SEB survey: Residents of Harju and Lääne-Viru counties are moderately satisfied with their economic situation

28.10.2016

SEB PankIn Estonia, financial satisfaction and economic security is the strongest among Central and Southern Estonians; however, residents of Harju and Lääne-Viru counties are also moderately satisfied with their economic situation, the SEB Baltic Household Outlook reveals.

Seventy-three and 71 per cent of the residents of Tallinn and Lääne-Viru County, respectively, are moderately satisfied with their financial situation. Over the past 12 months, incomes have slightly increased for 38 per cent of the population of Harju County, with 26% expecting a wage increase in the year ahead. The corresponding indicators in Lääne-Viru County are 30 and 29 per cent – higher than in Tallinn.

Compared to the Latvian and Lithuanian averages, economic security among the residents of the capital and Lääne-Viru County is significantly better. Nevertheless, just a fraction of Lääne-Viru County and Tallinn residents have a sufficient cash buffer that would cover essential expenditures should their regular income be interrupted. As many as 65 per cent of the residents of Tallinn have no savings at all, or have saved less than the total of the unavoidable costs for a period of three months. The figure for Lääne-Viru County is slightly lower – 58 per cent. However, 35 and 42 per cent of the residents of the capital and Lääne-Viru County, respectively, claim to have sufficient financial reserves.

While 85 per cent of the residents of Tallinn can afford all of the basic essentials, in Lääne-Viru County the same indicator is 70 per cent. Compared to other regions in Estonia, there are more people in Lääne-Viru County who cannot afford the basic essentials. About a third of the population of Lääne-Viru County do not have finances to buy basic items such as food and clothes.

There are a significant number of people in both Lääne-Viru County and Tallinn with an excessively high debt burden – 10 and 12 per cent of the population, respectively.

Rikkaks üüriäris: Kas väljaüürimiseks sobib paremini suurema või väiksema tubade arvuga korter?

28.10.2016

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Väikeste ja väiksema tubade arvuga korterite likviidsus on üüriturul enamasti kõrgem. See tähendab, et väiksemaid kortereid on tavapäraselt võimalik kiiremini üürile anda. Kiirem üürileandmine annab võimaluse väiksemaks vakantsuseperioodiks, mil korteri kulud peab tasuma omanik.

Samas on väikekorterite üürnik sageli tudeng, kes soovib pikemaajalise lepingu asemel tihtipeale hoopis eluaset ainult õpinguperioodiks. See tähendab, et üürileandja peab üürniku otsimisega iga-aastaselt tegelema, mis tähendab täiendavaid kulusid.

Suure korteri puhul on likviidsus madalam, st seda on kõrgema hinna tõttu raskem üürile anda. Likviidsust vähendab kõrgem hind, mida suudab väiksem seltskond üürnike maksta. Seega peab üürileandja suure korteri puhul arvestama pikema väljaüürimiseks kuluva perioodiga.

Samuti tuleb likviidsus mängu üüriärist väljumisel – väikseid kortereid on reeglina märksa lihtsam müüa, kui see vajadus peaks tekkima

Väikse korteri kõrgem üürihind ei tähenda automaatselt kõrgemat tootlust. Seda põhjuselt, et väikese korteri ostuhind ruutmeetri kohta on samuti enamasti kõrgem.

Suure korteri puhul tasub mõelda, kas korter on võimalik tubahaaval välja üürida. Tõenäoliselt tähendab see üürileandja jaoks täiendavat toimetamist üürilepingute haldamisel, kuid see peaks tasutud saama läbi suurema tootluse.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Исследование SEB: Удовлетворение своим финансовым положением жителей Северной Эстонии умеренно, экономическая защищенность населения на хорошем уровне

28.10.2016

SEB PankПо результатам проведенного в 2016 году среди стран Прибалтики исследования, уровень финансового удовлетворения населения и его экономическая защищенность сильно отличаются по регионам Эстонии. И, несмотря на то, что наилучшие показатели исследования присвоили себе Центральная и Южная Эстония, показатели региона Харьюмаа и Ляанэ-Вирумаа так же достаточно высоки.

Своим финансовым положением умеренно довольны 71% жителей Ляанэ-Вирумаа и чуть выше оказалась оценка жителей Харьюмаа – 73%. 38% процентов жителей Харьюмаа испытали за последние 12 месяцев рост своего дохода и 26% ожидают роста дохода в будущем. Соответствующие показатели в Ляанэ-Вирумаа составили 30% и 29%.

Если говорить о параметрах экономический защищенности, то у 65% жителей Харьюмаа отсутствуют денежные сбережения или их размер меньше чем объем необходимых затрат на 3 месяца при условии отсутствия регулярного дохода. В Ляанэ – Вирумаа этот процент составил 58%. Достаточный уровень сбережений показало 42% опрошенных Харьюмаа и 35% опрошенных Ляанэ-Вирумаа.

Противоположной является картина с уровнем необходимого дохода: все необходимые для жизни затраты (еда и одежда) может себе позволить 85% жителей Харьюмаа и всего 70% жителей Ляанэ-Вирумаа. Слишком большое кредитное бремя испытывают в Ляанэ – Вирумаа 10% и Харьюмаа 12% населения. 

Неожиданно высоким – 30% – оказался уровень жителей Ляанэ – Вирумаа которые не могут позволить себе сделать все необходимые затраты на еду и одежду. Этот процента оказался самым высоким по всей Эстонии и следующим показателем за ним стал Ида-Вирумаа с 22%.

В то же время, все показатели как Харьюмаа, так и в Ляанэ – Вирумаа  являются лучшими чем средние показатели наших южных соседей – Латвии и Литвы.

Õpetajate Kodule pannakse nurgakivi

27.10.2016

TallinnEsmaspäeval, 31. oktoobril kell 12 paigaldavad abilinnapead Eha Võrk ja Mihhail Kõlvart nurgakivi Uuslinna tn 3a kinnistule rajatavale Õpetajate Kodule.

„Uuslinna tn 3a kinnistule rajatavasse majja on planeeritud kokku 75 korterit, neist 40 ühetoalised ja 35 kahetoalist,“ ütles Võrk. „Korterid antakse üürile linna koolides ja lasteaedades töötavatele õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele. Uuslinna tänav on logistiliselt väga heas asukohas ning sobib seega ka teistes linnaosades töötavatele haridustöötajatele.”

Võrk lisas, et Õpetajate Kodu saab olema parima võimaliku energiatõhususe ja taastuvenergia tehnoloogilise lahendusega, mis tähendab, et eesmärgiks on võimalikult madalad ülalpidamiskulu. Maja soklikorrusele ehitatakse lisaks panipaikadele ka ruumid lapsevankrite ja jalgrataste hoidmiseks ning mänguruum lastele.

Ehitustöid teostab Ramm Ehituse OÜ ja Mitt & Perlebach OÜ ja omanikujärelevalve teenust osutab Keskkonnaprojekt OÜ. Õpetajate Kodu kortermaja projekteeris AS Sweco Projekt ning lisaks olid kaasatud TTÜ ehitusteaduskonna spetsialistid.

Projekti kogumaksumus on 5,4 miljonit eurot. Ehitustöödega lõpetatakse 2017. aasta augustis, sisustatud korterelamu on valmis esimesi elanikke vastu võtma alates 2017. aasta oktoobrist.

„Tallinn toetab kooli- ja lasteaiaõpetajatele üürimaja ehitamisega linna jaoks vajalikke haridustöötajaid eluasemeprobleemide lahendamisel,“ rõhutas Võrk. „Meenutagem, et samaoodi oleme me Mustamäele munitsipaalelamu rajamisega leevendanud arstide ja õdede eluasememuret.“

Tallinna linnal on eluasemeprobleemide lahendamiseks kokku 53 tervikmaja (kokku 4408 korterit), neist kokku 34 tervikmaja (2514 korterit) kuulub linnale ning koostöös erasektoriga on kasutusse võetud 10 tervikmaja Meelikul (680 korterit) ja 9 tervikmaja Raadikul (1214 korterit). Lisaks on Tallinna linn rajanud kuus sotsiaalmajutusüksust, kus on 510 voodikohta.

Tartu korterituru aktiivsus kandub üle lähivaldadesse

27.10.2016

Arco VaraTartu korterite hinnad on alates 2009. aastast pidevalt kasvanud, kuid mullu toimus stabiliseerumine – hinnakasv on suures osas peatunud, tehinguaktiivsus seevastu püsib endiselt kõrge, vahendab Arco Vara Tartu korterituru ülevaade.

Tänavu kolmandas kvartalis teostati Tartu linnas 7,4 protsenti rohkem tehinguid kui teises kvartalis, kuid 9,5 protsenti vähem tehinguid kui möödunud aasta samal perioodil. Tartu linnaga piirnevates valdades teostati aga teise ja kolmanda kvartali võrdluses 20 protsenti rohkem tehinguid ning mulluse aasta sama perioodi võrdluses lausa 31% rohkem tehinguid. Hüppeline tehinguaktiivsuse kasv on peamiselt tingitud Tartu vallas paiknevatest uusarendustest.

