Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
 

Pindi Kinnisvara: 10 aastat hiljem – uuest buumist oleme kaugel

Pindi KinnisvaraEhkki eluasemete hinnad on teinud uusi ajaloolisi rekordeid, on aastatega tõusnud oluliselt ka inimeste ostujõud ning seetõttu on kinnisvara kunagise buumiga võrreldes oluliselt kättesaadavam.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et 10 aastat tagasi aset leidnud kinnisvarabuumi ajal sai keskmine tallinlane osta endale koos laenuga maksimaalselt vaid alla 30 m² suuruse elamispinna, praegu on aga ostuvõimekus üle kahe korra kõrgem – 63 m². Tartus on vastav võrdlus 34 m² tänase 77 m² vastu.

„Siia arvutusse on kätketud nii keskmine sissetulek, eluasemete hinnatase kui ka eluasemelaenude kehtivad tingimused,“ selgitas Sooman. „Mõnevõrra pehmendab suurt vahet, kui lisame arvutuskäiku ka inflatsiooni, kuid see mõju ei ole ülearu suur,“ ütles ta. Tema sõnul pole ülemaailmsete majanduskriiside ja nendest tulenevate turbulentside eest kaitstud keegi, kuid kohalik eluasemeturg iseenesest ülekuumenenud ei ole. „Pigem on meil suuremaks probleemiks, et kaalukauss ja turuaktiivsus on kaldunud tugevalt Tallinna kasuks ning ülejäänud Eesti linnade eluasemeturud on jätkuvalt väga jahedad,“ lisas ta.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Saue on tugev alternatiiv Tallinna äärelinnale

Uus Maa KinnisvarabürooSaue on nõutud elukoht paljude inimeste seas, kel töine side pealinnaga, kuid soov elada rahulikumas keskkonnas. Ühtlane areng, panustamine elukeskkonda ning uute majade rajamine on muutnud Saue üha atraktiivsemaks.

Elamuehitus hakkas siin arenema 1960. aastast, mil asula liideti Tallinnaga. 1993. aastal sai Saue alevist Saue linn, mis 1994. aastal Tallinnast uuesti eraldus. 3,49 km2 suurusel territooriumil elab 2017. aasta 1. jaanuari seisuga 5810 elanikku. Hea ühendus Tallinnaga, linna kompaktsus, puhas keskkond ja kõrgel tasemel avalikud teenused on teinud Sauest hinnatud elukoha, mis oma looduslähedase keskkonna ja turvalisusega, lastehoiuks loodud võimalustega ja heal tasemel üld- ning huvihariduse pakkumisega meelitab Sauele kodu looma paljusid peresid.

Sarnaselt teistele Tallinna lähivaldadele ostavad ka Saue linna kinnisvara peamiselt pealinnast pärit pereinimesed, kes soovivad oma järeltulijatele tagada rahuliku elukeskkonna. Samuti soetavad kinnisvara kohalikud elanikud, kes parandavad oma elamistingimusi. Saue on populaarne ka noorte (perede) seas, kes otsivad esimest oma kodu ning kuna nad on sageli hinnatundlikud, eelistatakse osta see Tallinna lähiümbrusesse, kuna seal on hinnad soodsamad ning perel on mugavam elada rahulikus naabruses.

Kinnisvarahindade poolest on raske Saue linna piirkondi üksteisest eristada, linna areng on olnud ühtlane ja nii öelda hinnakäärid sisuliselt puuduvad. Saue kinnisvara on Tallinna läheduses asuvate väikelinnade ja alevikega (Keila, Saku, Jüri, Kiili) sisuliselt samas hinnaklassis ning siinsete korterite hinnatase on otseses sõltuvuses pealinna üldisest hinnatasemest, olles alternatiiviks korteri soetamisele Tallinna äärelinna.

Majanduse taastumisega aset leidnud kinnisvaraturu taastumine on jõudnud ka Saue linna, kus mediaanhind veel aastani 2013 jäi alla 1000 €/m2, kuid alates 2014. aastast, mil ka uusarenduste osakaal tehingute arvust suurenes järsult, on tehingute mediaanhind liginenud 1200 eurole ruutmeetri eest. Aastane tehingute arv on püsinud stabiilsena, jäädes enamasti 50–60 vahele.

2016. aastal oli Saue linna korteritehingute valdav hinnavahemik 1072–1411 €/m2, 2015. aastal aga 1039–1334 €/m2. Seega kasvasid hoolimata mediaanhinna sarnasusest võrreldes eelmise aastaga nii hinnavahemiku põhi kui ka tipp, vastavalt 3,2 ja 5,8%. Hinnavahemiku põhja ja tipu tõusu taga on valdavalt suurem tehingute arv ning laiem diapasoon. Tipu ja põhja vahe suurenes võrreldes 2015. aastaga 28,4%-lt 31,6%-ni, mis on sarnasest elamufondist tingituna tunduvalt väiksem vahe kui lähedal asuvates, võrreldavates piirkondades.

Kõige enam müüdi 2-toalisi kortereid (36), millele järgnesid 3-toalised (35) ja 1-toalised (17).

Uusarenduste mõõduka ehituse ning veel väiksema tehingute arvu tõttu pole juriidilised isikud müügistatistikas nii silmapaistvalt esindatud kui näiteks Rae ja Viimsi vallas. Kortereid on valdavalt müünud Eesti kodanikest eraisikud, kes vaadeldava perioodi jooksul müüsid 215 korterit ehk 77,1% omanikku vahetanud korteriomanditest. Juriidilised isikud müüsid vaadeldaval perioodil 59 korterit, mis tegi osakaaluks 21,1%. Välismaalased müüsid 3 korterit ning ülejäänud osapooled 2 korterit, mis tegi nende osakaaluks vastavalt 1,1% ja 0,7%. 2016. aastal müüsid eraisikud 43 korterit ja juriidilised isikud 12 korterit.

