Elu korteriühistus: Korteriühistu poolt esitatav arve

Sooviks teie hinnangut, kas korteriühistu liikmel on alust nõuda, et korteriühistu poolt väljastataval arvel oleks nii tema kui teise kaasomaniku nimi. Teisel näitel omaniku nime asemel üürniku nimi.

Küsimus: Kas sellisel juhul võib tekkida teoreetiline olukord, kus omanik ütleb tulevikus, et temale pole korrektseid arveid esitatud ja võib keelduda näiteks võlgnevuselt arvestatud viiviste tasumisest.

Vastus: Korteriühistuseaduse § 5 lg 5 sätestab, et kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriühistu põhikirjas märgitakse liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada. Lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule, sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord.

Põhikirjas reeglina sätestataksegi, et ühistu liige on kohustatud tasuma üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Samuti sätestatakse alused, mis arvestuse aluseks võetakse.

Seega korteriühistu väljastab arved korteriühistu liikmele, kes omakorda ise jaotab oma kulud ja arvestab, kes palju maksab. Praktikas esineb ka juhtumeid, kus arvele märgitakse mõlema kaasomaniku nimed. Seega on võimalik nõuda, et väljastataval arvel oleks mõlema kaasomaniku nimi. Otseselt keelatud ei ole üürniku nime lisamine arvele, kuid arve põhiadressaat on siiski korteriühistu liige ehk siis korteri(kaas)omanik. Korteriomanik peab olema arvete esitamisest ja tasumise kohustusest teadlik.

Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega juhul, kui arvet nõuetekohaselt ei tasuta, tekib korteriühistul nõue korteriomaniku vastu ning korteriühistu võib nõuda korteriomanikult ka seadusega ettenähtud viivist. Arve mittekättesaamine ei vabasta arve ega viiviste tasumise kohustustest.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

28 − 27 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine