkumiste struktuur, kuidas on pakkumised hinnastatud ja kuidas edeneb müük.

Selle info juurde lisame kogu turgu puudutavad üldisemad ja detailsemad trendid.

Konkurentsianalüüsi eesmärk on anda kinnisvaraarendajale hea sisendinfo nii arendusprojekti projekteerimiseks kui hilisemaks hinnastamiseks.

Kas tekitas huvi? Kui jah, võta ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Oh Happy Day – kinnisvaraturg on tasakaalus ja tipuaastad käes

21.07.2017 Raul Reino

Alates 2011. aastast on Eesti korteritehingute keskmine hind kasvanud aastas keskmiselt 10%. Teada-tuntud on tõsiasi, et selle hinnaralli aluseks on tehingute arvu kasv peamiselt Tallinnas ja Tartus uute, kõrgema hinnaga korteritega.

Vähem tähelepanuta ei ole jäänud ka asjaolu, et uusi kortereid ei ostetaks niipalju, kui seda poleks toetanud ühelt poolt järjest suurenev pakkumine, aga teiselt poolt viimaste aastate kiire palgakasv ja rekordilised säästud pankades. Eesti Panga andmetel on alates 2011. aastast palgad tõusnud keskmiselt 6–7% aastas.

Seega on palk kasvanud küll vähem kui kinnisvara keskmine hind, kuid sellele vaatamata võib öelda, et kinnisvaraturg on tasakaalus, kuna palga ja kinnisvara hinna suhe on samaväärne. Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal 1146 eurot ja korteriomandite keskmine mediaanhind 1160 eur/m2. Siit tuleb välja ka põhjus, miks me ei saa tänast olukorda kuidagi kinnisvarabuumiks nimetada.

Kinnisvarahinnad on küll omajagu kasvanud, aga ka inimeste sissetulekud ja säästud, mistõttu kinnisvara on täna taskukohane paljudele. Buumi kõrghetkel maksis ruutmeeter 1,7 brutokuupalka ja juba toona teati ning räägiti palju sellest, et rusikareegli järgi peab palga ja ruutmeetri hinna suhe olema üks ühele. Aega läks küll omajagu, kuid nüüd on turu tasakaalupunkt käes ja nii mõnegi prognoosi kohaselt võib püsima jääda isegi aastateks.

Palgakasv aeglustub ja kinnisvara jätkuva hinnakasvu peale julgeksid panuseid teha vaid kõige optimistlikud inimesed. Ehitustegevus Tallinnas, Tartus ja Pärnus on küll suhteliselt aktiivne ning mõjutab keskmist hinda ka edaspidi märkimisväärselt, kuid vähemalt Tallinnas on trend liikumas sinnapoole, et kesklinna arenduste asemel käib uute kortermajade püstitamine pigem äärelinna, kus ka madalam hinnatase ning seega surve keskmise hinna jätkuvaks tõusuks pikemas perspektiivis on sellevõrra tagasihoidlikum.

Lühiajaliselt võib hüppeid ülespoole veel toimuda, kui ühte kuusse jääb hulga mõne kesklinna või Kadrioru piirkonna korterite notariaalseid vormistusi, kuid pikemaajaliseks hinnatõusuks argumente napib. Kinnisvaraturg ei saa olla asi omaette, vaid sõltub kogu riigi ja majanduse tervisest.

Jätame siinkohal kõrvale globaalsed mõjutegurid, mis on ja jäävad olema niikuinii. Nagu mainitud, siis palga hoogne kasv lähiaastatel pidurdub. Kinnisvara hinnakasvu on toetanud hoogne sisseränne Tartu ja eriti Tallinnasse, mis peaks samuti mõne aasta möödudes tuure maha võtma, kuna sisseränne on korrelatsioonis noorte inimeste osakaaluga rahvastikus.

Noorte arv aga hakkab vähenema, kuna laulva revolutsiooni järgsele sündivuse tipule järgnes pikaajaline langus. Elanikkond väheneb ja vananeb ning järelikult on ka ostjaid kinnisvaraturul vähem. Seetõttu võib nõudlus keskpikas perspektiivis elamispindade järele suuremates linnades väheneda ja hinnakasv aeglustuda. Arendajad nööri poodidest tühjaks ostma siiski ei pea, kuna demograafilised protsessid võtavad oma aja ja ka kõige negatiivsema prognoosi kohaselt jääb meid 30 aasta pärast alles üle 1,1 miljoni elaniku.

Samuti ei maksa ära unustada, et Eesti elamufond on suhteliselt vana ja vajab kaasajastamist. Ja lõppude lõpuks peetakse laialt levinud arvamuse kohaselt kinnisvarasse raha paigutamist kindlaks investeeringuks, mis aitab ka tulevikus kinnisvaraturgu üleval hoida.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

“Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 10/10/2017 Kinnisvarakoolis

21.07.2017 Margot Toompark

10/10/2017 toimub koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“. Koolituse eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohtutäiturid kinnisvara müüvad.

