Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Arco Vara: Nõmme linnaosa korterituru ülevaade

29.05.2017 Mihkel Eliste

Käesoleva aasta I kvartalis tehti Nõmme linnaosas 86 tehingut. Tehingute arv oli võrreldes 2016. aasta I kvartaliga langenud 5,5% kuid võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga langenud koguni 28%. 2017. aasta I kvartali jooksul tehti tehinguid hinnavahemikus 5 000 – 366 000 €, mille juures maksimaalseks hinnaks kujunes 2 746 €/m2. Tehtud tehingute raames kujunes aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 1 512 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 491 €/m2. Mediaanhind oli sealjuures võrreldes 2016. aasta sama ajaga kasvanud 1,7% kuid võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga langenud 15%. Võrreldes aastataguse ajaga on tehinguaktiivsus kasvanud 1-toaliste korterite osas, hinnakasv on aset leidnud ainuüksi 2-toaliste ja üle 70 m2 suuruste korterite puhul.

Nõmme linnaosas tehtud korteritehingute mediaanhind (€/m²) korteri pindalast lähtuvalt

Pindala (m²)	2014	2015	2016	2017*
10-29,99	1 324	1 442	1 470	1 096
30-40,99	1 200	1 267	1 447	1 770
41-54,99	1 174	1 288	1 494	1 451
55-69,99	1 370	1 333	1 582	1 399
70-249,99	1 381	1 417	1 839	1 600
Keskmine	1 301	1 351	1 557	1 491

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Nõmme linnaosas on viimastel aastatel aset leidnud hinnakasv olnud võrdlemisi ebaühtlane, mis tuleneb peamiselt piirkonna vähesest tehinguaktiivsusest ning korteriturul kaubeldavate korterite vahelistest erinevustest. Kiireim hinnakasv leidis Nõmmel aset 2013., 2014. ja 2016. aastal. Perioodil 2014-2017 on hinnalt enim kasvanud 2-toalised ning üle 70 m2 suurused korterid. Hinnatasemelt on 3-toaliste hinnatase jäänud sarnasele tasemele ning 1-toaliste korterite osas on statistiliselt aset leidnud mõningane hinnalangus.

Nõmme linnaosas tehtud korteritehingute hinnataseme muutus võrreldes eelmise aastaga

Pindala (m²)	2014	2015	2016	2017*
10-29,99	67%	8,9%	2,0%	-25%
30-40,99	14%	5,6%	14%	22%
41-54,99	11%	9,7%	16%	-2,9%
55-69,99	21%	-2,7%	19%	-12%
70-249,99	-5,7%	2,6%	30%	-13%
Keskmine	21%	3,9%	15%	-4,2%

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Lähitulevikus ei ole Nõmme linnaosa korteriturul laialdasemaid muutusi oodata. Viimastel aastatel kiirelt kasvanud tehinguaktiivsus ning hinnakasv on kogu Tallinna linnas tervikuna aeglustunud. Sarnaselt teistele Tallinna piirkondadele jäävad lähitulevikus nii hinnastatistikat kui tehinguaktiivsust enim mõjutama tehingud turule lisanduvate uusarendustega. Olenemata madalast piirkondlikust tehinguaktiivsusest on Nõmme linnaosas oodata senise tehinguaktiivsuse taseme püsimist ning hindade edasist mõõdukat kasvu sarnaselt turu üldisele tasemele.

Nõmme linnaosa korterituru hinnadünaamika ja tehinguaktiivsus perioodil 2014-2017

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Projekti järgi ehitamine?

29.05.2017 Eno Pappel

Pole mingi saladus, et küllaltki suur osa eramajadest ehitatakse lihtsa ja üldnõudeid täitva eelprojekti staadiumis projektdokumentatsiooniga. Selliselt ehitatud eramaju valmib igal aastal hinnanguliselt pooltel juhtudel, kuid võimalik, et ka oluliselt sagedamini.

Projekti mõte on kõige lihtsamalt öeldes tagada hoone toimiv terviklik konstruktiivne- ja tehniline lahendus, mis täidaks tugevuse -, ohutuse- ja ehitusfüüsika nõudeid.

Kuna hoonete projekteerimine on seotud suure hulga erinevate nõuetega, siis esmapilgul projektide plaane või vaateid vaadates, seda ei märka. Seetõttu sageli ei väärtusta tellija enamasti piisavalt projekteerija tööd. Vaatab projekti joonised ning talle tundub, et hea tahtmise korral joonestaks ta samasugused plaanid valmis.

Seda mõtet süvendavad ka mõnikord ehitusfirmad, sest konkurentsis töö pärast, ei pöörata hinnapakkumise esitamise staadiumis ehitusfirma poolt erilist tähelepanu sellele, et eelprojektis ei ole kõiki ehitamiseks vajalikke töid ja konstruktsioonide sõlmi ära toodud.

Seetõttu ei ole ka tellijal erilist soovi teha kulutusi põhjalikuma projekti (põhiprojekti ja tööjooniste) tellimiseks. Tellijale tundub, et küll ehitaja teeb oma kogemuse põhjal kõik vajalikud tööd ära ja milleks siis vajalik teha täiendavaid kulusid projekteerimisele.

Ehitamine projekti järgi

Ehitaja ülesanne on ehitada projektile vastavalt ja võimalikult kvaliteetselt. Ehitaja ülesanne ei ole mõelda välja konkreetseid konstruktiivseid sõlmi ja lahendusi, kui need projektis puuduvad. Praktikas aga on ehitajad sunnitud seda suuremal või vähemal määral enamike eramajade ehitamisel tegema.

Siinkohal tekibki üks kõige olulisem vastuolu. Juhul kui ehitaja mõtleb välja ja teeb valmis mõne sõlme, mida projektis ei ole lahendatud, siis ühelt poolt ta ei tohikski seda teha, sest tal ei ole üldjuhul projekteerimise õigust ja teiselt poolt pole ilma eriteadmisteta võimalik ka tellijal lahendatud sõlme kuidagi hinnata ja tööde teostamist kontrollida. Jah, enamikel ehitajal on olemas oma varasem ehituskogemus ja kasutataksegi oma parima teadmise ja kogemuste järgi enam-vähem analoogseid lahendusi, mida varem on teostatud ehk lahendusi, mida projekteerijad on varem koostanud.

Kuid alates sellest hetkest, kui ehitaja või ka tellija ise hakkab konstruktiivseid lahendusi välja mõtlema ja need realiseerima, pole see enam projekti järgi ehitamine.

Heal juhul on uus välja mõeldud konstruktiivne lahendus õnnestunud ja toimiv, kuid mitte alati.

Riskid kuhjuvad

Millised on kokkuvõtlikult need peamised riskid, kui projekteerimist hakatakse tegema kohapeal jooksvalt näiteks ehitaja enda poolt:

Lahenduse kvaliteet võib olla ebapiisav ja tehtud muudatus võib kaasa tuua kvaliteediprobleeme.
Ehitustööd pole enam selgelt kontrollitavad, kuna lahenduse kohta tavaliselt eelnevalt jooniseid ei koostata.
Tehtud lahendus ei arvesta järgnevat tööetappi ja toob kaasa lisakulusid järgmiste tööde osas, mistõttu tervikuna ehitustööde maksumus võib muutuda.

Alahindamata ehitaja tööd ja tahet teha toimivaid sõlmi, tuleks projekteerimistöö jätta siiski projekteerijatele.

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

1Partner: Tallinna päästaks suurest parkimisprobleemist maa-aluste parkimismajade rajamine

29.05.2017 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul planeeritakse ja ehitatakse Tallinnasse liiga kõrgeid hooneid, millest põhjustatud parkimiskatastroofi vältimiseks peaks avalike väljakute ja tänavate alla parklaid rajama.

Martin Vahteri sõnul pole Tallinnasse 30-korruselisi hooneid vaja, sest vabu krunte on piisavalt. “Ühe suure maja ehitamine tõstab hüppeliselt nii piirkonna liiklus- kui parkimiskoormust. Üks kõrghoone mõjutab mitmesajameetrise raadiusega ümbritsevat liiklust. Kui mitu suurt maja on kõrvuti, siis tänavate läbilaskevõime väheneb ning tekivad ummikud, mis mõjutavad kogu kvartalit,” rääkis Vahter.

“Ei hoonete arendajad ega ehituslubade väljastamise eest vastutav linn ei planeeri piisavalt parkimiskohtasid. Seetõttu on Tallinna südalinnas juba praegu parkimiskohti vajaminevast vähem,” ütles Vahter.

“Linn tahab autoliiklust südalinnast eemale suunata, mis on iseenesest hea mõte, kuid samal ajal planeeritakse ja ehitatakse sinna juurde mitmeid kõrghooneid. Tegemist on vasturääkivusega, sest ei saa ju eeldada, et tulevaste hoonete kasutajad või külalised läheksid sinna jalgsi,” rääkis Vahter.

“Kui näiteks Maakri piirkonda kerkib uus maja, siis tõuseb parkimiskohtade nõudlus ning hind lakke. Kui linn tõstab hinda, siis tulevad parkimismajad järgi ja vastupidi,” ütles Vahter ja lisas, et juba praegu on Tallinnas Euroopa ühed kõrgemad parkimistasud.

“Tiheasustusega piirkondades on logistiliselt ja visuaalselt kõige mõistlikum rajada parkimiskohad maa alla. 1-2 korruselised parklad võiks rajada Teatri väljaku ja suuremate liiklussõlmede, näiteks Viru ringi ja Liivalaia tänava alla,” ütles Vahter.

“Eestis selliseid lahendusi peale Vabaduse väljaku suurt kasutatud pole, kuid mujal maailmas on maa-alused parklad, mis silma ei riiva, levinud praktika. Alates Gediminase prospekti ääres pargi alla rajatud parklast Vilniuses kuni Ronda vanalinnani Hispaanias, kus isegi ajaloolise raekoja platsi all on mitmekorruseline parkimismaja. Naljakal kombel on sealsed parkimise hinnad võrreldes Tallinnaga kordades madalamad” rääkis Vahter.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nõmme linnaosa üldplaneering pandi avalikule väljapanekule

29.05.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavolikogu võttis 4. mail vastu Nõmme linnaosa üldplaneeringu. Alates tänasest, 29. maist kuni 31. juulini toimub üldplaneeringu avalik väljapanek.

Nõmme linnaosa vanema Tiia-Liis Jürgensoni sõnul on üldplaneeringut koostatud juba päris pikalt ning selle valmimist on kaua oodatud. «Linnaosa üldplaneering on aluseks linnaosa territooriumi edasisele kasutamisele ja elukeskkonna kujundamisele. Üldplaneering määrab suure osa Nõmme asumitest miljööväärtuslikuks hoonestusalaks, kus on miljöö säilitamiseks ja tugevdamiseks välja töötatud lisatingimused,» lisas ta.

Planeeringuga täiendatakse ja täpsustatakse Tallinna üldplaneeringut, määratakse kindlaks linnaosa ruumilise arengu põhisuunad, teede ja taristu asukohad ning üldised maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringus täpsustatakse elamualade, ettevõtlus- ja tootmisalade, avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide alade, rohealade jms paiknemist, arvestades seadustes kehtestatud piiranguid. Üldplaneeringu tingimused on aluseks detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel.

Üldplaneeringu avalik väljapanek toimub 29. maist kuni 31. juulini 2017 Tallinna linnaplaneerimise ametis (Vabaduse väljak 7, I korruse infosaalis) ja Nõmme linnaosa valitsuses (Vabaduse pst 77) igal tööpäeval kogu tööaja jooksul.

Üldplaneeringuga määratavad põhimõtted ja tingimused on esitatud planeeringu tekstilises osas ja kaartidel.

Üldplaneering on kogu avaliku väljapaneku vältel tutvumiseks väljas ka Tallinna linna koduleheküljel aadressil www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering.

Ettepanekuid või vastuväiteid üldplaneeringule saab esitada kirjalikult kohapeal, postiga või e-postiga.

Väärikas uusarhitektuur toob vanalinna tänapäeva

29.05.2017 Tõnu Toompark

Tartu vanalinnast võib arhitektuurihuviline leida mõndagi põnevat: Küütri 8 hoovi on peitunud apartmenthotelli Konrad minimalistliku moega hoone, kus hoov on tõstetud katusele ning ligipääsud korteritele lahendatud läbi välisõhu kulgeva trepi. Omanäoline vanalinnamaja kandideeris nii kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiale kui kui ka mainekale Mies van der Rohe arhitektuuripreemiale. Samuti köidab hoone Tartut väisavaid turiste.

Hoone autor, arhitekt Tiit Sild peab linna mitmekihiliseks nähtuseks, kus eri ajastud omavahel suhestuvad. “Just see ajastute kihistus ongi linna väärtus – just nii peaks ka seda edasi arendama,” leiab ta. “Seda tuleks täiendada kõige väärikamate näidetega moodsast arhitektuurist. Küsimus on lihtsalt arhitektuurilises kvaliteedis – väärikasse piirkonda nagu vanalinn, kus pole just üleiia palju ruumi, tuleks ehitada väärikaid maju. Lasnamäe maju vanalinna ehitada pole tarvis, tuleks kasutada väärikaid materjale, läbi mõelda fassaadid ja plaanid, et majad näeks ikkagi head välja.”

Arhitekti sõnul tingisid Konradi hoone lahenduse nii krundi paiknemine kui ka vanalinnahoonele seatud muinsuskaitsenõuded. “Tegelikult loovadki need piirangud arhitektile päris huvitava töökeskkonna – pead hoone puhul palju teiste hoonetega arvestama. See loob aga võtme põnevatele arhitektuurilistele lahendustele,” leiab Sild. “Konrad on selle hea näide. Nuputasime tükks aega koridoride ja väliruumi lahendust, kuni jõudsime lahenduseni, mis võibolla Vahemeremaades poleks üllatanud kedagi, ent Eestis on küllaltki unikaalne – terpikojad justkui hoonest väljaspool ja terrass katusel.”

Modernse lahendusega Konradit peab vanalinna rikastajaks ka maastikuarhitekt Karin Bachmann. “Hoone mängib osavasti klassikaga ning tulemuseks on kõrgetasemeline nüüdisaegne linnakeskkond. Selmet oma vaateid lõpuni peale suruda, mahutab Konrad end tundlikult naabrite kaissu. Muinsuskaitse nõue, et hoone ei tohi olla esinduslik, on olnud arhitekti jaoks vabastav: hoonel on olematuseni tagasihoidlik fassaad. Kogukompositsioon on loogiline ja vajaduspõhine, mida üks ajutine elamispind elanikule pakkuma peabki: võõras, kuid turvaline ja arusaadav.”

Tema hinnangul muudab hoone kohalikus kontekstis erakorraliseks katuseterrass, kuhu pääseb justkui majasisestelt, ent tegelikult õuel asuvatelt treppidelt. “Konradil on katuseelu, sest nad on julgenud kasutusele võtta selle osa linnamaastikust, mis on rohkemgi söötis kui jäätmaad. Siit avanevad ootamatud vaated Tartule ja võimalus saada osa hoovielust, piiludes muidu salastatud vanalinnasoppidesse,” rääkis ta.

Konradi apartmenthotelli arendaja ja omaniku, Fausto Capitali juhatuse liikme Sven Mihailovi sõnul avaldab hoone muljet ka Tartut külastavatele turistidele. “Külastajad üle ilma on kiitnud Konradi välisilmet, sisemust ja asukohta. Välisturistide hulk on iga aastaga kasvanud ja paljud loodavad tagasi tulla – nende sõnul on see mõnus paik täiesti linna südames, kus saab ka rahulikku õuesolemist nautida,” nentis Mihailov.

Fausto Capital on 15-aastase ajalooga täielikult Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige erinevatele kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas. Fausto Capitali portfelli kuulub kokku ca 58 000 m2 kaubandus- ja äripinda ning varade maht kokku üle 85 miljoni euro.

Elu korteriühistus: Korteriühistu poolt esitatav arve

29.05.2017 Kätri Sarapuu

Sooviks teie hinnangut, kas korteriühistu liikmel on alust nõuda, et korteriühistu poolt väljastataval arvel oleks nii tema kui teise kaasomaniku nimi. Teisel näitel omaniku nime asemel üürniku nimi.

Küsimus: Kas sellisel juhul võib tekkida teoreetiline olukord, kus omanik ütleb tulevikus, et temale pole korrektseid arveid esitatud ja võib keelduda näiteks võlgnevuselt arvestatud viiviste tasumisest.

Vastus: Korteriühistuseaduse § 5 lg 5 sätestab, et kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriühistu põhikirjas märgitakse liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada. Lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule, sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord.

Põhikirjas reeglina sätestataksegi, et ühistu liige on kohustatud tasuma üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Samuti sätestatakse alused, mis arvestuse aluseks võetakse.

Seega korteriühistu väljastab arved korteriühistu liikmele, kes omakorda ise jaotab oma kulud ja arvestab, kes palju maksab. Praktikas esineb ka juhtumeid, kus arvele märgitakse mõlema kaasomaniku nimed. Seega on võimalik nõuda, et väljastataval arvel oleks mõlema kaasomaniku nimi. Otseselt keelatud ei ole üürniku nime lisamine arvele, kuid arve põhiadressaat on siiski korteriühistu liige ehk siis korteri(kaas)omanik. Korteriomanik peab olema arvete esitamisest ja tasumise kohustusest teadlik.

Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega juhul, kui arvet nõuetekohaselt ei tasuta, tekib korteriühistul nõue korteriomaniku vastu ning korteriühistu võib nõuda korteriomanikult ka seadusega ettenähtud viivist. Arve mittekättesaamine ei vabasta arve ega viiviste tasumise kohustustest.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Statistikaamet: I kvartalis keskmise palga kasvu aeglustumine jätkus

29.05.2017 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta I kvartalis 1153 eurot ja brutotunnipalk 7,13 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis brutokuupalk 5,7% ja brutotunnipalk 3,9%. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,2 protsendipunkti aeglasem kui eelmises kvartalis ning aastakasv aeglustus neljandat kvartalit järjest.

Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1121 eurot, veebruaris 1117 eurot ja märtsis 1228 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes brutokuupalk 2,4%. See oli peamiselt põhjustatud ebaregulaarsete lisatasude vähenemisest. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata vähenes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 0,9%.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud vähenesid I kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 30,1% ja 2016. aasta I kvartaliga võrreldes 2,4%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,3 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2016. aasta I kvartaliga võrreldes 6,0%.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2016. aasta I kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt (2,6%) kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta I kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2004 ja 1917 eurot. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (nt organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus), kus brutokuupalk on väikseim (640 eurot). Selle tegevusala 16% aastakasvu üks peamistest põhjustest on miinimumpalga tõus 430 eurolt 470-le eurole. Lisaks tõusis brutokuupalk aastaga enam mäetööstuse (11%), energeetika (11%), kaubanduse (9%) ning info- ja side (9%) tegevusalal. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga brutokuupalk langes või jäi suhteliselt samale tasemele haldus- ja abitegevustes (-1,3%), põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (-0,8%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (-0,2%) ning finants- ja kindlustustegevustes (0,2%).

Brutokuupalga aastakasv oli I kvartalis keskmisest kiireim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (6,6%) ning riigi asutustes ja ettevõtetes (6,6%) ning keskmisest aeglasem kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes (5,4%) ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (4,2%).

Maakonniti oli 2017. aasta I kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1284 eurot) ja Tartu (1140 eurot) maakonnas ning madalaim Jõgeva (850 eurot), Põlva (840 eurot) ja Saare (816 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli I kvartalis kiireim Võru (8,4%), Pärnu (7,9%) ja Ida-Viru (7,7%) maakonnas.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2017. aasta I kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 6,7% suurem kui eelmises kvartalis ja 2% suurem kui 2016. aasta I kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes aastataguse ajaga võrreldes enam kinnisvaraalases tegevuses (25%), haldus- ja abitegevustes (15%) ja info- ja side tegevusalal (12%) ning vähenes enam muudes teenindavates tegevustes (12%) ja veondus ja laondus tegevustes (7%). Töötajate arv tõusis aastaga erasektoris 3% ja vähenes avalikus sektoris 1%.

2017. aasta I kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1556 eurot ja tunnis 10,10 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2016. aasta I kvartaliga võrreldes 5,5%.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, I kvartal 2013 – I kvartal 2017
Aasta	Periood	Keskmine brutokuupalk, eurot	Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %
2013	I	900	6,3
	II	976	8,5
	III	930	8,8
	IV	986	7,6
2014	I	966	7,3
	II	1023	4,8
	III	977	5,0
	IV	1039	5,3
2015	I	1010	4,5
	II	1082	5,8
	III	1045	6,9
	IV	1105	6,4
2016	I	1091	8,1
	II	1163	7,6
	III	1119	7,1
	IV	1182	6,9
2017	I	1153	5,7

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2017. aastal on valimis 12 315 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Statistika aluseks on küsimustik „Palk”, mille esitamise tähtaeg oli 18.04.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 28 tööpäevaga. Statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Pro Kapital: Võimalus kaasata täiendavaid investoreid

29.05.2017 Pro Kapital Grupp

AS Pro Kapital Grupp (edaspidi Pro Kapital) teatab, et on palganud nõustajad analüüsimaks võimalikku aktsiakapitali suurendamist ja võimalust kaasata täiendavaid investoreid. Pro Kapital analüüsib võimalust suurendada aktsiate arvu 10-15% võrra.

Pro Kapitali juhatuse esimehe Paolo Michelozzi kommentaar: “Kuna turutingimused Pro Kapitali põhiturgudel on soodsad, siis soovime kiirendada töös olevate arendusprojektide tempot ja täiendavate investorite kaasamise läbi suurendada tulevikus aktsiate likviidsust”.

Aktsiakapitali võimaliku suurendamise osas ei ole konkreetseid otsuseid tehtud. Juhul kui tingimused aktsiakapitali suurendamiseks on soodsad ja kui Pro Kapitali juhatus leiab, et aktsiakapitali suurendamine on Pro Kapitali parimates huvides, siis teavitab Pro Kapital aktsionäre sellisest ettepanekust koos täpsete tingimustega.

Swedbank: Slower growth of wages reduces macroeconomic risks

29.05.2017 Tõnu Toompark

The growth of average monthly gross wages slowed to 5.7% in the first quarter.
We expect gross wages to grow by around 6% this year.

The growth of the average gross monthly wage decelerated from 7.6% in 2016 to 5.7%, over the year, in the first quarter. The rapid growth in the average wage is supported by a lack of suitable labour and a 9.3-percent increase in the minimum wage. The lack of suitable labour is the most important factor restricting business for a fifth of manufacturing and service companies and a third of construction companies, according to a quarterly survey by the Estonian Institute of Economic Research.

Slower growth of wages reduces macroeconomic risks. Too fast growth of labour costs could be dangerous in the longer term, as it reduces companies’ ability to export and invest. Last year enterprises’ profits decreased by 9.9%, whereas investment volumes declined by 12.1%. As order books and output prices should increase and labour costs grow more slowly this year, the profitability of the business sector should improve in 2017.

Average wages rose in most sectors. Wage growth was faster in the energy sector where wages grew modestly in the past due to a substantial decline in energy prices. The lack of qualified labour pushed up wages in trade and IT. Average wage level remained unchanged in the primary sector, health care and finance. In agriculture and health care, the rate of job vacancies is smaller than the average in the total economy.

In 2017, the growth of the average wage in real terms is expected to slow to around 3% (2013-2016 average was 6.4% per year), as nominal growth of wages will be somewhat slower and prices will rise. This, in turn, would limit households’ consumption. The substantially slower growth of wage-earners’ purchasing power will be smoothed by an increase in social transfers to pensioners, low-wage earners and children. The real growth of the average net wage rose by only 2.6% in the first quarter of this year. Domestic trade has been unaffected so far – in the first quarter, retail sales volumes grew by around the same pace as in the second half of last year.

E.L.L. Kinnisvara: Ülevaade kontserni 2016. aasta majandustulemustest

29.05.2017 Tõnu Toompark

E.L.L. Kinnisvara kontserni 2016. aasta majandustulemused olid ettevõtte juhtkonna hinnangul ootuspärased – kontserni müügitulu püsis mullusel tasemel ehk 42 miljoni euro juures ning puhaskasum oli 17,7 miljonit eurot. 2016. aastal jätkas ettevõte nii portfellis olevate projektide arendamist kui töötas uute arendusprojektide käivitamise nimel.

Ettevõte väärtustab pikaajalisi suhteid oma üürnikega nii büroohoonetes kui kaubanduskeskustes. Eesmärgiga hoida portfellis oleva kinnisvara väärtust ja pakkuda üürnikele paremat ärikeskkonda, arendab E.L.L. Kinnisvara järjepidevalt oma portfellis olevat kinnisvara. 2016. aasta puhul võib välja tuua Vilniuse Panorama keskuses teostatud parkimiskorruste ehitustööd, Tallinna Viru Keskusesse ja Riia Spice keskusesse paigaldatud LED ekraanid. Klientide mugava ligipääsu ja parkimiskohtade arvu suurendamise eesmärgil rajati 2016. aasta lõpus Riia Spice Home kaubanduskeskuse kõrvale täiendav paarisajakohaline väliparkla. Koostöös rahvusvahelise arhitektuuribürooga valmis analüüs Spice kaubanduskompleksi laiendamiseks ning uuendamiseks, täpsem tegevusplaan ja ajakava selgub 2017. aasta jooksul. Tallinnas asuvasse Sõpruse Ärimajja rajati koostootmisjaam, mis on energiaefektiivne, keskkonnasõbralik ning kaasaegne lahendus elektri- ja soojusenergia koostootmiseks, vähendades üürnike kõrvalkulusid. Tallinnas asuvas Delta Plaza büroohoones teostati peasissekäigu ümberehitustööd. Nordic Hotel Forumis uuendati konverentsiala ning peasissekäiguks paigaldati funktsionaalsem pöörduks, Tallink Express Hotellis uuendati restorani.

2016. aastal jätkusid Vilniuses Narbuto tn 5 büroohoone ehitustööd, Panorama kaubanduskeskuse vahetus läheduses asuv uus A-klassi büroohoone valmib 2017. aasta keskel. 2017. aasta aprilli lõpu seisuga on üle poole hoone pinnast üürilepingutega kaetud, büroohoone ankurrentnikuks on kindlustusettevõtte If P&C Insurance.

Ettevõte jätkas uute arendusprojektide ettevalmistustöödega. Lätis Riias asuv Skanstese projekt koosneb viiest büroohoonest (kokku ligi 45 000 m² üüripinda) ja parkimismajast. Esimene arendusetapp hõlmab kahte omavahel ühendatud büroohoonet (kokku ligi 28 000 m² üüripinda ja maa-alused parkimiskorrused) ning selle projekteerimistööd plaanitakse lõpetada 2017. aasta lõpus, misjärel on plaanis alustada ehitustegevusega.

Eestis jätkus aktiivne ettevalmistustöö Liivalaia ja Juhkentali tänava nurgal asuva multifunktsionaalse kvartali arendamiseks. Arendusprojekt hõlmab kahte ärihoonet (üle 40 000 m² üüritavat A-klassi büroo- ja äripinda ) ja üht eluhoonet (ligi 50 korterit) ning neid ühendavat parkimismaja. 2016. aasta sügisel esitati Tallinna linnale projekteerimistingimuste avaldus, linna poolt väljastatavate projekteerimistingimuste alusel viiakse 2017. aastal läbi rahvusvaheline kutsutud arhitektuurivõistlus ning alustatakse projekteerimistöödega. Lisaks jätkas ettevõte arenduskontseptsiooni väljatöötamist Linnahalli kõrval paiknevale Kalasadama tn 10 ning Lasnamäel asuval J. Smuuli tee 1 kinnistule.

E.L.L. Kinnisvara eesmärk on arendada funktsionaalseid ärikeskkondi, mis sobituvad linnaruumi ja loovad täiendavat avalikku ruumi. Kogu arendusprotsessi keskmes on inimene: büroohoonete üürnike töötajad ja külastajad, ümbruskonna elanikud ja hoonete külastajad. Ettevõte lähtub oma arenduses pikaajalisest strateegiast, millest tulenevalt seatakse arendustele väga kõrged kvaliteedi- ja jätkusuutlikkuse nõuded, et kinnisvara väärtus püsiks pikka aega. Lisaks kinnisvara arendamisele täidab ettevõte ka omaniku ja haldaja rolli, kus lähtub samuti inimkesksest lähenemisest: eesmärk on pakkuda terviklahendusi, teenuseid ja kogemusi, mis aitavad E.L.L. Kinnisvara poolt arendatud ja omatud büroohoones asuvatel ettevõtetel oma äri kasvatada.

E.L.L. Kinnisvara AS-i peamiseks tegevusalaks on ärikinnisvaraportfelli juhtimine ja uute projektide arendamine. E.L.L. Kinnisvara tegevuspiirkonnaks on Baltikum ning äritegevus toimub peamiselt kolme riigi pealinnades. Oleme Baltimaade suurimaid erakinnisvaraomanikke: 2016. aasta lõpu seisuga kuulus me portfelli üheksa ärihoonet üüritava kogupinnaga ligikaudu 184 000 m²: kaks büroohoonet (25 000 m²), kolm hotelli (762 tuba, 39 000 m²) ning neli kaubanduskeskust (120 000 m²). Kontserni Eesti, Läti ja Leedu ettevõtetes töötas 2016. aasta lõpu seisuga kokku 48 töötajat.

2016. aastal pälvis E.L.L. Kinnisvara Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt korraldataval ettevõtluskonkursil Eesti konkurentsivõimelisima kinnisvaraettevõtte tunnustuse. 2016. aastal panustas E.L.L. Kinnisvara ühiskonda erinevate koostööprojektide kaudu. Ettevõte toetas 2016. aasta lõpul SOS Lasteküla Kohtla-Järvele rajatavate kodude soetamist ja kordategemist, kuhu saab elama asuda neli uut peret ehk 24 last. Eesti Tennise Liidu kaudu toetas ettevõte noortekoondiste mängijate arengut. 2016. aastal alustas E.L.L. Kinnisvara koostööd Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskonnaga, kes alustab koostöölepingu raames Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele keskenduvat suurprojekti „Lõpetamata linn“.

https://www.kapitel.ee/ulevaade-kontserni-2016-aasta-majandustulemustest/

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Swedbank: Kaubanduse uuring: poodide kasumlikkus valmistab ettevõtjatele peavalu

26.05.2017 Ardo Pajur

Swedbanki kaubandusettevõtete küsitlus näitab, et jaekaupmehed on 2017. aasta osas optimistlikud – käivet plaanib kasvatada 65% vastanutest ning keskmiseks käibe kasvuks oodatakse 6,1%. Vaatamata käibe kasvule on kaupmeestel probleemiks poodide kasumlikkus. Kasumlikkust mõjutavad enim müügimaht ja tööjõukulud.

Eelmisel aastal plaaniti käibe kasvuks 4,4% ning tegelik tulemus oli 4,5%. Vastajatest 65% leidis, et kasumlikkus paraneb läbi müügimahu kasvu.

Iga seitsmes pood töötab kahjumiga

Tähelepanuväärne on see, et 32%-l kaupmeestest töötab vähemalt üks kauplus kahjumiga. Üle 10 miljonilise käibega ettevõtetest on vähemalt üks kahjumlik kauplus koguni 62%-l. Küsitlustulemuste koguarvestus näitas, et iga seitsmes pood töötab kahjumiga*. Ilmselt on selle olukorra põhjuseks järjest tugevnev konkurents ja marginaalide langus. Ligi kolmandik küsitluses vastanud ettevõtetest plaanib mõne kahjumliku kaupluse sulgeda.

Uuringust selgus ka see, et lähema 12 kuu jooksul kavatseb 36% ettevõtetest alustada läbirääkimisi üürihinna osas. 13% vastanutest sulgeks kaupluse mõnes kaubanduskeskuses kui üürileping seda võimaldaks. Lähiajal saavad üha suurema kaalu üürihinna läbirääkimised kaupmeeste ning kaubanduskinnisvara omanike vahel. Uut kaubanduspinda on jätkuvalt lisandumas ning vakantseid pindasid tekib – võib eeldada, et kaupmehed loodavad saada soodsamaid rendilepinguid.

E-poed olgu mobiilisõbralikud

E-kaubandusega tegeleb 39% ettevõtetest (mullu 36%), neist 66%-l on e-kaubanduse peamine eesmärk traditsioonilise jaemüügi toetamine, 22%-l on e-kaubandus ettevõtete põhitegevuseks ja vaid 3%-l vastanutest on eesmärgiks uutele turgudele sisenemine ja eksport.

Üha olulisem on see, et e-pood töötaks laitmatult ka mobiilis: üle poolte vastanutest on juba oma e-poe mobiilisõbralikuks kohandatud. Ka investeeringute fookus on jätkuvalt e-kaubandusel. Investeeringuid plaanib 2017. aastal teha 76% vastanutest ning 28% ettevõtetest kavatseb investeerida just e-kaubandusse.

Swedbank korraldab kaubandusettevõtete küsitlust viiendat aastat. Küsitlusele vastas 193 Eesti jaekaubandusettevõtet. Vastanud ettevõtete 2016. aasta kogukäive oli 2,38 miljardit eurot, mis moodustab 38% sektori käibest.

* Vastanud kaupmeestel oli kokku 1406 poodi ja 224 (16%) olid nendest kahjumlikud

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Nõmme linnaosa üldplaneeringu avalik väljapanek

26.05.2017 Tallinn.ee

Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldab 29. maist kuni 31. juulini Nõmme linnaosa üldplaneeringu avaliku väljapaneku.

Tallinna Linnavolikogu võttis 04. mail 2017 otsusega nr 47 vastu Nõmme linnaosa üldplaneeringu.

Üldplaneeringu avalik väljapanek toimub 29. maist kuni 31. juulini 2017 Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, Vabaduse väljak 7, I korruse infosaalis ja Nõmme Linnaosa Valitsuses, Vabaduse pst 77 igal tööpäeval kogu tööaja jooksul.

Üldplaneeringuga määratavad põhimõtted ja tingimused on esitatud planeeringu tekstilises osas ja kaartidel.

Üldplaneering on kogu avaliku väljapaneku vältel tutvumiseks väljas ka Tallinna linna koduleheküljel aadressil http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering

Ettepanekuid või vastuväiteid üldplaneeringule saab esitada kirjalikult kohapeal, postiga või e-mailiga.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Arco Vara: Mustamäe linnaosa korterituru ülevaade

26.05.2017 Mihkel Eliste

Käesoleva aasta I kvartalis tehti Mustamäe linnaosas 333 tehingut. Tehingute arv oli võrreldes 2016. aasta I kvartaliga langenud 19% kuid võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga kasvanud 18%. 2017. aasta I kvartali jooksul tehti tehinguid hinnavahemikus 4 000 – 190 000 €, mille juures maksimaalseks hinnaks kujunes 2 542 €/m2. Tehtud tehingute raames kujunes aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 1 475 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 456 €/m2. Mediaanhind oli sealjuures võrreldes 2016. aasta sama ajaga kasvanud 2,3% ning võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 6,2%. Võrreldes aastataguse ajaga on tehinguaktiivsus kasvanud ainuüksi 1-toaliste korterite osas, milledest valdav osa on suunatud üüriturule. 1-toaliste korterite osas on ühtlasi kiireim olnud ka hinnakasv, hinnakasvu on lisaks toetanud 2-toaliste ning 4-toaliste korteritega tehtud tehingute maht.

Mustamäe linnaosas tehtud korteritehingute mediaanhind (€/m²) korteri pindalast lähtuvalt

Pindala (m²)	2014	2015	2016	2017*
10-29,99	1 489	1 535	1 639	1 988
30-40,99	1 333	1 392	1 448	1 381
41-54,99	1 224	1 304	1 378	1 432
55-69,99	1 136	1 263	1 288	1 348
70-249,99	1 472	1 508	1 518	1 638
Keskmine	1 246	1 335	1 406	1 456

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Mustamäe linnaosas leidis korteriturul kiireim hinnakasv aset 2013. ja 2014. aastal. 2015. aastal varasem kiire hinnakasv aeglustus võrdlemisi kiirelt, hinnakasv on iga-aastaselt jätkanud aeglustumist. Hinnataseme kasv on Mustamäe linnaosa korteriturul olnud alates 2014. aastast võrdlemisi ebaühtlane. Hinnakasv on kiireim olnud 1- ja 3-toaliste korterite osas, mille juures 1-toaliste hinnakasv on olnud pea kaks korda kiirem. Hinnakasv on perioodil 2014-2017 kõige tagasihoidlikum olnud 2-toaliste korterite osas. Tuginevalt 2016. aasta andmetele on varasema hinnakasvu kiirus aeglustunud, kuid püsib endiselt positiivses trendis.

Mustamäe linnaosas tehtud korteritehingute hinnataseme muutus võrreldes eelmise aastaga

Pindala (m²)	2014	2015	2016	2017*
10-29,99	23%	3,1%	6,8%	21%
30-40,99	15%	4,4%	4,1%	-4,6%
41-54,99	15%	6,6%	5,7%	3,9%
55-69,99	15%	11%	2,0%	4,7%
70-249,99	31%	2,5%	0,6%	7,9%
Keskmine	16%	7,1%	5,3%	3,5%

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Lähitulevikus ei ole Mustamäe linnaosa korteriturul laialdasemaid muutusi oodata. Viimastel aastatel kiirelt kasvanud tehinguaktiivsus ning hinnakasv on aeglustunud. Tehingute arv jääb lähiajal püsima sarnasele tasemele, hinnataseme osas on oodata viimasele aastale sarnase kasvu jätkumist. Nii hinnastatistikat kui tehinguaktiivsust jäävad enim mõjutama tehingud turule lisanduvate uusarendustega.

Mustamäe linnaosa korterituru hinnadünaamika ja tehinguaktiivsus perioodil 2014-2017

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

KV.EE: Kuulutuste arv on tõusmas endisele tasemele

26.05.2017 Tõnu Toompark

KV.ee on kasvatanud pärast aprillis toimunud kinnisvarafirmade boikotti kuulutuste arvu poole võrra. Ettevõte prognoosib hoogsat kuulutuste arvu kasvu ka järgnevatel kuudel.

Kinnisvaraportaali KV.ee kuulutuste arv on võrreldes aprilliga kasvanud 10 000 kuulutuse võrra, mis tähendab kahe kuuga kasvu 50 protsenti. Mais on portaaliga liitunud 25 maaklerfirmat ning kevadel lahkunud ettevõtetest tagasi LVM, Domus Kinnisvara, CKE, LAAM Kinnisvara, 1Partner, Kinnisvaraekspert ja Uus Maa.

„Oleme pidanud läbirääkimisi kõigi ettevõtetega, kes seda on soovinud ja leidnud paljudega ühise keele, mis võimaldab koostöö jätkamist. Meie pikem eesmärk on aga endine – muudame hinnamudeli kõigile üheselt mõistetavaks ja võrdseks, kaotades suured erisoodustused,“ ütles KV.ee juht Tarvo Teslon.

Kevadised sündmused ei ole KV.ee külastatavust muutunud. Kantar Emori interneti lehekülgede külastusstatistika mõõtmissüsteemi alusel jätkab KV.ee kinnisvaraportaalide seas juhtpositsioonil 214 000 unikaalse külastusega nädalas. Kuulutuste vaatamisi on KV.ee-s 3 miljonit ja lähimal konkurendil 2 miljonit, ülejäänutel kinnisvaraportaalidel juba oluliselt vähem.

KV.ee-s on jätkuvalt ka kõige rohkem otse omanikult kuulutusi, mida on poole rohkem võrreldes populaarsuselt järgmise kinnisvaraportaaliga.

„Otse omanikult kuulutused on klientide seas väga populaarsed, eriti üürikuulutused. On hea meel tõdeda, et otse omanikult kuulutuste arv on tõusuteel ja KV.ee eraklientide seas eelistatuim.“ sõnas Tarvo Teslon.

KV.ee on Eesti esimene ja tänaseks suurim kinnisvaraportaal, mis on tegutsenud alates 1999. aastast.

Statistikaamet: I kvartalis ehitusmahud suurenesid

26.05.2017 Statistikaamet

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2017. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 20% rohkem, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvasid ehitusmahud 18%. Tegemist on suurima ehitusmahtude kasvuga viimase viie aasta jooksu.

I kvartalis ehitati omal jõul 453 miljoni euro eest, sellest hooneid 343 miljoni ja rajatisi 110 miljoni euro eest. 2016. aasta I kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 16% ning rajatiste ehitamine enam kui kolmandiku võrra.

Kohaliku ehitusturu kasvule aitas kaasa rajatiste ehitus, mis pöördus pärast 2014. aastal alanud langust taas kasvule. Seni ehitusturgu põhiliselt elavdanud hoonete ehitamine jätkas kasvutrendi ka käesoleva aasta alguses. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvasid hooneehitusmahud nii uusehituse kui ka remondi- ja rekonstrueerimistööde osas.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2016. aasta I kvartaliga võrreldes ligi poole võrra põhiliselt hooneehitustööde mahu kasvu tulemusena. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu I kvartalis 11%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2017. aasta I kvartalis kasutusse 1264 uut eluruumi, mida on 271 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinna korterelamutes.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2017. aasta I kvartalis väljastati ehitusluba 1764 eluruumi ehitamiseks, mida on üle kolmandiku rohkem kui mullu I kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 264 mitteelamut kasuliku pinnaga 265 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus- ja laohoonepinda. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Statistika aluseks on küsimustik „Majandustegevus kvartal”, mille esitamise tähtaeg oli 20.04.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 24 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.