Alates 2014. aastast pöördus Saue linnas uusarenduste turg vaiksele tõusule, kui Kadakamarja tänaval hakati ehitama mitmeid Saue Kodu arenduse hooneid (ridaelamud). Esimese uue korterelamu rajamiseni jõuti alles 2016. aasta II kvartalis, kui hakati ehitama 4-korruselist hoonet aadressil Pärnasalu tn 30a. Tegemist on ühtlasi ka esimese liftiga kortermajaga Saue linnas. Hoones on eluruumipinda 1183,7m2 ning pakkumishinnad jäävad 1850 €/m2 juurde. Saue Kodus hakati ehitama 14 korterist koosnevat ridaelamut, mille pakkumishinnad on kortermajast veidi kõrgemad.

Lisaks neile kahele hoonele on arendusjärgus kolmest B-energiaklassi korterelamust koosnev kompleks, mis kerkib 2018. aasta II pooleks aadressile Kuuseheki tn 50, 52 ja 54.

Hooned on 3-korruselised ning sobivad nii piirkonna olemasoleva, kui ka perspektiivse hoonestusega. Majadesse tulevad kahe- kuni neljatoalised korterid. Igal trepikojal on soklikorrusel ühiskasutuses olevad ruumid jalgrataste ja lapsevankrite jaoks ning lisaks veel individuaalsed panipaigad korterites. Tulevastel elanikel on võimalik valida kolme siseviimistluspaketi vahel. Asendiplaanilist lahendust rikastab Saue loodusesse sulanduv maastikuarhitektuur koos puhkealade ja mänguväljakutega. Hoone välisviimistlusmaterjalide puhul on sihilikult välditud igasuguseid imiteerivaid materjale ning kasutatud võimalikult rahulikke ja looduslähedasi toone.

Hoone laotakse 190 mm paksustest betoneeritud Columbia plokkidest ning soojustatakse 160 mm paksuste IKO Enertherm ALU 50 plaatidega. Kütteallikaks on kaugküttel põhinev vesipõrandaküte, lisaks päikesepaneelid. Energiatõhususe tagamiseks paigaldatakse majadesse soojustagastusega ventilatsioon.

Sauel on uusarenduskorterite nõudlus ja pakkumine enam-vähem tasakaalus. 2017. aasta 1. jaanuari seisuga oli Saue linna uusarenduskorterite mediaanhind 1888 €/m2 ning pakkumishindade valdav vahemik 1850–1911 €/m2. Selle taustal on Kuuseheki 50 korterite hinnad keskmisest soodsamad ja pakkumine kahtlemata igati atraktiivne.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kuulutati välja Vana-Kalamaja tänavaruumi arhitektuurivõistluse riigihange

Tallinn11. juulil kuulutati välja Vana-Kalamaja tänavaruumi arhitektuurivõistluse riigihange. Ideekonkurss lõppeb 21. septembril 2017.

Tallinna peaarhitekti Endrik Männi sõnul on arhitektuurivõistluse eesmärgiks leida uus ja oluliselt jalakäija- ja ratturi sõbralikum lahendus Vana-Kalamaja tänavale. „Võistlustöödelt oodatakse silmapaistvaid, kuid samas miljöötundlike arhitektuurseid ettepanekuid ka Kalamaja keskväljaku ja Balti jaama lähirongide paviljoni ette kavandatava jaama väljaku kujundusele,“ sõnas Mänd. „Kui me Peatänava projektiga taastame väljaku ja bastionivööndit ajalooliselt ümbritsenud glassiipuiestee Viru väljakul, siis seda sama teeme ka siin Balti jaama juures – taastame väljaku koos glassiipuiesteega.“

Projekti laiemaks eesmärgiks on läbi viia avatud ja kaasava protsessina tänava projekteerimine ja rekonstrueerimine, mille tulemusena saadakse kaasaegne ja inimsõbralik tänavaruum. Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimise eesmärgiks on Kalamaja olulisima tänava kujundamine jalakäijaid ja jalgrattureid eelistavaks ning asumit liitvaks linnaruumiks. Praegune tänava ruumijaotus on autokeskne, kõnniteed on kitsad ning liikluskorraldus soosib autokasutust, sobilik kujundus ja haljastus puudub. Vajalik on senisest oluliselt tasakaalustatumalt erinevate liikumisviisidega arvestav tänavaruum, samuti tänaval viibimiseks sobiliku keskkonna kujundamine, et kergliiklus kui liikumisviis muutuks atraktiivsemaks.

„Tallinna Linnaplaneerimise Ameti peaarhitekti büroo tellitud uuringud on näidanud selgelt, et autoliiklusega Põhja-Tallinnas elanike liikumisvajadusi ei ole tulevikus võimalik lahendada ning seetõttu on oluline pakkuda reaalseid alternatiive. Linnakeskuse piiril asuvas Kalamaja asumis on peamiseks ja loomulikuks liikumisviisiks jala käimine ja jalgrattal liikumine, mistõttu tulebki tänavaruum kujundada neist lähtuvalt,“ lisas linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer.

Projekti tulemusena ehitatakse Vana-Kalamaja tänavast mugava ja avara kergliiklusruumiga tänav. Elanikel paraneb kergliiklusühendus Kalamaja asumi ja linnakeskuse vahel, turistidele tekib Vanalinnast väärtuslikku puitasumisse, mere äärde ja Lennusadamasse kulgev selge liikumistee, mis Balti Jaamast möödudes tagab mugava ligipääsetavuse kogu linnapiirkonna, Harjumaa ja kõigile Eesti elanikele.

„Projekt on olulise mõjuga linna avamisel merele ning haakub koostatava merevisiooni ideestikuga,“ rõhutas Mänd. Mugav kergliiklusühendus Balti-Jaamaga loob samuti eeldused ühistranspordi suuremaks kasutuseks.

Peamised muudatused on :

Vana-Kalamaja tänavaruumi ümber jagamine laiendades jalakäijate ja ratturite ala ning kitsendades sõiduteed. Parkimine tänaval valdavalt säilib.

Kalamaja väljaku muutmine peamiselt jalakäijate alaks, samal ajal tagades autodele peatumiskohad laste kooli toomiseks / viimiseks.

Tallinna Balti jaama lähirongide paviljoni ette (jalakäijate) väljaku kavandamine ning olemasolevate kioskite likvideerimine.

Jalakäijatele ja ratturitele uute reguleeritud (fooriga) ülekäiguradade kavandamine Toompuiesteele jalakäijate tunneli asemele või lisaks;

Projekti ala asub Tallinna Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosas ning hõlmab Vana-Kalamaja tänav ja Balti Jaama esise ala (asukoha skeem lisatud). Rekonstrueeritava tänavaruumi pikkus on kokku 1,1 km.

Võistluse idee algatas Telliskivi Selts aastal 2012, kes korraldas ka vastavasisulise küsitluse tänavaelanike seas. Võistlustingimused koostas Tallinna Linnaplaneerimise Amet ning käesoleva aasta kevadel toimus võistlustingimuste avalik arutelu Salme Kultuurikeskuses. Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimise projekt kuulub Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 ptk. 9 meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ Tallinna linnapiirkonna tegevuskavasse. Vana-Kalamaja tänavaruumi arhitektuurivõistluse korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostöös Eesti Arhitektide Liiduga.

Vana-Kalamaja tänavaruumi arhitektuurivõistluse ülesande ja eeskirja leiab:

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

KV.EE: Üüripakkumiste kvaliteet on järjest parem

Kinnisvaraportaal KV.EETallinna korterite üüripakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE oli juunikuus 10,50 €/m². Aastatagusega võrreldes on üüripakkumiste keskmine hind kasvanud 8,2%.

Üüripakkumiste hinnatõusu taga ei ole see, et samaväärse korteri üürihind on aastaga 8,2% kerkinud. Pigem on hinnatõus põhjustatud korterite müügiturul toimuvale analoogsetest põhjustest.

Üüripakkumisse lisandub järjest enam uusi, väga hea kvaliteediga üürikortereid. Nende korterite üürihinnad on turu keskmisest kõrgemal. See omakorda kasvatab portaalis KV.EE üürihindade keskmist näitajat. Samaväärse korteri üürihind on 2017. aasta suvel 0-5% aastatagusest kõrgemal.

Üürihindu hoiab kinnisvara väärtusega samaväärsest kasvust allpool üüripakkumiste arvu kiire kasv. Enamasti oskavad üürileandjad üürniku huvi pälvida eelkõige soodsa hinna abil. Konkurents üürileandjate vahel on tegur, mis ei luba üürihindu soovitud määral tõsta.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

170712 Tallinna korterite üüripakkumiste keskmine hind portaalis kv.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” annab ülevaate, millised on korteriomaniku õigused ja kohustused

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema enam kui vaevaline.

„Uue käsiraamatu Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

KäsiraamatUus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Käsiraamatu lisades on igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Lisainfo

Kirjastaja
TÕNU TOOMPARK
Kinnisvarakool OÜ
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Lunapolis Kinnisvara: Kuidas edukalt oma kodu esitleda?

LunapolisKinnisvara esitlemine müügiks/ üürimiseks koosneb mitmest etapist.

“Jätame kõrvale selle, et räägid naabrinaisele üle hoovi või meestele saunas oma korterist, vaid keskendume peamistel.” Esimene ja levinuim on reklaamkanalites esitlemine fotode abil ja teine on kinnisvaraobjektil kohapeal esitlemine.

Üha rohkem inimesi on mõistnud, et head pildid pakutavast kinnisvarast toovad esile nende vara head küljed, loovad eelise rohkete kinnisvara pakkumiste seas, lühenenud on müügiperiood ning omanikul on võimalik saada vara müügist parimat müügihinda/ üüritulu= paremat klienti (sõltuvalt, mis tehingut tehakse).

“Toimib lihtne tõde, kui esimene on tehtud halvasti, siis järgmist sammu ostjalt üldjuhul ei tule!” Seega tuleb hoolikalt läbi mõelda esimene etapp ja teha seda parimal võimalikul moel. Võimalusi on mitmeid, kuid täna räägin põhjalikumalt enamlevinud esitelmisest fotode abil e kinnisvara pildistamisest müügiks.

“Kinnisvara müügiks pildistamine pole mingi sõjateadus, aga see pole ka pere -või reisipildi tegemine!”

Kuidas edukalt oma kodu esitleda 1

Miks üldse teha head pilti ja kellel seda vaja on?