Koolitusele “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” on kutsutud:

kinnisvaramaaklerid, kes soovivad müüa täitemenetluses olevat vara;
(väike-)investorid, kes soovivad soodsalt soetada kinnisvara;
spekulandid, kes soovivad teenida tehingutest probleemse kinnisvaraga;
eraisikud, kes soovivad osta endale kodu kohtutäituri pakkumiste seast.

Koolitus annab:

teadmised kohtutäituri tööst ja täitemenetlusest;
info kanalitest mille kaudu saab osta enampakkumisel olevat vara;
konkreetsed nõuanded, kuidas saavad maaklerid müüa enampakkumisel olevat vara;
arusaama probleemidest, mis võivad täitemenetluses oleva varaga kaasa tulla;
soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enampakkumisetel osalemiseks.

“Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 10/10/2017 kell 13.00-16.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on kohtutäitur Kaja Lilloja.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Mida tähendab A energiaklass ja liginullenergia?

20.07.2017 Viktor Lõhmus

Kuigi väljas on suvi, on aeg hakata mõtlema küttehooajale, mis pole enam kaugel. Ka Eesti rahvavanasõna ütleb rege rauta suvel, vankrit talve.

Tallinn paikneb geograafiliselt 59˚ põhjalaiuskraadil, kus on iseloomulikud pikad ja enamasti püsiva lumikattega talved. 70% päikesekiirgusest langeb meile 4 kuu jooksul aastas maist augustini. Ülejäänud meile jõudvast 30% päikeseenergiast jaotub pikale 8 kuule. See tähendab, et sooja saamiseks on vaja kodusid kütta ning valgustada enamus aja aastas ning suurim kuluartikkel majapidamistest on elekter ja küttekulud. Seetõttu on energiasääst ja selle kokkuhoid Põhjamaades eriti terava tähelepanu all.

Mida tähendab A energiaklass tavainimesele?

Liginullenergia kõlab uhkelt, kuid kuidas seda saavutada.

Selleks kasutatakse:

Passiivmajadelt tuntud mitmekihilist karkassseinalahendust, mis annab tavaehitusest parema soojapidavuse.
Efektiivne soojustagastiga sundventilatsiooniagregaati (soojatagastusega vähemalt 80%), mille sissepuhutavat õhku aitab üles soojendada väljatõmmatav soe õhk.
Madalenergia 3x argoon/selektiivaknaid.

Lisaks tähendab A energiakalass ka alternatiivkütet, näiteks katusele paigaldavate päiksepaneelide näol, või elektrit tootvate tuulegeneraatoritega. Kuigi Eestis on enamast päikest väga vähe ja päiksepaneelid kallid areneb tehnika siiski iga päevaga ning tänapäeval toimivad päiksepaneelid ka pilvise ja talvise ilmaga.

Mis on liginullenergia?

Reeglina toodavad päiksepaneelid suvekuudel elektrit rohkem kui seda on vaja tarbimiseks. Mida teha üleliigse elektriga?

Üheks võimaluseks on müüa üleliigne elekter Eesti Energiale. Külmadel talvekuudel kui päikest meie laiuskraadil vähem ja elamine tarbib elektrit rohkem kui ise toota jõuab, saab elektri müüjaga teha tasaarveldust suvekuudel ülejäänud elektri osas. Aasta läbilõikes tuleb elektri arve praktiliselt olematu. See ongi liginullenergia.

Viktor Lõhmus
Domus Kinnisvara
Kutseline maakler

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kaasomandi lõpetamise viisid: Aga kui ma ei taha kinnisvara omandada?

20.07.2017 Tõnu Toompark

Kaasomand on kahele või enamale isikule mõttelistes osades kuuluv omand. Seega ei saa kaasomandi jagamisest rääkida üldjuhul elamus, kus on korterid (korteriomandid) vaid selliste kinnisasjade puhul, mille omanikele kuulub üksnes mõtteline osa (murdosa) kinnisasjast. Kaasomandis võib olla ka üks korteriomand. Kaasomandi lõpetamise vaidlused on sagedased ning nende vaidluste läte on tihtipeale pärimise, kooselu lõppemise või ühisvara jagamise olukord. Kaasomandi lõpetamise vaidluste tõusetumisel on tavaline, et üks kaasomanikest ei ole huvitatud vara jätkuvast omamisest ning soovib omandist loobuda ja saada selle eest võimalikult suure hüvitise.

