Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Nõuanded koduostjale: mida teha, kui on probleeme laenu tagasimaksmisel?

03.11.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Elu võib minna paremini, võib minna mitte nii hästi. Pole sugugi erandlik, kui inimesel tekivad ajutised või pikemaajalised raskused laenumaksete tegemisega. Sellises olukorras on oluline mitte kaotada pead ja probleeme eirates laenuandja eest peitu pugeda.

Reeglina sellised probleemid edasi lükates või nende eest põgenedes ainult kasvavad. Mida varem probleemide lahendamisega intensiivselt tegelema hakata, seda suurem on võimalus, et laenuvõtja seljatab mured või vähemalt väljub koduostu projektist minimaalsete kaotustega.

Musta stsenaariumi käivitumisel on mõned nõuanded, mida tasub järgida. Tõenäoliselt ei ole kõigi murede vastu aitav imeravim ükski järgmistest soovitustest. Pigem on mõistlik neid nõuandeid kõiki kompleksselt rakendada.

Tulude suurendamine

Kirjapanduna kõlab üsna triviaalselt soovitus laenuvõtjal tulusid suurendada, et seeläbi laenumaksetega paremini toime tulla.

Aga ehk on laenuvõtjal siiski mingi teadmine või oskus, mille abil lisatulu teenida, mis omakorda aitaks kõrgete kuludega toime tulla. Äkki õnnestub vabal ajal taksot sõita, äkki on võimalik olemasolevast korterist tühjana seisev tuba lühiajalise majutuse otsijatele välja pakkuda, äkki saab käpikuid kududes pisut lisa teenida…

Kulude vähendamine

Tulude suurendamisest lihtsamini rakendatav lahendus võib olla kulude piiramine. Kuludest ülevaate saamiseks tasub laenuvõtjal koostada pere eelarve, kuhu panna kirja, millised on pere kulud ja millised on tulud.

Olemasolev info annab selge pildi, kas ja kui palju on võimalik raha kokku hoida.

Maksepuhkus ehk laenupuhkus

Elus on paremaid ja halvemaid aegu. Vahel võib juhtuda nii, et halvemad ajad toovad endaga kaasa raskused laenumaksete tegemisel. Sellistest kriisidest ülesaamiseks pakub enamik laenuandjaid maksepuhkuse võimalust.

Reeglina pakuvad laenuandjad maksepuhkust kuueks kuni kaheteistkümneks, erandina kuni 36 kuuks. Maksepuhkuse ajal peab laenuvõtja jätkama intressimaksete tegemist, kuid saab loobuda põhiosa tagastamisest. See muudab laenumakse ajutiselt väiksemaks.

Siin peab laenuvõtja teadma, et annuiteetlaenu (ehk võrdsete tagasimaksetega laenu) puhul moodustab laenuperioodi alguses põhiosa kogu laenumaksest väikese osa. Seega ei pruugi ainult intresside tasumine olulist rahalist leevendust pakkuda.

Pigem erandina võivad pangad pakkuda ka täielikku maksepuhkust, st laenuvõtja ei pea tasuma ei intressi- ega põhiosamakseid.

Laenude konsolideerimine ja refinantseerimine

Laenude konsolideerimise ja refinantseerimise eesmärk on koondada erinevad kõrgema intressimääraga laenud üheks ja vähendada laenuvõtja intressikulu ning seeläbi laenumakse suurust.

Kui laenuvõtjal on väikelaene, ja väikelaenud on enamasti suhteliselt kõrge intressimääraga, siis üks võimalus on võtta madalama intressimääraga laen, millega olemasolevad kõrgema intressimääraga laenud tagasi maksta, et saavutada kokkuhoidu intressimakse suuruse vähenemise pealt. See eeldab pere kohustustest põhjaliku ülevaatetegemist, kus on välja toodud nii kohustuse suurus, kui nende intressimäärad.

Laenulepingu pikendamine

Kui laenuvõtjale käib olemasolev laenumakse üle jõu, aga väiksema laenumaksega saaks ta siiski hakkama, tasub mõelda laenuperioodi pikendamisele.

Oletame näiteks, et laenuvõtja on laenu võttes hinnanud sobivaks laenuperioodiks 30 aastat ja ta on juba 5 aastat laenu maksnud. Nüüd tasub laenuandjaga läbi rääkida, et olemasoleva laenujäägi tasumine pikendada taas 30 aasta peale. See vähendab pisut igakuise laenumakse suurust ja võiks laenu tagastamist hõlpsamaks muuta.

Siin peab aga arvestama, et mida lühemat aega on olemasolevat laenu tasutud, seda väiksem on laenu pikendmaisest tulenev leevendus.

Ostetud kodu väljaüürimine

Ühe võimalusena võib mängu tulla olemasoleva ostetud kodu väljaüürimine. Tõenäoliselt vajab laenuvõtja omalegi eluaset. Ehk on tal võimalik kolida vanematekodusse, väiksemale ja odavamale üüripinnale või piirkonda, kus hinnatasemed on soodsamad.

Kodu müümine

Kui eeltoodud võimalustest abi ei ole või laenuvõtja näeb, et tema probleemid on alalised, tuleb ette võtta raske samm ja ostetud kodu müüa.

Kui pangale laenumaksed laekuvad, siis liialt kiirustama ei pea. Kui aga laenuvõtja ei suuda laenu maksta, võib liiga pikk müügiperiood laenuandja närviliseks muuta. Laenuandja närvilisus tähendab siin seda, et laenuandjal võib tekkida tahtmine liiga pikaks veninud müügiperioodi puhul müügi korraldamise ohjad enda kätte haarata. See tähendab, et pank toob laenu tagatiseks oleva vara sundtäitmisele, mida viib läbi kohtutäitur.

Praktika näitab, et kohtutäituri kaudu müüdava kinnisvara eest ei saa parimat hinda. Täiendavalt tuleb täitemenetluse korral tasuda suured täitmiskulud. Laenuvõtjat peaks aga huvitama võimalikult kõrge hind.

Seetõttu on äärmiselt mõistlik ja soovitatav laenuvõtjal proovida müügikorraldusega ise mõistliku ajaga hakkama saada.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

KredEx: Ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude riiklike tagatiste piirmäärad kasvavad

03.11.2017 Tõnu Toompark

Riigikogu majanduskomisjon arutas tänasel istungil SA KredEx ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagatiste piiride suurendamist, mis võimaldaks KredExil jätkuvalt ettevõtete ja koduomanike laene käendada.

See, et KredEx laene käendab, on koduomanikele ja väiksematele ettevõtetele suur tugi pangast laenu saamisel,“ märkis komisjoni esimees Sven Sester. „Nõudluse kasvu ja möödunud aastal lisandunud suuremate mahtude tõttu jäävad aga nii ettevõtlus- kui ka elamumajanduslaenude tagamiseks lubatud piirmäärad peagi väikeseks. Selleks, et KredEx saaks jätkuvalt inimestele olulisi laene tagada, on kavas piirmääri tõsta,“ ütles Sester.

Prognoosi järgi jätkub tagatislepingute portfelli mahu kasv, mistõttu suurendatakse eelnõuga (523 SE) jõus olevate ettevõtluslaenude tagatislepingute maksimaalset mahtu 160 miljonilt eurolt 220 miljonile eurole ja elamumajanduslaenude tagatislepingute maksimaalset mahtu 96 miljonilt eurolt 170 miljonile eurole.

Komisjoni istungil märgiti, et muudatus võimaldab tagada peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtete laene senisest suuremale hulgale ettevõtetele senisest suuremas mahus, mis aitab ettevõtteid asutada, nende tegevust laiendada või tööprotsessi efektiivsemaks muuta ja uusi lahendusi leida.

Samuti võimaldab piirmäärade tõstmine jätkata eluaseme soetamiseks või elamistingimuste parandamiseks võetavate laenude käendamist, mis omakorda tagab parema elujärje ka piiratud rahaliste võimalustega Eesti elanikele ja võimaldab täita „Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020“ eesmärke.

Eelnõu läheb Riigikogu täiskogu istungil esimesele lugemisele 8. novembril.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fondi muudatus finantskalendris

03.11.2017 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon fondi (Fond) fondivalitseja informeerib muudatusest Fondi finantskalendris: 2017. aasta kolmanda kvartali vahearuanne (auditeerimata konsolideeritud) avaldatakse hiljemalt 47. nädalal. Seoses avaliku pakkumisega on aruanne audiitorite poolt ülevaatamisel.

Varasemalt oli aruande ja teate avaldamise ajaks planeeritud 44. nädal.

Uuendatud finantskalender on kättesaadav Fondi koduleheküljel.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Merko: Muudatus auditikomitee koosseisus

03.11.2017 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus nõukogu otsustas 01. novembril 2017 teha muudatuse auditikomitee koosseisus, nimetades uueks liikmeks Viktor Mõisja ning kutsudes tagasi Olari Taali. AS Merko Ehitus auditikomitee jätkab kolmeliikmelisena: Teet Roopalu (esimees), Indrek Neivelt ja Viktor Mõisja.

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba, Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2016. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 797 inimesele ning ettevõtte 2016. aasta müügitulu oli 252 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Arco Vara: Pärnut kummitab väikeste korterite defitsiit

03.11.2017 Tõnu Toompark

Pärnu kinnisvaraturg areneb hoogsalt, ehitamisel on arvukalt uusarendusi ning ärihooneid. Erilist tähelepanu pööratakse uute korterelamute rajamisele, mida tõendab ehitamisel ja projekteerimisel olevate uusarenduste hulk. Ometi püsib ühetoaliste korterite valik jätkuvalt kesine.

Hetkel on pakkumises olevate korterite hulk suvepealinna kinnisvaraturul (city24.ee ja kv.ee andmetel) järgmine:

1-toalised 11,8%

2-toalised 45,5%

3-toalised 31,2%

4 ja enam tube 11,5%

2017. aasta esimese üheksa kuu jooksul tehti Pärnu linnas 657 korteritehingut, mida oli 37 tk ehk 6,0% enam kui aasta tagasi samal perioodil. Hinnatasemete osas kujunes aritmeetiliseks keskmiseks sealjuures 1 116 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 058 €/m2, mis olid võrreldes aastataguse ajaga kasvanud vastavalt 14% ja 13%.

Üksi elavate inimeste seas eelistatakse peamiselt madalate kuludega väikest korterit, mille pindala on ~30 m2. Pensioniealiste inimeste seas on trendiks müüa otstarbetult suure pinnaga korter või maja ning asemele soovitakse soetada ökonoomne ühetoaline elamispind.

Nõudlus sellist tüüpi korterite järgi on ka iseseisvatel noortel ja tudengitel, kellel samuti puudub vajadust suurema pinna järele ning kes ei soovi heas seisukorras korteri eest suurt rahasummat välja käia. Nooremapoolse ostjaskonna osas on sagenema hakanud trend, mille raames soovitakse pigem soetada Kesklinna või Rannarajooni piirkonda remonti vajavaid kortereid, viimistlemaks eluruumid just vastavalt oma soovidele. Paraku ei vasta täna pakutavad ühetoalised korterid Pärnus enamasti ostuhuviliste vajadustele, nõudmistele või finantsvõimalustele.

Pakkumises olevate väiksema pindalaga korterite hinnad Pärnu kinnisvaraturul varieeruvad seinast-seina, kuid paljud nendest ei pruugi vastata reaalsele turuväärtusele. Kuulutustes olevate ühetoaliste korterite seas võib leida pakkumisi alates 700 €/m² kuni üllatava 3 300 €/m². Keskmine turuväärtus, olenevalt asukohast ja korteri seisukorrast, jääb hetkel siiski kuni 1 400 €/ m².

Kuna ühetoaliste korterite nõudlus on suur, on siiski lootust, et neid ehitatakse lähitulevikus juurde. Tarbijaskonna huvi nii uusehitiste, renoveeritud korterite ja ühtlasi rekonstrueeritud korterelamutes paiknevate korterite osas püsib endiselt kõrge, kuid erinevalt Tallinnast või Tartust ei ole suuremaid arenduspiirkondi välja kujunemas.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

14/11/2017 toimub “Üüriinvesteeringute koolitus”

03.11.2017 Margot Toompark

“Üüriinvesteeringute koolitus” toimub 14/11/2017 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Üüriinvesteeringute koolitus on suunatud:

eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes annavad eluruume nii pikaajalisele ja kui ka lühiajalisele üürile;
inimestele, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks, et mõista üüriäri riske ja võimalusi;
maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada;
eluruumide üürnikele, kes soovivad rohkem aimdust saada üürileandjate mõttemaailmast;
investoritele, kes soovivad endale eluruumide üürituru juriidlise poole selgeks teha ning saada teadmisi üüriäri praktilisest küljest:
eraisikutele, keda huvitab lühiajaline kinnisvara üürile andmine ning soovivad teada sellega kaasned riske ja võimalusi.

