Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Arco Vara: Mida teha, kui kommunaalkulud hakkavad ahistama?

23.10.2017 Maiken Tiirmaa

Täna räägitakse palju liginullenergia majadest, kus kulud kütmisele ja valgustusele on kontrolli all ja võrreldes vanemate amortiseerunud hoonete ning iganenud küttesüsteemidega sisuliselt olematud. Siiski elavad paljud meist olukorras, kus kommunaalkulud hõlmavad igakuistest väljaminekutest just talveperioodil märkimisväärse osa ning toovad sageli kas võlgade või pingestatud pere-eelarve näol tüli majja, kirjutab Arco Vara maakler Maiken Tiirmaa.

Enim on kommunaalkuludega kimpus vanemate ja suurema pinnaga majade omanikud, kellel lapsed kodust lahkunud, ruume ülearu ja küttesüsteem vanamoodne, ebaökonoomne ning kallis. Sarnases olukorras on suurtes korterites elavad, tavaliselt vanemad inimesed, kes siis teadmatusest või nostalgiast ei soovi oma senisest eluasemest loobuda ja maksavad suure osa oma pensionist korteriühistule või haldusfirmale.

Kõige tavalisem variant on see, et inimesed üritavad säilitada oma mugavustsooni ja hakkavad kommunaalkulude maksmiseks säästma nii-öelda kõhu kõrvalt, kaotades tegelikult elukvaliteedis, sest peale eluasemekulude ja toidu enam millekski muuks eriti raha ei jätku. Samuti loodetakse külmal ajal kuidagi läbi ajada, küttes vaid osa elamispinnast, mis pikas perspektiivis kahjustab viimistlust ja hoone konstruktsioone. Kortermajades on seetõttu lausa keelatud ruume kütteta jätta.

Ühelt poolt on taoline käitumine loomulik, sest kes ikka tahaks oma armsaks saanud kodust lahti öelda, aga teiselt poolt on see väga ebaratsionaalne ja probleemid üksnes süvenevad.

Kui igakuised vältimatud kulutused eluasemele ikka iga päev meeles püsivad ja vahendeid eluaseme soojapidavuse ning küttesüsteemi renoveerimiseks napib, tasuks ikkagi nostalgiast ja valehäbist üle saada ning kaaluda väiksemale ning ökonoomsemale pinnale kolimist.

Oma maja müümine ja korterisse kolimine ei kõla ehk esmapilgul atraktiivsena, kuid vanemate inimeste jaoks võib see tähendada tunduvat elukvaliteedi paranemist, sest uued korterid on reeglina säästlikud, hooldusvabad ja asuvad ühistranspordiliinidele ning eluks vajalikele teenustele lähemal.

Kõik on tegelikult lihtne matemaatika. Võrrelge uute korterite kommunaalkulusid näiteks üheksakümnendatel aastatel rajatud elamispindade omadega ja veendute oma silmaga, miks teile kütte- ja elektriarved meelehärmi teevad.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

New Hanza Capital, AS Results in H1 2017

23.10.2017 Tõnu Toompark

New Hanza Capital, AS closed H1 2017 with a profit after tax of EUR 115,778. The profit is mainly related to rent income from the real estate objects acquired in 2016. The assets of the concern amounted to EUR 34.0m increasing by 70% compared to 31 December 2016. In order to facilitate growth of future investment real estate portfolio, during the reporting period the company increased its share capital increasing it in total from EUR 10.0m to EUR 25.0m.

In the beginning of 2017, New Hanza Capital, AS acquired 30% of the shares in the alternative investment fund manager SG Capital Partners AIFP, SIA. SG Capital Partners AIFP, SIA provides third party funds management services at an institutional level. In March 2017, SG Capital Partners AIFP, SIA established an investment fund SG Capital Partners Fund 1, KS amounting to EUR 41.0m. The fund is focusing on acquiring cash-flow generating assets in the sector of office and retail premises conforming to high sustainability criteria or having a potential to reach them.

Full New Hanza Capital, AS H1 2017 financial statements and management report are available on http://www.nh.capital/.

New Hanza Capital, AS Results in H1 2017

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks septembris ei muutunud

20.10.2017 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta septembris võrreldes augustiga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 4,5%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas septembris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus kütteõlide tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning kemikaalide tootmises, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises, puidutöötlemises ja puittoodete tootmises.

2016. aasta septembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus kütteõlide ja piimatoodete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete tootmises.

**Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, september 2017**
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	September 2017 – august 2017, %	September 2017 – september 2016, %
KOKKU	0,0	4,5
Töötlev tööstus	-0,1	4,2
Mäetööstus	-0,3	4,4
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	1,4	9,4
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	0,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta septembris võrreldes augustiga 0,0% ja võrreldes 2016. aasta septembriga 5,5%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis septembris keskmisest enam naftasaaduste, metallide ja rõivaesemete hind, samas langes turbatoodete, elektrienergia ja elektroonikaseadmete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta septembris võrreldes augustiga 0,6% ja võrreldes 2016. aasta septembriga 3,9%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis septembris keskmisest enam nahktoodete ja jalatsite, naftasaaduste ja keemiatoodete hind, samas langes elektrienergia, tekstiiltoodete ning jookide hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 06.10.2017. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuu kokkuvõtte kümne tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Nõuanded koduostjale: kasutuskord mõttelise osa ostmisel

20.10.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kui laenuvõtja soovib osta ehk laenutagatiseks pakkuda pangale mõttelist osa kinnisvarast, peab olemas olema kinnisvara kinnistusraamatusse kantud notariaalne kasutuskord. Mõtteline osa kinnisvarast võib siin näiteks tähendada olukorda, kui laenu tagatiseks läheb näiteks pool majast, mida ei ole korteriomanditeks jagatud ehk olukorda, kus inimene omab näiteks 1/2 maja.