Tartu kinnisvaraturul on kolmanda kvartali aktiivseimaks perioodiks läbi aastate olnud valdavalt september, kuid käesoleva aastal jäi aktiivseimaks kuuks juuli. Tulenevalt kooliaasta algusest aktiviseerub Tartu linna korteriturg tavapärasest mõnevõrra varem, seda eriti järelturu korterite ning üürituru lõikes.

Septembris teostati Tartus 20% vähem tehinguid kui käesoleva aasta augustis ning 12% vähem tehinguid kui möödunud aasta samas kuus. Tartu lähivaldades tehti septembris võrreldes augustiga 14% vähem tehinguid ning võrreldes 2015. aasta sama kuuga 30% rohkem tehinguid.

Hinnakasv pidurdub

Tartu linnas kujunes kõigi korteriomanditega teostatud ostu-müügitehingute raames 2016. aasta III kvartalis mediaanhinnaks 1 223 EUR/m² ning aritmeetriliseks keskmiseks 1 267 EUR/m². Septembri lõpuks kujunes aritmeetiliseks keskmiseks 1 194 EUR/m² ning mediaanhinnaks 1 150 EUR/m², mis võrrelduna augustiga langesid vastavalt 8,6% ning 9,9%. 2015. aasta septembriga võrrelduna langes Tartus aritmeetiline keskmine 8,2% ning mediaanhind 7,7%.

Erinevalt Tallinnast ei teostata Tartus tehingute koguarvust lähtuvalt kuigi palju tehinguid hinnaklassilt kallimate uusarendustega, mistõttu pinnaühikult kallimate korterite mõju keskmistele hindadele on võrdlemisi tühine.

Tartu linna lähivaldade hinnadünaamika on suures osas maakonnakeskusega kattuv, kulgedes Tartu linna kinnisvaraturuga pidevas ühises tempos. Lähivaldades kujunes kolmanda kvartali lõikes aritmeetiliseks keskmiseks 1 004 EUR/m², kusjuures hinnatase langes võrreldes eelneva kvartaliga 5,5 protsenti.

Mediaanhinnaks kujunes III kvartalis 1 173 EUR/m², mis oli võrrelduna möödunud kvartaliga langenud 2,3%. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga langes aritmeetiline keskmine 8,7% ning mediaanhind 2,5%.

Tartu linna lähivaldade puhul moodustavad olulise mahu tehtavatest tehingutest linnalähedased uusarendused, mistõttu nii igakuised kui kvartaalsed hinnatasemete ulatuslikumad muutused piirkondade siseselt on tavapärased.

Linnalähedasi piirkondi iseloomustab perspektiivis pidev elanikkonna kasv ning ehitustegevuse tagasihoidlik kuid stabiilne aktiivsus, mis on kõrgeimad just Ülenurme, Tartu ning Luunja vallas.

Lähivaldades kujunes kaalutud keskmiseks pinnaühikuhinnaks 1 062 EUR/m², mis võrrelduna augustiga kasvas 6,9%. Möödunud aasta septembriga võrrelduna on lähivaldade kaalutud keskmine pinnaühikuhind kasvanud 14%.

Põhja-Tallinna tööstusalad on tõelised arenduspärlid

27.10.2016

Arco VaraAjaloolised Põhja-Tallinna tööstusalad muutuvad hinnatud kaubandus- ja vabaajakeskusteks, tuues piirkonda uue elukvaliteedi, kirjutab Arco Vara äripindade maakler Reimo Simsalu.

Endiste tööstuspiirkondade kasutusotstarbe muutumine toimub mitmel põhjusel. Olulist rolli mängib selles logistika, sest suurte veokitega pole kesklinnas mõistlik ega ka võimalik liigelda. Teisalt on vanad tootmishooned sageli lootusetult amortiseerunud ja otstarbekam on ehitada uued pinnad. Seetõttu kolivad tootmisettevõtted kesklinnast pigem Tallinna ringtee äärde, metalliettevõtted aga koonduvad Peterburi- ja Vana-Narva maantee kanti, kus tootmispindade rajamise või üürimise põhjuseks on tihti tööjõu lähedus.

Vanad tööstusalad muudetakse kaubandus- ja vabaajakeskusteks ning korteriarendusteks loomulikult ka linnakodanike elustiilist ja eluasemenõudlusest tingituna, kuna linnapilt on aastatega oluliselt muutunud. Tallinn laieneb kogu aeg ja kunagised äärelinnad on nüüdseks saanud kesksema tähenduse. Tasub meenutada, et näiteks Nõmme, mis kunagi oli suvilarajoon väljaspool Tallinna, on täna pealinna lahutamatu osa.

Vanade tehaste uus nägu

Fakti, et endiste tööstusalade tuunimisel on jumet, kinnitavad mitmed teostunud ja oma järge ootavad projektid. Põhja-Tallinnas asuva Telliskivi loomelinnaku edulugu tuntakse nii Eestis kui ka kaugemal.1870. aastatel ehitatud Balti raudtee taristu teenindusettevõte, tuntud ka Kalinini tehasena, on kiiresti muutunud nõutud vaba aja veetmise paigaks nii kohalike kui turistide hulgas.

Peatselt avatav Arsenali keskus on hea näide sellest, kuidas kunagine Eesti oma relvatehas Tallinna Arsenal ärkab taas uuele elule. Ka Noblessneri laevatehas, kus sada aastat tagasi valmistati allveelaevu, on kujunemas vabaaja veetmise keskuseks. Alale on planeeritud veel mitmed kortermajad, lisaks ruume erinevatele nišiäridele juba tegutseva Loomemaja kõrval.

Piirkonda jääb veel Balti manufaktuuri tehas, mille ehitamist alustati 1898. aastal kohalike saksa töösturite eestvõttel, et rahuldada avanenud Venemaa turu tekstiili nõudmisi. Tehase alale on juba detailplaneering kehtestatud ja oodata on mahukat arendust. Mullu 150 juubelit pidanud Franz Krulli nimelise masinatehase territooriumi kasutamisega on ka omanikul suured plaanid.

Põhja-Tallinna tööstusalade uuenemine on põnev protsess ja väga tahaks loota, et selle käigus osatakse säilitada ka elemente põnevatest ajaloolistest tehasehoonetest ning tootmisvahenditest – on ju see piirkond andnud pika aja jooksul tuhandetele linnakodanikele tööd ja leiba.

Tartu soovib hoogustada elamuehitust

27.10.2016

TartuLinnavalitsus küsib volikogult nõusolekut mitme Tartu linna omandis oleva kinnistu müügiks.

„Tahame müüki panna need krundid, millel linn ise ehitustegevust ei kavanda ja mis aitavad meil elamuehitust hoogustada,“ ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Linn soovib võõrandada mitmed elamumaa sihtotstarbega kinnistud – u 800 ruutmeetri suurused krundid Mäe tn 11 ja Mäe tn 13 ning 1460 m² suuruse kinnistu Fortuuna tn 19. Müüki lähevad ka linnale kuuluvad kinnistud Ujula tänaval. Ujula tn 104, 106, 108, 110, 112, 114 ja 116 kinnistud krunditakse detailplaneeringu alusel ümber viieks elamukrundiks.

Samuti on linnal kavas võõrandada A. H. Tammsaare tn 6a ja Veski tn 11a kinnistud. Need, praegu transpordimaana katastris olevad krundid, muudetakse samuti elamumaa sihtotstarbega kruntideks, kuna asuvad üldplaneeringus elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alal.

Kui volikogu annab kinnistute võõrandamiseks nõusoleku, müüakse need enampakkumise korras.

SEB uuring: Eesti inimeste majanduslik kindlustunne ja finantsrahulolu on Balti riikide tugevaim

27.10.2016

SEB PankOma finantsseisundiga on mõõdukalt rahul 73 protsenti Eesti elanikest, samal ajal kui Lätis ja Leedus on see näitaja palju madalam, vastavalt 59 ja 62 protsenti.

Kui Lätis on oma majandusliku olukorraga kõige rahuolevamad Riia lähedal elavad inimesed, siis Tallinna ja Vilniuse elanikud on oma hinnangutes tagasihoidlikumad. Eestis on finantsrahulolu kõrgeim Lõuna-Eestis ja Kesk-Eestis, kus see ulatub vastavalt 80 ja 79 protsendini. Seevastu Ida-Virumaa elanike hinnang oma finantsolukorrale on üks Balti riikide madalamatest – sellega on rahul kõigest 57 protsenti sealsetest elanikest.

Enamus eestlastest on majanduslikult kindlustatud

Eesti elanike majanduslik kindlustunne on samuti Balti riikide tugevaim – 81 protsenti eestlastest on majanduslikult kindlustatud, Lätis ja Leedus aga vastavalt 70 ja 66 protsenti elanikest. Kõigis kolmes riigis saab vähemalt 45 protsenti elanikkonnast osta endale kõik vajaliku ja samuti veidi säästa. Kui Eestis ei saa endale lubada kõiki esmavajalikke oste vaid 2,5 protsenti elanikest, siis Lätis on see näitaja 6 ja Leedus 7 protsenti. Oma tarbimist ei pea finantskaalutlustel piirama 5 protsenti eestlastest, Lätis väidab sama vaid 1,5 ja Leedus 2 protsenti elanikkonnast.

Võrreldes lõunanaabritega on Eestis suurem nende elanike osakaal, kes on kogenud sissetulekute kasvu . Viimase 12 kuu jooksul on isikliku sissetuleku mõningat kasvu kogenud 37 protsenti eestlastest ning 18 protsenti lätlastest ja 22 protsenti leedulastest. Sissetulekute suurust arvesse võttes on kolme Balti riigi elanike võlakoormus sarnane.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor kommenteerib uuringut nii: „Kui Eesti elanike suurem majanduslik kindlustunne oli mõnes mõttes oodatav, siis üllatusi pakkus kindlasti Tallinnast kaugemal asuvate regioonide elanike positiivne hoiak. See näitab, et sissetuleku suuruse kõrval mõjutab inimeste tunnetusliku finantskindlust ka kohustuste hulk ja üldine elukallidus“.

Majanduslik kindlustunne ja rahulolu finantsolukorraga on suurim kõrghariduse ja suurema sissetulekuga spetsialistide ning juhtide seas. Kõigis kolmes riigis on rahulolematud pigem madalama haridustaseme ja väiksema sissetulekuga palgatöötajad.

SEB survey: Estonians have the strongest economic security and financial satisfaction among the Baltic states

27.10.2016

SEB PankEstonian residents have more confidence in the economy and are more satisfied with their financial situation than their Latvian and Lithuanian counterparts, the SEB Baltic Household Outlook reveals.

Seventy-three per cent of the Estonian population are moderately satisfied with their financial situations while in Latvia and Lithuania, the percentage is much lower at 59 and 62 per cent, respectively. In Latvia, those residing near Riga are the most satisfied with their economic situation; however, the residents of Tallinn and Vilnius are much more constrained in their assessments.

The highest financial satisfaction levels in Estonia are in the Southern and Central regions with 80 and 79 per cent, respectively. In contrast, the resident population of Ida-Viru County were among those giving the lowest assessment to their financial situation in the Baltic states – just 57 per cent are satisfied.

Most Estonians are doing well financially

Likewise, among the Baltic states Estonians have the most confidence in the economy – 81 per cent are doing well financially, whereas the same indicator for Latvia and Lithuania is 70 and 66 per cent, respectively. In all three countries, at least 45 per cent of the population can buy everything they need and also put some money aside. While in Estonia just 2.5 per cent per cent of population cannot buy necessities, the same figure for Latvia and Lithuania is 6 and 7 per cent, respectively. Five per cent of Estonians see no need to rein in their consumption due to financial considerations; however, in Latvia and Lithuania the same is claimed by just 1.5 and 2 per cent of the respondents, respectively.

Compared to its southern neighbours, there are more people in Estonia that have experienced income growth. Over the past 12 months, 37 per cent of Estonians, 18 per cent of Latvians and 22 per cent of Lithuanians have experienced a slight increase in their income. Given the amount of income, the debt burden is similar among the three Baltic populations.

SEB Economic Analyst Mihkel Nestor comments on the survey as follows: “While the higher economic security of Estonians was somewhat predictable, what surprised us was the positive stance of people from regions farther away from Tallinn. It shows that other factors besides income affect people’s perceived financial security, such as the amount of financial obligations and the general cost of living”.

Economic security and satisfaction with the financial situation are greater among specialists and managerial staff with a higher education who are earning a higher income. In all three countries, salaried workers with a lower level of education and income tend to be more dissatisfied.

Rotermanni kvartalisse kerkib esinduslik spa-kompleksiga elamu

26.10.2016

Uus MaaUus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös AS-ga Landeste korterite müüki Tallinnas, Rotermanni kvartalisse, aadressil Roseni 9 kerkivas stiilses multifunktsionaalses hoones, mis on ühtlasi ka viimane kortermaja selles ajaloolises kvartalis.

“Alustasime sel nädalal eelmüüki. Näeme sihtgrupina edukat inimest, kes hindab linnasüdame mugavust ja melu,” ütles korterite müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Annika Orusalu. “Maja tugevateks märksõnadeks on kindlasti nii asukoht, sest kõik populaarsed meelelahutuskeskused ja ka ärihooned on paari sammu kaugusel kui ka arhitektuur, mis on esinduslik ja sulandub Rotermanni kvartali teiste hoonetega suurepäraselt kokku. Lisaväärtust annab kindlasti ka maja teises pooles asuv spaa.“

Orusalu lisas, et Roseni 9 hoone on viimane Rotermanni kvartalisse arendatav elamu, mis asub sisekvartalis, eemal liiklusmürast. Kortermaja lääne-küljest avanevad vaated Toompeale ning Idast Rotermanni väljakule.

Hoonesse kavandatakse 44 ühe- kuni neljatoalist korterit, mille üldpinnad on vahemikus 40,3 – 88,7 m2. Kõikidel korteritel on rõdu. Eestis uue lisaväärtusena saavad kõik majaelanikud soodustingimustel kasutada hoonesse rajatava spaa- ja saunakompleksi teenuseid.

Rajatav hoone koosneb 7‐ ja 8‐korruselisest mahust, kuhu tulevad hotell, korterelamu, toitlustus- ja teeninduspinnad. Keldrikorrusele kavandatakse 70‐kohaline garaaž, tehnilised ruumid ja panipaigad. Elamu energiaklassiks on B.

Maja arhitekt on Martin Aunin, kes on välisilmes rõhutanud esinduslikkust. Kasutatud on klaasi, dekoratiivse puhasvalupinnaga punast betooni ning klinkerplaat‐ ja tellisplaat‐sandwichpaneele. Niisugune materjalivalik väärtustab piirkonna miljööd ja värvilahendus harmoneerub kõrvalhoonetega. Hoonestuse maht on selge ja hästi proportsioneeritud, rahustamaks kvartali sisemist juhuslikkust.

Hoonete ehitus on juba alanud ning tööde valmimistähtaeg on 2017. aasta lõpp. Ehituse peatöövõtja on Maru Ehitus.

Kinnisvara turuülevaade: trendid sügisel 2016

26.10.2016

Adaur Grupp OÜ: turuulevaade - Tõnu ToomparkValminud on Adaur Grupp OÜ uus elamispindade turu ülevaade, mis võtab kokku selle sektori värskemad trendid.

Vaatluse all on olulised elamispindade turgu mõjutavad tegurid. Ülevaade sisaldab endas prognoose, mis toimub elamispindade sektoris lähema poole-pooleteise aasta jooksul.

Jätkuvalt on elamispindade arendamine oluline turu mõjutaja. Adaur Grupp OÜ koondab kokku unikaalset infot elamispindade uusarenduse statistika kohta. Seetõttu saame läbi ülevaate anda väga hea pildi selleski turu niššis toimuvast.

Käin turuülevaadet ettevõtetes esitlemas, ülevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi. Kui Teil on huvi turuülevaate tellimise vastu, kontakteeruge: Tõnu Toompark, +372 525 9703 /tonu@adaur.ee.

Alternatiivina pakun huvilistele võimalust osaleda Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril (https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/), mis toimub 15/11/2016.

Seminaril vaatame 4 akadeemilise tunni kestel analoogselt elamispindade turu hetkeseisu ja tulevikuarenguid.

Seminarile Kinnisvaraturu ülevaade registreerumiseks palun kontakteeruge: Margot Toompark, +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee.

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

“Kinnisvaramaakleri ABC” käsiraamat – praktilised nõuanded maaklerile

26.10.2016

Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerileKäsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ annab põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst maakleriametis alustamisest, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ ütleb käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Hindpere.

Käsiraamat keskendub praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele, kel on huvi maakleriameti vastu. Vaid täiuslik teadmine töö terviklikust protsessist annab võimaluse osutada kvaliteetset teenust.

Samuti pakub käsiraamat mõtlemisainet juba tegutsevatele maakleritele, kuidas senine töö efektiivsemaks muuta.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, omavalitsuste töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Samuti on Kinnisvarakool kirjastanud mitmeid käsiraamatuid.

Lisad

KV.EE: Kas korterite üüripakkumine tõesti väheneb?