Müügipilte kinnisvarast tehakse eelkõige ostjate/üürnike jaoks. Piltide põhjal otsustab potensiaalne ostja/üürnik, kas see pakutav objekt võiks talle sobida elamiseks ning alles seejärel teeb otsuse tulla seda elamispinda lähemalt uurima. Seejärel võrdleb uuesti teiste pakkumistega, uurib rahastamist, vajadusel tuleb uuesti vaatama, kaupleb ja siis alles otsustab osta või mitte.

Otsustamisel tahab ostuhuviline eelkõige näha, et pakutav eluase on temale puhas, terve, hubane ja ohutu. Selles objektis näeb ta oma tulevast KODU oma perele ning et peale selle vara soetamist vajalikud muudatused saab ta tehtud probleemideta. Mida atraktiivsem pakutav kinnisvara fotodel ostjale tundub, seda suurem on tõenäosus, et piltide vaatamisele järgneb ka objekti kohapealne ülevaatamine ja sellele võiks järgneda läbirääkimised ning ka tehing.

Alateadlikult tehakse lisaks ka otsus põhipõttel : pildil kuvatava kvaliteet peaks olema müüja poolt soovitud hinnaga. Kui see suhe on paigast ära, siis suure tõenäosusega esmast telefonikõnet ja kokkusaamist ei tule ning tehingut ei toimu.

Milline on üldse hea pilt?

Hea kinnisvara müügipilt on tehtud õige rakursi alt, selge, moonutusteta, servad sirged, piisava valgusega ning pildistatav ruum peab olema ettevalmistatud vajaliku emotsiooni edastamiseks. Hea pilt annab ülevaate pakutava objekti peamistest väärtustest. Sealhulgas peaks pildil nähtav info tekitama ostjas nö. kodutunde või vähemalt arusaamise, et kodutunne on loodav ja selle tegemine on ostjale jõukohane ning taskukohane.

Kuidas edukalt oma kodu esitleda 2

Mis vahet on heal ja halval pildil?

Lihtsamalt öeldes, pildistades siseruumides mobiiliga või tavalise fotokaameraga ning kui oled vähese kogemusega jäävad pildid udused, pimedad ja ruumist jääb väga väike osa peale. Piltidele on jäädvustatud esemeid, mis ei puutu kuidagi müüki ja ostjat ei huvita.

Allolevad pildid on üheks näiteks, kus pildistatud on ühte ja sama korterit. Parempoolsed minu pildistatud ja parempoolne teise pildistatud. Kui peaksid otsustama, siis kumba ostaksid sina?

Kuidas edukalt oma kodu esitleda 3

Kuidas edukalt oma kodu esitleda 4

Kuidas edukalt oma kodu esitleda 5

Kuidas edukalt oma kodu esitleda 6

Kuidas edukalt oma kodu esitleda 7

Kuidas edukalt oma kodu esitleda 8

Profikaameraga, spetsobjektiivide ja lisaabivahenditega, mis on mõeldud siseruumides pildistamiseks ning kogemused pildistamisel, saab aga vältida kõiki eelpoolnimetatud probleeme. Pildid on selged, moonutusteta, hea valgusega, maksimaalse mõistliku nurga laiusega ja õige nurga alt. Lisaks on oluline teada millise rakursi alt tuleks mingis ruumis pilti teha ja kuidas ruumi ettevalmistada enne pildistamist.

Enne pildistamist

Enne, kui alustada pildistamisega, tuleks selgeks teha endale, millised on konkreetse objekti väärtused ja eelkõige on väärtused potensiaalsele ostjale. Seejärel saab alles otsustad, mida saaks ette võtta, et need väärtused ka pildi peal välja paistaksid.

Mida saab kinnisvaraomanik ise ära teha enne pildistamist?

Iga objekti puhul on see erinev, kuid võib öelda, et kindlasti tuleb alustada elementaarsest koristamisest ja isiklike asjade ära panemisest kappidesse, panipaikadesse, et need kaadrisse ei jääks. Oluline on näidata pildil müügiobjekti väärtusi ja kvaliteet ning mitte varjata seda kõike oma isiklike asjadega. Kuna inimeste arusaam olulisest ja korrast on niivõrd erinev, siis julgen soovitada, et asjaliku maakleri kaasabil saate teada, mida ära panna ja mida mitte või siis hoopis juurde tuua.

Kuidas edukalt oma kodu esitleda 9

Mõned näited

Vannituba

Koristada ära oma hambaharjad, nuustikud, aluspesu, üleriided, puhastuspastad ja igasugu pudelid ja kausid. Katlakivi, rooste ja seebi jäägid maha pesta sanitaartehnikalt ja lüüa läikima. Pesumasinast pesuootel olev pesu masinast välja võtta (ukseklaas paistab läbi). Kapi nähtavad pinnad, klaasriiulid ja peeglid läikima lüüa jne.

Magamistoas

Soovitavalt katta voodi ühetoonilise voodikattega, kortsus tekid ja voodipesu alt ära koristada, oma riided kappi, reisikohvrid ja muu vabaaja atribuutiga välja viia, uhke põrand puhtaks pesta.

Elutuba

Suured toataimed pildistamise ajaks akende eest ära viia, aknad puhtaks pesta, diivanile padjad korda panna, pehmed mänguasjad ära koristada. Määrdunud diivan, tugitoolid ära puhastada või katta heledas ja ühtlases toonis katetega (enamasti pehme mööbel kolides sisse ei jää), TV ekraan, diivanilaud tolmust ja näpujälgedest puhtaks, hunnik vanu lehti, ravimid jm laua pealt ära koristada kappi, uhke põrand puhtaks pesta.

Esik

Üleriided ja jalatsid kappi, jalgratas välja, peegel puhtaks, põrandad läikima jne.

Köök

Potid, pannid, rohupudelid, pesuvahendid ja mustad nõud kappi ära panna. Köögikapi uksed, tasapinnad, köögitehnika puhastada ja läikima lüüa.

Valgustus

Hea müügipildi saamiseks ei piisa ainul tipptasemel fotokast, vingest välklambiks, lisavalguses või uhkest fototöötlusprogrammist. Minimaalselt oleks vaja kindlasti asendada läbipõlenud pirnid tervetega ja et ühes toas oleksid ühe valgustemperatuuriga pirnid. Ei tahaks teha üldistusi, kuid kogemus näitab, et paraku on suurel hulgal valgustus korteris/ majas, mida oleks vaja ülesse pildistada, puudulik.

Aknad, aknakatted puhtaks ja töökorda

Aknad tuleks puhtaks pesta, katkised kardinad ja rulood asendada tervetega või siis üldse eemaldada. Kardinapuud kinnitada lakke/seina nii, et nad oleksid otse.

Remont

Tuleks kriitiliselt üle vaadata müüdav kinnisvara. Kui rahaliselt on võimalik ja kulu mõistlik, siis kindlasti on mõtekas ette võtta vähemalt pisiremont või siis teha remont põjalik ja korralikult.

Näiteks: Elu loomuliku osana näivad hallitavad silikonid asenda uutega, pragunemised seinte ja lae pindadel üle pahteldada, vajadusel värvida ja tapetseerida, katkine või kulunud parkett võimalusel asendada uuega. Rippuvad juhtmed, pistikupesad kinnitada, asendada tervetega. Vaadata üle sanitaartehnika toimimine ja väljanägemine.

Millist fototehnikat kasutada?

Pildistamiseks soovitan kasutada profikaamerat või siis võimalikult kvaliteetset kaamerat. Lisaks spetsiaalobjektiive siseruumides pildistamiseks ning vajadusel lisavalgust ja statiivi. Seda põhjusel, et korterite ja majade ruumid on enamalt jaolt hea pildi saamiseks liiga nõrga valgusega ja tavalise objektiviga ei ole võimaliktegeliku olukorda pildile saada.

Ja muidugi ei saa jätta lisamata, et kaamera ise pilti ei tee, vaja on teada- mida, millal ja kuidas pildistada. Jälgida tuleks päikese liikumist, varje, mis peeglist ja aknast paistab jne.

Ka vanasõna ütleb: “üks pilt räägib rohkem, kui tuhat sõna!”

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Miks on mõistlik teiste investeerimisvõimaluste kõrval valida just kinnisvarasse investeerimine?

Domus Kinnisvara

Miks on mõistlik teiste investeerimisvõimaluste kõrval valida just kinnisvarasse investeerimine?

Kui võrrelda erinevaid investeerimisvõimalusi, siis kinnisvarasse investeeringud on kõige suuremate garantiidega. Samas teenitud tulu ei pruugi olla kõige suurem ja ka alustamine ei ole kõige lihtsam. Investeerida saab ka aktsiatesse, osakutesse, võlakirjadesse, riskikapitalina alustavasse ettevõttesse, nafta hinna kasvu või langusesse jne, aga seal on võimalus kaotada kogu raha, kui ettevõte pankrotti läheb.

Kinnisvaras jääb aga mingi osa ikka alles ja aja jooksul on kinnisvara hind ikka tõusnud kõrgemale ka peale suurt langust. On pakkuda ka kinnisvarasse investeerivaid fonde või ühisrahastusprojekte, aga seal sõltub investeeringu säilivus ikkagi teiste inimeste otsustest ja investoril endal kinnisvara üle suurt kontrolli ei ole, mis iseenesest ei pruugi olla üldsegi halb.

Seda seetõttu, et fondiga tegelevatel inimestel on enamikul juhtudel eelnevalt pikaajaline kinnisvarakogemus. Sellel võib omakorda olla ka pahupool ehk lahtiseletatuna võib fondi juhile tekkida surve järjest suuremat kasumit toota ja tänu sellele ollakse valmis võtma järjest suuremaid riske. Näiteks on võimalik kasumit suurendada lisaraha juurde laenates. Kui kõik läheb hästi, siis on ka kasum priske.

Olenevalt fondist, kas tegeletakse ainult üüriraha haldamisega või panustatakse ka arendusprojektidesse, on langusperioodil võimalik ikkagi pankrotti minna, kui hoone või hoonete üürnikud kaovad ja üüritulu väheneb ning ei suudeta enam pangalaene tasuda või arendusprojektile ei leita üürnikke või ostjaid piisavalt ruttu või sobiva hinna eest ja jällegi jäädakse pangale võlgu. Misjärel nõuab pank kinnisvara sundmüüki juba tunduvalt madalama hinna eest.

See omakorda annab võimaluse uutel ostjatel turule siseneda soodsama hinnaga. Tihtipeale ostis ka pank ise allahinnatud kinnisvara ja teenis hiljem sellelt korraliku kasumi. Sellise stsenaariumi täitumist aitab vähendada fondi eeskirjade väljatöötamine, millest kehtestatakse reeglid näiteks laenuraha osakaalu maksimaalsuurusele, et hätta sattudes oleks võimalik rasked ajad siiski üle elada.

Mis on kinnisvarasse investeerimise miinused, miks inimesed ei taha pigem investeerida?

Näiteks kui on alguses vähe raha, siis kinnisvarasse investeerimine on raske. Näiteks aktsiaid võib hakata ostma juba 50 euroga. Kinnisvaras peab aga arvestama 30 korda suurema rahaga. Näiteks on minimaalne investeering Tallinna kõige väiksema korteri ostmiseks ca 1500 eurot.

Kellel on rohkem võimalusi, näiteks on võimalik tagatiseks anda enda elamispind, siis saab alustada ka paarisaja euroga, mis kuluvad hindamisaktideks ja tehingu vormistamiseks. Miinuseks on ka kinnisvara väikene likviidsus, kui on soov investeeringust lahkuda ja raha välja võtta. Kinnisvara müümine võib võtta aega kuni mitu aastat võrreldes aktsiatega, mida on võimalik müüa päevaga või futuurid minutitega.

Kuidas alustada, mis peab investeerimiseks tegema?

Kõige lihtsam on alustada korteritega. Odav korter maksab ca 15 000 eurot, mida on võimalik välja üürida ca 150 euroga, saades tootluseks natuke üle 10% aastas. Ehk tasuvusaeg oleks ca 10 aastat, peale mida on korteri ostuhind tasa teenitud. Kui on ostmiseks võetud laenu, tulevad lisakuluks ka intressimaksed.

Lisaks võib tulu loota ka kapitalikasvult ehk lihtsalt kinnisvara hinnatõusult. Neid kombineerides on kasuminumber ka suurem. Kapitalikasvu võib samas nullida ka majanduslangus, samas mingi hinna eest on korterit või ka äripinda võimalik ikka välja üürida.

Millisesse kinnisvarasse on kõige mõistlikum investeerida, kuidas seda teada saada? Kas pigem soovitate juba renoveeritud või alles renoveerimist vajavat kinnisvara?

Kuni 100 000 euro väärtusega investeeringute puhul tulevad kõne alla pigem korterid. 200 000 euro kanti võib rääkida ka juba ärikinnisvarasse investeerimisest büroopinna baasil. Ja ca 1 miljoniga saaks investeerida juba näiteks ka tootmis- või laohoonesse. Kui rääkida korteritest, siis oma jõududega renoveerides on kasum kindlasti suurem.

Kui oskusi ei ole, siis enam suurt võitu renoveerimata korteri puhul ei saa, jääks ainult üüritulu. Mida suurem on kinnisvara väärtus, seda väiksemaks hakkab jääma ka tootlus. Näiteks väiksema laohoone puhul, mille ostuhind võib olla 700 000 euro juures võib saada tootlikkust kuni 9 %, siis 20 miljonilise büroohoone puhul räägitakse pigem alla 7%.

Mis aja peale tavaliselt hakkab kasum tulema ning millised on (peale korteri ostu) kulutused, mis aja jooksul korteri peale kuluma hakkavad?

Kui osta korter välja üürimiseks, siis võib hakata kasumit saama juba kohe. Kui korter vajab ka sisustamist, siis läheb see tasuvusajast maha.Kaasnevad kulud olenevad paljuski üürnikust, kui hästi ta on korterit hooldanud.

Võib ka juhtuda, et tuleb iga aasta seinu värvida ja pahteldada, kuna korterit on kasutatud halvasti. Keskmiselt oleks vaja värskendusremonti teha iga 5 aasta tagant. Sama kehtib ka äripindade puhul.

Einar Vellend
Investeeringud ja Rahavood

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Operatiivne info uute korterite turul toimuva kohta

Tõnu ToomparkMis toimub uute korterite turul? Kas pakkumine kasvab ja ülepakkumine viib hinnad alla? Või leiavad pakkumised mõistliku aja jooksul ostjad?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse Adaur Grupp OÜ uusarenduste monitooringuteenus.

Uusarenduste monitooringuteenus vaatab nii Tallinna linna, Tallinna linnaosade kui üksikute arendusprojektide või projektide kogumite lõikes, kui suur on pakkumine, millised on müügitempod ja milline on pakkumiste hind.

Monitooringuteenus näitab ilmekalt, kas uute korterite müügitempod liiguvad tõusu- või langusesuunas ja kas arendajad on pigem hindu kergitamas või kukutamas.

Kui oled huvitatud uusarenduste värskest infost, anna teada +372 525 9703 ja/või tonu@toompark.ee. Saame kokku ja räägime lähemalt, kuidas andmestikust maksimaalne väärtus välja võtta.

PS: Vajadusel on võimalik teha arendusprojektide statistika aruandevormid vastavalt tellija vajadusele.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Nordecon ehitab Sisekaitseakadeemia uue õppehoone

NordeconNordecon AS ja Sisekaitseakadeemia sõlmisid lepingu Sisekaitseakadeemia uue õppehoone ehitustöödeks Tallinnasse Kase tn 61. Hoone on kuni kolme maapealse korrusega ning selles asuvad õpperuumid, loengusaalid ja kabinetid, samuti siselasketiir, virtuaalsimulatsioonikeskus, tuleohutuslaboratoorium, vangla matkekeskkond ja teised õppetööspetsiifilised eriruumid.

Spordikompleksi tuleb täismõõdus pallisaal, jõusaal ning lähivõitluse treeninguteks vajalikud matisaalid. Hoone brutopind on 12 069 m2.

Ehitus valmib 2018. aasta detsembris. Lepingu maksumus on 15,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinna Linnaplaneerimise amet: ehituslubade ja teatiste väljastamiskiirus on kolmekordistunud

TallinnTallinna Linnaplaneerimise amet väljastas tänavu teises kvartalis ligi kolm korda rohkem ehituslube ja –teatisi kui mullu samal perioodil.

Kui möödunud aasta teises kvartalis, aprillist juunini, väljastas amet 172 ehitusluba ja ehitusteatist, siis tänavu teises kvartalis andis Tallinna Linnaplaneerimise amet välja kokku 482 ehitusluba ja ehitusteatist.

Menetlusse võetud ehitusprojektide arv on jäänud suhteliselt sarnasele tasemele. Selle aasta teises kvartalis võeti ametis menetlusse 551 uut ehitusprojekti, möödunud aastal oli see arv 675.

Tallinna Linnaplaneerimise ameti juhataja Anu Hallik-Jürgensteini sõnul on ehituses juba mitmel aastal märgata elavnemist. Seda on põhjustanud Eesti majanduskasv, mis tänavu ületas juba 3% piiri. „Pea pooled Eestis valminud korterid asuvad Tallinnas. See tähendab, et Tallinna Linnaplaneerimise ameti töötajate töökoormus aina kasvab, aga üldise arengu mõttes on see üksnes positiivne tendents“, sõnas Hallik-Jürgenstein.

„Ehituslubade kiirema menetluse põhjuseks on ka mitme sammu koosmõju. Tallinnas hakkas aasta alguses kehtima uus ehitusprojektide menetluskord, millega kaasnesid töökorralduse muudatused,“ ütles Hallik-Jürgenstein, kelle sõnul on kiirem menetlusaeg endaga toonud loomulikult sellegi, et jõutakse rohkem ehituslube välja anda.

2016. aasta aprillis käivitus uus ehitisregister, kus algul ilmnes töid takistavaid vigu ja puudusi, pidurdades menetlusi. Praeguseks on aga register paremini tööle hakanud ja menetluste tempo tõusnud.

Oluline on ka taotlejate ja menetlejate parem koostöö, mis on viimasel ajal samuti tunduvalt paranenud. „Esimene faktor, mis kiirendab menetlust, on projekti kvaliteet, sest märkuste tegemine ja neile vastamine on ajakulukas. Teiseks oleme püüdnud selgemalt piiritleda projekteerija ning ameti vastutust,“ sõnas ameti juhataja.

Linnaplaneerimise amet soovitab kiirema menetluse huvides esitada ehitusprojektid, mis on kooskõlas kõigi nõuete ning lähtetingimustega nagu näiteks projekteerimistingimused ja planeeringud.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Nõmme üldplaneeringu teemaline koosolek

Nõmme lipp26. juulil kell 18.00 toimub Nõmme Sotsiaalmajas IV korruse saalis (Pihlaka tn 12) üldplaneeringu tutvustamine, planeeringuga seotud küsimustele vastamine ning ettepanekute tegemine.

Linnaosavanema Tiia-Liis Jürgensoni sõnul toimus esimene üldplaneeringu teemaline koosolek juunikuus. Inimeste küsimustele vastas ja nende ettepanekuid kuulas linnaplaneerija Olari Kärmas Tallinna peaarhitekti büroost.

“20. juunil kogunesid Nõmme Kultuurikeskuse saali üldplaneeringu arutelule elanikud, kellele läheb korda nende kodulinnaosa tulevik. Oli meeldiv tõdeda, et hulk nõmmekaid võttis üleskutset arutelus osaleda tõsiselt ning kohale tuldi ettevalmistunult. Inimesed valdasid teemat ning ei piirdunud oma isiklike probleemidega, vaid valutasid südant kodutänava, asumi ning terve linnaosa pärast,“ lisas Jürgenson.

Planeeringuga on võimalik eelnevalt tutvuda ka www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering või Nõmme Linnaosavalitsuses Vabaduse pst 77 ja Tallinna Linnaplaneerimisametis Vabaduse väljak 7.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

“Kinnisvara müügikoolitus” toimub 03/10/2017 Kinnisvarakoolis

Müügikoolitus03/10/2017 toimub Tallinna kesklinnas “Kinnisvara müügikoolitus“. Koolituse eesmärk on anda osalejatele psühholoogilisi ja praktilisi teadmisi ning oskusi kinnisvara müügiprotsessist ja selle juhtimisest.

Kinnisvara müügikoolitus” on suunatud:

  • kinnisvaramaakleritele, kes tegelevad kinnisvara müümisega igapäevaselt või soovivad alustada tööd kinnisvaramaaklerina;
  • kinnisvara spetsialistidele, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
  • müügijuhtidele, kes vastutavad kinnisvara objektide müügi eest;
  • eraisikutele, kes soovivad müüa/üürile anda endale kuuluvat elamispinda ja saada eelnevalt infot, kuidas sellises olukorras käituda.

Koolitus annab:

  • teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest;
  • praktilised teadmised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia.

Kinnisvara müügikoolitus” toimub 03/10/2017 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Andresen ja NLP koolitustreener Anneli Salk.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Statistika: 2016. aastal valmis aastatagusest 27% rohkem ühepereelamuid

Tõnu Toompark2016. aastal sai Eestis kasutusloa 4732 eluruumi. Neist eluruumidest suurem osa ehk 1818 (38%) asuvad kolme- kuni viiekorruselistes elamutes.

Suhteliselt palju ehk 1277 kasutusloa saanud eluruumi on ühepereelamud. Nende osakaal kasutusloa saanud eluruumide koguhulgas oli 27%.

Rida- ja paariselamute kortereid valmis 2016. aastal 617 ehk 13% valminud eluruumide arvust.

Kõige suurema juurdekasvuga on olnud kolme- kuni viiekorruselistes elamutes paiknevate korterite arv. Neid valmis 2016. aastal eelmise aastaga võrreldes 38% enam.

Samuti on üsna märgatav ühepereelamute juurdekasv. Neid valmis aastagusega võrreldes 27% rohkem.

Suuremates korterelamutes asuvate eluruumide jõuline juurdekasv näitab professionaalse kinnisvaraarenduse laienemist. See omakorda on maksujõulise klientuuri olemasolu peegeldus. Aga ka ühepereelamute valmimise hoogsaid arenguid võime tõlgendada kui inimeste majanduslikku head hakkamasaamist, mis lubab ette võtta uue kodu rajamise või soetamise.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Merko laiendab Pärnus Trading House Property OÜ tootmishoonet

Merko10. juulil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti ja Trading House Property OÜ vahel projekteerimis- ja ehitusleping tootmishoone laienduseks aadressil Lina 31, Pärnu.

Leping hõlmab Wendre olemasoleva tootmishoone laiendamist ja osalist ümberehitust. Lepingu maksumus on ligikaudu 6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde valmimise tähtaeg on august 2018.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Mais kaubavahetus hoogustus

StatistikaametKaupade eksport kasvas 2017. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga 15% ning import 14%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete ekspordi ja impordi oluline suurenemine.

2017. aasta mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 153 miljonit eurot (2016. aasta mais 147 miljonit eurot).

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid mais Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enim Venemaale (28 miljonit eurot), Kanadasse (23 miljonit eurot), Saudi Araabiasse (20 miljonit eurot) ja Saksamaale (20 miljonit eurot). Eksport Venemaale ja Kanadasse suurenes peamiselt re-ekspordi arvelt, kuid Saudi Araabiasse ja Saksamaale kasvas Eesti päritolu kaupade eksport. Venemaale suurenes mehaaniliste masinate (sh ekskavaatorid, puidu ja maakide töötlemise seadmed), Kanadasse mineraalsete toodete (sh mootori kütus), Saudi Araabiasse mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli) ja põllumajandussaaduste (sh söödaoder) ning Saksamaale elektriseadmete (sh kommunikatsiooni seadmed) väljavedu. Eksport kahanes enim Rootsi (39 miljonit eurot), kuhu viidi vähem elektriseadmeid.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete (53 miljonit eurot), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (28 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (28 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (24 miljonit eurot) eksport. Samas vähenes elektriseadmete (43 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas mais 72% kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu kasvas mais 12% ja re-eksport 25%. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, elektrienergia), puidu ja puittoodete (sh okaspuidust saematerjal, puidugraanulid), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh teravili) ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel ja puitmajad) väljaveo suurenemine.

2017. aasta mais imporditi kõige enam kaupu Soomest (12% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Leedust (9%) ja Rootsist (9%). Kõige rohkem kasvas import Venemaalt (41 miljonit eurot) ja Rootsist (17 miljonit eurot). Venemaalt imporditi enim mineraalseid tooteid (sh mootori kütus, kütteõli) ning Rootsist transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid (sh naftabituumen). Enim kahanes import Ungarist, kust toodi vähem sisse elektriseadmeid.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid, transpordivahendeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mehaanilisi masinaid. Enim kasvas mineraalsete toodete, metalli ja metalltoodete ning kahanes elektriseadmete sissevedu.

2017. aasta mais kasvas väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 1% ja impordi mahuindeks võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 11%.

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, mai 2017
Sihtriik,riikide ühendus Eksport, mln eurot Osatähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik,riikide ühendus Import, mln eurot Osatähtsus,% Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 152 100 15 KOKKU 1 304 100 14
EL 28 810 70 7 EL 28 1 051 81 10
Euroala 19 534 46 17 Euroala 19 750 58 9
EL välised riigid 341 30 41 EL välised riigid 253 19 31
1. Soome 180 16 10 1. Soome 162 12 8
2. Rootsi 167 14 -19 2. Saksamaa 138 11 6
3. Läti 100 9 5 3. Leedu 120 9 10
4. Venemaa 80 7 53 4. Rootsi 112 9 17
5. Saksamaa 72 6 39 5. Läti 106 8 9
6. Leedu 70 6 15 6. Venemaa 89 7 85
7. Norra 42 4 15 7. Poola 87 7 16
8. USA 34 3 -6 8. Holland 74 6 -3
9. Taani 31 3 2 9. Hiina 59 4 20
10. Holland 29 3 47 10. Suurbritannia 38 3 21
Eksport ja import kaubajaotise järgi, mai 2017
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osatähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osatähtsus,% muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 152 100 15 1 304 100 14 -153
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 103 9 38 137 11 13 -34
Mineraalsed tooted (V) 121 11 76 145 11 63 -24
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 59 5 19 108 8 18 -49
Kummi- ja plasttooted (VII) 37 3 7 76 6 16 -39
Puit ja puittooted (IX) 130 11 22 47 4 16 83
Paber ja pabertooted (X) 32 3 18 26 2 16 6
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 33 3 8 56 4 6 -22
Metall ja metalltooted (XV) 85 7 7 119 9 21 -34
Mehaanilised masinad (84) 97 8 41 136 10 9 -39
Elektriseadmed (85) 198 17 -18 196 15 -5 3
Transpordivahendid (XVII) 81 7 24 138 11 6 -57
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 37 3 15 30 2 7 8
Mitmesugused tööstustooted (XX) 98 9 14 34 3 12 63
Muu 40 4 18 58 4 27 -18

Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.06.2017, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.06.2017. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 12 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada