Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
 

Arco Vara: Üürikorterid on kasulik rahapaigutus

Arco VaraÜha rohkem näeme kinnisvaraturul inimesi, kes otsivad võimalusi oma vaba raha paigutamiseks elukondlikku kinnisvarasse. Alljärgnevalt selgitame, kuidas teha vahet investeeringutel ja mis on oluline üürikorteri soetamisel.

Kinnisvarasse investeerides on võimalik tulu teenida, kas igakuiselt saadava üüritulu näol või siis panustada korteri väärtuse kasvule pikemas perspektiivis. Igaühel tuleb leida endale sobivam variant, kuid reeglina neid võimalusi omavahel kombineeritakse.

Investeerimiseks ei sobi samavõrra kõik korterid. Kui investorit huvitab tootlus, siis maksevõimelist üürnikku huvitab ennekõike asukoht, asukoht ja veelkord asukoht, alles seejärel üürimakse, ülalpidamiskulud ning korteri seisund.

Viimane on siiski väga oluline investori jaoks, sest kvaliteetselt ehitatud või renoveeritud pinna eeliseks on väiksemad kulud, kuigi ettenägelik üürikorteri omanik peaks kümme protsenti üüritulust remondifondi kõrvale panema.

Üürnik suunab lõpuks ühel või teisel viisil oma eluaseme seisukorraga seotud probleemid investori õlgadele ja lisaks tavapärasele investeerimisriskile tuleb siis tegeleda ka oma varaga seotud olmeprobleemidega. See võib olla sama tüütu, kui näiteks pidev auto remontimine.

Kvaliteetpinnaga on muresid vähem, remondifond on väiksem või seda ei ole üldse ning üüriliste kontingent on tavaliselt oma elukeskkonna suhtes hoolivam, mis aitab jällegi omakorda kulusid kokku hoida.

Uus või renoveeritud?

Kvaliteetselt ehitatud või renoveeritud pinna miinuseks on suhteliselt kõrgem omandamiskulu. Omandamiskulu kajastub ka kõrgemas üüris või kui üürihinnad on üürniku rõõmuks madalad, siis investori kurvastuseks kajastub omandamiskulu tema investeeringu madalamas tootluses.

Seetõttu ei tormaks me pimesi kiitma uut või renoveeritud kinnisvara. Soovitaksime investoril vaadata kindlasti seda, kas odavalt ostetud ja kehvema kvaliteediga kinnisvara pakub paremat tootlust.

Aeg on mõõdupuu

Kindlasti tasub siinjuures vaadata veel kolmandat aspekti – investeeringu väärtust ajas. Eesti kinnisvaraturg on kahekümne viie aasta jooksul näinud nii tõuse kui languseid, kuigi lõppkokkuvõttes ikkagi väärtuse tõusu. Väärtus on pikaajaline näitaja. Tootlus on üldiselt ajaliselt lühike näitaja – täna on, homme ei pruugi seda olla.

Näiteks viieprotsendilise tootluse korral teeniks investor ostetud korteri omandamishinna tagasi 20 aasta jooksul! Kui paarkümmend aastat ei ole võimalik sama üüritaset hoida, sest ostetud kinnisasi vananeb füüsiliselt ja moraalselt kiiremas tempos, siis jooksev 5%-line tootlus ei ütle veel midagi peale selle, et investor petab ennast.

Õigel ajal ostetud ja õige asja väärtus ajas tõuseb. Seega võib juhtuda, et näiteks odava, kuid hea tootlusega korter on lühiajaliselt hea investeering, kuid pikaajaliselt halb.

Küsigem näiteks, milline on üürnike nõudlus Mustamäe 70ndatel ehitatud ja vastava ajastu planeeringu ja mugavustega paneelmajade järele kümne aasta pärast? Võib juhtuda, et täna küsitav üür pole kümne aasta pärast jätkusuutlik, kuna turul pakutakse sama üüritaseme juures hoopis kaasaegsemaid ja paremaid eluasemeid.

Võrdleme investeeringuid

Vaatame näitena kahte võimalikku alternatiivset investeeringut ning nende plusse ja miinuseid.

Investeering A

Vaatame esimese näitena nõukogudeaegse korteri ostu Mustamäel. Kui osta korter 60 000 euroga (omafinantseering 20% ehk 12 000 eurot, laen 48 000 eurot, intress 3% ehk intressikulu ca 1400 eurot aastas, lisaks maksed remondifondi) ning küsida korteri eest üüri 360 eurot + kommunaalid, siis võib tootluseks saada paremaid tulemusi kui viis protsenti.

Lühiajaline tootlus on sellisel juhul kõrgem, aga kas see on ka pikaajaline? Kas korter leiab endale sama hinnaga üürniku kümne aasta pärast? Teatavasti on suur osa Mustamäe praegusest elamufondist pool sajandit vana ja mitte väga kvaliteetne.

Tõsi, paljusid maju renoveeritakse, kuid neid ei anna siiski võrrelda samasse piirkonda ehitatavate uute korteritega, mis vastavad tingimustelt palju paremini üürnike nõudmistele. Ideaalis soovitakse üüritulu teenida 10 protsenti vara omandamishinnalt.

Uusarenduste puhul on hea, kui tulusus jääb viie protsendi juurde, kuid selle kompenseerib väiksem vajadus tegeleda olmeprobleemidega, väiksem pikaajaline risk leida üürnikke ning võimalus ka vara hinna tõusule, eriti piiratud pakkumisega piirkondades.