Kaasomandi võib lõpetada selliselt, et kinnisasi müüakse enampakkumisel või kinnisasi tervikuna jäätakse ühele kaasomanikule, kes kohustub omandist ilma jääjale maksma rahalise hüvitise. Üldjuhul soovitakse jätta kinnisasi ühele omanikule olukorras, kus kinnisasja koormav hüpoteek tagab ühe kaasomaniku kohustusi. Selliseid olukordi tuleb ette kooselu korral, kus ühiselt soetatakse kodu ja erinevatel põhjustel võib juhtuda, et laenu saajaks ametlikult on vaid üks elukaaslastest. Samuti on õigustatud kinnisasja jätmine ühele kaasomanikest siis, kui tal on selle kinnisasjaga eriline side või ta soovib muul põhjusel kinnisasja omanikuks kindlasti edasi jääda. Enampakkumisel müük tähendab üldjuhul seda, et kinnisasja omandist jäävad ilma kõik kaasomanikud ja saavad oma osale vastava summa enampakkumisel kujunevast müügihinnast.

Kui kaasomanikud ei saavuta pooli rahuldavat lahendust, võib iga kaasomanik pöörduda erimeelsuse lahendamiseks kohtu poole. Kui üldjuhul on kohtu poole pöördumine on lubatav vaid siis, kui kellegi suhtes on pandud toime õiguste rikkumine, siis kaasomandi lõpetamise nõude esitamiseks ei pea kaasomanikul olema mingit erilist põhjust või õigustust selleks, miks ta soovib kaasomandit lõpetada. Sisuliselt piisab sellest, et üks kaasomanik lihtsalt tahab kaasomandit lõpetada.

Kui enampakkumise korras kaasomandi lõpetamisel ei saa üldjuhul olla takistusi, siis kaasomandi lõpetamine viisil, et teine kaasomanik saab kogu kinnisasja omanikuks ja maksab omandist ilma jääjale hüvitise, on märksa komplitseeritum. Esimene, millega tuleb arvestada, on põhimõte, et kedagi ei saa kohustada kinnisvara omandama. Kui teine kaasomanik ei soovi kogu kinnisasja omanikuks saada, siis kohtu kaudu teda selleks sundida ei saa. Teiseks tuleb sellises olukorras teha kulutusi õiglase hüvitise välja selgitamisele, mis üldjuhul seisneb kinnisasja hindamises kvalifitseeritud kinnisvarahindaja poolt. Spetsialisti hinnangu maksumus sõltub konkreetsest kinnisasjast ja hindaja hinnakirjast, kuid arvestada tuleb üldjuhul vähemalt 300 euro suuruse kuluga. Selline kulu on välditav, kui pooled jõuavad hüvitise suuruse osas üksmeelele ja see on küsimus, mis tasub võimaluse korral enne kohtusse pöördumist omavahel selgeks teha.

Isegi kui hüvitise suurus on selgeks tehtud ja teine kaasomanik soovib kinnisasja ainuomanikuks saada, kuid ta ei ole nõus maksma õiglast hüvitist või ei ole selleks lihtsalt võimeline, siis ei saa kaasomandit lõpetada selliselt, et kinnisasi jäätakse ühele omanikule koos kohustusega maksta omandist loobujale rahaline hüvitis. Sellisel juhul saab kaasomandit lõpetada üldjuhul vaid enampakkumise teel.

Kokkuvõttes on kaasomandi lõpetamise soovi korral esmatähtis püüda leida lahendus kaasomanike vahel ja vormistada see notariaalse kokkuleppega. Kui see on võimatu, siis tasub hoolikalt mõelda, millise nõudega kohtu poole pöörduda. Võimalusi on erinevaid ja vale nõudega kohtu poole pöördumine võib tuua kaasa selle, et hagi jääb rahuldamata ning kõik kohtumenetlusega seotud kulud (ka vastaspoole kulud) jäävad kaotaja kanda. Seega tasub iga kohtusse pöördumine hoolikalt läbi mõelda ning selle otsuse langetamisel arvestada teiste kaasomanike soovide ja võimalustega.

Ahti Kuuseväli
Vandeadvokaat

Ehitushinnaindeksi mõõdukas tõus jätkus

20.07.2017 Statistikaamet

Ehitushinnaindeksi muutus 2017. aasta II kvartalis oli võrreldes eelmise kvartaliga 0,2% ja võrreldes 2016. aasta II kvartaliga 1,5%, teatab Statistikaamet.

Ehitushinnaindeksit mõjutas II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige materjalide ja tööjõu kallinemine, mis andsid indeksi kogutõusust vastavalt üle 70 protsendi ja üle veerandi.