26.10.2016

Kinnisvaraportaal KV.EESeptembris, mis peaks olema üüriturul kõrghooaeg otsiti portaalis KV.EE päeva keskmisena portaalis üürniku 667 üürikorterile. Aastataguse ajaga võrreldes jäi üürikorterite pakkumine 16% väiksemaks.

Korterite üüripakkumine on märgatavalt vähenenud kõikides Tallinna linnaosades, mis võiks justkui viidata defitsiidi tekkimisele üüriturul. Siiski on pakkumisi piisavalt ja surve üürihindadele on jätkuv. Üüripakkujad otsivad üürnike leidmiseks alternatiivseid kanaleid ja nii jääb portaalides pakkumisi vähemaks.

Suurim on üürikuulutuste arvu vähenemine olnud Kristiine ja Pirita linnaosades, kus üüripakkumisi jäi aastatagusega võrreldes vastavalt 27 ja 26% vähemaks. Nii pakuti portaalis KV.EE septembris Kristiine üürile ainult 36 ja Pirital 17 korterit. Kesklinnas kui üürituru suurima piirkonnas pakuti septembris üürile 302 korterit ehk aastatagusest 17% vähem.

Tunnetuslikult on küll raske väita, et üüripakkumiste vähenemine oleks septembris üüriturul konkurentsi hõredamaks muutnud. Pigem on pakkumisi palju, mõnedes sektorites – eelkõige 1- ja 2-toaliste korterite sektori võib täheldada isegi ülepakkumist.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

  Korterite üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk
  09/2015 09/2016 Muutus, %
Haabersti 37 36 -3%
Kesklinn 364 302 -17%
Kristiine 49 36 -27%
Lasnamäe 78 65 -17%
Mustamäe 61 48 -21%
Nõmme 25 21 -16%
Pirita 23 17 -26%
P-Tallinn 79 81 3%
Vanalinn 68 60 -12%
       
Tallinn 793 667 -16%
       
Narva 34 34 0%
Pärnu 73 66 -10%
Tartu 452 343 -24%

 Tallinna korterite üüripakkumiste keskmine arv

Nordecon ja Maanteeamet sõlmisid lepingu esimeste 2+1 möödasõitude ehituseks Tallinn-Pärnu-Ikla maanteele

26.10.2016

NordeconAS Nordecon ja Maanteeamet sõlmisid lepingu Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Ääsmäe-Kohatu lõigule 2+1 möödasõitude ehituseks. Tegemist on ühena esimestest teelõikudest Eestis, mis rajatakse 2+1 põhimõttel möödasõitudega. Tööde maksumus on 11,2 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks.

„Kuigi sõiduohutuse seisukohalt on kõige turvalisem möödasõitu üldse mitte teha, on siiski paratamatu, et möödasõite tuleb ette. Eestis on palju räägitud, et meil ei ole võimalik ega mõistlik ehitada kõik suured maanteed 4realiseks. Optimaalne on rajada olulisematel teedel vähemalt 2+1 möödasõidud, mis tagavad parema sõidumugavuse ning kindlasti tõstavad ka ohutust,“ sõnas ASi Nordecon juhatuse liige Avo Ambur. „Nordecon ehitab Maanteeameti tellimusel Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel 9 kilomeetri pikkuse lõigu ümber nii, et sellel hakkab olema 6 vaheldumisi paiknevat möödasõidulõiku pikkusega 900–1527 meetrit.“

Ligikaudu 9 kilomeetri pikkune Ääsmäe-Kohatu lõik (Tallinn-Pärnu Ikla maanteel kilomeetritel 28–37) rekonstrueeritakse 2+1 möödasõidualadega maanteeks koos tagasipöördekohtadega. Ehitatakse välja ka kohaliku liikluse lahendused. „Lisaks maantee rekonstrueerimistöödele ehitame ökodukti, lammutame olemasoleva Kernu silla ning rajame selle asemel uue,“ lisas Avo Ambur.

Nordecon teostab muu hulgas ühe tagasipöördekoha asukohamuutuse projekteerimistööd, katendiarvutused ja ökodukti tugevusarvutused. Lepingu raames pinnatakse ka ca 70 000 m2 kõrvalmaanteid. Tööde teostamise aeg on 13 kuud ehk tööd on valmis 2017. aasta novembri lõpuks.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kuidas kujuneb korteri müügihind?

25.10.2016

Domus KinnisvaraMaaklerid puutuvad igapäevaselt kokku küsimusega, millise hinnaga kinnisvara müüa? Tõsiasi on, et müüja ja ostja soovid üldiselt ei kattu. Kuidas määrata õiglast hinda on keeruline, sest erinevates piirkondades on turusituatsioon erinev – näiteks Ida-Eestis võivad hinnad 50 km raadiuses erineda 8-10 korda.

Selle näiteks on Jõhvi ja Kohtla-Järve elamufond, kus kahe- või kolmetoalise korteri hind võib olla 4000-6000EUR. Seega on müüjatel keeruline mõista, kuidas kahetoaline korter Narvas, milles 7-8 aastat tagasi on tehtud korralik remont, ei ole väärt mitte 35 000, vaid ainult 28 000 eurot.

Hinna emotsionaalne ja ratsionaalne pool

Igal tehingul, eriti kui see on seotud elamispinna ostuga, on emotsionaalne ja ratsionaalne pool. Just emotsionaalne pool on see, mis seob meid objektiga ja muudab selle eriti kalliks, sest seal olete kogenud häid ja halbu aegu, mille eest te olete hoolitsenud ja armastanud, seda remontinud ja kaunistanud ning mida te nüüd olete sunnitud müüma. Maakler omakorda näeb selle objekti ratsionaalset poolt ning annab nõu ainult sellest seisukohast lähtuvalt, toetudes eelistele ja puudustele, samuti tegelikult toimunud tehingutele ja müügihindadele.

Müü eset mitte kodu

Üks kogenud kinnisvaramaakler, kes on töötanud aastakümneid ja pidanud sadu läbirääkimisi erinevate klientidega, andis kord hea nõuande: selleks, et määrata kindlaks tegelik hind, ei tohi müüja müüa mitte oma eluaset, mitte oma kodu, vaid korterit. Eset. Korterit kui asja. Asja, kus on seinad, põrand, lagi ja sisseehitatud köök. Asja, millel on teatud omadused, millel võivad olla puudused või eelised: põrand, trepikoja seisukord, seinte materjal, rõdu olemasolu, naabrid, kommunaalkulud, parkimiskoha olemasolu, piirkond. Müüja jaoks on oluline panna ennast ostja olukorda ja vaadata, mida ostja saab osta, kui tal on taskus või pangakontol antud väärtuses summa. See on väga tõhus analüüs: me hindame alati mitte ainult korteri seisukorda, asukohta, korrust ja üldist atraktiivsust, vaid vaatame ka nn konkureerivaid pakkumisi. Täpsemalt, mida inimene, kellele sobib ideaalselt just teie korter, teie sihtgrupp, saaks hetkel turult veel osta? Kui seate oma korteri hinnaks 55 000 eurot, siis kas seesama ostja saab sama 55 000 eest osta midagi paremat või natuke halvemat, kuid 50 000 euro eest? Ja kas hinnaerinevus kompenseerib miinused võrreldes antud korteriga?

Realistlikud ootused hinna suhtes

Alustasin artiklit sellest, et jagasin kliendid tinglikult kahte vastandlikku leeri: ostjad, kes soovivad osta korterit võimalikult madala hinnaga ja müüjad, kes soovivad müüa seda võimalikult kallilt. Paljudes piirkondades väljaspool Harjumaad ja Tartumaad kipub turg langema, pakkumine ületab oluliselt nõudlust ning sellistes piirkondades mängivad selles tinglikus vastasseisus otsustavat rolli ostjad. Tallinnas ja Tartus võib ette tulla seda, et nõudlus ületab pakkumise. Sel juhul on väike eelis müüjal.
Kui ei ole illusioone ja ebarealistlikke ootusi hinna suhtes, ei tule müüjatel aega raisata, ostja õnnestub leida kiiremini ja inimesed liiguvad oma plaanide elluviimisel edasi. Ülepaisutatud hindadega korterid, mis ei vasta ostja võimalustele, ripuvad kuulutustes pikka aega ja omanikud peavad maksma kommunaalmakseid, kuid potentsiaalsed ostjad isegi ei helista, eelistades konkureerivaid soodsamaid pakkumisi, mille puhul nad saavad sama raha eest rohkem. Seetõttu on parem pöörduda spetsialisti poole, kes aitab teil kindlaks määrata kinnisvara turuhinnale vastava hinna ja koostada tõhusa müügistrateegia. See säästab teie aega ja raha ning aitab mitte käest lasta ostjat, kes on valmis ostma täna.

Aleksandr Bogens

Narva piirkonna juht

1 2 3 … 971 972 973 … 1,578 1,579 1,580