Nõukogudeaegse kinnisvara puhul tulebki nõuda kõrgemat tootlust, kuna varaga seotud riskid on oluliselt kõrgemad. Tuleb arvestada, et vara ei leia enam selle hinnaga kasutajaid, spekulatiivne väärtuse kasvu võimalus on väiksem, kuna peale tuleb uusi kortereid, ning ka jooksvad jõupingutused vara korrashoiuks on suuremad.

Seega peaks iga investor kaaluma, milline rahapaigutus sobib paremini tema riskiprofiili ja vaba aja veetmise võimalustega.

Investeering B

Hea asukoha ja hea kvaliteedi osas võtame esimeseks näiteks Merimetsa piirkonda kerkiva Kodulahe kvartali. Olgu läbipaistvuse huvides öeldud, et Arco Vara on nimetatud projekti arendaja. Rocca al Mare ja Pelgulinna vahel laiuv ala on viimastel aastatel muutunud tänu rannapromenaadile ning Stroomi rannaala ja Merimetsa korrastamisele ihaldusväärseks elukeskkonnaks.

Seal jagub palju rohelust ning vaba aja veetmise võimalusi. Piirkonna ehteks on Stroomi rand ja rannapark Pelguranna tänava ja mere vahel oma teeradade, väljakute ja mänguplatsidega. Lisaks korralik välisvalgustus, jalg­ratta­teed, hulgaliselt mängu- ja spordi­väljakuid ning treeninguseadmeid. Kõik see kokku on heaks argumendiks selliste üürnike leidmisel oma üüripinnale, kes hindavad aastaringseid vaba aja veetmise võimalusi värskes õhus ning kesklinna mürast pisut eemal. Kindlasti peab selline üürnik olema keskmisest maksejõulisem.

Nõukogudeaegse paneelmaja korteriga võrreldes on Kodulahe näol tegemist hüppega ajas 50 aastat edasi. Ostes Kodulahes uue 2-toalise korteri hinnaga 120 000 eurot ning küsides korteri eest üüri 500 eurot kuus + kommunaalid, on investori vara aastatootluseks täpselt 5%.

Kui osta korter laenuga, mille omafinantseering on 10-20 protsenti, siis on vaja ise investeerida kuni 24 000 eurot. 6000-eurone üüri aastatulu on piisav, et maksta korteri ostmiseks võetud laenuintressi (näiteks 3% intressimäära korral ligi 3000 eurot aastas) ning ülejäänud summast maksta tagasi pangalaenu või lugeda see omafinantseeringuga 24 000 eurot teenitud tuluks. Omafinantseeringu tootlus on sellisel juhul 12,5% aastas!

Pikaajaliselt on küsimus selles, kuidas muutuvad intressimäärad ning kinnisvara hinnad. Kesklinna naabruses olev looduskeskkond on piiratud ning selle hind kasvab tulevikus kiiremini, kui üldised kinnisvara hinnad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistikaamet: Veebruari tööstustoodangu maht oli suurem kui aasta eest

StatistikaametTööstusettevõtted tootsid 2017. aasta veebruaris 9% rohkem toodangut kui eelmise aasta veebruaris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes nii energeetikas ja mäetööstuses, kui ka töötlevas tööstuses.

Veebruaris toodeti töötlevas tööstuses 6% rohkem toodangut kui 2016. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – enam kui kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid veebruaris eelmise aasta veebruari mahtu. Mahu kasvu põhjustas eelkõige puittoodete, metalltoodete ja elektriseadmete tootmise suurenemine. Toodang suurenes ka tekstiili, mootorsõidukite ja ehitusmaterjali tootmises. Toodang vähenes elektroonikaseadmete ja mööbli tootmises.

Välisturule müüdi veebruaris 69% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2016. aasta veebruariga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 2% ja müük kodumaisele turule 6%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2017. aasta veebruaris tööstuses kokku 2% rohkem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses 3% rohkem.

2016. aasta veebruariga võrreldes toodeti elektrit 33% ja soojust 9% rohkem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, veebruar 2017
(protsenti)

Tegevusala Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata andmetel tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb
KOKKU 2.3 8.2 9.0
Energeetika -0.1 23.4 23.4
Mäetööstus 1.2 33.8 34.6
Töötlev tööstus 2.6 5.0 5.8
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine -2.8 -15.0 -14.3
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine 1.3 6.6 7.3
toiduainete tootmine 2.1 1.1 1.7
metalltoodete tootmine -0.5 13.0 14.2
elektriseadmete tootmine 1.6 5.2 6.3
tekstiilitootmine -4.7 2.5 3.5
mööblitootmine 3.6 -7.9 -7.0
mootorsõidukite tootmine 1.3 8.8 9.6
ehitusmaterjali tootmine 6.4 10.9 11.6
masinate ja seadmete tootmine 2.1 4.0 5.0

a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 17.03.2017 ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.03.2017. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Arco Vara: Eesti suurimad kinnisvarafirmad lahkuvad kv.ee portaalist

Arco VaraSeoses kinnisvaraportaali kv.ee hinnapoliitika muutumisega, millega tõuseb portaalis kuulutamise tasu ebamõistlikult suureks, on otsustanud 11 Eesti suuremat kinnisvarabürood, sealhulgas ka Arco Vara, kv.ee portaalist lahkuda. Kokku tähendab see ca 15 000 objekti kadumist kv.ee keskkonnast, mis on 40% kõikidest nende kuulutustest.