Eelmise kvartaliga võrreldes kallines materjal 0,2%, kulutused ehitusmasinatele tõusid 0,2% ja tööjõule 0,3%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta II kvartalis võrreldes 2017. aasta I kvartaliga 0,4% ja võrreldes 2016. aasta II kvartaliga 2,0%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, II kvartal 2017
	I kvartal 2017 – II kvartal 2017, %	II kvartal 2016 – II kvartal 2017, %
KOKKU	0,2	1,5
tööjõud	0,3	1,2
ehitusmasinad	0,2	1,2
ehitusmaterjal	0,2	1,8
Eramuindeks	0,1	1,5
Korruselamuindeks	0,2	0,7
Tööstushooneindeks	0,3	2,0
Ametihooneindeks	0,2	1,7

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, II kvartal 2017
	I kvartal 2017 – II kvartal 2017, %	II kvartal 2016 – II kvartal 2017, %
KOKKU	0,4	2,0
tööjõud	0,6	1,0
ehitusmasinad	0,2	1,5
ehitusmaterjal	0,4	2,8

Statistikatöö „Ehitushinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Uus Maa Kinnisvarabüroo 06-2017 kinnisvaraturu ülevaade

20.07.2017 Tõnu Toompark

Juunisse langenud pühade perioodi ning esimeste suvepuhkuste laine tõttu vähenes tehingute arv võrreldes maikuuga peaaegu 200 võrra. Sellest hoolimata on soodne turukonjunktuur, millele on kaasa aidanud kiire palgakasv, madalad intressimäärad, madal tööpuudus ning mitmed muudki tegurid, hoidnud tehingute arvu jätkuvalt kõrgel tasemel – keskmiselt sõlmitakse 500–600 tehingut enam kui viis aastat tagasi.

Eesti Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri järgi on perekonnad hinnanud oma majandusliku olukorra tulevikuväljavaateid alates eelmise aasta aprillist positiivsena, mis lubab oletada, et inimesed julgevad teha otsuseid, mis tekitavad neile pikaajalisi võlakohustusi. 25–39-aastaste inimeste osakaal on rahvastikus viimase viie aasta jooksul kasvanud 0,4% ehk 4000 inimese võrra ning need inimesed on täna valdavalt soetamas oma esimest korterit.

Seetõttu võib vähemalt lähiperioodi osas prognoosida inimeste jätkuvalt kõrgelt huvi kinnisvara soetamise vastu. Viimastel aastatel on see väljendunud stabiilselt kõrges tehingute arvus ja hinnatasemes. Kokkuvõttes sõlmiti juunis korteriomanditega kogu Eestis 1773 tehingut, mille mediaanhind oli 1174 EUR/m2. Võrreldes maikuuga langes tehingute arv 179 võrra (-9,2%), tehingute mediaanhind suurenes 0,8%.

1773 ostu-müügitehingust sõlmiti kõige rohkem tehinguid traditsiooniliselt Harjumaal – 918 tehingut ehk 51,8% tehingute koguarvust. Harjumaa tehingute koguarvust moodustas lõviosa Tallinna tehingute arv, mille osakaal oli juunis 81,2%. Võrreldes maiga vähenes Harjumaal tehingute arv 129 võrra (-12,3%), mediaanhind jäi aga praktiliselt samaks (1529→1531 EUR/m2).

Tehingute arvu poolest järgnesid Harjumaale traditsiooniliselt rahvarohkemad maakonnad ehk 204 tehinguga Tartumaa, 175 tehinguga Ida-Virumaa ja 118 tehinguga Pärnumaa. Võrreldes maiga suurenes tehingute arv kuues maakonnas, enim Viljandimaal (+16) ning Rapla- ja Läänemaal (kummaski +8). Harjumaa järel vähenes tehingute arv enim Ida-Virumaal (-35) ning Tartu- ja Järvamaal (kummaski -11).

Mediaanhinna poolest järgnesid Harjumaale taaskord Tartumaa (1185 EUR/m2) ning Pärnumaa (925 EUR/m2). Juunis kasvas mediaanhind kaheksas maakonnas, enim Põlvamaal (+32,6%) ja Saaremaal (+30,0%), kõige enam vähenes mediaanhind Viljandimaal (-43,6%), Raplamaal (-32,0%) ja Lääne-Virumaal (-23,7%), ehkki väikestes maakondades on madala mediaanhinna tõttu absoluutarvude erinevused tegelikkuses vähetajutavad.

Andmed: Maa-amet

Harjumaa tehingute arvu vähenemist juunikuus mõjutas enim Tallinna tehingute arvu vähenemine,võrreldes eelmise kuuga sõlmiti Tallinnas 108 tehingut vähem ning veidi langes ka mediaanhind (-1,1%). Tallinna turgu on rohkem kui kaks aastat oluliselt mõjutanud uusarenduste asjaõiguslepingute arvu muutus – nende, mõnede hoonete puhul isegi kuni pooleteist-kahe aasta taguste võlaõiguslepingute vähenemine ei näita vähenenud huvi uusarendusturu vastu, küll aga selle turusegmendi ebaühtlust aasta lõikes. Kokkuvõttes sõlmiti juunis 745 tehingut, mille mediaanhind oli 1598 EUR/m2.

Andmed: Maa-amet

Huvi uusarenduste vastu aitab hästi selgitada kinnisvaratehingute võõrandajate statistika, ehkki selles kajastuvad lisaks korteriomanditele ka kinnisasjad. Juunis müüsid seitsmendat kuud järjest enim kinnisvaraobjekte juriidilised isikud, mille müügist lõviosa moodustasid uusarendused. Kui viimase viie aasta jooksul on juriidiliste isikute grupi osakaal kinnisvara võõrandamises olnud väiksem kui Eesti kodanikest eraisikute osakaal (41,6% ja 45,8%), siis viimase 12 kuu jooksul on juriidilised isikud müünud rohkem kinnisvara kui Eesti kodanikest eraisikud (50,6% ja 39,6%).

Kokkuvõttes oli juunis juriidiliste isikute osakaal müügitehingutes 52,5%, Eesti kodanikest eraisikute osakaal oli 38,6%, välismaalaste osakaal 6,9% ning ülejäänud osapoolte osakaal 1,8%.

Andmed: Maa-amet

Uusarendustega sõlmitud asjaõiguslepingute arvu muutus mõjutas silmnähtavalt Tallinna linnaosade statistikat. 2017. aasta juunis sõlmiti kõige enam tehinguid Lasnamäe linnaosas (169), millele järgnesid Kesklinn (157), Mustamäe (152) ja Põhja-Tallinn (106). Võrreldes maiga kasvas tehingute arv Mustamäel (+40) ja Pirital (+2), millest Mustamäe tehingute arvu suurenemisesse panustas enim juriidiliste isikute omanduses olevate korterite müügi suurenemine (+95), mis maakeeli tähendab peamiselt uusarenduste müüki. Uusarenduste müügi vähenemine mõjutas kõige negatiivsemalt Põhja-Tallinna linnaosa, kus tehingute arv vähenes 51 võrra, aga ka Lasnamäed (-25) ja Haaberstit (-23).

Mediaanhind oli sarnaselt eelmistele perioodidele kõrgeim Kesklinnas (2006 EUR/m2), kus võrreldes maiga suurenes mediaanhind 5,7%. Kesklinnale järgnesid enam-vähem ühtlases vahemikus Pirita (1819 EUR/m2), Põhja-Tallinn (1748 EUR/m2) ja Kristiine (1725 EUR/m2). Sarnane oli mediaanhind ka peamiselt nõukogudeaegsete tüüpkorteritega palistatud Mustamäel, Lasnamäel ja Haaberstis, mis jäi vahemikku 1440–1497 EUR/m2. Võrreldes maiga tõusis mediaanhind pooltes linnaosades, enim Pirital (9,8%) ja Lasnamäel (7,8%), kõige enam vähenes mediaanhind Nõmmel (-8,6%) ja Kristiines (-8,0%).

Andmed: Maa-amet

Tartus pole tehingute arvu ja mediaanhinna tõus viimasel viiel aastal olnud nii hoogne kui Tallinnas, ehkki ka seal on mõlemad näitajad püsinud ühtlaselt kõrgel tasemel. Juunis sõlmiti Tartus 140 ostu-müügitehingut, mille mediaanhind oli 1239 EUR/m2. Võrreldes maiga vähenes tehingute arv 4 võrra, mediaanhind suurenes 4,0%.

Andmed: Maa-amet

Mai tehingute langus vaheldus juunis väikese tõusuga – juunis sõlmiti Narvas 62 tehingut, mille mediaanhind oli 407 EUR/m2. Võrreldes maiga suurenes tehingute arv 5 võrra, mediaanhind suurenes 10,3%. Tehingute arv on Narvas suuresti püsinud viimase viie aasta keskmisel tasemel, kuid mediaanhind pole 2014.–15. aasta tippaegadega võrreldes taastunud, jäädes umbes 75–100 EUR/m2 madalamale tasemele.

Andmed: Maa-amet

Erinevalt Narvast on Pärnu kinnisvaraturg kriisi seljatanud ning tõusnud viimase aasta jooksul Tallinna ja Tartu järel tehingute arvu põhjal Eesti suuruselt kolmandaks turuks. Turu taastumine on toonud turule esimesed uusarendused, mis on kokkuvõtvalt kergitanud tehingute mediaanhinda. Juunis sõlmiti Pärnus 83 ostu-müügitehingut ning võrreldes maiga suurenes tehingute arv 9 võrra. Tehingute mediaanhind oli kolmandat kuud järjest üle 1000 EUR/m2, jäädes rekordilisele maile alla siiski 5,9% võrra (1148→1080 EUR/m2).

Andmed: Maa-amet

Nelja suurema linna järel võtsime juuniga lõppenud teise kvartali andmete põhjal luubi alla ülejäänud piirkondade 10 suurimat turgu. Neist elavaim oli korterite ost-müük Kohtla-Järve linnas, kus sõlmiti 216 ostu-müügitehingut – tegemist oli viimase viie aasta kõrgeima näitajaga ning võrreldes I kvartaliga suurenes Kohtla-Järvel tehingute arv 17 võrra. Mediaanhind on vähemalt II kvartali statistika põhjal Kohtla-Järvel tehingute arvuga pöördvõrdeliselt seotud – II kvartali mediaanhind, 73 EUR/m2, oli vaadeldava perioodi madalaim.

