Eesti eksport taastub – kasvavad mahud ja hinnad. Energiahindade tõusust hoogu saanud inflatsioon paneb proovile tarbimisvalmiduse. Tööjõunõudlus püsib stabiilne. Pikemaajalise kasvu võtmefaktoriks saavad olema investeeringud tootlikkuse tõstmisse eeskätt eksportivates harudes.
Majandus kasvab vastavalt 2,5% 2017. aastal ning majandusstiimulite (sh suuremahuliste investeeringute realiseerimisel) koguni kuni 2,9% 2018. aastal.
Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palmi sõnul muutub Eesti majanduskasv laiemapõhjaliseks, sest aeglustuvat tarbimist tasakaalustab ekspordikasv ja investeeringute hilinenud taaskäivitumine. Täistööhõivele lähenev tööturg ja märtsikuust alates tugevnenud tarbijakindlustunne toetavad taastumist ka edaspidi.
Energia ja toormehindade kasv maailmaturul ja kohalik aktsiiside tõus viivad inflatsioonimäära ajutiselt üle 3%. „Pärast kaheaastast hinnalangust testib oodatust kiirem hinnakasv tarbijate ostuvalmidust. Siiani on tarbimiskulutused olnud majanduskasvu peamine allikas,“ ütleb Palm.
Kuigi peamiselt energiahindadest tulenev inflatsioonihüpe mõjutab negatiivselt tarbijate reaalsissetulekut, on see kasulik eksporditulu seisukohalt. Siiani on madal hinnatase eksportivate sektorite, näiteks elektritootjate, õlitööstuste ja metallitöötlejate marginaale survestanud.
Ekspordikasv on lõpuks nii kaupade kui ka teenuste osas hoogustunud. Teenuste eksporti toetab jõuliselt IKT sektor, mille rekordiline panus majanduse lisandväärtusse (0,5% SKTst) ületas möödunud aastal koguni töötleva tööstuse oma.
Töötleva tööstuse väljavaade on arvestades euroala tugevat kasvuinertsi ja viimase viie aasta kõrgeimat kindlustunde taset selgelt paremas seisus kui varem. Euroala tootjahindade kasv ületab täna energia ja vahetarbekaupade toel 2% läve. Seejuures euroala inflatsiooninäitajad peegeldavad, et üha suurem osa ressursside hinnakasvust kantakse tootjate poolt tarbijatele edasi. See kajastub edaspidi ka tulude taastumises. Põhjamaade majandused koguvad hoogu, seejuures positiivseks üllatajaks on seekord Soome, mille majandus kasvab, tarbija kindlustunne läheneb rekordilisele tasemele ja laiem majanduse kindlustunne on jõudnud ajaloolisest keskmisest kõrgemale. Rootsi puhul kogub hoogu teenuste eksport. Norra puhul viitavad ärikinnisvara arenduste mahud investeeringute kasvule. Ootame tööpuuduse määra langust ja mõõdukamat alusinflatsiooni kasvu.
„Eesti tööstuse tellimused ja ekspordihinnad on kasvul, tööjõu nõudlus ületab aastatagust taset, mis kõik kinnitab mõõdukat kasvuväljavaadet. Aasta esimese kahe kuu keskmisena kasvasid Eesti töötleva tööstuse ekspordihinnad ca 7% aastatagusega võrreldes. Ekspordihindade kasv sõltub täna paljuski maailma tooraineturgude stabiilsusest. Välisnõudlust ja kindlustunde püsimist mõjutavad jätkuvalt geopoliitilised riskid. Eksporditulude pikemaajalisem kasv on aga Eestis puhul kinni ennekõike tootlikkuse ja konkurentsivõime arendamises,“ sõnas Palm.
Inflatsiooni kasvav lahknemine euroala keskmisest viitab vajadusele leida uusi kasvustiimuleid rahapoliitika ja sisetarbimise kõrval. Pikemaajalise kõrgema kasvu eelduseks on investeeringud tootlikkuse kasvu, tööjõu arendamisse ja innovatsiooni.
„Eesti majanduse konkurentsivõime edasist arengut määravad tööjõu arendamise kõrval paljuski traditsiooniliste majandusharude teadus- ja arendustegevuste eelarvete kasv ja tootearendus, ning innovatsiooni etturiteks olevate tarkvara ja tehnoloogiaettevõtete lisandumine. Eesti idufirmade ökosüsteem areneb jõudsalt ning on eelmisel aastal loonud tuhat uut töökohta, millest valdav osa asub Eestis. Selleks, et lõhe Eesti ja Euroopa juhtivriikide tööstuste lisandväärtuse vahel väheneks, tuleb muude tegurite kõrval panustada uutesse tehnoloogiatesse sh tööstuse ja teenuste sektori digitaliseerimisse, e-riigi arendamisse ja investeerimiskeskkonna konkurentsivõimesse.,“ sõnas Palm.
Kokkuvõttes toetab eelseisvatel aastatel Eesti arengut Euroopa ja Põhjamaade majanduste senisest ühtlasem majanduskasv, millele lisanduvad EL struktuurifondide ja Euroopa investeerimiskava pakutavad võimalused investeeringute nutikaks elavdamiseks.
27. märtsil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva Peritus Entreprenør AS ja Vestre Viken HF vahel projekteerimis- ja ehitusleping Blakstadi haigla hoone juurdeehituseks Askeris, mis paikneb Oslot ümbritsevas Akershusi maakonnas.
Kinnisvarakooli koolitus 
2016. aastal sai statistikaameti andmetel kasutusloa 1061 mitteeluruumi kogupindalaga 770 000 m². Aastataguse ajaga võrreldes vähenes mitteeluruumide ehituslubade arv 1%, kuid pindala kasvas 23% võrra.
Meie kinnistul on kolm maja, mille kohta on moodustatud kõigest üks korteriühistu. Meie majaga on kõik korras, kuid teistel majadel on vaja teostada märgatavalt suuremas mahus remondi- ja hooldustöid. Sellest lähtudes jagatakse ka arved kõigi kolme maja vahel võrdselt ära. 
Üüriturul kehtivad karmid reeglid. Kui oled lastega või koduloomaga, siis üürikorteri leidmine on väga raske.
Fausto Grupp ja Villaare OÜ sõlmisid kokkuleppe ridaelamute arendamiseks Tartu hinnatud Kvissentali uuselamurajoonis. Esimesed modernse arhitektuuriga 100m2 suurused ridaelamud saavad valmis juba tänavu sügisel.
Eluaseme hinnaindeks tõusis 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 4,7%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 4,5% ja majade hinnad 5,4%.
12/04/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine”. Koolituse eesmärk on anda ülevaade kinnisvaraprojekti juhtimisest algusest lõpuni ehk alates soovist ja tahtest tegeleda kinnisvara arendamisega, kuni protsessi lõpuni ehk garantiiperioodi lõppemiseni.
Ettevõtetele anti uusi laenusid aasta alguses mullusest mõnevõrra vähem
Maa-ameti, Põllumajandusameti ja Organic Estonia koostöös valmis Eesti esimene mahealade kaardirakendus. Uus kaardirakendus pakub mugava võimaluse täpsemalt näha, millised meie põllumajandusalad on mahedad ja kus on võimalik korjata mahesaadusi. Kokku oli 2016. aastal Eesti pindalast ligi 30% alad, mis võimaldavad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmise ja mahesaaduste korjega.
Baltic Horizon Fund (Fond) teavitas 19. jaanuaril 2017 plaanist omandada Duetto I büroohoone Vilniuses, Leedus. Eile, 22. märtsil 2017 allkirjastati YIT Kausta būstas’iga ostu-müügileping Duetto I büroohoone omandamiseks. Lepingujärgne tehingu hind on 14,6 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). Ühtlasi tagab YIT Kausta būstas 2 aasta jooksul hoone esialgse äritulu (NOI).
Nordecon AS kontserni kuuluv ettevõte Nordecon Betoon OÜ sõlmis lepingu Ülemiste City ärilinnaku arendaja Mainor Ülemiste tütarfirma Öpiku Majad OÜ-ga 428 kohaga parkimismaja ehituseks. Eesti suurima kontorihoone, Öpiku maja kõrvale kerkiva parkimismaja esimeses etapis laiendatakse ajalooline Dvigateli tehase tootmishoone 5-korruseliseks ja 14 000 ruutmeetrise pinnaga parklaks.