Koolitus annab Sulle:

põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist;
praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis;
eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvuse, ülevaate riskidest;
praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

“Üüriinvesteeringute koolitus” toimub 14/11/2017 kell 09.00-16.15 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Viimsi korteriturg üllatas kõrge tehingute arvuga

02.11.2017 Siim Serka

Viimsi valla korteritehingute arv oli 2017 III kvartalis üllatuslikult kõrge. Selle „süü“ oli uute korterite tehingute suurel arvul. Viimsi korterite hinnad on kerkinud, kuid eelkõige taas paljus just uute korterite tehingute tõttu. Eelolevalt neljalt kvartalilt võiks oodata Viimsi korterihindade jätkuvat mõõdukat kasvu.

Tehingute arv kerkis äkiliselt

Viimsi valla korteritehingute arv sai 2017 III kvartalis tugeva hoo sisse. Vallas tehti maa-ameti andmetel 144 korteritehingut ehk üle kahe korra rohkem, kui aasta tagasi, mil korteritehinguid oli ainult 71.

Suure tehingute arvu kasvu taga olid paljus Hüatsindi tee // Nelgi tee 1 // 5 uute korterite asjaõiguslepingud, millest üle 50 tehingu on nüüdseks III kvartalis statistikasse jõudnud. Lisaks Hüatsindi-Nelgi hoonetele on vähesemal määral asjaõiguslepinguid tehtud ka Heki tee 12 ja teiste arendusprojektide raames.

2017 III kvartali suur uute korterite tehingute arv tähendab, et järgmiste kvartalite korteritehingute arv tuleb pisut madalam.

Viimsi omapära on, et suur osa korteriomanditehingutest on tehingud suurte korteritega. Viimase nelja kvartali 381 korteritehingust 216 ehk 57% on tehingud korteritega 70-250 m². See omakorda viitab suurele ridaelamukorterite tehingute arvule Viimsi vallas.

Hinnatõusu suunavad uued korterid

Paljus just uute korterite tehingute mahu äkilise suurenemise tõttu on olulisel määral kasvanud Viimsi valla korteritehingute keskmine hind. 2017 II kvartalis oli Viimsi korteritehingute keskmine hind 1669 €/m². See on 11,2% aastatagusest kõrgemal. Rõhutada tasub, et suur hinnatõus on põhjustatud tehingute struktuuri muutusest, see ei tähenda, et kogu Viimsi korterituru hinnatase oleks kümmekond protsenti aastatagusest ülevalpool.

Suurest uute korterite tehingute arvust tingitud äkiline hinnatõus jääb järgmiseks kvartaliks seljataha. Seega võiks turu keskmisele hinnale prognoosida edaspidiseks tagasihoidlikku statistilist langust, mis on põhjustatud kallimate tehingute vähenemisest ega tähenda mingil juhul kinnisvara väärtuse langust.

Uute korterite pakkumine on vähemaks jäänud

Tänast aktiivset elamispindade turgu suunavad uusarendused. Viimsi vallas on aktiivses pakkumises juba mainitud Hüatsindi-Nelgi ja Heki tee 12 viimased korterid. Suurem on pakkumine Viimsirahu residentsi projekti raames, kus septembri lõpu seisuga oli pakkumises 38 vaba ridaelamukorterit.

Kogu Viimsi valla uute korterite ja ridaelamukorterite pakkumine septembri lõpu seisuga oli 81. Nende keskmine hind oli 1666 €/m². Uute korterite pakkumishinnad on püsinud viimase aasta jooksul üsna stabiilselt vahemikus 1600-1750 €/m² tasemel. Ühe kuu jooksul leiab ostja keskmiselt 9-10 uusarenduse korterit või ridaelamukorterit.

Tehingute arvu ja hinnaprognoos on positiivne

Tallinna uute korterite turgu suunav elamispindade uusarendus on Viimsi valda jõudnud. Uute korterite aktiivne pakkumine on tipust kaks-kolm korda allpool. Tehingute arv aga püsib paigal. See tähendab, et uute korterite ja suuremate ridaelamukorterite jaoks võiks Viimsis olla ruumi küllaga.

Viimsi korteripakkumiste hinnad püsivad suhteliselt paigas, hindades võib märgata väikest tõusu. Tulevikku vaadates peab arvestama ehitushindade kerkimisega, mis mõjutab kõiki kinnisvaraturu osalisi. Ainuüksi tugeva nõudluse ja kerkiva ehitushinna tingimustes võiks prognoosida Viimsi korteritele jätkuvat kõrget tehingute arvu ja mõnevõrra kiirenevat hinnatõususuurusjärgus 5-8% aasta baasil.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Riigi Kinnisvara: RKAS allkirjastas kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi ehituslepingu

02.11.2017 Tõnu Toompark

Eile, 1. novembril allkirjastasid Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja konsortsium, kuhu kuuluvad OÜ Tafrix, Graniittirakennus Kallio Oy, Verston Ehitus OÜ ning GRK Infra AS, ehituslepingu kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi rajamiseks Tallinnasse Maarjamäele.

Kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk on ühiseks mälestuspaigaks kommunismikuritegude ohvritele. Mälestuspaigas leiab äramärkimist kommunistliku režiimi tegevuse tõttu enam kui 28 000 elu kaotanud isikut, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ja kelle matmiskoht on paljudel juhtudel teadmata.

Ligi 30 tuhande ruutmeetrisele maa-alale rajatav mälestusmärk valmib 2018. aasta sügiseks. Ehitustööde maksumus on 6,6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Memoriaali kavandamist rahastatakse Eesti Represseeritute Abistamise Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Mälestusmärgi arhitektuurne lahendus, nimetusega „TEEKOND“, valiti välja kaheteistkümne kavandi hulgast ning selle autoriteks on Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Martin Prommik ja Lidia Zarudnaja Arhitektuuribüroo JVR OÜ-st.

Võidutöö järgi rajatav memoriaal koosneb kahest osast, millest üks on „Teekond“ ja teine „Koduaed“. Selleks, et jõuda koduaeda, tuleb võtta ette teekond. Et asuda teekonnale, tuleb lahkuda koduaiast.

Kutsume üles kommunistliku režiimi repressioonide ohvrite lähedasi kontrollima memoriaali kirjete õigsust. Andmeid saab kontrollida ning vajadusel lisada või täiendada käesoleva aasta lõpuni veebilehel http://memoriaal.ee/. Isikute nimed koos sünni- ja surma-aastaga kantakse memoriaalile alaliselt ning nende hilisem muutmine on väga keerukas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

United Real Estate Fund MASF ostis Pärnus tootmishoone

02.11.2017 Tõnu Toompark

Investeerimisfond United Real Estate Fund MASF omandas 100-protsendilise osaluse osaühingus Bradlink, millele kuulub kinnistu Pärnus aadressil Kodara tn 7 koos büroo-ja tootmishoonega. Hoone üürnikud on OÜ Mecanova ja AS Wendre.

United Real Estate Fund MASF-i nõukogu esimehe Jaanus Otsa sõnul on omandatud tööstuskinnisvara suurepäraseks täienduseks fondi investeerimisportfelli, mis on seni koosnenud peamiselt büroo- ja laohoonetest. „Kinnistu on tootmiseks suurepärase asukohaga. Kui peaks tekkima vajadus olemasolevatel või uutel üürnikel, on fond valmis tegema kinnistusse täiendavaid investeeringuid,“ lisas Otsa.

Kinnistul asuva hoone ankurüürnik Mecanova OÜ on metallitöö ettevõte, mis toodab tööstusettevõtetele lehtmetallist tooteid. Tehas aadressil Kodara tn 7 alustas tegevust suvel 2014. Mecanova OÜ emaettevõttel on lisaks üks tehas Soomes Oulus.

Kinnistu müüja on Saksa investeerimisfond Catella Real Estate AG ning tehingut finantseeris AS Swedpank. Poolte kokkuleppel on tehingu maksumus konfidentsiaalne.

2016. aastal asutatud United Real Estate Fund MASF on kinnine mitteavalik muutuvkapitaliga aktsiaseltsifond, mis investeerib peamiselt ärikinnisvarasse. Fondi konsolideeritud varade maht oli 30.09.2017 seisuga 18,1 miljonit eurot ning fondi konsolideeritud puhasväärtus 5,7 miljonit eurot.

Baltic Horizon Fond täiendavate osakute avaliku pakkumise teade

02.11.2017 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) kui Baltic Horizon Fond (Fond) fondivalitseja korraldab kuni 15,038,000 uue osaku (Pakkumise Osakud) täiendava avaliku pakkumise. Pakkumise osakute arv võib suureneda 15,038,000 võrra (s.t. kokku kuni 30,076,000 Pakkumise Osakuni), kui Fondivalitseja otsustab kasutada suurendamise võimalust (inglise keeles upsizing option). Pakkumisest saadavat tulu plaanitakse kasutada Fondi investeerimisplaanis sisalduvate Baltikumi pealinnades asuvate rahavooge genereerivate ärikinnisvara objektide omandamiseks.

Fondivalitseja plaanib noteerida Pakkumise Osakud nii Nasdaq Tallinna börsil kui ka Nasdaq Stockholmi börsil. Pakkumine koosneb pakkumisest jaeinvestoritele Eestis, Rootsis, Soomes ja Taanis ja pakkumisest institutsionaalsetele investoritele teatud Euroopa Majanduspiirkonna riikides.

Pakkumise Osakute pakkumise aluseks on Finantsinspektsiooni poolt 30. oktoobril 2017 registreeritud ingliskeelne osakute avaliku pakkumise ja noteerimisprospekt (Prospekt), koos selle eesti, soome, rootsi ja taani keelsete kokkuvõtetega, mis on elektrooniliselt kättesaadavad Fondi koduleheküljel www.baltichorizon.com ning Finantsinspektsiooni koduleheküljel www.fi.ee. Fondi põhiteabe dokument (KIID) eesti, taani, rootsi ja soome keeles on samuti kättesaadav alates hiljemalt 6. novembrist 2017. Investor võib paluda Prospekti, selle kokkuvõtte ja KIID-i saatmist elektrooniliselt tema poolt antud e-posti aadressile, saates e-kirja aadressil estonia@nh-cap.com, samuti prospekti, selle kokkuvõtte ja KIID-i paberkandjal üleandmist Fondivalitseja aadressil Tornimäe 2, 10145, Tallinn, saates selle kohta e-kirja estonia@nh-cap.com.

Ülevaade pakkumise olulistest tingimustest:

Märkimisperiood, mille jooksul on võimalik Pakkumise Osakuid märkida, algab 6. novembril 2017 kell 10:00 ning lõppeb 30. novembril kell 16:00 (EET) (vastavalt 09:00 ja 15:00 CET).
Osakute märkimiseks tuleb võtta ühendust, LHV Pank AS-i, Catella Bank S.A. või Prudentus Capital Oy-ga ning registreerida osakute ostmiseks ostukorraldus vastavalt müügipartneri või korraldaja poolt ettenähtud vormis. Jaeinvestor, kes soovib esitada ostukorralduse Eestis, peaks selleks ühendust võtma oma Eesti Väärtpaberite Keskregistris avatud väärtpaberikonto halduriga.
Pakkumise hind Pakkumise Osaku kohta (Pakkumise Hind) on võrdne Fondi osakute puhasväärtusega seisuga 31. oktoober 2017. Pakkumise hind avaldatakse börsiteate ja Fondi ülaltoodud veebilehe vahendusel hiljemalt 15. novembril 2017. Pakkumise hind pakkumise Osaku kohta ei ületa 1,35 eurot. Märkida saab täisarvu osakuid ning iga ostukorralduse miinimumarv on 1,000 osakut.
Fondil on üks klass osakuid ja Pakkumise Osakud kuuluvad samasse klassi.
Investor, kes soovib märkida Pakkumise Osakuid, mis võetakse esmalt kauplemisele Nasdaq Tallinna börsil, peavad omama väärtpaberikontot Eesti Väärtpaberite Keskregistri juures. Investor, kes soovib märkida osakuid, mis võetakse esmalt kauplemisele Nasdaq Stockholmi börsil peavad omama väärtpaberikontot (VP-konto) või kontot kontohalduri juures (värdepappersdepå) Rootsi panga või investeerimisühingu juures (üksnes Euroclear Sweden AB poolt hoitavate osakutega saab kaubelda Nasdaq Stockholmi börsil).

Käesolev teade ei ole prospekt. Täpsema ülevaate saamiseks Fondist ja pakkumise tingimustest palume tutvuda Prospektiga.

Olulised kuupäevad

6. novembril 2017 algab märkimisperiood;
30. novembril 2017 märkimisperiood lõpeb;
hiljemalt 1. detsembril 2017 otsustab Fondivalitseja Pakkumise Osakute jaotamise;
eeldatavalt 7. detsembril 2017 kantakse osakud investorite või nende nimel tegutseva isiku väärtpaberikontodele iga investori poolt märgitud osakute ostuhinna makse vastu;
eeldatavalt 7. detsembril 2017 või sellele lähedasel kuupäeval noteeritakse Pakkumise Osakud Nasdaq Tallinna börsil;
eeldatavalt 12. detsembril 2017 või sellele lähedasel kuupäeval on Pakkumise Osakute esimene kauplemispäev Nasdaq Stockholmi börsil.

Käesolevas teates sisalduv informatsioon ei ole mõeldud avaldamiseks, jagamiseks või edastamiseks, osaliselt või tervikuna, otseselt või kaudselt, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Hongkongis, Jaapanis, Uus-Meremaal, Singapuris, Lõuna-Aafrikas või muudes riikides või asjaoludel millisel juhul avaldamine, jagamine või edastamine oleks ebaseaduslik.

Teatega ei pakuta ega kutsuta väärtpabereid omandama müüma või omandama. Pakkumise Osakuid kutsutakse omandama ainult prospekti vahendusel ja see on suunatud ainult isikutele, kellele prospekt on adresseeritud. Prospektis sisalduvad muuhulgas ka riskifaktorid ja Fondi finantsinformatsioon ning muu informatsioon. Seega peaksid investorid Fondi osakuid märkima tuginedes prospektis sisalduvale infole ja mitte üksnes käesolevale teatele tuginedes. Pakkumist ei toimu jurisdiktsioonides, kus selline pakkumine või omandama kutsumine oleks enne prospekti registreerimist, ilma seaduses sisalduva erandita või kvalifikatsioonita ebaseaduslik.

Käesolev teade ei ole väärtpaberite pakkumine Ameerika Ühendriikides. Väärtpabereid ei ole registreeritud ning neid ei registreerita vastavalt Ameerika Ühendriikide 1933. aasta väärtpaberite seadusele (sh hilisemad muudatused; „Väärtpaberiseadus“) või muude Ameerika Ühendriikide osariikide õigusaktide alusel ja väärtpabereid ei või pakkuda ega müüa, otseselt või kaudselt, Ameerika Ühendriikides või Ameerika Ühendriikide isikutele või nende kasuks või arvel, välja arvatud vastavalt vastavale erandi kohaldumisel või tehingu käigus, millele ei kohaldu Väärtpaberiseaduse registreerimisnõuded.

Käesolev teade ei ole väärtpaberite avalikkusele pakkumine Ühendkuningriigis. Väärtpaberite pakkumiseks ei registreerita Ühendkuningriigis prospekti. Seetõttu on käesolev teade suunatud üksnes (i) isikutele, kes asuvad väljaspool Ühendkuningriiki, (ii) isikutele, kes omavad professionaalselt kogemust investeerimistegevuses 2000.a finantsteenuste ja turgude seaduse (finantsturundamine) korraldus 2005 („Korraldus“) artikli 19(5) tähenduses; (iii) high net worth isikutele Korralduse artikkel 49(2) tähenduses; (iv) muudele isikutele, kellele võib käesoleva teate kooskõlas õigusaktidega edastada õigusega (kõik need isikud koos nimetatud kui „õigustatud isikud“). Lisaks, käesolev teade on igal juhul suunatud üksnes neile, kes on „kutselised investorid“ prospektidirektiivi (2003/71/EC, sh hilisemad muudatused) tähenduses. Üksnes õigustatud isikutele võimaldatakse ligipääsu ja võimaldatakse tegeleda investeerimistegevusega, millega käesolev teade seondub. Isikud, kes ei ole õigustatud isikud, ei tohi käesolevale teatele või selle sisule tugineda.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Käsiraamat “Kinnisvaramaakleri ABC” annab põhjaliku ülevaate maakleri tööst

01.11.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ annab põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst maakleriametis alustamisest, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ ütleb käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Hindpere.

Käsiraamat keskendub praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele, kel on huvi maakleriameti vastu. Vaid täiuslik teadmine töö terviklikust protsessist annab võimaluse osutada kvaliteetset teenust.

Samuti pakub käsiraamat mõtlemisainet juba tegutsevatele maakleritele, kuidas senine töö efektiivsemaks muuta.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Lisad

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaramaakleri-abc-sisukord.pdf
Käsiraamatu soetamise võimalus: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Soovid saada värskeid kinnisvarauudiseid meilile?

01.11.2017 Tõnu Toompark

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinnas elab 448 052 inimest

01.11.2017 Tallinn.ee

Rahvastikuregistri andmeil elas 1. novembri seisuga pealinnas 448 052 inimest, oktoobris kasvas Tallinna elanike arv 638 inimese võrra.

Kümne kuuga kasvas pealinna elanike arv 4429 inimese võrra – uue aasta esimesel päeval elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 443 623 inimest.

Möödunud aasta jooksul kasvas Tallinna elanike arv 4106 inimese võrra – seega suurenes pealinna elanikkond tänavu kümne kuuga enam kui kogu möödunud aasta jooksul.

2013. aasta jooksul kasvas tallinlaste arv aga rekordiliselt lausa 10 069 inimese võrra.

2012. aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 31 908 inimese ehk ligi 7,7% võrra – seisuga 1. jaanuar 2012 elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 416 144 inimest.

Baltic Horizon Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 1,3 miljonit eurot

01.11.2017 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon fondi (Fond) fondivalitseja võttis vastu otsuse teha osakuomanikele rahaline väljamakse ligikaudu 1,5% ulatuses Fondi 2017.a. kolmanda kvartali kaalutud keskmise puhasväärtuse kohta. Väljamakse suurus kokku on ligikaudu 1,3 miljonit eurot, mis ühe osaku kohta on 0,020 eurot. Väljamakse suurust mõjutas positiivselt võrreldes 2017.a teise kvartaliga eelkõige Fondi jaoks paranenud finantseerimistingimused.

Väljamaksed Fondi arvelt tehakse 17. novembril 2017. Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on registrisse kantud kui osakuomanikud 15. novembril 2017.a. kell 23:59 seisuga (Fikseerimiskuupäev).

KV.EE: Harjumaa maade müügipakkumiste hinnad liiguvad erisuunaliselt

01.11.2017 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE vahendusel pakuti oktoobri kuus Harjumaal müügiks 1597 maatükki. Maade müügipakkumiste keskmine hind oli 50 €/m². Aastataguse oktoobriga võrreldes on maade müügikuulutuste arv vähenenud 30% ja hinnad 8% võrra.

Maade müügipakkumiste hinnad on liikunud üsna suurte sammudega. Näiteks ühes suurema müügipakkumiste arvuga omavalitsuses Tallinnas on maade müügipakkumiste keskmine hind vähenenud eelmise aasta oktoobriga võrreldes 15%. 2016. a sügisel küsiti portaalis KV.EE Tallinna maamüügi kuulutuses ruutmeetri eest 159 eurot, tänavu ainult 136 eurot.

Vastupidiselt Tallinnale on Tallinna naabervaldades maade müügipakkumiste keskmine hind pigem kasvanud. Nii on Viimsi maakuulutuste hinnad kerkinud aastaga 10%, Sauel 8%, Saue vallas 27%, Maardus 23%, Harku vallas 13%. Hinnalangus puudutab pigem Tallinnast kaugemaid omavalitsusi.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maa müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Maa müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	10/2016	10/2017	Muutus, %	10/2016	10/2017	Muutus, %
Anija vald		15	NA		2	NA
Harku vald	347	241	-31%	24	27	13%
Jõelähtme vald	155	97	-37%	16	24	47%
Keila	17	10	-41%	34	47	38%
Keila vald	180	132	-27%	15	12	-18%
Kernu vald	35	17	-51%	7	8	14%
Kiili vald	51	11	-78%	12	1	-92%
Kose vald	47		NA	14	18	27%
Kuusalu vald	69	51	-26%	9	8	-9%
Maardu	50	40	-20%	30	37	23%
Padise vald	16	23	44%	5	4	-20%
Paldiski	49	43	-12%	16	9	-44%
Raasiku vald	57		NA	7	3	-57%
Rae vald	242	136	-44%	119	39	-68%
Saku vald	148	74	-50%	21	25	21%
Saue	10	14	40%	38	41	8%
Saue vald	214	186	-13%	26	33	27%
Tallinn	361	329	-9%	159	136	-15%
Vasalemma vald		11	NA		7	NA
Viimsi vald	229	167	-27%	53	59	10%

Eesti	3 593	2 618	-27%	41	39	-5%
Harjumaa	2 277	1 597	-30%	54	50	-8%
Narva	12	12	0%	39	31	-21%
Pärnu	23	42	83%	64	58	-9%
Tallinn	361	329	-9%	159	136	-15%
Tartu	35	68	94%	26	41	55%