Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara: Müügihitiks on ülioptimaalsed uued korterid

23.03.2017 Tõnu Toompark

Uute korterite turul on konkurents karm, kuid suuremat tulu lõikavad sellelt arendajad, kes on korterid optimaalseks nudinud.

„Mida kaugemal kesklinnast, seda hinnatundlikumaks muutub klient ning seda olulisem on neile tubade, mitte ruutmeetrite arv,“ rääkis Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Tema sõnul lisandub turule pidevalt projekte, kus 4-toaliste korterite suurus ei ületa 70 m² ja 3-toaliste suurus jääb napilt 50 m² peale. „Arendajad hoiavad nõnda ennast väga tugevalt konkurentsis järelturuga, kuna absoluutne hinnavahe ei lähe ülearu suureks,“ märkis ta.

Sooman lisas, et selliste optimeerimiste juures on ka omad riskid, mida projekteerimisel kohe silmas tasub pidada. „Korteri pinna kokku pakkimisel tuleb arvestada, et sealne elanik ennast halvasti ei tunneks, selleks on vaja kindlasti kaasata sisearhitekt. Samuti tasub teha veidi lisainvesteeringuid näiteks küttesüsteemide seintelt põrandasse viimisel, vastasel juhul jääb kasulikult kasutatavat seinapinda liiga väheks,“ selgitas Sooman.

„Kui kõik on õigesti tehtud, siis võib see arendusprojekti väljamüügihinda tõsta kuni 200 euro võrra ruutmeetri kohta,“ kinnitas ta.

Pindi Kinnisvara: Müügihitiks on ülioptimaalsed uued korterid

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Puhas sein ja uus madrats tõstavad üürikorteri väärtust

23.03.2017 Kristi Djomin

Viimaste aastate Tallinna üüriturg on olnud väga aktiivne ning nõudlus ja pakkumine kõrgel tasemel. See on muutnud osa korteriomanikest üsna laisaks ning kinnisvara elementaarsesse korrashoidu ei viitsita panustada.

Probleem puudutab eelkõige nn keskmise ja veidi kallima hinnaklassi kortereid kesklinnas ja sellega piirnevatel aladel, mille üürile andmisega pole senini erilisi probleeme olnud. Kuna pakkumiste hulk ja konkurents aina kasvavad, on just kõnealused korterid üha enam löögi all. Aastatega on neis toimunud loomulik kulumine, aga üürihind jäänud ikka samaks.

Sellise hinnaklassi korterite klientuuriks on leibkonnad, kes hindavad stabiilsust, mis tähendab vähemalt mõneaastast üürisuhet. Seega pole tegu enam lihtsalt ajutise elukohaga, vaid väikestviisi koduga. Ja neile meeldivadki puhtad ja värsked, mitte kulunud korterid.

Soovides omale stabiilset ja head üürnikku, tuleb pakutav korter muuta koduseks. Ja see ei tähenda sugugi meeletuid väljaminekuid. Värvi seinad ära või asenda vana tapeet uuega. Viska välja lössi istutud määrdunud diivan, magamistoas pane voodile uus madrats. Uued asjad ei pea olema kallid, need peavad olema puhtad!

Kodusus ja puhtus loevad. See määrab hinna ja huviliste arvu. Nii on võimalik vanema, aga värskendatud korteri eest saada isegi sama hinda, mida küsitakse samalaadse tuliuue üürikorteri eest.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine” on abiks igale ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele

22.03.2017 Tõnu Toompark

Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

„Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust endast, peale selle ka mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.“

Uus ehitusseadustik pakub palju kõne- ja mõtlemisainet ja mitte ainult juristidele. Teemal, kas tapeedivahetuseks on ehitusprojekti vaja, arutavad ühtviisi pereisad ja advokaadid. Huvi ehitusseadustikku tutvustavate koolituste järele on suur.

„Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Tegemist on käsiraamatuga, mis on kindlasti abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele,“ rõhutas Pille Pettai.

Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel“
Autorid: Martina Proosa, Pille Pettai
Maht: 344 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-3-3
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/uus-ehitusseadustik-ja-ehitamine-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Pindi Kinnisvara: Pindi Indeks langes teist kuud järjest

22.03.2017 Tõnu Toompark

Pindi Indeks langes veebruaris 4% võrra, 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1258 eurot. Jaanuaris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1311 €/m².

Kui 2017. aasta jaanuaris tehti indeksilinnades 1135 korteriomandi tehingut, siis ka veebruaris jäi tehingute arv samaks. Võrdluseks- 2106. aasta veebruaris tehti indeksilinnades 1060 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses juba 12 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 102 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Pindi Kinnisvara: Pindi Indeks langes teist kuud järjest

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

KV.EE: Harjumaa maade eest küsitakse 12% enam

22.03.2017 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti veebruari kuus Eestis müügiks 3567 maatükki. Aastataguse ajaga võrreldes on maade müügipakkumiste arv vähenenud 5%.

Tallinnas ja Harjumaal oli veebruaris maade müügipakkumisi 2179, mis moodustab kogu Eesti pakkumisest 61%. Suuremad turu piirkonnad on veel Tartu ja Pärnu maakonnad vastavalt 406 ja 389 müügipakkumisega.

Harjumaa maade müügipakkumiste keskmine hind on 51 €/m². Tallinnas kasvab aga keskmine hind märksa kõrgemale ja see on 174 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on maade müügipakkumiste hind portaalis KV.EE kasvanud Harjumaal 12% ja Tallinnas isegi 19%.

Analoogselt Harjumaale on Tartu ja Pärnu maakonnas maade müügipakkumine aastatagusega võrreldes kasvanud. Seevastu pakkumiste hinnad on Tartu maakonnas kerkinud, kuid Pärnumaal vähenenud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Maade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	02/2016	02/2017	Muutus, %	02/2016	02/2017	Muutus, %
Eesti	3 756	3 567	-5%	51	39	-23%
Harjumaa	2 136	2 179	2%	46	51	12%
Ida-Virumaa	230	137	-40%	28	31	10%
Jõgevamaa	39	32	-18%	16	15	-5%
Järvamaa			NA	22	21	-5%
Läänemaa	131	122	-7%	9	12	29%
L-Virumaa	59	41	-31%	18	12	-36%
Põlvamaa	14	15	7%	10	11	10%
Pärnumaa	362	389	7%	23	21	-11%
Raplamaa	77	94	22%	11	13	20%
Saaremaa	119	57	-52%	11	23	109%
Tartumaa	518	406	-22%	18	27	53%
Valgamaa	35	48	37%	2	4	106%
Viljandimaa	5	10	100%	53	50	-6%
Võrumaa	31	27	-13%	17	19	12%

Narva	15	11	-27%	48	41	-15%
Pärnu	30	20	-33%	70	48	-31%
Tallinn	367	352	-4%	146	174	19%
Tartu	82	103	26%	32	40	25%

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Domus Kinnisvara: Puust ja punaseks: Millised on eluruumile esitatavad nõuded?

21.03.2017 Kaupo Mõttus

Tuhandeid aastaid tagasi kolis inimene lageda taeva alt koopasse. Kuigi valikuvõimalused ei olnud suured, võime kindlad olla, et ta kasutas sellist koobast, mis oli tugev, kindel ja ohutu. Seda endale elamiseks kohandades ei osanud ta ilmselt ettegi kujutada, et kauges tulevikus ei olegi elupaiga ainsateks kriteeriumiteks kaitse vihma ja tuule eest, vaid see peab vastama hoopis peenematele tingimustele.

Tänapäeval on teaduse ja tehnika areng võimaldanud meil endale luua väga mugava elukeskkonna, kus eluruumile on kehtestatud kindlad kriteeriumid.

Mis on nõuete eesmärk?

Eluruumile esitatavate nõuete kehtestamise eesmärk on inimesele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine. Eluruum peab olema selline, kus inimesel on võimalik ööpäevaringselt viibida. Nõuded esitatakse praktiliselt kõigile eluruumi elementidele, kusjuures suvilas ja aiamajas asuvale eluruumile neid nõudeid ei kohaldata.

Kehtestatud on nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale. Üldjuhul peab eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa pind olema vähemalt 8 m², laius (vastasseinte vaheline kaugus) vähemalt 2,4 m ja kõrgus vähemalt 2,5 m. Ühe korteriga elamu puhul peab kõrgus olema vähemalt 2,3 m. Katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt poole toapinna ulatuses, seejuures võetakse pinna arvestamisel arvesse vaid ruumiosad, kus ruumi kõrgus on vähemalt 1,6 meetrit. Viimane on vajalik teadmine, kui tahetakse korterit laiendada pööningule.

Kui palju uksi, kui palju aknaid?

Nõuded esitatakse ka eluruumi ustele ja akendele. Eluruumil peab olema teistest eluruumidest eraldi sissepääs ukse kaudu ja eluruumi igal eraldi ruumis asuval elu-, töö- ja magamistoal ning köögil peab olema vähemalt üks uks. Juhul kui mõne teise õigusakti nõuetest ei tulene teisiti, on uste valgusava vähimateks mõõtmeteks välisukse puhul 900 mm laiuses, sise- ja rõduukse puhul 700 mm laiuses ning vannitoa ja tualettruumi ukse puhul 600 mm laiuses. Ukseava kõrgus peab olema vähemalt 1950 mm.

Lisaks peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava loomuliku valguse. Selleks, et tagada ruumis piisav loomulik valgus, peab akna suurus olema minimaalselt 1/8 põrandapinnast. Lihtsamalt seletatuna tähendab see seda, et 8 m² suuruse ruumi aken peab olema vähemalt 1 m².

Kui soe ja kui niiske õhk?

Eraldi nõuded esitatakse ka eluruumi sisekliimale. Eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Vajalike õhuhulkade arvestamine on arhitekti/inseneri töö ja see sõltub piirkonnast, kus eluruum asub. Õhu liikumise kiirus eluruumis, eluruumi maht ühe inimese kohta ning keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon siseõhus peab vastama kehtestatud nõuetele.

Siseõhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase tunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Rusikareegel ütleb, et eluruumis peaks olema sooja 21 °C, v.a esikus ja garderoobis, kus temperatuur võib olla 19 °C. Pisut leebemad nõuded esitatakse kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavale eluruumile, kus ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 °C.

Eluruumis peab siseõhu suhteline niiskus olema vahemikus, mis ei kahjusta inimese tervist, väldib veeauru kondenseerumist ja ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne suhteline niiskus on 40–60 protsenti.

Väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 detsibelli ja öösel 30 detsibelli.

Kas tualett peab olema?

Lisaks peab meil olema võimalus viisakalt ja mugavalt oma hügieeni eest hoolitseda ning selleks on esitatud eraldi nõuded tualetile ja veevarustusele. Eluruumis peab olema tualett. Selle puudumisel peab olema tagatud tualeti kasutamise võimalus samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. Samuti peab eluruumis olema tagatud vähemalt külma vee saamise võimalus. Kui seda pole, peab olema tagatud külma vee saamise võimalus samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Tallinn soovib Merimetsa roheala kaitse alla võtta

21.03.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus esitab linnavolikogule Merimetsa roheala kaitse alla võtmise eelnõu.

„Soovime võtta Merimetsa roheala loodusobjektina kohaliku kaitse alla,“ ütles abilinapea Arvo Sarapuu. „Ühtlasi oleme ette valmistanud ka Merimetsa roheala kaitse-eeskirjaˮ.

Tallinna Linnavolikogu määrusega võetakse Merimetsa roheala looduskaitseseaduse alusel kohaliku kaitse alla, et kaitsta väärtuslikku maastikku ja elustikku ning parandada inimeste puhtas looduses virgestumise võimalusi.

Kavandatav Merimetsa kaitseala asub Põhja-Tallinna linnaosas, kaitseala valitseja on Tallinna Keskkonnaamet. Inimestel on lubatud viibida kogu kaitsealal ning korjata seal marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Mootorsõidukiga tohib kaitsealal sõita vaid kaitseala valitseja nõusolekul, jalgrattaga on lubatud sõita teedel ja kattega radadel. Hobusega on lubatud liikuda selleks ette nähtud radadel.

Kaitsealal on keelatud maavarade kaevandamine, uuendusraie; biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; telkimine ja lõkke tegemine. Grillimine on lubatud ainult selleks ette valmistatud kohtades.

Keelatud on ka kaitsealale teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine. Erandina võib kaitseala valitseja nõusolekul rajada teid ja tehnovõrgu rajatisi ning püstitada ehitisi kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks ning teha olemasolevate rajatiste hooldus- ja remonttöid.

Määruse eesmärk on sätestada tingimused, mis tagavad Merimetsa roheala väärtusliku maastiku ja elustiku säilimise ning parandavad inimeste puhkevõimalusi puhtas looduses. Merimetsa roheala on suure puhkeväärtusega looduslik ala paljude inimeste kodude vahetus läheduses. Merimetsa roheala loodus- ja puhkeväärtust ohustab ühelt poolt üha kasvav kasutuskoormus ning teiselt pool arendustegevus – piirkonda soovitakse rajada uusi hooneid ja tänavaid. Selleks, et peatada Merimetsa roheala pindala vähenemine ja reguleerida selle kasutuskoormust, võetakse Tallinna Linnavolikogu määrusega Merimetsa roheala kaitse alla. Roheala kaitse alla võtmine ei too kaasa olulisi muudatusi roheala senistele külastajatele.

Tallinna Linnavolikogu on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja looduskaitseseadusest lähtudes kehtestanud 28. mail 2009 määruse nr 18 „Loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetlus”, loodusobjekt võetakse kohaliku kaitse alla linnavolikogu määrusega.

Merimetsa roheala näol on tegemist ulatusliku ja liigirikka rohealaga Tallinna südames, väga tiheda asustusega elamualade vahetus läheduses. Merimetsa roheala suurus kokku on ligikaudu 85 hektarit, sellest on esialgu kavandatud kaitse alla võtta ligikaudu 50 hektarit. Roheala maastikuline mitmekesisus ning äärmiselt suurest kasutuskoormusest hoolimata säilinud suur liigirikkus ja koosluste suhteliselt hea seisund annavad piirkonnale suure looduskaitselise, keskkonnaharidusliku ja virgestusliku väärtuse. Ajalooliselt on Seewaldi suvemõisa ala tähelepanuväärne ka metsanduse ajaloo seisukohast.

Kaitseala moodustamine annab avalikkusele selge signaali ala väärtusest ning otsustajatele paremad võimalused ja selge raamistiku roheala kaitse korraldamiseks. Lisaks on Merimetsa kaitseala loomine oluline kaitsealuste liikide kaitseks ning võimalike kaitsekorralduslike tegevuste elluviimiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara: Tänasest hakkab kehtima elamukinnisvara hindamise uus kord

21.03.2017 Kerli Koha

Alates tänasest, 21. märtsist, on õigus elamukinnisvara krediidiasutusele laenutagatiseks hinnata üksnes kutselistel hindajatel, kirjutab Arco Vara kutseline hindaja Kerli Koha.

Muudatus on seotud laenuandjatele kehtestatud määruse „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“ jõustumisega, millega lisandusid elamukinnisvara eksperthinnangu koostamisele täiendavaid nõuded. Uut määrust kohaldatakse kodulaenu tagatiseks oleva kinnisvara hindajale, hindamisele ja selle dokumenteerimisele.

Seadusandlus nõuab, et kinnisvara hindaja peab olema piisavate teadmiste, kogemuste ja oskustega ning piisavalt sõltumatu krediidi andmise otsuse tegemise protsessist, et anda objektiivne ja erapooletu hinnang kinnisvara väärtusele. Kinnisvara hinnatakse kooskõlas vara hindamise hea tavaga, mille aluseks on ühtne ja väljakujunenud turupraktika.

Kutselise hindaja hinnanguta enam kodulaenu ei saa

Kui siiani oli lubatud objekti ülevaatus ja eksperthinnangu koostamine kõikidel hindajatel, siis alates 21. märtsist 2017 saab elamukinnisvara laenutagatiseks hindamiseks vajaliku toimingu läbi viia ainult kutseline hindaja. Kinnitada võib eksperthinnangu ainult kutseline hindaja, kellele on kutseseaduse alusel välja antud 6. taseme kinnisvara hindaja või 7. taseme vara hindaja kutse.

Kes on kutseline hindaja?

Kutseline hindaja on füüsiline isik, kellele on antud vastav kutsekvalifikatsioon ja väljastatud kutsetunnistus kutseseaduses kehtestatud aluste järgi. Hindajatel on kokku kolm kutsekvalifikatsiooni taset:
* 7. tase – vara hindaja
* 6. tase – kinnisvara hindaja
* 5. tase – kinnisvara nooremhindaja
Vara hindaja on kõrgeima tasemega hindaja, kes koostab ja kinnitab kõikide vara liikide hindamisaruandeid. Lisaks juhendab ta madalama taseme hindajaid nende töös. Tegemist on laiaulatuslike hindamisalaste teadmistega isikuga.
Ainult eluotstarbelise vara hindamisaruannete koostamise ja allkirjastamisega tegeleb kinnisvara hindaja. Tema võib juhendada nooremhindajaid nende töös (kontrollib tehtud töö õigsust ja allkirjastab hindamisaruanded). Oma kutsetaset ületavate vara liikide hindamisaruanded esitab ta läbivaatamiseks ja kinnitamiseks vara hindajale.
Kinnisvara nooremhindaja on hindaja, kes teostab küll vara ülevaatuse, kuid koostab hindamisaruande koostöös kõrgema taseme hindajaga.

Kuidas valida hindaja?

Selleks, et kliendid saaksid krediidiasutusele esitamiseks vajaliku hindamisaruande pädevalt isikult, soovitame enne kinnisvara hindamisteenuse tellimist veenduda alati hindaja kutsetunnistuse olemasolus ja kehtivuses. Seda saab igaüks kontrollida hindaja nime järgi Sihtasutus Kutsekoda veebilehel (www.kutsekoda.ee).*

Lisaks oleks soovituslik uurida hindajalt, kas tema tööandjal (kinnisvarabürool) on krediidiasutusega olemas kehtiv koostööleping. Aegajalt tuleb ikka ette olukordasid, kus eksperthinnang on tellitud hindajalt, kelle tööd mõni krediidiasutus ei aktsepteeri. Sellisel juhul tekib kliendil vajadus tellida teiselt büroolt uus hindamisaruanne ja selle eest ka uuesti maksta.

*Käesoleva artikli avaldamise hetkeks ei ole veel Kutseregistris registreeritud hindajaid, kes sooritasid eksami 2017. aasta märtsis.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 02-2017: Pärnu korterite keskmine hind tõusis masujärgse aja kõrgeimale tasemele

21.03.2017 Domus Kinnisvara

Käesolev aasta algas varasematest aastatest aktiivsemana. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati veebruaris Eestis kokku 3725 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 216 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis jaanuariga võrreldes 7% ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 12%. Käesoleva aasta veebruarikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 8% madalam.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta veebruaris 1692 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 142 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 2%, kuid tehingute koguväärtus langes 20%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 8%, kuid tehingute koguväärtus jäi samale tasemele.