Viimane hinnatõus kinnisvarabüroodele toimus 2016. aasta sügisel, 2017. aasta alguses tõstis kv.ee tavakasutajate kuulutuse maksumust 60% võrra (enne 9.99 €/kuu, nüüd 15.99 €/kuu) ning alates 1. aprillist muutub kinnisvarabüroodele kv.ee portaalis kuulutamine kuni 450% kallimaks. Selline hinnatõus ei ole mitte kuidagi põhjendatav ega aktsepteeritav.

Eesti kinnisvaraturul on viimased 15 aastat juhipositsioone vedanud kaks suurt kinnisvaraportaali, aja ja harjumusega on tekkinud aga monopoliseis, mille all kannatavad tegelikult sisu loojad ehk meie ise.

Suhtumine, kus oluline on suurem turuosa ja kasum, mitte pakutava teenuse kvaliteet, ei ole jätkusuutlik. Selline pidev ja hiiliv hinnatõus on viinud meid olukorda, kus oleme otsustanud loobuda kv.ee teenustest ning otsida alternatiive mujalt. Seoses sellega kaovad meie kuulutused ka sama grupi poolt hallataval soov.ee leheküljelt.

Kõikides teistes suuremates ja väiksemates kinnisvaraportaalides oleme endiselt esindatud. Kv.ee lehel on tänase (31.03) seisuga 35 220, city24.ee 32 600 ja kinnisvara24.ee 14 650 aktiivset müügi- ja üürikuulutust.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv veebruaris veidi aeglustus

StatistikaametJaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta veebruaris 2016. aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Kui jaanuaris kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2%, siis veebruaris kasv veidi aeglustus.

2017. aasta veebruaris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 466,9 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu kasv veebruaris aeglustus. Kui jaanuaris kasvas nende ettevõtete müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 11%, siis veebruaris oli kasv 3%. Müügitulu suurenes nelja ja vähenes kolme tegevusala kauplustes. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga 39%. Müügitulu suurenes veel ka kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 16%), majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 7%) ning tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 4%). Müügitulu vähenes eelmise aasta veebruariga võrreldes apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes, muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm ning muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad).

Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes 2016. aasta veebruariga võrreldes 2%. Nende kaupluste müügitulu langusele avaldas osaliselt mõju eelmise aasta veebruari kõrge võrdlusbaas ning toidukaupade hinnatõusu kiirenemine.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis eelnevatel kuudel langust näitas, pöördus veebruaris taas tõusule ning kasvas eelmise aasta veebruariga võrreldes 7%.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes veebruaris jaekaubandusettevõtete müügitulu 9%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele.

Statistika aluseks on Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte viie tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Nordecon hakkab rekonstrueerima Haabersti ristmikku

NordeconHaabersti ristmiku rekonstrueerimise riigihankel tunnistati edukaks Nordecon ASi pakkumus. Tallinna Kommunaalamet ja Nordecon sõlmivad lepingu aprilli keskel, pärast 14-päevase vaidlustusaja lõppu. Ehitustööd algavad aprillis 2017, ristmik valmib oktoobris 2018. Projekti maksumus on 14,967 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

„Haabersti ristmik on Tallinna üks ohtlikumaid ja ülekoormatumaid ristmikke, kus ummikud on tavalised. Selle ristmiku ümberehitust on oodatud aastaid,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur. „Alustame ehitust aprillis ning liiklusele saame avada esmalt täies ulatuses Paldiski maantee ehk Tallinn-Keila suunalise viadukti juba järgmise aasta mais. Kogu ristmik valmib 2018. aasta oktoobris. Uus Haabersti ristmik suurendab oluliselt transpordivahendite läbilaskvust ning on sujuvam kui olemasolev olukord.“

Ehitustööde ajaks on planeeritud, et liiklejatele on tagatud kogu ehitusprotsessi vältel igas suunas ja igal ajal 1+1 sõidurada. „Kui ehitustöödega alustame, palume kõigil arvestada, et ehitustööd võivad kaasa tuua suuremad ummikud kui tavaliselt. Meie omalt poolt teatame kõikidest võimalikest muudatustest operatiivselt, et autojuhtidel oleks võimalus vajadusel valida alternatiivseid teekondi.“ rääkis Avo Ambur.

Töö hõlmab:

  • Paldiski maantee, Rannamõisa tee ja Ehitajate tee kahetasandilise ristmiku ehitus;
  • Paldiski maantee ehitus 1,05 km ulatuses (alates Mõisa tn ristmikust kuni 150 m peale Õismäe tee ristmikku);
  • Rannamõisa tee ehitus 1,1 km ulatuses (kuni Vana-Rannamõisa tee ristmikuni);
  • Ehitajate tee ehitus 100 m ulatuses.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 183,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Arco Vara: Iztok Parkside projekt on ajagraafikust maas

Arco VaraArco Vara on varasemalt teavitanud (vt. 4. kvartali vahearuannet 16. veebruarist 2017), et on seadnud eesmärgiks alustada Iztok Parkside arendusprojekti ehitust 2017. aasta 1. kvartalis ning müüa projekt välja esimeses kvartalis 2018.

Ehitus ei ole käesolevaks ajaks veel alanud, seoses viivitusega ehitusloa saamisel Sofia kohalikult omavalitsuselt. Projekti arendatakse samaaegselt uue juurdepääsutänava ehitusega kruntidele, mille omanikuks on riik. Sofia kohaliku omavalitsuse seisukoht on, et tänavaaluste kruntide omanikuks olevad riigiasutused ning kohalik omavalitsus peavad Iztok Parkside ehitusloa eeltingimusena viima lõpule kas nimetatud kruntide munitsipaliseerimise või neile servituudi seadmise. Juurdepääsutänava rajamine on sätestatud juba jõustunud detailplaneeringus.