Väiksemates omavalitsustes on selgelt märgata Tallinna positiivsed mõjud – II kvartalis mahtus 10 järgmise omavalitsuse hulka koguni neli Tallinna otseses mõjusfääris paiknevat Harjumaa omavalitsust, kus hinnatase on ülejäänud Eestiga võrreldes tunduvalt kõrgem. Kui Rae-, Saku- ja Viimsi vallas annavad tehingute arvus tooni peamiselt uusarendused, siis Maardu linn on hea näide omavalitsusest, mille elamufond on valdavalt nõukogudeaegne, ent mille areng ja hea asukoht on avaldanud kinnisvarale positiivset mõju.

Ülejäänud omavalitsustes, mis mahtusid kümne hulka, on negatiivsemate majandus- ja demograafiliste väljavaadete tõttu kinnisvaraturu taastumine olnud madalam või hoopiski olematu. Nii me ei saa nende omavalitsuste puhul, olgu selleks kasvõi Haapsalu linn või Jõhvi vald, viimaste aastate põhjal rääkida tehingute arvu olulisest suurenemisest, ehkki mediaanhind on paranenud turukonjunktuuri tingimustes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes enam kui 10% kasvanud. Noorte inimeste väljarände, rahvastiku vananemise ja vähenemise negatiivseid mõjusid aitavad neutraliseerida välismaiste otseinvesteeringute vood, ent kalli, väikese ja kahaneva rahvaarvuga Eesti pole suutnud saada ihaldusväärseks välismaiste otseinvesteeringute sihtriigiks. Nii investeeriti 2014.–2016. aastal Eestisse peaaegu 1353,7 miljonit eurot, ent ainuüksi 2007. aastal koguni 1688,7 miljonit eurot.

Andmed: Maa-amet

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Tootjahinnaindeks juunis langes

20.07.2017 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta juunis võrreldes maiga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 3,3%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas juunis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete ja kütteõlide tootmises, samuti hinnatõus keemiatoodete ja toiduainete tootmises.

2016. aasta juuniga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus kütteõlide, toiduainete ja elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning mäetööstuses.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, juuni 2017
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Juuni 2017 – mai 2017, %	Juuni 2017 – juuni 2016, %
KOKKU	-0,3	3,3
Töötlev tööstus	-0,3	4,5
Mäetööstus	-0,3	-5,2
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	0,0	-7,5
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	0,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta juunis võrreldes maiga -0,2% ja võrreldes 2016. aasta juuniga 4,6%.

Eelmise kuuga võrreldes langes juunis keskmisest enam naftasaaduste, turbatoodete ja põllumajandussaaduste hind, samas tõusis elektrienergia ja keemiatoodete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta juunis võrreldes maiga 0,0% ja võrreldes 2016. aasta juuniga 2,9%.

Eelmise kuuga võrreldes langes juunis keskmisest enam jalatsite ja nahktoodete hind, naftasaaduste ning põllumajandustoodete hind ning tõusis elektrienergia ning metallide hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 06.07.2017. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuukokkuvõtte üheksa tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Watch out for the growth in job vacancies

20.07.2017 Tõnu Toompark

Job vacancy rate just above average, but annual growth amongst highest in the euro area
Unemployment and vacancy rate curve suggests no crisis yet…
…but job vacancy rates likely to increase further

Annual growth of vacancy rate second highest in the euro area

In the first quarter of 2017, the rate of vacant jobs in Estonia was slightly above the euro area average, but the annual growth of the vacancy rate was the second highest among 19 countries.

This raises the question of whether there is a boom in the labour market that could drive excessive wage growth and a possible loss in export competitiveness.

In 2015, the vacancy rate in state-offered positions started to increase, and, since the beginning of 2016, the rate for private entities followed.

Foreign-owned companies and the state have the highest job vacancy rates. As foreign entities pay up to 33% more and mainly produce complex products for export, there is a possible skills mismatch.

Beveridge curve suggests no major crisis yet

Although the job vacancy rate has noticeably increased and shifted the curve upwards, there is no reason yet to believe that we are close to the next crisis.

In 2007, wage growth was over 20%, while the job vacancy rate rose to 3.5%, much higher than the 2% we witnessed in the beginning of 2017.

Currently, Estonia is situated in a cluster of countries experiencing low unemployment and a medium job vacancy rate.

Service-related activities take a hit

A comparison of different sectors with their medium-term average level indicates that the situation in service-related activities, especially in administrative/support, accommodations, and food service activities, has worsened the most.

The job vacancy rate for the total economy grew from 1.3% in 2010-2015 to 2% in the first quarter of this year.

Job vacancy rates likely to increase further

In Estonia, the unemployment level is rather low and below the natural rate of unemployment. At the same time, the labour force participation rate and employment rates are high.

Therefore, all the existing resources have already been more or less utilised and the labour market is tight. In an economic upswing, job vacancy rates are liable to increase further.

The Estonian Economy – Watch out for the growth in job vacancies

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Käsiraamat “Kuidas müüa kinnisvara?” vaatleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni

19.07.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool OÜ käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“ autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui paar korda kogu elu jooksul. Seejuures on tegemist ühe elu kalleima tehinguga rahalises mõttes nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ rääkis käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Praktiline käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk alates esmastest müügimõtete tekkimisest kuni kinnisvara valduse üleandmise vormistamiseni. Raamat annab lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müümise protsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kuidas-muua-kinnisvara-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tartu: Holmi kvartali arhitektuurivõistluse võitis “Emajõgi”

18.07.2017 Tartu.ee

Holmi kvartalile parima planeeringulahenduse leidmiseks korraldatud ideevõistluse võitis “Emajõgi”.

Tartu kesklinnas Ülejõel asuvale Holmi kvartalile pakkus parima planeeringulahenduse võistlustöö nimega “Emajõgi”, mille autorid on AB Ansambel OÜ arhitektid Toivo Tammik ja Veiko Vahtrik.

Teise koha sai töö märgusõnaga “Atlantise plats” (Villem Tomiste, Stuudio Tallinn) ja ergutuspreemiad anti võistlustöödele “Luts ja Simm” (Alver Arhitektid OÜ) ja “Roheline” (Kolm pluss üks OÜ)

“Holmi kvartal on oluline osa Tartu kesklinnast ja ideevõistlusega soovisime leida häid lahendusi kesklinliku linnaruumi loomisel ka Emajõe vasakkaldal ning avada seda piirkonda tartlaste jaoks rohkem,” ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Abilinnapea Jarno Laur rääkis, et žürii ja eksperdid arutlesid põhjalikult olemasoleva krundistruktuuri muutmise võimaluste üle, et leida parim lahendus. “Võidutöö kavandit tuleb edasises protsessis kohandada eri osapoolte – linna, eraomanike ja riigi – soove arvestades ning avalikku huvi silmas pidades. Koostöös valmiv hoonestuskava saab aluseks detailplaneeringute algatamisel.”

Laur lisas, et kõikides võistlustöödes oli omajagu küsitavusi ja probleeme ning ükski neist ei ole üks-üheselt detailplaneeringu alusena rakendatav. Ka võidutööd tuleb kohandada ja edasise planeerimise käigus arvestada kesklinna üldplaneeringus võetud seisukohtadega – markeerida ajaloolise Holmi tänava joon ning taastada see kergliiklustänavana,” rõhutas abilinnapea.

Tartu linnavalitsus kuulutas märtsis välja avaliku ideevõistluse, millega sooviti leida parim planeeringulahendus Holmi kvartali uushoonestamiseks. Tähtajaks laekus kaheksa tööd. Täna kell 13 kuulutati Spark demokeskuses välja Holmi kvartali ideevõistluse parimad ja avalikustati tööde autorid.

Parimate tööde autoreid premeeritakse järgmiselt: 1. koht 10 000 eurot, 2. koht 7000 eurot ja kaks ergutuspreemiat kumbki 2500 eurot. Esimese koha preemia maksab välja Eesti Kultuurkapital, teised preemiad maksab Tartu linn.

Võistlusala asub Emajõe vasakkaldal Ülejõe linnaosas, on lõunast ja läänest piiritletud Emajõega, idast Narva maanteega ning põhjast Raatuse tänava pikendusel asuva kergliiklusteega.

Võistlusest lähemalt: www.tartu.ee/holmi-arhitektuurivoistlus

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Arco Vara: Suvekodu ostja kohtab Võrumaal konkurentsi

18.07.2017 Ardi Kalma

Võru kandi suvilaturg on aktiivne ja nõudlus ületab pakkumist, kirjutab Arco Vara äri- ja elamispindade maakler Ardi Kalma.

Võrumaa suvilaostjate meelispaikadeks on Rõuge-, Haanja- ja Lasva- ning Võru vald.

Rõuges asub näiteks väga hinnatud maamärk Ööbikuorg, Haanjas Baltimaade kõrgeim tipp Suur Munamägi. Nendel paikadel, kus suurepärane loodus komplektis kuppelmaastiku, orgude, järvede ja jõgedega mängib oma osa, on inimeste jaoks tõmmet.

Lisaks kaunile keskkonnale on suvila valikul oluline ka toimivate kogukondade ning infrastruktuuri olemasolu. Maanteed peavad olema igal aastaajal läbitavad, soovitavalt võiks läheduses olla ühistranspordivõimalus.

Samuti hinnatakse seda, kui aktiivne on piirkond mitmesuguste ürituste poolest, eriti suveperioodil.

Võrumaal on hinnas ka kaunite kodude teema ehk siis suvekodusid soetatakse hea meelega auhinnatud kodude lähedusse ja heakorraga nähakse ka ise palju vaeva.

Suvilaid ostetakse nii suvehooaja veetmiseks kui aastaringseks elamiseks, viimasel juhul on nõutud korras vee- ja küttesüsteemid. Soovitavalt võiks kinnistul olla ka metsatükk, kus vajadusel küttepuid teha.

Suvekodude ostjateks on nii Eesti inimesed, aga ka näiteks Soome pensionärid, kes saavad Võrumaal end kenasti sisse seada.

Paljud noored ihkavad maale, samuti endised Võru kandi elanikud, kes on lapsed suureks kasvatanud ja sooviks kodukohta naasta.

Osta, aga kontrolli!

Kuigi kinnisvaraostjad on viimasel ajal teadlikumaks muutunud, tasub siiski suvila soetamisel mõnda aspekti eriti tähele panna.

Kui objekt on müügis nii-öelda otse omanikult, siis on see reeglina ülehinnatud ja ei vasta turuhinna tasemele.

Minu soovitus müüjale on teha see väike investeering ja lasta oma objekt enne müüki panekut ära hinnata. Tulemuseks on adekvaatne hind ja palju suurem tõenäosus kiiresti ostja leida.

Müüjad peaks kindlasti hoolitsema, et müüdava kinnisvara dokumentatsioon oleks korras.

Ostjad jällegi peaks omakorda jälgima, kas objekt on ikka küsitavat hinda väärt, sest hiljem enam raha tagasi ei saa.

Samuti peaks ostjad tähelepanelikumalt uurima ka maja seisukorda, eriti konstruktsioonide osas. Kui kahtlete hinnas või ostetava vara kvaliteedis, võtke julgesti ühendust spetsialistiga, kellel on palju kogemusi suvekodude vahendamisel.

Kokkuvõttes võib öelda, et Võrumaa suvilaturg on aktiivne ja heas seisus, kuna nõudlus ületab tunduvalt pakkumist. Selgelt on näha inimeste jõukuse kasv – palju suvekodusid ostetakse oma säästudest, pangalaenuta ja seega hea objekti ülesostmisega pikalt ei venitata.

Arco Vara: Kõrged vaated – kõrged mõtted

18.07.2017 Kaarel Paap

Maailma kõrgeima hoone tiitlit on Tallinnas kandnud vaid Oleviste kirik, kuid rekordid ei ole omaette eesmärk. Olulisem on, et linnapilt saab lähiaastatel taas mitme moodsa kõrghoone võrra rikkamaks, kirjutab Arco Vara äripindade maakler Kaarel Paap.

Kõrghooned on majandusliku heaolu ilmingud ja seega on põhjust meid kõiki õnnitleda nii majanduse hea käekägu kui 2018. aasta suveks Maakri kvartalis valmiva 30-korruselise büroohoone puhul, mis on viimasel kümnendil esimene üle 100 meetri kõrguv maja Tallinnas.

Maakri kõrghoone, mille naabrusesse jäävad eelmiste buumide maamärgid nagu Swissotel, Radisson Blu Sky Hotel ja SEB peahoone, toob kesklinna hulga kvaliteetset büroopinda, aga ka konverentsikeskuse ning teeninduspinnad.

Aga Maakri kvartaliga kõrghoonete kerkimine ei piirdu. Taas on vaade optimistlik City Plaza kõrvale ja Olümpia hotelli vastu ehitatavate kõrgehitiste osas.

Ainuüksi Liivalaia tänav 36/ Juhkentali tänav 1 asuv arendusprojekt hõlmab kokku üle 40 000 ruutmeetri A-klassi büroopinda, 5000 ruutmeetrit elamispinda ning ligi 700 parkimiskohta maa-aluses parklas.

Ja seegi pole veel kõik! Lisaks arendatavale kõrghoonetele plaanib ka EELK kinnisvarafirma Kiriku Varahaldus 33-korruselist ja 130-meetrist kõrghoonet Lennuki ning Maakri tänavate nurgale, Nordea panga kontori kõrvale.

Seega saame vaid mõne aasta pärast näha Tallinna panoraamis olulisi muutusi, nii et laevaga Tallinna lahel viibides tasuks täna olemasoleva vaate mälestuseks ja edaspidiseks võrdluseks kindlasti paar fotot teha.

Mis aga juhtub kõrghoonete rajamisega büroopindade turul? Selge on, et turule tuleb suures mahus büroopindu, kuid kirjeldatud projektide juures üürnike leidmisega tõenäoliselt probleeme ei teki, sest südalinnas on alati kitsas.

Küll aga muutub konkurents büroopindade osas linnas tihedamaks ja vanemate pindade omanikud peavad tõsiselt mõtlema, kuidas üürnikke kinni hoida. Enda eest räägib siin fakt, et uutele büroohoonetele anti käesoleva aasta teises kvartalis ehituslubasid 151 000 ruutmeetri osas, ehk 118 000 ruutmeetrit enam kui 2016. aasta samal perioodil.