Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

“Kinnisvara müügikoolitus” toimub 03/10/2017 Kinnisvarakoolis

11.07.2017 Margot Toompark

03/10/2017 toimub Tallinna kesklinnas “Kinnisvara müügikoolitus“. Koolituse eesmärk on anda osalejatele psühholoogilisi ja praktilisi teadmisi ning oskusi kinnisvara müügiprotsessist ja selle juhtimisest.

“Kinnisvara müügikoolitus” on suunatud:

kinnisvaramaakleritele, kes tegelevad kinnisvara müümisega igapäevaselt või soovivad alustada tööd kinnisvaramaaklerina;
kinnisvara spetsialistidele, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
müügijuhtidele, kes vastutavad kinnisvara objektide müügi eest;
eraisikutele, kes soovivad müüa/üürile anda endale kuuluvat elamispinda ja saada eelnevalt infot, kuidas sellises olukorras käituda.

Koolitus annab:

teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest;
praktilised teadmised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia.

“Kinnisvara müügikoolitus” toimub 03/10/2017 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Andresen ja NLP koolitustreener Anneli Salk.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: 2016. aastal valmis aastatagusest 27% rohkem ühepereelamuid

11.07.2017 Tõnu Toompark

2016. aastal sai Eestis kasutusloa 4732 eluruumi. Neist eluruumidest suurem osa ehk 1818 (38%) asuvad kolme- kuni viiekorruselistes elamutes.

Suhteliselt palju ehk 1277 kasutusloa saanud eluruumi on ühepereelamud. Nende osakaal kasutusloa saanud eluruumide koguhulgas oli 27%.

Rida- ja paariselamute kortereid valmis 2016. aastal 617 ehk 13% valminud eluruumide arvust.

Kõige suurema juurdekasvuga on olnud kolme- kuni viiekorruselistes elamutes paiknevate korterite arv. Neid valmis 2016. aastal eelmise aastaga võrreldes 38% enam.

Samuti on üsna märgatav ühepereelamute juurdekasv. Neid valmis aastagusega võrreldes 27% rohkem.

Suuremates korterelamutes asuvate eluruumide jõuline juurdekasv näitab professionaalse kinnisvaraarenduse laienemist. See omakorda on maksujõulise klientuuri olemasolu peegeldus. Aga ka ühepereelamute valmimise hoogsaid arenguid võime tõlgendada kui inimeste majanduslikku head hakkamasaamist, mis lubab ette võtta uue kodu rajamise või soetamise.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Merko laiendab Pärnus Trading House Property OÜ tootmishoonet

10.07.2017 Tõnu Toompark

10. juulil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti ja Trading House Property OÜ vahel projekteerimis- ja ehitusleping tootmishoone laienduseks aadressil Lina 31, Pärnu.

Leping hõlmab Wendre olemasoleva tootmishoone laiendamist ja osalist ümberehitust. Lepingu maksumus on ligikaudu 6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde valmimise tähtaeg on august 2018.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Mais kaubavahetus hoogustus

10.07.2017 Statistikaamet

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga 15% ning import 14%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete ekspordi ja impordi oluline suurenemine.

2017. aasta mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 153 miljonit eurot (2016. aasta mais 147 miljonit eurot).

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid mais Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enim Venemaale (28 miljonit eurot), Kanadasse (23 miljonit eurot), Saudi Araabiasse (20 miljonit eurot) ja Saksamaale (20 miljonit eurot). Eksport Venemaale ja Kanadasse suurenes peamiselt re-ekspordi arvelt, kuid Saudi Araabiasse ja Saksamaale kasvas Eesti päritolu kaupade eksport. Venemaale suurenes mehaaniliste masinate (sh ekskavaatorid, puidu ja maakide töötlemise seadmed), Kanadasse mineraalsete toodete (sh mootori kütus), Saudi Araabiasse mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli) ja põllumajandussaaduste (sh söödaoder) ning Saksamaale elektriseadmete (sh kommunikatsiooni seadmed) väljavedu. Eksport kahanes enim Rootsi (39 miljonit eurot), kuhu viidi vähem elektriseadmeid.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete (53 miljonit eurot), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (28 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (28 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (24 miljonit eurot) eksport. Samas vähenes elektriseadmete (43 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas mais 72% kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu kasvas mais 12% ja re-eksport 25%. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, elektrienergia), puidu ja puittoodete (sh okaspuidust saematerjal, puidugraanulid), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh teravili) ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel ja puitmajad) väljaveo suurenemine.

2017. aasta mais imporditi kõige enam kaupu Soomest (12% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Leedust (9%) ja Rootsist (9%). Kõige rohkem kasvas import Venemaalt (41 miljonit eurot) ja Rootsist (17 miljonit eurot). Venemaalt imporditi enim mineraalseid tooteid (sh mootori kütus, kütteõli) ning Rootsist transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid (sh naftabituumen). Enim kahanes import Ungarist, kust toodi vähem sisse elektriseadmeid.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid, transpordivahendeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mehaanilisi masinaid. Enim kasvas mineraalsete toodete, metalli ja metalltoodete ning kahanes elektriseadmete sissevedu.

2017. aasta mais kasvas väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 1% ja impordi mahuindeks võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 11%.

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, mai 2017
Sihtriik,riikide ühendus	Eksport, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Saatjariik,riikide ühendus	Import, mln eurot	Osatähtsus,%	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU	1 152	100	15	KOKKU	1 304	100	14
EL 28	810	70	7	EL 28	1 051	81	10
Euroala 19	534	46	17	Euroala 19	750	58	9
EL välised riigid	341	30	41	EL välised riigid	253	19	31
1. Soome	180	16	10	1. Soome	162	12	8
2. Rootsi	167	14	-19	2. Saksamaa	138	11	6
3. Läti	100	9	5	3. Leedu	120	9	10
4. Venemaa	80	7	53	4. Rootsi	112	9	17
5. Saksamaa	72	6	39	5. Läti	106	8	9
6. Leedu	70	6	15	6. Venemaa	89	7	85
7. Norra	42	4	15	7. Poola	87	7	16
8. USA	34	3	-6	8. Holland	74	6	-3
9. Taani	31	3	2	9. Hiina	59	4	20
10. Holland	29	3	47	10. Suurbritannia	38	3	21

Eksport ja import kaubajaotise järgi, mai 2017
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	Eksport			Import			Bilanss, mln eurot
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	mln eurot	osatähtsus,%	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Bilanss, mln eurot
KOKKU	1 152	100	15	1 304	100	14	-153
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)	103	9	38	137	11	13	-34
Mineraalsed tooted (V)	121	11	76	145	11	63	-24
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)	59	5	19	108	8	18	-49
Kummi- ja plasttooted (VII)	37	3	7	76	6	16	-39
Puit ja puittooted (IX)	130	11	22	47	4	16	83
Paber ja pabertooted (X)	32	3	18	26	2	16	6
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)	33	3	8	56	4	6	-22
Metall ja metalltooted (XV)	85	7	7	119	9	21	-34
Mehaanilised masinad (84)	97	8	41	136	10	9	-39
Elektriseadmed (85)	198	17	-18	196	15	-5	3
Transpordivahendid (XVII)	81	7	24	138	11	6	-57
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII)	37	3	15	30	2	7	8
Mitmesugused tööstustooted (XX)	98	9	14	34	3	12	63
Muu	40	4	18	58	4	27	-18

Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.06.2017, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.06.2017. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 12 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

RKAS uuendas tehnilisi nõudeid mitteeluhoonetele

10.07.2017 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS on välja töötanud juhendi „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele“, mille eesmärk on võimalikult täpselt ja üheselt tõlgendatavalt määratleda mitteeluhoonete projekteerimise ja ehitamise üldpõhimõtted ning nõuded kasutatavatele materjalidele, süsteemidele ja seadmetele. Esitatud põhimõtteid ja nõudeid tuleb rakendada kõikide ühiskondlike hoonete projekteerimisel ja ehitamisel, kus tööde tellijaks ja/või korraldajaks on Riigi Kinnisvara AS.

Oleme siiani nõudeid korrigeerinud, kaasajastanud vastavalt ühiskonna ja tehnoloogiaarengule ning ka kogunenud enda ja teiste kogemusele iga kahe aasta tagant. Seekordse uuendusvajaduse tingis Euroopa Komisjoni tõlgenduse muutumine kuupäevas millest alates tuleb ehitada liginullenergiahooneid. Siiani olime arvestanud ja lähtunud kehtivast seadusandlusest millega avalikele hoonetele rakendub liginullenergiahoone kohustus kui hoone ehitusluba väljastatakse peale 31.08.2018 siis muutunud tõlgendusega peab avalik hoone olema liginullenergiahoone kui ta valmib peale 31.08.2018. Seoses korrektuuridega vaatasime läbi ja redigeerisime tehnilisi nõudeid, et saavutada nõutud lõpptulemust.

Juhendmaterjali „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele” koostamisse kaasati Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL), Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (EETL), Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus (EKVÜ), Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooniinseneride Selts (EVKIS), Eesti Soojuspumba Liit (ESPEL), Eesti Külmaliit (EKL) ning mitmete teemavaldkonna erialade professionaalid.

Soovime tagada oma klientidele kvaliteetse kinnisvarakeskkonna, mistõttu on juhendis mitmed nõuded rangemad võrreldes kehtivates õigusaktides kehtestatud miinimumnõuetega. Kuivõrd käesoleva juhendi eesmärgiks ei ole koondada projekteerimise ja ehitamise valdkonnas kehtivaid õigusakte, tuleb tööde teostamisel järgida esmalt õigusaktides toodud nõuetest.

Käesolevaga soovime oma teadmisi kõigi huvilistega jagada. Juhendi varalised autoriõigused kuuluvad Riigi Kinnisvara ASile. Kasutajal on õigus teha oma isiklikuks tarbeks üks koopia. Muul juhul tohib kõnealust juhendit paljundada, tõlkida, kohandada ja edastada vaid Riigi Kinnisvara ASi kirjaliku loaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Elu korteriühistus: Kaasomandi kasutuskorra määramise avaldus

10.07.2017 Kätri Sarapuu

Soovime kaasomandis olevale pinnale määrata kasutuskorda. 10-st omanikust on 70% jagamisega nõus.

Küsimused:

Kui palju läheks hagi esitamine maksma? Kaasomand on plaanis jagada kõigi korteriomanike vahel. Jagatava kaasomandi kogupind on umbes 500 m2 ja väärtus on päris suur.
Kellel oleks kõige mõttekam hagi esitada?
Ühiselt need korteri omanikud, kes jagamist soovivad
KÜ
Üks korteri omanik iseseisvalt

Vastus:Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. Kohus lahendab hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused TsMS § 613 lg 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega (TsMS § 613 lg 2). Kuna tegemist on hagita asjaga, siis TsMS § 122 lg 3 kohaselt on hind hagita asjas avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

Riigilõivuseaduse § 57 lg 4 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Riigilõivu tasub avalduse esitaja. Kui avalduse esitaja(d) võtab endale esindaja, võivad lisaks riigilõivu kulule lisanduda ka esindaja kulud.

Kulude osas peab arvestama, et TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Seega näiteks kui kohus leiab, et vaidlus oli põhjustatud kõigi kaasomanike huvidest, võib kohus menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Asjaõigusseaduse § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Seega avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks peaks esitama kas üks korteriomanik iseseisvalt või ühiselt need korteriomanikud, kes jagamist soovivad. Korteriühistu ei ole kaasomanik, seega korteriühistu ei saa nimetatud avaldust esitada. Seda, kas kohtule esitab avalduse üks korteriomanik või ühiselt need korteriomanikud, kes jagamist soovivad, tuleb teil endal otsustada ning leida sobivaim lahendus.

Tuleb ka meeles pidada, et hagita menetluses on kohtul TsMS § 198 lg 1 p 2 ja § 477 alusel kohustus kaasata menetlusse kõik asjast puudutatud isikud. Kõikide kaasomanike kaasamine võimaldab muu hulgas välja selgitada kaasomanike enamuse seisukoha vaidlusaluses küsimuses AÕS § 72 lg 1 järgi, seejuures tuleb välja selgitada ka vähemuse huvid, mis võivad erandjuhtudel olla eelistatud enamuse huvidele. Seega juhul kui kaasomanike enamus oleks nõus avalduse rahuldamisega, ei tähenda nimetatud asjaolud automaatselt seda, et see tooks vältimatult kaasa avalduse rahuldamise.

Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-93-12 p-s 12 märkinud, et kohtul on kasutuskorra üle otsustades lai diskretsiooniõigus, st lähtuda tuleb hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Korteriarenduste konkurentsianalüüs

10.07.2017 Tõnu Toompark

Korterite arenduse protsessis on mitu kriitilist kohta. Esiteks – mida projekteerida. Teiseks – kuidas planeeritavad korterid hinnastada. Olen neile probleemidele vastuse leidmiseks välja töötanud arendusprojekti konkurentsianalüüsi.

Analüüsi sisu on detailselt võrrelda omavahel konkreetset projekti/asukohta ja sellega konkureerivate projektide raames pakutavate korterite suuruseid, müügitemposid ja hindu.

Analüüsi eesmärk on anda infot nii korterite projekteeritava suuruse kui näiteks hinnastamise osas. Konkurentsianalüüsi malli olen testinud arendajate peal ja teinud selles täiendusi-parandusi, et sel oleks arendaja jaoks maksimaalne väärtus.

Kas tekitas huvi? Kui jah, võta ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Juunis püsis inflatsioon toiduainete kallinemise tõttu kiire

10.07.2017 Sulev Pert

Eesti paistab euroala riikide hulgas silma toiduainete üldise kallinemisega
Hinnakasvu on pidurdanud välistegurid, eelkõige nafta odavnemine
Nafta madala hinnataseme tõttu peaks Eesti inflatsioon jääma tänavu 3% lähedusse

Tarbijahinnaindeksi aastakasv ulatus statistikaameti teatel juunis 2,9%ni. Energiahindade kasv pidurdus 2,6%ni ning toiduained, sh alkohol ja tubakas, kallinesid 6,1%. Alusinflatsioon tõusis aga aastaga 1,3%.

Ligikaudu pool Eesti inflatsioonist sõltub impordihindadest, teine pool sisemaisest teguritest. Nii nafta kui ka tööstustoormete hind on maailmaturul viimastel kuudel mõõdukalt langenud, aga toiduainete hinnatase pole eriti muutunud. Välistegurid, eelkõige madalam nafta hind, on hinnakasvu aeglustumist soodustanud. Euroala inflatsioon pidurdus energiahindade languse tõttu juunis 1,3%ni, aga ka alusinflatsioon püsis madal, hoolimata majandusaktiivsuse suurenemisest. Viimased laekunud andmed ja uuringutulemused viitavad euroala kiire majanduskasvu jätkumisele, mis peaks hakkama hinnakasvu tugevamalt üle kanduma. Euroopa Keskpanga hinnastabiilsuse eesmärk on see, et euroala inflatsioon kiireneks 2% lähedusse, kuid jääks pisut alla selle.

Eesti paistab euroala riikide hulgas jätkuvalt silma toiduainete üldise kallinemise tõttu. Juunis kallinesid toiduained Eestis ja euroala piirkonnas aastavõrdluses vastavalt 6,1% ja 1,4%. Piimatooted ja puuviljad kallinesid Eestis aastaga rohkem kui 10%, kuid köögiviljade ja kalatoodete hinnatase on viimaste kuude jooksul langenud. Sisemaised tegurid, eelkõige palgakasv ja tööhõive suurenemine, aga ka laenude finantseerimise tingimused on olnud tarbimise kasvuks soodsad. Sellest hoolimata on jaemüügi mahtude kasv olnud viimastel kuudel tagasihoidlik, kui autode müük kõrvale jätta. Tööstuskaupade inflatsioon pöördus juunis langusse ̶ osaliselt hooajaliste tegurite tõttu ̶ , kuid alusinflatsiooni veab teenuste kallinemine. Teenuste hinnakasv oli juunis kiire, ulatudes 2,8%ni. Kahe suure osakaaluga teenusegrupi, sideteenuste ja puhkusereiside odavnemine on ülejäänud hinnatõusude mõju siiski tasakaalustanud. Ilma nendeta kallinesid teenused juunis juba rohkem kui 4%.

Nafta madala hinnataseme tõttu peaks Eesti inflatsioon jääma tänavu kolme protsendi lähedusse. Ligikaudu kolmandik inflatsioonist tuleneb tänavu maksutõusudest.

Sulev Pert
Eesti Panga ökonomist

Inflatsioon püsib kolme protsendi juures

10.07.2017 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel langesid hinnad juunis eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnatõus mai 3,3 protsendilt juunis 2,9 protsendini. Euroalas pidurdus hinnatõus esialgsetel andmetel energia hinnatõusu jätkuva aeglustumise tõttu 1,3 protsendini.

Euroalas on inflatsioon võrreldes aasta alguse kõrgtasemega (2 protsenti) märgatavalt alanenud. Valdavalt on selle taga nafta hinna odavnemine, mis jõudis juunis aasta madalaimale tasemele. Selle mõjul on euroala riikide inflatsiooniprognoosi selleks aastaks viimastel kuudel ka langetatud.
Eestis on alanevate energiahindade panust tarbijahindadele tasakaalustanud toidu hinnatõusu kiirenemine, mis oli mais euroala kiireim. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni koostatav toidu globaalne hinnaindeks on pärast kevadel toimunud ajutist alanemist taas tõusutrendil. Lisaks on jahedad ilmad põhjustanud aiasaaduste kallinemist. Selle mõjul on toidukaubad meil laiapõhjaliselt kallinenud. Hinnatõusu veavad aiasaadused ning piima- ja õlitooted. Toit on aastaga kallinenud 6,6 protsenti, mis moodustab 1,5 protsendipunkti ehk ligi poole aastasest inflatsioonist.

Inflatsiooni pidurdumise taga oli juunis lisaks energiatoodete hinnatõusu aeglustumisele riiete hooajaliste allahindluste varasem algus ning alkohoolsete jookide pühade-eelsed tavapärasest suuremad allahindlused. Teenuste hindade tõus oli juunis selle aasta kiireim, ulatudes 3,4 protsendini.
Juulis inflatsioon mõnevõrra kiireneb, mida mõjutab lahja alkoholi aktsiisimäära tõus.

Kristjan Pungas
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara: 10 aastat hiljem: uuest buumist oleme kaugel

08.07.2017 Tõnu Toompark

Ehkki eluasemete hinnad on teinud uusi ajaloolisi rekordeid, on aastatega tõusnud oluliselt ka inimeste ostujõud ning seetõttu on kinnisvara kunagise buumiga võrreldes oluliselt kättesaadavam.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et 10 aastat tagasi aset leidnud kinnisvarabuumi ajal sai keskmine tallinlane osta endale koos laenuga maksimaalselt vaid alla 30 m² suuruse elamispinna, praegu on aga ostuvõimekus üle kahe korra kõrgem- 63 m². Tartus on vastav võrdlus 34 m² tänase 77 m² vastu.

„Siia arvutusse on kätketud nii keskmine sissetulek, eluasemete hinnatase kui ka eluasemelaenude kehtivad tingimused,“ selgitas Sooman. „Mõnevõrra pehmendab suurt vahet, kui lisame arvutuskäiku ka inflatsiooni, kuid see mõju ei ole ülearu suur,“ ütles ta. Tema sõnul pole ülemaailmsete majanduskriiside ja nendest tulenevate turbulentside eest kaitstud keegi, kuid kohalik eluasemeturg iseenesest ülekuumenenud ei ole. „Pigem on meil suuremaks probleemiks, et kaalukauss ja turuaktiivsus on kaldunud tugevalt Tallinna kasuks ning ülejäänud Eesti linnade eluasemeturud on jätkuvalt väga jahedad,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara: 10 aastat hiljem: uuest buumist oleme kaugel

Pindi Kinnisvara: Uusarenduste pakkumiste arv hüppas järsult

08.07.2017 Tõnu Toompark

Juunis lisandus Harjumaa uute korterite turule üle 300 pakkumise, kõikide uute korterite pakkumiste arv tõusis sellest tuleneval üle 2100 ühiku.

„Ehkki turule lisandus 6 uut arendusprojekti, siis järsu pakkumiste arvu kasvu taga oli tegelikult vaid kaks ülisuurt arendust, Vega Lasnamäel ja Mariino Residentsid Pirital, kus paisati avalikku müüki kogu arenduse maht korraga, vastavalt üle 200 ja 100 ühiku,“ ütles Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

„Uusarenduste turg on jätkuvalt noortele peredele ülimalt atraktiivne ja eelkõige projektide algfaasis on uute ja vanade korterite hinnavahe piisavalt väike, et meelitada ostjaid järelturult uute pindade kasuks valima,“ selgitas Sooman.

Pindi Kinnisvara: Uusarenduste pakkumiste arv hüppas järsult

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

ERE Grupp: valitsusel on vaja tegeleda Ida-Virumaa arengukavaga

07.07.2017 Tõnu Toompark

Ettevõtte ERE Grupp juhtkonna hinnangul peab Eesti valitsus tegelema keskmise suurusega ettevõtete toetamisega ja investeeringukava koostamisega Ida-Virumaa piirkonna arenguks. ERE Grupi spetsialistid on veendunud, et kava peab hõlmama mitte ainult taristuprojektide arendamist, vaid ka maksusoodustusi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

ERE Grupi juhatuse esimees Maksim Sorokin on veendunud, et seni ei ole suudetud avada kogu Kirde-Eesti potentsiaali. “Ida-Virumaa on ainulaadne piirkond juba olemasoleva suurettevõtete süsteemiga, kuid keskmise suurusega ettevõtted sageli ei saa riigi ametivõimudelt vajalikku toetust,” ütles Sorokin. Tema sõnul tuleb keskenduda abi andmisele ettevõtetele, mis tegelevad logistikaga, põlevkivi-keemiauuringutega ning innovatsiooniga energeetika valdkonnas.

“Kui rääkida kindlatest meetmetest selliste ettevõtete toetamiseks, siis see ei pruugi ainult olla stardikapitali eraldamine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt EAS, vaid ka maksusoodustused või alade võimaldamine tegevusteks soodsatel tingimustel,” ütles Maksim Sorokin. Lisaks peab ettevõtetele tema arvates osutama abi projektide kirjutamisel ELi fondidest toetuste saamiseks.

“Tänase seisuga on näiteks võimalus saada vahendeid ELi struktuuri- ja investeeringufondidest ettevõtte arenguks ja uuteks teaduslikeks lahendusteks, aga väikeste ettevõtete juhtidel Eesti kirdeosas sageli puudub pädevus nõuetekohaseks projekti kirjutamiseks ja vastava taotluse esitamiseks. Selles osas võiks riik pakkuda ettevõtetele teatavat tuge,” ütles Sorokin.

Hiljuti sai teatavaks, et riikliku investeeringukava koostamine Ida-Virumaa arenguks on toppama jäänud valitsuses tekkinud erimeelsuste tõttu, mis on seotud rahastamise küsimustega. Sellest teatas kuu algul ajaleht Postimees viitega väljaandele Põhjarannik.

ERE Grupp on 2005. aastal asutatud ettevõtete grupp, mis tegeleb finantsteenuste ja laenude pakkumise, äriprojektide rahastamise ja kinnisvara investeeringutega. Ettevõtete grupi finantstegevuse valdkonnaks on traditsioonilised ettevõtlusalad – kinnisvara, ehitus, kaubandus ja tööstus.

29/09/2017 toimub koolitus “Kinnisvara korrashoiu lepingute sõlmimine”

07.07.2017 Margot Toompark

Koolitus “Kinnisvara korrashoiu lepingute sõlmimine” toimub 29/09/2017 Kinnisvarakoolis. Koolituse eesmärk on pakkuda täiendavaid teadmisi, oskusi ja nõuandeid kinnisvara korrashoiu lepingute sõlmimisega kokkupuutuvatele isikutele.

Koolituse sihtrühm on:

kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvad spetsialistid;
korteriühistute juhatuse liikmed;
ettevõtete haldusjuhid ja spetsialistid;
kõik, kes tegelevad haldusteenuse tellimusega.

Koolitus annab:

ülevaate kinnisvara korrashoiu süsteemist;
ülevaate kinnisvara korrashoiulepingute liikidest ja vormidest ning seadustest tulenevatest nõuetest neile lepingutele;
lepingueelsete läbirääkimiste õiguslikest tagajärgedest;
antakse soovitusi kinnisvara korrashoiu lepingute sõlmimiseks.

“Kinnisvara korrashoiu lepingute sõlmimine” toimub 29/09/2017 kell 10.00-13.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on RMK kinnisvaraosakonna juhataja Andrus Lauren.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas juunis enim toit

07.07.2017 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta juunis võrreldes maiga -0,1% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 2,9%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta juuniga võrreldes 3,2% ja teenused 2,4% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on 2016. aasta juuniga võrreldes tõusnud 3,6% ja mittereguleeritavad hinnad 2,7%.

Eelmise aasta juuniga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 6,6% kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole. Sealjuures on piim, piimatooted ja munad aastaga kallinenud 10,1%, puuvili 16,8% ning suhkur ja kondiitritooted 7,3%. Mootorikütus andis kogutõusust ligi kuuendiku. Aastataguse ajaga võrreldes oli bensiin 8,5% ja diislikütus 8,4% kallim. Suuremat mõju indeksile avaldas veel tubakatoodete 14,6% hinnatõus.

Maiga võrreldes olid juunis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks juunis alanud rõivaste ja jalatsite sesoonsed soodusmüügid ning juunikuised alkohoolsete jookide allahindlused. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldas ka värske puuvilja ja marjade 8,1% kallinemine. Võrreldes eelmine kuuga oli bensiin juunis 0,5% ja diislikütus 1,1% odavam.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuni 2017
Kaubagrupp	Juuni 2016 – juuni 2017, %	Mai 2017 – juuni 2017, %
KOKKU	2,9	-0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	6,6	0,5
Alkohoolsed joogid ja tubakas	4,6	-2,5
Riietus ja jalatsid	0,4	-3,6
Eluase	1,2	0,4
Majapidamine	0,7	0,0
Tervishoid	1,0	0,0
Transport	3,1	0,5
Side	-4,7	-0,5
Vaba aeg	0,3	0,2
Haridus ja lasteasutused	4,5	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	6,8	2,5
Mitmesugused kaubad ja teenused	3,3	-0,4

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Nõuanded koduostjale: millal müüa vana elamispind?

07.07.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmisel tuleb sageli mõelda olemasoleva kodu realiseerimisele. Siin seisab koduostja küsimuse ees, kas müüa vana kodu enne uue ostmist või talitada vastupidiselt ja tegeleda vana eluaseme realiseerimisega alles peale uue kodu ostmist.

Uue kodu ostuks on raha olemas

Kui koduostjal on uue elamispinna ostmiseks raha olemas, on protsess lihtsam ja pingevabam korraldada. Et vältida oma elamispinnalt väljakolimise riski, enne kui uus eluase olemas, tasub alustada esmalt uue leidmisest.

Kui uue elamispinna ost hakkab klaaruma ehk hakkab juba ajaliselt selguma, millal on võimalik uude kodusse sisse kolida, saab paralleelselt hakata juba toimetama vana olemasoleva elamispinna müügiga.

Koduostja peab arvestama, et uude kodusse sissekolimise aega võib pikendada näiteks olukord, kus müüja vabastab ostetud vara alles kuu-kaks pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Oma aeg võib veel kulutada näiteks remondi tegemisele või sisustamisele.

Enne vana müük ja siis uue ostmine

Kui koduostja rahakott on õhem, tuleb uue kodu soetamise finantseerimiseks alustada tõenäoliselt teisest otsast ehk vana elamispinna müümisest.

Kui koduotsija leiab enda olemasolevale eluasemele ostja, tuleb saadud müügihinnast esmalt kustutada selle olemasolul eluasemelaenu jääk. Loodetavasti on müügihind eluasemelaenu jäägist kõrgem ja nii jääb koduostjale mingi osa, millest piisab uue elamispinna ostmise omafinantseeringu jaoks.

Olemasolevat kodu müües võib olla mõistlik proovida sõlmida müügileping selliselt, et uue kodu otsija saab oma vanal elamispinnal veel võimalikult kaua sees elada. See võimaldab ehk vältida mitmekordset kolimist ja lühendada vahepealset üüriperioodi pikkust. Üks võimalus ajutisele üüripinnale kolimist vältida võib olla pöörduda ajutiselt tagasi vanematekodusse.

Turukonjunktuur

Olemasoleva kodu müümist ja alles selle järel uue ostmist võiks kaaluda olukorras, kus kinnisvarahinnad püsivad paigal või langevad. Hinnalanguse korral saab sellisel juhul koduotsija teoreetiliselt müüa endale kuuluva kinnisvara kõrgema hinnaga ja hinnalanguse järel osta turult madalama hinnaga uue kodu asemele. Praktikas ei pruugi selline hinnapõhjade või -tippude tabamine väga hästi õnnestuda.

Kui aga kinnisvara hinnad langemise asemel hoopis kerkivad, võib juhtuda nii, et inimene müüb suure vaevaga olemasoleva eluaseme ja alles siis selgub tõsiasi, et muud kinnisvarahinnad on eest ära sõitnud ning koduostja ei suuda endale uut samaväärsetki kodu asemele osta. Siingi aitab ainult see, kui koduostja on end enne tehingutesse tormamist piisavalt harinud ja selgeks teinud, milline on kinnisvaraturu konjunktuur.

Maksuaspekt on oluline

Uue kodu ostmisel ja vana müümisel tuleb arvesse võtta maksuaspekt. Tulumaksu vabastus kehtib alalise elukoha müümisele. Seega kui inimene müüb vana elukoha selle järel, kui ta on juba uude kodusse sisse kolinud, siis võib teda ähvardada vana korteri müügist saadud kasumi tulumaksustamine. Tulumaksustamine tuleb mängu näiteks siis, kui kodu on müügiperioodi ajaks välja üüritud.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.