Projekti finantseerimisleping pangaga on kehtiv ning parim ehituspakkuja on välja valitud. Ettevõte teeb kohaliku omavalitsusega koostööd, et kiirendada riigile kuuluvate kruntide munitsipaliseerimist või servituudi seadmise protsessi.

Iztok Parkside projekti maht on 68 korterit müüdava kogupindalaga (GSA) 7000 m2 ning oodatava müügituluga üle 8 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Arco Vara: Hüpoteek ei ole koll

Arco VaraKinnisvaraostjate ja hindamisakti tellijate üks esimesi küsimusi ning suurimaid hirme on seotud objektile seatud hüpoteekide olemasoluga, kirjutab Arco Vara Viljandi kutseline maakler Aime Opermann.

Oma kodu ostjaile tuleb tihti seletada, et hüpoteek ehk kinnisasja pant ei tähenda ilmtingimata eelmise omaniku kohustuste ülevõtmist. Kui soovid võtta kodu soetamiseks laenu, siis tahab pank laenule tagatist ning selleks seatakse ostetavale kinnisasjale hüpoteek, mis on laenuandjale tagatiseks juhul, kui laenaja jääb laenu maksmisega hätta.

Kinnisasjale seatud hüpoteek ei takista oma kinnisvara müümast, sest hüpoteek jääb kehtima. Müügi korral vana hüpoteek reeglina kustutatakse, aga tasub silmas pidada, et hüpoteegi tingimuste muutmine on odavam kui kustutamine ja uuesti seadmine. Kui ostja soovib osta kinnisasja pangalaenuga, on tal tavaliselt rahaliselt soodsam hüpoteek üle võtta. Samuti, kui hüpoteek on seatud, võimaldab see vajadusel hüpoteegipidaja käest täiendavalt laenu küsida.

Hüpoteek lõpeb kande kustutamisega

Kui oled laenu laenuandjale tagasi makstud, ei tähenda see automaatselt hüpoteegi lõpetamist. Hüpoteek lõpeb alles siis, kui vastav kanne on kinnistusraamatust kustutatud. Kas kinnisasi on hüpoteegiga koormatud, näeb kinnistusraamatust.

Hüpoteegi seadmiseks tuleb alati pöörduda notari poole, misjärel tehakse hüpoteegi kohta kanne kinnistusraamatusse, kus märgitakse ära hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Hüpoteegi seadmisega koos nõuab pank tavaliselt, et kinnisasi oleks kindlustatud, aga kui laenu annab näiteks mõni firma või eraisik seab teise eraisiku kinnistule hüpoteegi, siis ei pea tingimata kindlustust olema.

Hüpoteegi summa tuleneb üldjuhul ostusummast, mis on korrutatud 1,3-ga. Kui ostate 100 000 eurose korteri ja võtate selle ostuks 50 000 eurot laenu, siis seatakse hüpoteek tõenäoliselt 65 000-le eurole.

Nimetatud hüpoteegisumma ei näita võla olemasolu ega selle suurust. Hüpoteegi summa on kuni laenu lõpuni ühesuurune, kuid laenujääk väheneb pidevalt, kuni kinnistusraamatus on tühi hüpoteek, mida ei pea kustutama.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Nõuanded koduostjale: millal eluasemelaenu intressimäära fikseerida ja millal mitte?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Laenuvõtjal on mõistlik kaaluda intressimäära fikseerimist eelkõige laenuperioodi alguses, kui intressimäär mõjutab laenumakse kogusummat rohkem. Pealegi on laenuperioodi alguses laenu tagastamine sageli raskem kui laenuperioodi hilisematel aastatel, mil inflatsioon ja loodetavasti ka sissetulekute suurenemine on aidanud laenu teenindamist hõlbustada.

Laenu intressimäär tasub fikseerida ka juhul, kui laenaja usub täie veendumusega, et fikseeringu perioodil on baasintressimäär tõusmas. Siin peab laenuvõtja muidugi teadma, et pankuridki teevad prognoose ja ennustusi. Selles mängus võitjaks jääda on pigem õnnelik juhus kui reegel.

Enamasti ei tasu intressimäära fikseerida olukorras, kus laenumakse ei ole laenuvõtja jaoks koormavalt suur ja makse suuruse püsimise kindlus ei ole laenuvõtja jaoks väga oluline. Enamasti on muutuv intressimäär ikkagi allpool fikseeritud intressimäära, st muutuva intressi puhul on pikema perioodi summaarne intressikulu laenuvõtja jaoks väiksem.

Intressimäära fikseerimist ei tasu ette võtta olukorras, kus laenuvõtja planeerib koduvahetust ehk olemasoleva eluasemelaenu ennetähtaegset lõpetamist. Fikseeritud intressimääraga eluasemelaenu lepingu lõpetamine on oluliselt kallim kui muutuva intressimääraga laenulepingu lõpetamine.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kinnisvara ootab uut omanikku

TallinnTallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele kaks Nõmme linnaosas asuvat seni linnaosa valitsuse kasutuses olnud hinnalist kinnistut, lisaks on enampakkumisel veel mitmeid linna erinevates piirkondades paiknevaid kinnistuid ja korteriomandeid.

Vabaduse pst 77 kinnistuonenampakkumiselalghinnaga 316 000 eurot. Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 2700 m2. Nõmme-Kase tn 12b kinnistualghind on 318 000 eurot. Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 1513 m2.

Lasnamäe linnaosas asuv Kivila tn 46-89 korteriomand, mille reaalosakseluruum üldpinnaga 32,7 m2, on enampakkumiselalghinnaga 36 700 eurot.

