Lõppeval nädalal avaldatud andmed näitavad, et tööstustoodangu kasv on aasta teises pooles pidurdunud. Soodne majanduskonjunktuur eksporditurgudel ja uute tellimuste kasv tõotavad tööstusettevõtetele siiski edu ka edaspidi. Pikemas plaanis vajab Eesti tööstus aga paljuräägitud „struktuurseid muutusi“.

Kolmanda kvartali kasvu piiras vähenenud elektritoodang

Teisipäeval avaldatud andmed kolmanda kvartali tööstustoodangu kohta näitavad, et senine kasvutempo on mõnevõrra raugenud. Kui esimeses ja teises kvartalis suurenes tööstustoodang püsihindades mõõdetuna vastavalt 13% ja 10%, siis kolmandas kvartalis piirdus kasv 3%ga. Peamine põhjus, miks kasvutempo aeglustus, peitub kahanenud elektritootmises. Kui esimesel poolaastal suurenes elektrienergia toodang pea neljandiku võrra, siis kolmandas kvartalis vähenes tootmismaht 2016. aasta sama ajaga võrreldes 10%. Elektritootmist piiras ebasoodne hinnakonkurents, mis kahandas eksporti ja suurendas elektrienergia importi.

Töötleva tööstuse poolelt andis nii kolmandas kvartalis, nagu tegelikult ka terve varasema aasta vältel, suurima negatiivse panuse elektroonikatööstuse toodangu langus. Kuigi elektroonikatootjaid leidub Eestis mitmeid, domineerib haru siiski üks suurtootja. Ettevõtte kehvad äritulemused ja reorganiseerimisprotsess on 2017. aasta 9 kuu jooksul vähendanud elektroonikatööstuse tootmismahtu keskeltläbi 10% võrra. Kolmanda kvartali tööstustoodangut pidurdas veel masinate ja seadmete remondi tegevusala, mis peamiselt hõlmab laevaremondiettevõtteid. Et sellel alal tegutsevaid ettevõtteid pole kuigi palju ja töö toimub sageli suurte üksiktellimuste kaupa, siis kipuvadki sektori majandusnäitajad tugevalt kõikuma. Kolmandas kvartalis vähenes tegevusala müük püsihindades mõõdetuna pea neljandiku võrra. Tööstustoodangu kasvu piiras ka suhteliselt väike joogitootmise tegevusala, mille tootmismahud langesid mullu sama ajaga võrreldes pea viiendiku võrra. Lisaks avaldas tööstustoodangule negatiivset mõju veel mööblitööstuse tootmismahu langus, mis piirdus küll 6%ga. Kokkuvõttes oli kolmas kvartal tööstuse jaoks siiski ka tervikuna selgelt nigelam. Nimelt ületas kolmanda kvartali tööstustoodangu kasv esimese poolaasta kasvuprotsenti vaid kuues tööstusharus.

Eesti majandus toetub aina enam puidutööstusele

Tööstustoodangu kasvu panustas kolmandas kvartalis enim sektor, mis on vedanud Eesti tööstust ja eksporti tegelikult juba aastaid – puidutööstus. Tänavu on puidutööstuse tootmismahu kasv kvartalite lõikes küll pisut aeglustunud: kui esimeses kvartalis kasvas toodang 12%, siis teises 10% ja kolmandas 8%. Viimaste aastate hoogne kasv on teinud puidutööstusest vaieldamatult Eesti kõige olulisema tööstusharu ja puittoodete eksport koos valmismajadega ületab juba viiendikku kogu Eesti kauba¬ekspordist. Kuigi tööstus-haru sortiment on lai ja sihtturgusid palju, siis on üks peamiseid sektori kasvu soosinud teguritest olnud Põhjamaade aktiivne ehitusturg. Ehkki näiteks Rootsi kinnisvaraturu tuleviku osas spekuleeritakse viimasel ajal kõikvõimalike stsenaariumitega, tundub reaalseid majandusnäitajaid vaadates tõenäoline, et turukonjunktuur püsib sektori jaoks soodus ka edaspidi.

Häid tulemusi on näidanud mitmed tööstusharud

Tööstustoodangu tõusu on tänavu panustanud tegelikult mitmed sektorid. Üks kasvu stabiilsema¬test vedajatest on olnud elektriseadmete tootmine. Kolmandas kvartalis suurenes sektori toodang 15% jagu, mida on protsendi võrra enam kui haru 9 kuu keskmine kasv. Kuigi kiire palgakasv on toitnud spekulatsioone, et paljud kunagi siia toodud suurettevõtete koostetehastest plaanitakse peagi üle viia odavama tööjõuga riikidesse, on elektriseademete tootmise alal peetud vastupidiselt mõistlikuks siinse tootmise tähtsust suurendada. Samas on tegevusala tootlikkusnäitajad viimastel aastatel stagneerunud ja jäävad tänavu esimesel poolaastal alla nii ettevõtlussektori kui töötleva tööstuse keskmistele.

Suurtest tööstusharudest on tänavu häid tulemusi suutnud näidata ka metalltoodete tootmine. Kui varasemalt on tööstusharu kasvu pidurdanud peamise kliendi – nafta- ja toorainetööstuse – raskused, siis tänavu on tootmismahud taas kiirelt tõusuteele asunud. Kolmanda kvartali kasv jäi tänavustest küll kõige tagasihoidlikumaks, kui tootmismaht suurenes 8% võrra. Näiteks esimeses kvartalis toodeti metalltooteid lausa 18% enam kui 2016. aasta alguses. Perspektiivis oleks mõistagi hea, kui metallitööstus suudaks sõltuvust naftatööstuse tellimustest vähendada, kuna toorainehinnad ja sellest tulenev klientide investeerimisvalmidus jäävad paraku volatiilseteks ka edaspidi.

Suurematest tegevusaladest on kindlasti märkimisväärne veel toiduainetööstuse tootmismahtude tubli kasv. Toiduainetööstuse toodang on püsihindades mõõdetuna kasvanud nii kolmandas kvartalis kui 9 kuu keskmisena 5%. Kiire toiduainehindade tõusu tõttu küündib müügitulu kasv isegi 8%ni. Lisaks kodumaisele nõudlusele on toiduaine-tööstuse tulemusi aidanud tänavu parandada suurem eksport teistesse Balti riikidesse. Pisematest sektoritest, kes on aidanud tööstustoodangut paisutada, väärib kindlasti märkimist veel jõudsalt mahtu kasvatanud ehitusmaterjalitööstus ning ka haagiste tootmine.

Tööstussektor vajab „struktuurseid muutusi”

Tööstuse lähitulevik tundub täna siiski optimistlik. Uute tellimuste indeks tõusis kolmandas kvartalis 6% võrra ja peamiste sihtturgude importnõudlus suureneb pea kõigi prognooside kohaselt tempokalt. Pikemas plaanis vajab tööstussektor aga kiiremat arengut. Eesti ettevõtete tootlikkus jääb endiselt rikkamast Euroopast kaugele maha. Samas ei ole viimased aastad toonud tööstussektoris kaasa märkimisväärseid „struktuurseid muutusi“ – ettevõtted toodavad valdavalt sama kaupa ja liikumine väärtusahelas on olnud kasin. Enamuse eeskujuks toodavate tööstusettevõtete puhul, saame parimal juhul rääkida kesktehnoloogilistest tootmisharudest, kus meie edule on kaasa aidanud madal kulubaas ja rikaste sihtturgude lähedus. Erinevatel põhjustel on disaini ja inseneritöö osakaal Eesti tööstusettevõtetes jäänud jõukamatest riikidest napimaks ning peamiselt oleme keskendunud tootmistegevusele. Viimast paraku tänapäevane majandussüsteem kuigivõrd aga ei väärtusta.