Mõttelise osa pantimise juures ehk hüpoteegiga koormamise juures nõuab laenuandja, et kinnistusraamatusse oleks kantud notariaalselt kinnitatud kasutuskord. Kasutuskord on kokkulepe selle kohta, kuidas konkreetset kaasomandis olevat kinnisasja kasutatakse ehk milline kaasomanik millist kinnisvara osa kasutab.

Kasutuskord võib reguleerida näiteks, et ühe korteriomanditeks mittejagatud, kuid kahe korteriga elamu ühte korrust kasutab üks perekond ja teist korrust teine perekond, trepikoda ja keldrit kasutavad mõlemad kaasomanikud ühiselt.

Kasutuskord võimaldab ära jagada näiteks hooviala kasutuse. Uute korterelamute juures jagatakse kasutuskorra alusel ära parkimiskohtade kasutamine.

Laenuandja nõuab kinnisvara mõttelise osa puhul kasutuskorda sel põhjusel, et laenu tagatiseks panditav vara oleks üheselt määratud. See selgus võimaldab laenu tagastamise probleemide puhul vara efektiivsemalt realiseerida.

Kasutuskorra kokkuleppe sõlmimine on tehniliselt väga lihtne. Tuleb võtta hoone ja/või maatüki plaan ja sellel punase-rohelise-sinise vildikaga märkida, kes millist kinnisasja osa kasutama hakkab, ning notar vormistab juba ülejäänu, mh kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmise.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Maa-amet: Kinnisvaraturg ja hinnaindeksid 2017. aasta kolmandas kvartalis

20.10.2017 Tõnu Toompark

2017. aasta III kvartalis kinnisvara ostu-müügituru kapitali maht kasvas peamiselt tänu korteriomandite sektorile.

Käesoleva aasta III kvartalis tehti kokku 13 018 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid, hoonestusõigused. Tehingute arv on kasvanud 6,3% võrreldes eelmise aasta sama ajaga, kuid vähenenud 3,6% võrreldes eelmise kvartaliga. Samas eelmises kvartalis oli tehingute arv viimase 10 aasta kõrgeim, mis oli põhjustatud kinnisasjade sektoris toimunud mahu kasvust (sh mitmed plokktehingud). 2017. aasta III kvartalis oli ostu-müügitehingute koguväärtus 792,2 miljonit eurot, mis on 0,4% rohkem kui 2016. aasta III kvartalis kuid lausa 7,1% rohkem kui 2017. aasta II kvartalis.

Joonis 1. Ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus perioodil 2015 III kvartal – 2017 III kvartal

Tehingute koguväärtuse kasvu panustas enim korteriomandite sektor, kus toimus rahalise mahu kasv võrreldese eelmiste perioodidega. Korteriomandite ning hoonestamata maade tehingute rahaline maht kasvas ning hoonestatud maade tehingute koguväärtus oli veidi madalam kui eelmistel perioodidel.

Joonis 2. Tehingute rahaline maht kinnisvaraturul sektorite lõikes perioodil 2015 III kvartal – 2017 III kvartal

Korteriomanditega tehti III kvartalis kokku 7 266 ostu-müügitehingut, sh eluruumidega 5 828. Võrreldes 2016. aasta sama perioodiga oli eluruumidega tehinguid 3,8% võrra rohkem ning võrreldes käesoleva aasta II kvartaliga 5,6% rohkem. Eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus oli 10,6 % kõrgem kui 2016. a. III kvartalis ning lausa 12,0% kõrgem kui eelmises kvartalis. Eelnev on seletatav nii korterite tehingute arvu kasvu kui uute korterite osakaalu taastumisega peale nõrgemat eelmist kvartalit.

Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal 2017 III kvartalis oli Eestis kokku 17,7%, mis on sarnane aasta algusega, kuid oluliselt kõgem kui eelmises kvartalis.

Joonis 3. Eluruumina müüdud korterite tehingute arv ja uute korterite tehingute osakaal (%) perioodil 2015 III – 2017 III kvartal

Kokku müüdi 1029 uut korterit, mis on 294 uut korterit rohkem kui eelmises kvartalis. Tallinnas müüdi III kvartalis 577 uut korterit ning uue korteri keskmine hind oli 2 108 eur/m2 (+2,7%). Sealjuures uus kahetoaline korter (kalkulatsiooni on kaasatud tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40-55 m2) maksis Tallinna Kesklinnas keskmiselt 125 000 eurot, kuid Lasnamäel seevastu 79 000 eurot. Eelnev tähendab, et iga ruutmeeter maksab Kesklinnas ligikaudu 1000 eurot rohkem.

Kinnisasjadega (hoonestamata ja hoonestatud maad) toimus 2017 III kvartalis 5 716 ostu-müügitehingut, mis on 7,1% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil, kuid lausa 13,2% vähem kui eelmisel perioodil. II kvartalis toimus kinnisasjadega suuri plokktehinguid, mis selgitab languse. Tehingute koguväärtus saavutas taseme 364,3 miljonit eurot, mis on 3,8% kasvanud võrreldes 2016. aasta III kvartaliga ning ka 1,7% suurem kui eelmises kvartalis. 2017 aasta III kvartalis tehti 3344 tehingut hoonestamata ning 2 372 tehingut hoonestatud maadega.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2017. aasta III kvartalis 8,3% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Samas hinnaindeks kasvas ka 5,8% võrreldes eelmise kvartaliga. Võrreldes eelmise kvartaliga tõusid kõikide alamsektorite hinnaindeksid. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 7,2%, hoonestamata maa hinnaindeks 12,7% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 6,9%.

Tehingute andmebaasi laekunud 2017. aasta III kvartali andmed on kontrollitud 19.10.2017 seisuga.

https://www.maaamet.ee/et/uudised/kinnisvaraturg-ja-hinnaindeksid-2017-aasta-kolmandas-kvartalis

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistikaamet: Palgasurve hoiab ehitushinnaindeksit tõusutrendis

20.10.2017 Statistikaamet

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2017. aasta III kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 0,9% ja võrreldes 2016. aasta III kvartaliga 1,7%, teatab Statistikaamet.

Ehitushinnaindeksit mõjutas III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu ja materjalide kallinemine, mis andsid indeksi kogutõusust vastavalt üle 64% ja üle 30%.

Eelmise kvartaliga võrreldes kallines materjal 0,1%, kulutused ehitusmasinatele tõusid 1,4% ja tööjõule 2,3%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta III kvartalis võrreldes 2017. aasta II kvartaliga 0,6% ja võrreldes 2016. aasta III kvartaliga 1,6%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

**Ehitushinnaindeksi muutus, III kvartal 2017**
	II kvartal 2017 – III kvartal 2017, %	III kvartal 2016 – III kvartal 2017, %
KOKKU	0,9	1,7
tööjõud	2,3	3,3
ehitusmasinad	1,1	2,2
ehitusmaterjal	0,1	0,8
Eramuindeks	0,9	1,5
Korruselamuindeks	0,7	1,1
Tööstushooneindeks	0,8	1,7
Ametihooneindeks	1,0	1,9

**Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, III kvartal 2017**
	II kvartal 2017 – III kvartal 2017, %	III kvartal 2016 – III kvartal 2017, %
KOKKU	0,6	1,6
tööjõud	1,2	2,2
ehitusmasinad	1,4	2,7
ehitusmaterjal	0,0	1,1

Statistikatöö „Ehitushinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Pro Kapital: Aktsiakapitali suurendamise registreerimine äriregistris

20.10.2017 Tõnu Toompark

19.10.2017 kanti äriregistrisse AS Pro Kapital Grupp aktsiakapitali suurendamine. Aktsiakapitali suurendati 19.09.2017. a nõukogu otsuse alusel. Aktsiakapitali suurendati seoses 20.09.2017 – 04.10.2017 toimunud AS Pro Kapital Grupp uute aktsiate pakkumisega. Pakkumise tulemuste kohta avaldati teade 06.10.2017.

Alates 19.10.2017 on AS Pro Kapital Grupp aktsiakapitali suurus 11 337 590,80 eurot, mida esindavad 56 687 954 aktsiat.

AS Pro Kapital Grupp on esitanud taotluse uute aktsiate (st 2 416 232 aktsiat) kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinn AS-i poolt korraldataval reguleeritud turul (lisanimekirjas). AS Pro Kapital Grupp eeldab, et uued aktsiad võetakse kauplemisele lähipäevil. Nasdaq Tallinn AS avaldab selle kohta eraldi teate.

Nasdaq: Pro Kapital Grupi täiendavate aktsiate kauplemisele võtmine

20.10.2017 Tõnu Toompark

Nasdaq Tallinna börsi juhatus otsustas 19. oktoobril 2017. a rahuldada AS-i Pro Kapital Grupp taotluse ja võtta tema 2 416 232 täiendavalt emiteeritud aktsiat kauplemisele Börsi Lisanimekirja.

AS-i Pro Kapital Grupp ülalnimetatud aktsiate esimeseks kauplemispäevaks on 20. oktoober 2017. a. (ettenägematute takistavate asjaolude korral sellele lähedane järgnev kuupäev). Seega kaubeldakse alates homsest nimetuse PKG1T all kokku 56 687 954 AS-i Pro Kapital Grupp aktsiaga (ISIN: EE3100006040).

Kinnisvarakoolis toimub 31/10/2017 koolitus “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked”

20.10.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 31/10/2017 koolitus “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked“. Lektor on advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaat Marko Mehilane.

Koolituse “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” sihtrühm on:

kõik ettevõtted, kes osalevad pakkujana ehitustööde riigihangetel;
kõik avaliku sektori institutsioonid, kes osalevad riigihangetes ehitustööde hankijatena;
juristid, kes nõustavad ettevõtteid ja avalik-õiguslike institutsioone ehitushangete alastes küsimustes;
kõik inimesed, kelle tööülesanneteks on riigihangete korraldamine või nendel osalemine.

01. september 2017 jõustub täiesti uus riigihangete seadus, mis toob kaasa olulisi muudatusi aastaid kehtinud hankereeglites. Koolitusel tutvustame olulisemaid muudatusi ehitushangetes, mis tulenevad uuest riigihangete seadusest.

“Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” toimub 31/10/2017 kell 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Arco Vara: Moodne büroo on töötajale kui teine kodu

20.10.2017 Kaarel Paap

Tänapäevane töökoht büroos ei ole töötajate jaoks enam paariruutmeetrine põrandapind kirjutuslaua, laualambi ja kontoritooliga, vaid midagi hoopis enamat, kirjutab Arco Vara äripindade maakler Kaarel Paap.

Pole kellelegi saladus, et C-klassi büroopindadele vanemates majades, kuhu omanik pole vaevaks võtnud investeerida, on väga keeruline üürnikke leida, sest paljud ettevõtted ei saa enam oma töötajatele vanamoelist keskkonda pakkuda. Inimesed on muutunud teadlikumaks ja palk pole ainus motivaator, mis meelitab hommikul kodust välja astuma ning tööle suunduma.

Üha olulisemaks on muutunud meeldiv, mugav ja funktsionaalne töökeskkond. See tähendab, et töökoht peab suutma ühtaegu pakkuda nii töötamiseks vajalikku tehnikat ja ruume kui ka võimalust eraldumiseks, lõõgastumiseks ja aja maha võtmiseks. Häid emotsioone pakkuv töökeskkond peab olema inspireeriv ja järgima tänapäeva trende.

Samas peab säilima paindlikkus, sest mida laialdasemad on võimalused töö tegemiseks, seda edukamalt ja kiiremalt see ka tehtud saab. Selleks tuleb kasutada tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi, võimaldamaks töötamist ka kontorist väljaspool.

Paku tervislikku töökeskkonda

Hinnatud tööandjad on need, kes lisaks kohustuslike tervisenõuete täitmisele (ventilatsioon, valgustus, ergonoomilised lahendused) võimaldavad oma töötajaile rohkemat. Sportimisvõimaluste loomine, jalgrattagaraaž või parkla ning vastavad pesemis- ja riietusvõimalused on paljudes büroodes elementaarsed. Samuti võimalus ilusa ilmaga katuseterrassil või rõdul lõunastada või lihtsalt väike puhkepaus teha.

Veedame ju päevas 8 tundi kontori seinte vahel, seega on väga oluline, et need tunnid ei mööduks pimedas ja halvasti ventileeritud ruumis. Eesti kliimas on aga iga päikesekiir ja loomulik valgus väga teretulnud, seega on igati teretulnud maast-laeni akendega kontorid.

Ettevõtjad peavad olema valmis selleks, et olenevalt töö iseloomust ja kasutatavatest töövahenditest, ei pruugi lõppkokkuvõttes töökohad paikneda ruumides nii, nagu büroo planeerimisfaasis ette nähti. Veelgi enam, töötajate asukohad võivad aja jooksul muutuda. Seega, büroo ruumiplaneering peab jätma paindlikud võimalused töökohtade paigutamiseks ning ümberpaigutamiseks.

Talveks valmib Kadriorus Lauluväljaku kõrval taoline uus ärihoone N116, kus kõikide moodsate nõudmistega büroopindadele on juba projekteerimise käigus arvestatud. Ärihoone netopind on ca 850 m². Kasutusel on targa maja süsteem – telefoniga reguleeritav vesipõrandaküte, jahutus, soojustagastusega ventilatsioon ja kõrged aknad, mis tagavad valgusküllased ruumid.

Lisaks parkimiskohad, panipaigad ja muidugi hea asukoht – lühikese jalutuskäigu kaugusele jääb Pirita promenaad, Tallinna Lauluväljak ning imekaunis Kadrioru loss ja Jaapani aed.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Capfield: Täna avati Nautica kaubanduskeskus

19.10.2017 Tõnu Toompark

Täna avati sadamapiirkonnas Tallinna uusim kaubanduskeskus Nautica, mille 60 kaupluse hulgast võib leida mitmeid tuntuid brände.

Üle aasta kestnud ja rohkem kui 11 miljonit eurot maksma läinud ehitustööde tulemusena endise Norde Centrumi asemele loodud Nautica pakub 18 500 ruutmeetril esmaklassilist kaubanduspinda otse Tallinna südames.

Külastajad leiavad keskusest laia valiku kaupluseid, mille hulka kuuluvad näiteks Sinsay, House, Cropp ja Sketchers. Nauticas asub ka kesklinna suurim Rimi hüpermarket ning einestamise ja vaba aja veetmise võimaluste eest hoolitsevad Babyback BBQ, CHI, Park Minigolf ja Futuruum.

„Projekti alustades oli meie eesmärgiks vana hoonet laiendada ja suurendada kaubavalikut, tuua Tallinna kesklinna suurepärased ostlemisvõimalused. Täna Nautica keskust avades võime öelda et lõpptulemusena on Nautica suutnud meie ootuseid ületada ja oleme suutnud Tallinna kesklinna rajada täiesti uuel tasemel suurepärase ostu- ja vabaaa veetmise võimalused ning seda suurem rõõm on avada uksed ka kõikidele külalistele,“ sõnas keskuse omanikfirma Capfield juhatuse liige Ruben Gornischeff.

Keskus disainiti arhitektuuribüroo 3D Reid poolt. Ehitustööde tulemusena sai Nautica ühtlasi uue sadamapoolse sissepääsu ning oluliselt parandati nähtavust ja ligipääsetavust kesklinna suunalt saabujatele. Interjöörilahenduste seast võib leida avarad aatriumid, kõrged kaupluste klaaspinnad ning teise korruse rõdu, kus einestades avaneb suurepärane vaade jahisadamale ja siseaatriumile.

Nasdaq tervitab New Hanza Capitali Balti turule

19.10.2017 Tõnu Toompark

Nasdaq teatab, et täna noteeriti Nasdaq Balti börside võlakirjanimekirjas Läti kinnisvaraettevõtte New Hanza Capitali võlakirjad (lühinimi: NHCA). Ametlikult noteeritakse võlakirjad Nasdaq Riia turul.

New Hanza Capital AS on asutatud 2006. aastal. Ettevõte investeerib enda ja teiste investorite raha ärikinnisvarasse eesmärgiga teenida tulu nii pindade väljarentimiselt kui ka pikaajaliselt kinnisvara väärtuse kasvult. New Hanza Capitali suuromanik on ABLV Bank AS, kes omab ettevõttest 88%. New Hanza Capitali kinnisvaraportfelli kuuluvad praegu muu hulgas VEFi kontorihoone ja airBalticu peakontor Riia lennujaamas. Täpsemalt saab ettevõtte kohta lugeda: http://nh.capital/en/investor-relations/investor-relations.

New Hanza Capitali võlakirjaemissiooni maht on 10 miljonit eurot. Võlakirja kupongimäär on 4.9% aastas ja intressi makstakse välja kaks korda aastas. Võlakirjaemissiooni lunastamistähtaeg on 16. oktoober 2022. Emissiooni korraldas ABLV Bank.

„On rõõm tervitada New Hanza Capitali Nasdaq Riia börsile tuleku puhul. Kinnisvaraettevõtete huvi Balti börsi toel kasvukapitali kaasata ja end nähtavamaks teha on viimasel ajal kasvanud,“ ütles Nasdaq Balti börsiteenuste juht Daiga Auziņa-Melalksne.

„Oleme tänulikud oma investoritele nende usalduse ja huvi eest, kuna võlakirju märgiti peaaegu kaks korda rohkem kui oli emissiooni maht,“ ütles New Hanza Capitali juht Andris Kovaļčuks. „Kaasatud kapitali kasutame oma investeerimisplaanide ellu viimiseks, sealhulgas VEFi tehase terrirooriumil asuvate kontorihoonete kaasajastamiseks. Meie eesmärk on sinna luua modernne ettevõtluskeskkond, säilitades samal ajal hoonete väärtusliku arhitektuuri ja seeläbi ajaloolise atmosfääri. Arvestuslikult hakkavad renoveeritud hooned mahutama vähemalt 2500 töökohta.“

Nasdaq, Inc. on maailma juhtiv kauplemis-, börsitehnoloogia-, noteerimis-, teabe- ja avalike ettevõtete teenuste pakkuja, tegutsedes kuues maailmajaos. Maailma esimese elektroonilise börsi loojana kasutatakse meie tehnoloogiat enam kui 90 väärtpaberiturul 50 riigis. Ligikaudu üks kümnest väärtpaberitehingust maailmas tehakse Nasdaq-i tehnoloogia vahendusel. Nasdaq on koduks 3800 noteeritud ettevõttele, mille turuväärtus on kokku üle 11 triljoni dollari. Loe täpsemalt: nasdaqbaltic.com.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

T1 Mall of Tallinn saavutas oma maksimumkõrguse

19.10.2017 Tõnu Toompark

Uue põlvkonna kaubandus- ja meelelahutuskeskus T1 Mall of Tallinn ning peatöövõtja AS Merko Ehitus Eesti tähistasid keskuse maksimumkõrguse saavutamist sarikapeoga. Keskus avab oma uksed juba aasta pärast – oktoobris 2018.

“Kaubandus- ja meelelahutuskeskuse T1 Mall of Tallinn ehitus on Merko kindla taktikepi all edenenud jõudsas tempos ja on graafikus,” ütles Pro Kapitali juht Allan Remmelkoor.

“T1 loob kaubanduskeskusest täiesti uue mõttemalli – me ühendame linna- ja kaubanduskeskuse üheks avalikuks ruumiks, kus tänavateks ja linnaväljakuteks kujundatud aatriumites saavad inimesed lisaks ostude tegemisele ka lihtsalt istuda ja muusikat kuulata, sõpradega kohtuda, mõnusalt restoranis aega viita,” rääkis Allan Remmelkoor.

See kõik saab võimalikuks tänu ajaviite- ja meelelahutusalale, kus on mitmed uued põnevad kaubamärgid, Eesti suurim restoraniala, avastuskeskus ja kinod. Kõik see rullub lahti keset 36 meetri kõrguseid aatriume, nende kohal kõrguvaid hiiglaslikke klaaskupleid ja ligi 6 meetri kõrguseid vaateaknaid.

AS Merko Ehitus Eesti juhatuse liikme Jaan Mäe sõnul on Merko Ehituse koostöö Pro Kapitaliga kestnud juba 20 aastat. “Selle aja jooksul on valminud mitmed objektid Eestis, Lätis ja Leedus. Meie koostöö on alati olnud konstruktiivne ja teineteist toetav. Vähe on tellijaid, kellel on nii selge nägemus oma soovidest juba lepingu sõlmimisel. T1 kaubanduskeskus on Merko ajaloo üks suurimaid objekte, mille õigeaegne valmimine nõuab mõlema osapoole pingutust. Loodame, et me koostöö jätkub samadel alustel ka tulevikus,” rääkis Mäe.

T1 on arhitektuuriliselt põnev ehitis, mis on pakkunud oma ligi 6 meetri kõrguste korruste ja vaateakendega, aatriumi kohal kõrguvate korvpalliväljaku suuruste klaaskuplite ning läbi kolme korruse kulgeva eskalaatoriga ehitajatele tõsist väljakutset. Eriliselt suurt töömahtu on aga nõudnud vaateratta paigaldamise ettevalmistus – selleks, et vaateratta konstruktsioon oleks võimalikult kindel, on kogu maja alates vundamendist tavapärasemast tugevamaks ehitatud.

Merko kasutab T1 puhul esimest korda nii mastaapse objekti puhul kogu ehituse projektijuhtimiseks 3D mudelprojekteerimist, mis teeb tööde protsessi kõikidele ehitusega seotud osapooltele sujuvamaks, efektiivsemaks ja aitab pidada kinni tähtaegadest.

Kokku on objekti peale kulunud üle 53 000 kuupmeetri betooni, mida on kohale veetud 2000 betooniautoga. Hoones on erinevaid torustikke, sh ventilatsioon, küte, jahutus, vesi- ja kanalisatsioon, kokku ligi 150 kilomeetrit. Igapäevaselt on objektil 165 ehitajat.

T1 Mall of Tallinn taotleb keskkonnasõbraliku ehituse standardit.

Taustainfo

Keskuse kõrvale kerkib Rail Balticu terminal – algus ja lõpp Eesti otseühendusele Euroopaga, kust tulevikus saab Pärnusse vähem kui tunniga ja Riiga kahe tunniga. Maa-alusest tunnelist sõidab juba praegu läbi tramm, mis viib kesklinnast otse lennujaama ja vastupidi. Keskuse juures hakkavad peatuma bussiliinid, mis ühendavad Tallinna ülejäänud Eesti suurimate linnadega. T1 peaukse ette tuleb uus linnaväljak. Hoone katusele tuleb 45 meetrise läbimõõduga vaateratas, mille sarnaseid on maailmas vaid viis ja seni ainult Aasias. EAS otsustas vaateratast toetada 1,44 miljoni euroga. Prognoos: 45 000 lisaturisti aastas.

Keskusesse tuleb ligi 12 000 ruutmeetrit meelelahutusala, millest ligi 7000 ruutmeetrit on Skypargi kogupere meelelahutuskeskus. Juuli lõpus paigaldati keskuse katusele kaks suurt terasest ja klaasist kuplit. Tegemist on Eestis seni veel ainulaadse arhitektuurilahendusega, mille ettevalmistus kestis kokku kolm kuud. Kuplite läbimõõt on 23,5 ja kõrgus 3,6 meetrit. Kogu konstruktsioon tõsteti kraanaga 29 meetri kõrgusel asuvale katusele, kus see kahes osas õigele kohale asetati. Ainuüksi ühe kuplipoole tõstmine võttis aega ligikaudu 4 tundi.

Olulisemad numbrid

55 000 m2 ostupinda ehk üle 200 kaupluse
12 000 m2 meelelahutusala, millest
7000 m2 Skypargi kogupere meelelahutuskeskus
5000 m2 restorani- ja kohvikute ala
1500 parkimiskohta
120 m tipukõrgusega Euroopas ainulaadne vaateratas keskuse katusel
5-7 m laed
4 korrust
Koguinvesteering 70 miljonit eurot

Arco Vara: Vana või uus – kumba maja eelistada?

19.10.2017 Gari Selgis

Paljud inimesed on oma elus tõsise valiku ees, kas osta või ehitada uus maja või siis renoveerida mõni vanem hoone, kirjutab Arco Vara maakler Gari Selgis.

Valikut kitsendavad mitmed olulised aspektid nagu näiteks asukoht, kommunikatsioonid ja muidugi rahalised võimalused. Uue maja ostmisel tuleks esmalt kontorollida maja ehitamist vastavalt projektile ja kasutusloa ning energiamärgise olemasolu. Soovitavalt tuleks uurida ehitaja tausta – palju on varasemalt kogemusi, mitu maja ehitanud jne. Seejärel peab kindlasti tähelepanu pöörama kasutatud ehitusmaterjalidele ja tehnosüsteemidele.

Tõenäoliselt tuleb kohati järeleandmisi teha viimistluse osas, kui ehitaja on oma valiku vannitoaplaatide, seinavärvide, põrandakatete ning ruumide planeeringu suhtes teinud. Kui siseviimistlusmaterjalide osas on tekkinud esialgsest projektist suuri kõrvalekaldeid, siis võib arvata, et ka ehitustehniliselt pole kõik kõige paremas korras.

Kui majal on kivikatus, siis tuleb kindlasti üle vaadata, et katusekonstruktsioonid (sarikate vahed) oleks paigaldatud kivikatusele sobilikud. Kõikide katuse juures on vaja pöörata tähelepanu korstnate läbiviikudele. Üle tuleks vaadata kindlasti ka tehnosüsteemide kvaliteet. Talvisel ajal oleks hea teha majale termopildistamine. See annab hea ülevaate kui hästi maja on soojustatud ja toob välja külmasillad.

Võiks kontrollida vundamenti, kas seal on pragusid. Praod võivad viidata sellele, et vundament on vajunud ning selle parandamine on kulukas ettevõtmine. Samuti, kas vundamendil on nähtavaid niiskuskahjustusi, mille tulemusena on krohv maha tulnud või osa krohvist niiske. Vaata üle uste ja akende sillused, otsi pragusid.

Kui osta uus maja arendaja käest, siis saab kaasa garantii – garantiiajal ilmnenud vead kohustub müüja likvideerima oma kulul. Samuti võib kindlasti eeldada, et see on ehitatud nüüdisaja ehitusnorme arvestades ja ehitusmaterjale kasutades.

Vana maja saab renoveerida omal vastutusel

Vana maja soetamine võib tunduda odavam lahendus, aga renoveerimise käigus võivad ilmsiks tulla puudused, mis maja kogumaksumuse hoopis kallimaks teevad. Arvestama peab näiteks lammutamise ja utiliseerimise kuluga. Praegu on müügis palju 80. või 90. aastate eramuid, mille kohmakas arhitektuur võib soovitud ümberehituse, kas võimatuks või siis väga kulukaks teha.

Enne vanema maja ostmist on soovitav see kindlasti üle vaadata koos ehitusspetsialistiga, kes kaardistab probleemid, teeb oma ettepanekud nende lahendamiseks. Ei ole harvad juhud, kus tuleb toestada vundamenti, välja vahetada seinte kandekonstruktsioonide osi, vahetada põrandatalad, katusekonstruktsioonid koos katusekattega jne. Seega vanast väga palju järele ei jää ja sisuliselt tuleb ikkagi uus maja ehitada.

Vana maja taastamine võib olla aga põnev – mis krohvi ja tapeedi alt välja tuleb, millised vanu osi saab säilitada jne. Vanade majade puhul on eriti oluline kontrollida, et hallistust ja majavammi ei esineks.

Samuti peaks arvestama võimalike trasside uuendamise kuluga, sest hoone võib olla asukohas, kus tsentraalse vee ja kanalisatsiooniga liitumine on kulukas. Oluline on eriosade nagu küte, vesi ja kanalisatsioon ehitus – kas ja kuidas oleks neid võimalik kaasajastada?

Paljudel vanadel majadel puudub kasutusluba. Kindlasti tuleks uurida, miks seda ei ole. Vanematele majadele on sageli, eriti nõukogude ajal tehtud ka juurdeehitisi – täpsustage, kas need on seaduslikud. Kui ei ole, siis tuleb uurida nende võimalikku seadustamist. Hea infoallikas on ehitisregister, kust on näha, millised ametlikud andmed hoonete kohta sinna kantud on. Finantseerimine – vana maja ostu finantseerivad pangad suurema omafinantseeringu osalusega kui seda uue maja puhul.

Kokkuvõttes, kas ehitada uus maja või renoveerida vana, sõltub objektist ja ostja soovidest.

Maja omahind kujuneb paljude tegurite koosmõjul nagu suurus, planeeringu keerukus, kasutatavad materjalid, teede ja trasside rajamise vajalikkus ning haljastus. Kindlasti tuleb mängu emotsionaalne väärtus mille puhul ollakse ka nõus vana maja korrastamisele teatud piirkonnas peale maksma.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Center Kinnisvara: III kvartal korteriturul – hipsterikorterite hinnad põrkusid taluvuspiiriga

19.10.2017 Christian Ayrer

Tänavu kolmandas kvartalis saatsid ostjad Tallinna korteriturul jõulise sõnumi – hipsterikorterite hinnad ületasid taluvuspiiri, turu kuumimaks kaubaks said Mustamäe ja Haabersti hea elukeskkonnaga asumid.

Korterituru aktiivsus vähenes kõigis nö eksklusiivsemates linnaosades, eriti järsult Nõmmel ja Põhja-Tallinnas, aga ka Pirital ja Kesklinnas. Põhja-Tallinnas ja Nõmmel pidurdus järsult ka senine hinnatõusu tempo, näitab Center Kinnisvara värske Tallinna korterituru ülevaade.

Samal ajal kasvas Mustamäe korteriturul aktiivsus pea poole võrra ning Haaberstis viiendiku.

“Ostjad ütlesid trendikate linnaosade korterimüüjatele, et ärge liiga palju ette kujutage,” selgitas Center Kinnisvara juhataja Christian Ayrer. “Kvaliteetsed korterid hea elukeskkonnaga Mustamäe ja Haabersti asumites pakuvad sama raha eest palju rohkem, eriti peredega inimestele.”

Võrdluses mulluse sama perioodiga langes tänavu kolmandas kvartalis Nõmmel korteritehingute arv 25%. Põhja-Tallinnas langes tehinguaktiivsus 13%, Kesklinnas 6% ja Pirital 4%. Samal ajal kasvas Mustamäel tehinguaktiivsus 45% ja Haaberstis 19%.

Kolmandas kvartalis vahetas Mustamäe korteriturul omanikku 464 korterit ja 37 miljonit eurot. Haabersti korteriturul vahetas sama ajaga omanikku 260 korterit ja 27 miljonit eurot. Mustamäe tehingute rahaline maht kasvas aastaga 77%, Haabersti maht 9,9%.

Kogu Tallinna korteriturul toimus kolmandas kvartalis 2381 tehingut kokku 231 miljoni euro eest, mis tähendab vaid 2,5% tehinguaktiivsuse ning 6,8% rahalise mahu kasvu.

Septembri lõpu seisuga ulatus keskmine ruutmeetrihind Tallinna korteriturul 1754 euroni, septembris omanikku vahetanud korterite keskmine hind ulatus 99 474 euroni.

“Samas tuleb arvestada, et tehingud toimuvad pigem keskmisest uuemate ja suuremate korteritega,” rõhutas Ayrer. “Keskmine müüdud korter erineb keskmisest Tallinna korterist, seetõttu ei tasu otseselt müügistatistika põhjal teha liiga hoogsaid järeldusi enda korteri turuväärtuse kohta.”

Arvestades, et Statistikaameti andmeil on keskmine Tallinna korter 51,8 ruutmeetri suurune ning septembrikuiste korteritehingute mediaanhinnaks kujunes 1662 eurot, võib keskmise Tallinna korteri turuväärtuseks hinnata septembri lõpu seisuga 86 115 eurot. “Seda on 2900 eurot enam, kui mullu septembris,” märkis Ayrer. “See tähendab, et keskmine Tallinna korter on viimase 12 kuuga teeninud puhtalt hinnatõusu pealt enda omanikule 241 eurot kuus.”

Ayreri sõnul tuleb arvestada Tallinna korterituru väiksusega ning ettevaatlikult suhtuda hoogsatesse pealkirjadesse, mis kuiseid kõikumisi “uueks buumiks” või “suureks kriisiks” tõlgendavad. “Tallinna elukinnisvara kallineb, ja majanduskasvu taastudes jätkub seda veel mõneks ajaks,” rõhutas Ayrer. “Jõujooned piirkondade vahel muutuvad, mõni kuu on parem kui teine, mõnikord keerab paar uut uusarendust terve statistika pea peale. Kuid põhisuund on selge, Tallinna korterid kallinevad.”

Center Kinnisvara septembrikuise Tallinna korterituru ülevaate leiate aadressilt https://create.piktochart.com/output/20135375-tallinna-korteriturg-01-2017?presentation=true

Center Kinnisvara koostab iga kuu esimeses pooles Tallinna korterituru kuuülevaate. Ülevaate algandmed pärinevad maa-ameti andmebaasist.

Keskmine m2 hind	2016 III	2016 IV	2017 I	2017 II	2017 III
Haabersti	1 451,58	1 490,30	1 489,01	1 493,60	1 669,92
Kesklinn	2 122,99	2 264,06	2 341,17	2 153,08	2 246,56
Kristiine	1 740,76	1 653,18	1 734,26	1 804,82	1 773,63
Lasnamäe	1 339,45	1 351,71	1 453,50	1 402,37	1 425,29
Mustamäe	1 395,83	1 384,86	1 478,57	1 506,32	1 560,17
Nõmme	1 707,81	1 763,45	1 536,44	1 664,02	1 661,53
Pirita	1 727,69	1 772,91	1 758,62	1 670,72	1 758,86
Põhja-Tallinn	1 744,05	1 784,82	1 809,78	1 737,60	1 759,13

Tehingute arv	2016 III	2016 IV	2017 I	2017 II	2017 III
Haabersti	219	315	277	205	260
Kesklinn	509	505	508	449	479
Kristiine	147	186	148	177	149
Lasnamäe	463	553	587	522	459
Mustamäe	321	283	332	374	464
Nõmme	109	120	84	109	82
Pirita	68	73	60	58	65
Põhja-Tallinn	486	483	420	376	423

Allikas: maa-amet