Enampakkumisel on ka kolm Põhja-Tallinna linnaosas asuvat korteriomandit. Lõime tn 25-20 korteriomandi alghind on 42 700 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 27,3 m2. Turvise tn 9-15 korteriomandi alghind on 45 500 eurot, korteriomandi reaalosaks on 40,2 m2 suurune eluruum. Randla tn 13-421 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 16,9 m2, on enampakkumisel alghinnaga 19 100 eurot.

Lasnamäe linnaosas asuv Kalevipoja põik 3a ärimaa sihtotstarbega hoonestamata kinnistu pindalaga 600 m² on enampakkumisel alghinnaga 47 933,74 eurot. Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt jääb Kalevipoja põik 3a kinnistu korterelamute juhtotstarbega alale. Korterelamute alal võivad paikneda kolme või enama korrusega korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, äri, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused, samuti parkimisalad, rohealad, mängu- ja spordiväljakud jms.

Alghinnaga 27 030 eurot on enampakkumisel Pirita linnaosas asuv hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega Pähkli tn 8 kinnistu pindalaga 1828 m2. Samuti Pirita linnaosas asuv Sarapuu tn 5 kinnistu on enampakkumisel alghinnaga 28 180 eurot. Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 1944 m2.

Harju maakonnas Saku vallas Saku alevikus asuva Priimula tn 1 kinnistu 1/2 mõtteline osa on enampakkumisel alghinnaga 29 400 eurot, elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 1180 m2. Ida-Virumaal Kiviõli linnas asuv Võidu tn 10-66 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 31,6 m2, on enampakkumisel alghinnaga 900 eurot.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 18/04/2017

Maret Hallikma18/04/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika”. Lektor on advokaadibüroo Primus vandeadvokaat Maret Hallikma.

Koolitusel osaleja saab põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid.

Koolituse käigus selgitame ettevõtjate ja eraisikute maksukohustuste erinevust, räägime erinevate maksuvabastuste rakendamise võimalustest ja toome praktilisi näiteid.

Käsitleme maksustamisega seotud enamlevinud küsimusi, anname ülevaate kohtulahenditest ning lisame abistavad viited infokanalitele, kust võiks igaüks jooksvalt infot leida.

Koolitus on suunatud:

  • kinnisvaramaakleritele, kes igapäevaselt teevad kinnisvaratehinguid ja nõustavad klienti;
  • kinnisvara arendajajatele, kes juhivad ja planeerivad kinnisvaraarenduse protsessi;
  • eraisikutele, kes soovivad oma isikliku kinnisvaraga toimetada võimalikult kasumlikult;
  • kinnisvaraspetsialistidele, kelle igapäevatööks on kinnivaravaldkonna tehingud;
  • kinnisvaraettevõtete raamatupidajad ja finantsjuhid, kelle igapäevatööks on vastutada ettevõtte finantsilise aruandluse eest;
  • kõigile notaritele ja notarite abidele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega;
  • laenuhalduritele, kes nõustavad kliente kinnisvaratehingute juures.

“Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 18/04/2017 kell 09.00-13.00 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Brexit: the EU28 is dead, long live the EU?

  • SwedbankThe die is cast – the next move is the EU’s
  • Limited effect of Brexit on the Baltic economies, so far
  • Baltic interest – strong EU

Wheels are set in motion

On March 29, the UK gave formal notice of its intention to leave the EU, which means that the clock, set at two years, has begun to tick. The next move is the EU’s, and it is well-prepared. The president of the European Council, Donald Tusk,will soon present a Brexit draft to the remaining EU27.On April 5, a vote will be taken on a resolution describing the European Parliament’s negotiating priorities. Among other things, the EU’s chief negotiator, Michel Barnier, wants to make sure that the EU citizens who move to the UK in the next two years still have full rights . During this time,the UK will still be a full-fledged EU member. The formal process will now progress through three stages.

First, the EU’s heads of state and government (European Council) will convene on April 29 to adopt negotiating guidelines. After that, the European Commission will propose that negotiations begin. The third step is that the member states authorise the EU’s chief negotiator to formally begin the process. Negotiations between the EU’s Michel Barnier and the UK’s David Davis are expected to begin in mid-May, about the same time as the second round of the French election.

Decision-making authority within the EU

When it negotiates a divorce settlement, the EU will have to consider its future relationship with the UK (according to Article 50). Negotiations on this relationship, their outcome,and approval may involve the European Commission, the European council (EU27), the European Parliament,and the parliaments of the EU27 and the British Parliament.In some EU27 countries, such as Belgium, subnational authorities will also have a say. For example, a free trade agreement with the UK post-Brexit will require the unanimous support of the European Council. When it’s time to finalise the divorce, the EU will be represented by the European Council, where a qualified majority will be needed for approval, i.e., at least 72% of the countries, representing 65% of the population in the EU. Approval cannot be given until the European Parliament first gives its consent. In addition, the British Parliament will vote on the final deal and will give it either a thumbs up or down. “No deal is better than a bad deal,” Theresa May has said.

According to Article 50, the negotiations cannot go beyond two years unless the European Council and the UK both agree to an extension. This time limit is highly ambitious, and we can’t rule out that it will be extended. To gain the unanimous support of all the EU members may require concessions to holdouts in other areas that may not be directly related to the Brexit negotiations.

EU’s priorities

The EU will seek to ensure that EU citizens are not discriminated against and that they keep the same rights in the UK if they move there in the next two years . This will be of particular importance to the Baltic countries, as a large number of Baltic citizens are living in the UK. In addition,the EU’s negotiators have said they will prioritise the following:

  1. Ensuring that the UK’s financial liabilities, including those extending beyond 2019, are met. Even if the UK pays its Brexit bill, the remaining EU member states are likely to face a higher net contribution to the EU’s budget, since the UK is a significant net payer.
  2. Not signing anew trade agreement before Brexit is finalised.
  3. Creating as much clarity and certainty as possible for the citizens, companies, and member countries adversely affected by Brexit.

We expect the EU to present a united front in dealing with the UK and that all the members of the EU27 will stay on message. This has worked well so far.The EU’s detailed priorities will ultimately depend on the outcome of European elections this year, especially in France and Germany.

Limited economic impact for the Baltics so far

The impact of the Brexit vote on the Baltics has so far been limited. Last year, the value of exports of goods from Estonia and Lithuania to the UK declined by 12% and 6%, respectively. For Lithuania,the fall was driven by the decreasing value of exports of mineral products, and for Estonia by a fall in value of shale oil products and exports of mobile communication equipment. Without exports of mineral fuels, Lithuanian exports of goods to the UK expanded by 10%, although growth was slower than in previous years. Lithuanian exports of services to the UK were largely unaffected and continued growing by double digits. Latvia also managed to increase the value of goods exports to the UK last year. However, it has probablybeen hard for exporters to avoid the squeeze on profit margins caused by the depreciation of the pound sterling of more than 10% since the referendum. But the exporters were not the only ones affected by the depreciation of the pound. According to the Bank of Lithuania, after three years of growth the remittances by Lithuanian migrants from the UK to Lithuania declined by 20% last year. Total remittances to Lithuania are at around 3% of GDP and are an important source of income to some Lithuanian households. The decision in the Brexit referendum could have also contributed to the spike in migration from Lithuania to the UK. Migration from Lithuania to the UK increased by 22.5% in 2016, compared with the previous year. More than 23,000 more Lithuanians moved to the UK last year– the highest outflow of people in the last five years. Almost half of all the people who left Lithuania last year chose the UK as their destination. Migrants possibly rushed to secure their place in the UK before the borders closed.

Moving forward – plenty of risk, but there is also hope

The negative migration trends may continue during the Brexit negotiation period, which would put additional pressure on the labour market and population ageing in the Baltic countries. However, we expect that the effect of Brexit-related events on the Baltic economies over the next two years will be limited. After the divorce, much will depend on the details of any future trade agreement that the parties reach–and whether they even reach one.The UK has said so far that it will prioritize lower immigration at the expense of access to the internal market (a so-called “hard Brexit”). If free trade with the UK can no longer be ensured, this would adversely affect both exports and investment, but mostly via second-round effects. More important could be the effect of a reduced EU budget. If the other countries do not fill in the gap after Brexit, the Baltic countries could receive even less support from the EU’s budget in the form of structural funds after 2020. This would possiblyhave a negative effect on investment. Nevertheless, the biggest risk to the Baltic economies is related to the strength and longevity of the EU. The Baltics are small,open economies, which have benefitted greatly from the integration of the European markets and the introduction of the common currency. A further weakening of the EU would have negative consequences on all EU countries, not excluding the Baltics. However, the risk of the EU’s falling apart has receded for now, as the populists in France and Germany are less likely to win the important elections in Europe and the economic recovery in the EMU is finally gaining momentum. Still,a lot can happen:the negotiations will be long and messy, the populists in the EU may still succeed, and the structural problems are yet unresolved. But there is also a chance that the EU will emerge stronger after this. Long live the EU!

Brexit: long live the EU

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Postimees: Peep Sooman: kinnisvaramaks oleks paras nonsenss

Pindi KinnisvaraPindi Kinnisvara partneri Peep Soomani sõnul oleks kinnisvaramaks Eestis paras nonsenss, kuna meil on üle 90 protsendi leibkondadest kinnisvaraomanikud ja seega lööks uus maks vaesemaid.

«Üldiselt räägitakse arenenud riikides kinnisvaramaksust kui maksust jõukamatele ühiskonna liikmetele, kuid tulenevalt meil aset leidnud omandireformist ja väga suurest hulgast kinnisvaraomanikest oleks see paras nonsenss,» ütles ta.

Ta rõhutas, et see tooks kaasa hulga bürokraatiat – tuleb välja mõelda moodused maksu arvestamiseks ja palgata inimesed. «Selle asemel võiks asja lihtsustada ja muuta ühtlaselt juba mõne olemasoleva maksu määrasid, mis oleks palju läbipaistvam,» lisas ta.

Veel olulisem oleks aga tema sõnul küsimus, et kuhu see lisanduv maksuraha suunatakse. «Iga maksu kehtestamisega võiks kaasneda ka mõistlik arutelu, miks seda vaja on ja kuhu lisanduv ressurss väärtust annab. Nii oleks maksutõusud ka ühiskonnaliikmetele arusaadavamad ja pahameel maksudeteemalistes aruteludes väiksem.»

Tarvis oleks hoopis maamaksu muutmist

Reformierakondlane ja riigikogu liige Jürgen Ligi ütles, kuigi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) sõnul häirib kinnisvaramaks majandust kõige vähem, on sel ikkagi rida puudusi.

«Eestis on kinnisvara üsna koormatud laenudega või vähelikviidne, nii et see maks teeks ka ülearu haiget, ta pole eriti seotud rahavoogudega, omanik ei pruugi olla maksevõimeline, sest on saanud oma vara näiteks omandireformis tagasi, mitte välja teeninud sissetulekutega,» märkis Ligi.

Seetõttu tuleks diskussiooni teravik suunata tema sõnul hoopis maamaksu korrastamise peale, mis on praegu meie maksunduse üks nõrgim lüli. «Maa on piiratud ressurss, mitte juurde loodud väärtus nagu hooned, tema kättesaadavust ostjale vähendab maksuvabastus, mis kehtib kõige ahvatlevamale ja kallimatele kruntidele,» selgitas ta.

«Maamaks on enamasti seotud avaliku võimu kuludega teedele, heakorrale, valgustusele, mistõttu temas on õigluse elementi. Üldist maksukoormuse tõusu tuleb vältida, ent omavalitsus võiks saada maamaksus suurema autonoomia, mis hõlmaks nii erandeid, vabastusi kui määrade variatsiooni,» ütles Ligi.

Mitmed tuntud ettevõtjad ja poliitikud on viimasel ajal öelnud, et Eesti võiks kehtestada just nimelt kinnisvaramaksu. «Mina näiteks arvan, et kinnisvara oleks suhteliselt hea maksustada, et saaks minusugustelt ka raha kätte. Mujal tehakse seda tunduvalt rohkem,» ütles pankur Rain Lõhmus Postimehe intervjuus.

Postimees: Peep Sooman: kinnisvaramaks oleks paras nonsenss

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Ainulaadne Lasnamäe Tervisemaja avas uksed

Lasnamäe TervisemajaTäna avati pidulikult Lasnamäe Tervisemaja, mis ühendab meditsiini täisteenuse, sportimisvõimalused ja kaubanduse ning avardab oluliselt arstiabi kättesaadavust Tallinnas ja selle lähivaldades.

Aadressile Linnamäe tee 3 ehitatud tervisemaja on esimene ühiskondlike funktsioonidega hoone Eestis, mille ehitamist finantseeris sajaprotsendiliselt erakapital.

Tervisemaja investori Timofey Sukonkini sõnul näitab üürnike ja tulevaste klientide suur huvi, et tegemist on olulise ettevõtmisega, mida on Ida-Tallinnas kaua oodatud.

“Mõistsime Lasnamäe Tervisemaja projekti varases faasis selle suurt tähtsust piirkonnale, sest ühtviisi kõrge on tohtrite huvi pakkuda kvaliteetset teenust kvaliteetsetes tingimustes kui inimese soov saada tasemel arstiabi mugavalt ja ühest kohast,” ütles Sukonkin.

Tervisemaja arendaja Capital Milli tegevjuht Igor Mölder lisas, et tervisemaja toob nii Lasnamäele kui selle ümber asuvatesse linnaosadesse ja omavalitsustesse selgelt uue kvaliteedi.

“Tervisemaja pakutavatest võimalustest on selgelt puudust tuntud ja mul on hea meel, et oleme heas koostöös linnaga saanud sellise projekti ellu viia,” lausus Mölder.

Tervisemaja koosneb kahest ühendatud hoonest. Meditsiiniteenused, sh pere- ja eriarstid, taastusraviteenused basseiniga, päevakirurgia ning uuringuvõimalused, hakkavad paiknema tervisemaja viiekordses osas. Selle kõrval asuvas kahekordses hoones hakkab tegutsema spordiklubi, apteek, kauplus ja teised teenused. Pere- ja hambaarstid ning kauplused on avatud juba praegu. Eriarstid alustavad teenuse pakkumisega lähiajal ning spordiklubi avab uksed augustis.

Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul julgustas Lasnamäe Tervisemaja projekti edukas käivitamine linna leidma sarnasel viisil arendajat ka teistele projektidele. “Tervist edendavad rajatised kerkivad linna ja erasektori koostöös veel kahele kinnistule – Akadeemia tee 30 kinnisasjale Mustamäel ja Õismäe tee 130 kinnisasjale Haaberstis,” ütles Võrk. “Mustamäele kerkib spordi- ja vabaajakeskus koos avaliku ujula ja linnasaunaga ning Haaberstisse pallimängude keskus.”

AS YIT Ehituse ehitusosakonna juht Andres Jakobi märkis, et Lasnamäe Tervisemaja ning ümbritseva maa-ala projekteerimis- ja ehitustööd olid arvestatavaks väljakutseks eelkõige ajalises aspektis.

“Teadsime juba projektiga alustades, et ehitusgraafik saab olema väga pingeline, kuid tänu heale koostööle tellijaga ning vastastikkusele usaldusele suutsime nõudlike tähtaegadega edukalt toime tulla,” lausus Jakobi.

Lasnamäe Tervisemaja asub Lasnamäe, Kose ja Maarjamäe piiril. Lasnamäe elanikud pääsevad sinna mugavalt nii jalgsi kui ühistranspordiga. Bussipeatuse lähedus võimaldab kiire ja sujuva ligipääsu ka teistest Tallinna osadest. Paiknemine Mustakivi tee ja Narva maantee ristumiskohas teeb selle hõlpsasti ligipääsetavaks Pirita ja Viimsi elanikele, aga ka Tallinna lähiasulate elanikele.

Lasnamäe Tervisemajas on viiel korrusel 4400 ruutmeetrit meditsiiniteenuste päralt ning teises hoones sama palju kaubanduse, spordivõimaluste jm teenuste tarbeks. 2000 ruutmeetrit võtab enda alla Konsum, 2000 spordiklubi MyFitness, ilusalong, kohvik, lillepood ja Benu apteek. Parklas on kohad 190 autole.

Meditsiiniteenuste hoonesse rajatakse ravieesmärke täitev bassein, kaks taastusravi kabinetti, ultraheli, röntgen ja magnetresonantstomograafia (MRT). Hinnanguliselt hakkavad perearstid tervisemajas vastu võtma 60 000 ja eriarstid 56 000 visiiti aastas.

Tervisemajas asuvad tööle näiteks Kose-Lasnamäe perearstikeskus ja Tallinna munitsipaalperearstikeskus. Eriarstidest endokrinoloogid, naha-ja suguhaiguste arstid, gastroenteroloogid, nina-, kõrva-, kurguarst, pulmonoloogid, ortopeedid, uroloogid, günekoloogid jt. Samuti neuroloogia, pediaatria ja üldkirurgia teenused.

Capital Mill OÜ asutati 2008 aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

YIT Ehitus AS on Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid, mis kuulub Soome ehitusteenuseid pakkuvasse kontserni YIT. YIT kontsern on säästlikke linnakeskkondi loov ehitussektori liider, kes ehitab elamuid, ärihooneid, taristut ja terveid piirkondi. YIT keskendub sellele, et pakkuda esmaklassilist kliendikogemust ja kõrget kvaliteeti ning tagada oma mitmekülgse asjatundlikkuse järjepidev areng. YIT tegutseb Soomes, Venemaal, Baltimaades, Tšehhis, Slovakkias ja Poolas. Ettevõtte eesmärgiks on olla kogu aeg sammu võrra ees, hoolides samas nii oma klientidest, partneritest kui ka töötajatest. YIT-l on rohkem kui 5300 töötajat kaheksas riigis. 2016. aastal oli müügitulu peaaegu 1,8 miljardit eurot. Ettevõtte aktsiad on noteeritud Nasdaq OMX Helsinki börsil. 

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Haabersti ristmiku rekonstrueerimistööde riigihanke võitis Nordecon AS

TallinnTallinna Kommunaalamet allkirjastas (29. märtsil 2017) riigihanke „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas“ pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ning pakkumuse edukaks tunnistamise käskkirja, mille kohaselt tunnistati edukaks Nordecon AS pakkumus. Hankeleping edukaks tunnistatud pakkujaga on planeeritud sõlmida peale 14- päevase vaidlustusaja möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse avaldamisest (riigihangete seadus § 69 lg 1).

Haabersti ristmiku rekonstrueerimistööde käigus teostatakse teedeehitus-, veevarustuse ja kanalisatsiooni, tänavavalgustuse, maastikuarhitektuuri, elektrivarustuse, sidevarustuse, foorjuhtimise süsteemide, gaasivarustuse, rajatiste (viadukt, tunnelid, tugimüürid) ning liikluskorralduse ehitustöid. Kergliiklejatele rajatakse Ehitajate tee alla 38 m pikkune tunnel ja Paldiski mnt alla 54 m pikkune tunnel. Uued kergliiklusteed on planeeritud kõikidesse suundadesse. Olemasolev ringristmik rajatakse rekonstrueerimistööde käigus fooridega ringristmikuks.

Haabersti ringristmiku ületava Paldiski maantee suunalise 277 meetri pikkuse viadukti ja Paldiski maantee sõidu- ja kõnniteede (lõigus Mõisa tn – Pikaliiva tn perspektiivne ristmik) põhilise kasutusvalmiduse tähtajaks on kavandatud 2017. oktoober. Foorjuhitava ringristmiku, Ehitajate tee jalakäijatetunneli ning Rannamõisa tee kuni Lõuka tänavani põhiline kasutusvalmidus on kavandatud saavutada 2018. aasta augustis.

Hinnangulised ehitusmahud:

Sõidutee pindala 70 000 ruutmeetrit

Kergliiklusteede pindala 16 739 ruutmeetrit

Haljastus 48 000 ruutmeetrit

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Ilmus infobrošüüri Heakorra ABC uus väljaanne

TallinnHeakorrakuu alguseks ilmus trükist infobrošüür ”Heakorra ABC”, kuhu on koondatud linna heakorda puudutav teave.

Tallinna Keskkonnaameti infobrošüür ”Heakorra ABC” sisaldab teavet linnas kehtivatest heakorra nõuetest ja õigusaktidest, sealhulgas linna mängu- ja koerte väljakute ning kalmistute kasutamise reeglite kohta. Antakse juhiseid jäätmete sorteerimise, neist vabanemise jms kohta. Oluline osa kuulub linna poolt osutavatele teenustele heakorra valdkonnast. Lugeja leiab kaante vahelt linnaametnike kontaktid, kuhu linna heakorda puudutavates küsimustes pöörduda. Info on kaasajastatud vastavalt kehtivale õigusnormidele. Arvesse on võetud elanikelt laekunud ettepanekuid ja soovitusi.

Heakorra ABC mahuga 40 lk on trükitud Tallinna Linnakantselei tellimisel 100% taaskasutatud paberile. Tiraaž on 2350, sh eesti keeles 1220, vene keeles 780 ja inglise keeles 350. Brošüür on saadaval kõikides linnaosavalitsuse infosaalides ja linnavalitsuse infosaalis aadressil Vabaduse plats 7 ning Tallinna heakorrakuu veebilehel kolmes keeles:

eesti keeles http://www.tallinn.ee/est/heakorrakuu/Heakorra-ABC-2
vene keeles http://www.tallinn.ee/rus/heakorrakuu/Azbuka-blagoustrojstva
inglise keeles http://www.tallinn.ee/eng/The-ABC-of-Public-Facilities-and-Maintenance

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused