Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Rahandusministeerium prognoosib 2018. aasta majanduskasvuks 3,1 protsenti

12.04.2017 Rahandusministeerium

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 2,4 protsenti ja 2018. aastal 3,1 protsenti.

“Maailma majandus on arenenud positiivses suunas. Nõudlus Eesti tootjate kaupade ja teenuste järele välismaal kasvab ning kasvav nõudlus toetab meie majanduskasvu,” ütles rahandusminister Sven Sester. “Eesti ekspordi kasv üllatas ka eelmisel aastal positiivselt, millest võime järeldada, et ka kiiresti kasvavate palkade juures on meie ettevõtted püsinud konkurentsivõimelised.”

Aastatel 2019–2021 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 2,7 protsenti aastas. Neil aastatel tugineb kasv ekspordile, kuid eratarbimise ja investeeringute kasvu toel püsib ka sisenõudluse tugev panus.

Keskmine palk kasvab mulluse 1144 euroga võrreldes sel aastal 1211 eurole ja järgmisel aastal 1272 eurole, reaalkasvuks on tänavu 2,5 protsenti ja järgmisel aastal 2,3 protsenti. 2018. aastal rakendub uus diferentseeritud maksuvaba tulu süsteem ja enamiku palgasaajate maksuvaba tulu kasvab 500 euroni. Selle tulemusel jõuab madala ja keskmise sissetulekuga töötajatele pangakontole kuni 64 täiendavat eurot kuus, nii et kasutatav sissetulek kasvab kuni 14 protsenti. See omakorda toetab eratarbimise kasvu ja vähendab survet tööjõukulude kasvule.

Statistilist tööpuuduse määra kergitab järgmistel aastatel töövõimereform, mille eesmärk on aidata tööd leida suurel hulgal seni tööturult väljas olnud inimestel. Enamik neist on kuni töö leidmisena edaspidi arvel tööotsijatena, mis ka tööpuuduse määra vastavalt kasvatab. Tööpuuduse määraks on oodata tänavu 7,8 protsenti ja järgmisel aastal 8,9 protsenti.

Töövõimereformi mõju arvestamata tööpuuduse määr aasta-aastalt veidi langeks, kuna töötavate inimeste hulk kasvab prognoosi järgi möödunud aasta 644 tuhandelt inimeselt 2021. aastaks 650 tuhande inimeseni.

Ligikaudu kolm aastat kestnud hindade langus on läbi. Hinnad hakkasid eelmise aasta lõpus jälle kasvama peamiselt nafta ning toidukaupade kallinemise tõttu. Sel aastal püsib inflatsioon 3,3 protsendi juures ning aeglustub järgmisel aastal 2,7 protsendini.

Kaudsete maksude tõusud moodustavad inflatsioonist sel aastal 0,9 protsendipunkti ning järgmisel aastal 1 protsendipunkti. Maksumuudatuste eesmärk on kasvatada inimeste sissetulekuid ja toetada majanduskasvu, muutes maksusüsteemi kasvusõbralikumaks. Valitsus nihutab muudatustega maksukoormust teenimiselt tarbimisele ja edendab tervislikumat ja keskkonnasäästlikumat käitumist.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kangekaelsed kaasomanikud takistavad Nõmme arengut

12.04.2017 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara konsultandi Olmer Õiguse sõnul on Nõmme kinnisvarahinnad teistest Tallinna ääreasumitest kõrgemad, aga kuna paljudel eramutel on mitu omanikku, siis võideldakse tihti jonnakalt uuendustele vastu, mis takistab piirkonna loomulikku arengut.

“Kuna tegemist on vanema ja väljakujunenud elurajooniga, tähendab see traditsioonidest kinnihoidmist ning vahel eriti vanemate omanike jonnakust kõige uue vastu – majade ümberehitused, aedade modernsed kujundused, uute garaažide ehitused. Samuti ei saa kaasomanikud tihti renoveerimistöödes omavahel kaubale,” rääkis Õigus.

Kinnisvaraeksperdi sõnul töötati seadused välja mitu aastakümmet tagasi ning seovad omanikke vahel täiesti põhjendamatult käsist ja jalust. “Peale linnaosavalitsuse nõusoleku on ka väikestele asjadele vaja naabrite kinnitust,” lisas Õigus.

Olmer Õiguse sõnul asuvad Nõmme parimad palad ehk kalleim kinnisvara Hiiu staadioni lähedal, Nõmme keskuse ja turu ümber ning hinnatud on ka Pääsküla raba kant, näiteks Helbe tänav. Kõige keerulisem seevastu on müüa magistraalide äärseid elamuid ja krunte.

“Nõmme eripärana tõusevad seal kinnisvarahinnad buumi ajal nagu mujalgi, aga kriisiga langevad vähem. Nõmmekad lihtsalt ei soovi hinnaga allapoole tulla ning jätavad pigem tehingu tegemata.

Nõmme ostu-müügitehingute võrdlus

2015: 629 tehingut, koguväärtusega 69 miljonit
2016: 738 tehingut, koguväärtusega 77 miljonit
2015: 313 korteriomandi tehingut
2016: 401 korteriomandi tehingut
2015: kalleim maja müüdi 493 000 euroga
2016: kalleim maja müüdi 1,2 miljoniga
2017. aastal on juba müüdud 1,5 miljoniga hoonestatud elamumaa kinnistu

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Arco Vara: Märts tõi tehinguaktiivsuse kasvu, hinnarallit juhivad maakonnad

12.04.2017 Mihkel Eliste

Kevade saabumine tõstis korteriturul tehinguaktiivsust pea kõikjal Eestis

Märtsis tehti Eestis 2 152 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli võrreldes veebruariga kasvanud 33% ning võrreldes möödunud aasta sama kuuga 22%. Korterituru tehinguaktiivsuse kasvu võis ennekõike märgata Tallinna linnas ja selle lähipiirkondades. Väljaspool Tallinna linna kasvas Eestis tehinguaktiivsus võrreldes veebruariga 22% ning võrreldes 2016. aasta märtsiga 20%. Aasta baasil ei kasvanud tehingute arv ainuüksi Saare-, Valga- ja Viljandimaal.

Märtsis tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1 217 €/m2. Võrreldes veebruariga kasvas ruutmeetrihind 4,3% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 7,4%. Aastases võrdluses on hinnakasv Tallinnast väljaspool olnud jätkuvalt kiirem, Eestis ilma Tallinnata kasvas mediaanhind võrreldes 2016. aasta märtsiga 16%.

Hinnataseme kiire kasv on jätkunud ka enamikes Eesti väikelinnades, kus põhiliseks hinnakasvu soodustavaks teguriks on endiselt sobilike pakkumiste vähesus. Tehinguaktiivsus ei ole aktiivseimates väikelinnades kuigi palju kasvanud, sest pakkumiste vähesus ja kehv pakkumise struktuur piirab turu edasist arengut. Märtsis kasvas korteritehingute mediaanhind võrreldes eelmise aasta sama kuuga nii Rakveres kui Viljandis ligi 20%.

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2017

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tehinguaktiivsust kasvatasid Tallinnas taas uusarenduste asjaõiguslepingud

Tallinnas tehti märtsis 1 006 korteritehingut, mida oli koguni 49% rohkem kui veebruaris ning 23% rohkem kui 2016. aasta märtsis. Tehingute arv kasvas oodatust rohkem sarnaselt varasematele perioodidele, kus kuu jooksul sõlmiti tavapärasest suuremal hulgal uusarenduste asjaõiguslepinguid. Võrreldes aastataguse ajaga kasvas märtsis tehinguaktiivsus Tallinnas enim Lasnamäel, Kesklinnas ja Haaberstis, tehinguaktiivsus langes kõige rohkem aga Kristiines ja Mustamäel. Tüüpkorteritega tehti tehinguid 34% rohkem kui veebruaris ning 6,2% rohkem kui eelmise aasta märtsis. Tehinguaktiivsus püsis sarnaselt veebruarile Tallinna lähipiirkondades kiire kasvuga ka märtis, kus tehinguaktiivsus kasvas võrreldes eelmise aasta sama kuuga 46%.

Märtsis tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Tallinnas 1 620 €/m2. Hinnatase oli võrreldes veebruariga kasvanud 2,1% ning võrreldes eelmise aasta sama kuuga 8,3%. Aastases võrdluses jäi Haaberstis hinnatase samale tasemele (-0,1%) kuid kasvas kõigis teistes linnaosades. Enim kasvasid hinnad võrreldes 2016. aasta märtsiga Põhja-Tallinnas (+18%), Lasnamäel (+14%) ja Kristiines (+9,6%). Tüüpkorterite hinnatase kasvas võrreldes veebruariga 0,3% ning aasta baasil 4,7%, ehitusaastalt uuemate korterite hinnad kasvasid aga vastavalt 4,9% ja 8,1%. Teisisõnu, märtsis oli peale 2000ndaid aastaid ehitatud korterite hinnakasv kiirem kui vanematel korteritel.

Tallinna linna lähipiirkondades jätkus hinnataseme langus

Märtsis kujunes Tallinna linna lähipiirkondades mediaanhinnaks 1 347 €/m2, mida oli 7,1% vähem kui veebruaris, 11% vähem kui jaanuaris ning 4,3% vähem kui eelmise aasta märtsis. Lähipiirkondades on tehinguaktiivsus küll mitu kuud järjest kasvanud, kuid hinnatase on igakuiselt langenud. Hinnataseme langus tuleneb asjaolust, et aina enam tehinguid on hakatud tegema odavamate korteritega, mis paiknevad maakonnakeskusest kaugemal kuid mille mõju statistilistele keskmistele on võrdlemisi laialdane. Lisaks, valdav enamus ridaelamuboksidest on arvel korteriomanditena, milledega tehtavate tehingute arvu mahu kasvamise järgselt on statistilised keskmised alanemas, sest ridaelamubokside ruutmeetrihinnad on suurema pindala tõttu madalamad kui sarnaste omadustega korteritel.

Vanema elamufondi moodustavad korterid on Tallinnas valdavalt ülehinnatud

Varasemalt kiire tehinguaktiivsuse ning hinnataseme kasvu aeglustudes aeglustus ka vanemate magalapiirkondade korterite hinnakasv. Edasiselt kasvatasid statistilisi hinnatasemeid põhiliselt uusarendustega seotud tehingud, tüüpkorterite hinnatase püsis pikema aja vältel stabiilsena. Viimaste kvartalite jooksul on taas märgata tüüpkorterite hinnakasvu kiirenemist, mis on aga viinud nö uue ja vana hinnavahe võrdlemisi väikeseks. 2009. aastal oli uue ja vana erinevus 1,5, 2015. aastal aga 1,45, mille järel on vahekord kiirelt langenud. 2016. aastal oli erinevus 1,3 ning 2017. aasta I kvartali seisuga on erinevus langenud juba 1,25 peale.

Lähtuvalt leibkondade keskmisest sissetulekust ei tundu hinnatasemed veel siiski ülehinnatud, kuid arvestades turul pakkumisel olevate uute korterite mahtu ning varasema kiire palgataseme kasvu aeglustumist, ei ole hinnakasvuks käesolevas turusituatsioonis enam oluliselt ruumi jäänud. Turul on pakkumisel vähemalt aastajagu uusi kortereid ning mõnevõrra rohkem on ehitamisel.

Kasvanud investeerimisaktiivsuse taustal on vanemate korterite statistilisi keskmisi üleval hoidnud lisaks tavapärastele tehingutele ka üürikorterite ostjad, seda eriti Mustamäel, Lasnamäel ja Kesklinnas. Üürikorterite tootlused on kasvavate hindade saatel stabiilselt alanenud. Kinnisvaratehingutest moodustab orienteeruvalt iga 4.-5. tehing üürimise eesmärgil ostetav korter ning endiselt on uusarenduse osas märgata olukorda, kus suur osa 1- ja 2-toalistest korteritest müüakse üüriinvestoritele juba enne hoone valmimist.

Väikeinvestorite osas on märgata aga tendentsi, kus praegustel hinnatasemetel pannakse juba ostusoove hoiule ning kaalutakse vaba kapitaliga pigem alternatiivseid investeerimisvõimalusi. Suurenenud on pealinna inimeste huvi Eesti väiksemate piirkondade üüriturgude osas, sest majanduslik keskkond soosib üüriturul nõudluse kasvu ka mujal Eestis. Väikelinnades on tootlused kõrgemad ning korterite hinnad madalamad, kuid potentsiaalsetel investoritel puudub ülevaade piirkondades toimuvast, mistõttu on sagenenud kvaliteetse info pärimine kinnisvarabüroodest.

Kevade algus tõi tehingute arvu kasvu ka elamuturul

Märtsis tehti Harju maakonnas 152 hoonestatud elamumaa tehingut. Võrreldes veebruariga kasvas tehinguaktiivsus 60%. Aastataguse ajaga võrreldes tehti 38 tehingut (33%) rohkem. Tehtud tehingute lõikes kujunes mediaanhinnaks 77 000 eurot. Hinnatase langes võrreldes veebruariga 15% ning võrreldes varasema aasta märtsiga 23%. Aasta baasil on elamuturul tehinguaktiivsus küll kasvanud, kuid hinnatase on jäänud sarnasesse suurusjärku. Endiselt tehakse palju tehinguid uusehitistega, kuid mediaanhinna statistilist langust soodustab asjaolu, et kasvanud on tehinguaktiivsus maakonnakeskusest kaugemates piirkondades, kus üksikelamute hinnad on madalamad.

Märtsis tehti Tallinna linnas 41 hoonestatud elamumaa tehingut, mida oli 18 tehingu võrra rohkem kui veebruaris. Võrreldes 2016. aasta märtsiga tehti 13 tehingut rohkem. Mediaanhinnaks kujunes 220 000 eurot, mis võrreldes veebruariga kasvas 13% ning aasta baasil 19%.

Nii Tartus kui Pärnus märtsis hinnatase hoopis langes

Tartus tehti märtsis 135 korteritehingut, mida oli 13% rohkem kui veebruaris ning 9,8% rohkem kui 2016. aasta samal ajal. Korteritehingute mediaanhinnaks kujunes 1 163 €/m2, mis oli võrreldes veebruariga langenud 4,8% kuid võrreldes möödunud aasta märtsiga kasvanud 5,8%. Hinnalanguse tõid 1- ning 3- ja enamatoaliste korteritega tehtud tehingud, 2-toaliste hinnatase püsis mõningase kasvu juures stabiilsena. Tehingute arvu kasv leidis võrreldes veebruariga aset 1- ja 2-toaliste korterite osas.

Märtsis tehti Pärnus 85 korteritehingut, tehinguaktiivsus oli võrreldes veebruariga kasvanud 27% ja aastases võrdluses 9,0%. Tehtud tehingute mediaanhinnaks kujunes 979 €/m2, mis oli võrreldes veebruariga langenud 8,2% kuid võrreldes 2016. aasta märtsiga siiski kasvanud 9,5%. Hinnalangus tulenes ennekõike madalama hinnatasemega korteritehingutest, milledeks olid valdavalt nii 1-toalised kui üle 70 m2 suurused kehvemas seisukorras korterid. Kehv pakkumise struktuur ja kasvanud hinnaootused on soodustamas tehingute tegemist odavamate varadega, mida ostjaskond tavapäraselt osta ei eelistaks.

Mihkel Eliste, Arco Vara kinnisvaraanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud aprill 2017

12.04.2017 Urmas Tehver

Kui eelmise aasta lõpus sai purustatud korteriomandite keskmise m2 hinna rekord, siis märtsis tehti esmakordselt peale 2007 aasta kevadet rohkem kui 1000 korteriomandi müügitehingut, täpsemalt 1006. Tehtud tehingutest 206 ehk ~20% olid tehingud uute korteritga. Seega oli väga aktiivne ka järelturg. Võrreldes varasema kuuga kasvas tehingute arv 324 võrra ehk 47,5% (veebruaris 682 tehingut), aastases võrdluses tehti 189 tehingut ehk ~23% rohkem (märts 2016: 817 tehingut).

Korterite m2 keskmine müügihind oli märtsis 1677 EUR/m2, mis on 2,2% madalam kui veebruaris (1714 EUR/m2) kuid 6,9% kõrgem kui 2016 aasta märtsis (1569 EUR/m2).

Korterite üüripakkumiste arv on aasta esimestel kuudel olnud ühtlaselt kõrge – ca 2200 pakkumise tasemel.

Harjumaa hoonestatud elamumaadega tehtud tehingute arv oli esimeses kvartalis 348, mis on sarnane 2016 aasta viimase kvartali tulemusele (342) kuid üle 60 võrra suurem kui 2016 aasta esimesel kvartalis (287). Sarnane muster on ka Tallinna hoonestatud elamumaa tehingutega: esimeses kvartalis tehti 88 tehingut, 2016 aasta viimases kvartalis oli tehinguid 86 ja esimeses kvartalis 74. Hoonestamata elamumaid müüdi esimeses kvartalis Harjumaal 242 (Tallinnas 25), 2016 aasta viimases kvartalis 233 (Tallinnas 28) ja 2016 aasta esimeses kvartalis 218 (Tallinnas 40).

Kinnisvaraturu graafikuid saab uurida siin: Turugraafikud aprill 2017

Mõned esimese kvartali rekordtehingud:

Kvartali kallimad müügitehingud:

Kauplusehoonega kinnistu Haaberstis müüdi hinnaga 10,1 mln EUR (käibemaksuta)
Büroohoone kesklinnas hinnaga 6,72 mln EUR (käibemaksuga)
Ehitatava kauplusehoonega kinnistu Lasnamäel hinnaga 5,77 mln EUR (käibemaksuta)

Kallimad müüdud korterid:

ca 270 m2 suurune korter Vanalinnas, Toompeal müüdi hinnaga 1 150 000 EUR
ca 260 m2 suurune korter Vanalinnas müüdi hinnaga 535 000 EUR
ca 114 m2 suurune korter Rotermanni kvartali elamus hinnaga ca 534 000 EUR
ca 165 m2 suurune korter kesklinnas uuemas kortermajas hinnaga 500 000 EUR

Kalleimad müüdud elamud:

ca 250 m2 suuruse pinnaga elamu ca 2300 m2 suurusel krundil Pirital müüdi hinnaga 740 000 EUR
ca 340 m2 suurune ja ca 1400 m2 suuruse krundiga elamu kesklinnas Veerenni piirkonnas hinnaga 495 000 EUR
ca 330 m2 suuruse pinnaga eramu koos natuke vähem kui 1100 m2 krundiga Nõmmel hinnaga 450 000 EUR

Kas soovid teada, mis kinnisvaraturul toimub?

12.04.2017 Tõnu Toompark

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Arco Vara AS aktsionäride korraline üldkoosolek

12.04.2017 Tõnu Toompark

Aktsionäride korralise üldkoosoleku kutse, päevakord ja ettepanekud

Lp. Arco Vara AS-i aktsionär

Arco Vara AS-i (registrikood 10261718; aadress Rävala pst 5, Tallinn) aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 5. mail 2017 kell 10.00 Tallinnas, aadressil Rävala pst 3, Radisson Blu Sky Hotel saalis St Peterburg.

Korralise üldkoosoleku päevakord:

1. 2016. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

Kinnitada Arco Vara AS-i 2016. aasta majandusaasta aruanne.

2. Kasumi jaotamine

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

katta 31.12.2016 lõppenud majandusaasta puhaskahjum summas 832 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt;
maksta dividendi 0,01 eurot aktsia kohta, kokku summas 65 070,12 eurot. Aktsionäride, kellel on õigus saada dividendi, nimekiri fikseeritakse seisuga 26. mai 2017 kell 23.59. Dividend makstakse aktsionäridele 31. mail 2017 ülekandega aktsionäri pangaarvele.

3. Vahetusvõlakirjade emiteerimine (seoses Arco Vara grupi üksuste juhtide motivatsioonisüsteemiga)

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

suurendada Arco Vara AS-i aktsiakapitali tingimuslikult, lastes välja kuni 12 vahetusvõlakirja nimiväärtusega 500 eurot vastavalt üldkoosoleku materjalide hulgas olevatele ja aktsionäridele kättesaadavaks tehtud vahetusvõlakirjade tingimustele;
eeldusel, et Arco Vara grupi puhaskasum aastatel 2017-2019 moodustab vähemalt 5,5 miljonit eurot, annavad vahetusvõlakirjad nende omanikele õiguse alates 10. maist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 märkida kokku kuni 200 000 Arco Vara AS-i aktsiat hinnaga 0,7 eurot aktsia;
Arco Vara AS-i juhatus võib aktsiate märkimisel aktsiakapitali suurendada maksimaalselt 140 000 euro ulatuses, s.t. 200 000 aktsia võrra;
olemasolevad Arco Vara AS-i aktsionärid loobuvad vahetusvõlakirjade märkimise eesõigusest ja vahetusvõlakirjade vahetamise tulemusena välja lastavate aktsiate märkimise eesõigusest.

4. Audiitori valimine

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

Valida üheks aastaks (kuni järgmise aktsionäride korralise koosolekuni) üks audiitor ja nimetada selleks AS PricewaterhouseCoopers. Maksta audiitorile tasu Arco Vara AS-i 2017. a majandusaasta majandustegevuse auditeerimise eest vastavalt Arco Vara AS-i ja AS-i PricewaterhouseCoopers vahel sõlmitud lepingule.

Arco Vara AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku materjalid on kättesaadavad Arco Vara AS-i kodulehel aadressil www.arcorealestate.com või Arco Vara AS-i kontoris Tallinnas, Rävala pst 5, tööpäevadel kell 9.00-17.00.

Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil info@arcovara.ee. Küsimused ja vastused avalikustatakse Arco Vara AS-i koduleheküljel. Aktsionäril on õigus kooskõlas seadusega saada üldkoosolekul juhatuselt teavet Arco Vara AS-i tegevuse kohta. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Arco Vara AS-i aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda, esitades vastava nõude hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 20.04.2017, samuti võivad nad esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõusid, tehes vastavad ettepanekud hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 02.05.2017. Aktsionäride nõuded ja ettepanekud tuleb esitada e-posti aadressil info@arcovara.ee ning need avaldatakse seadusega ettenähtud korras.

Koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 28.04.2017 kell 23.59 seisuga.

Korralisest üldkoosolekust osavõtjate registreerimine algab 05.05.2017 kell 9.45. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid. Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada Arco Vara AS-i esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud teate e-posti aadressile info@arcovara.ee hiljemalt 04.05.2017.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teade avaldatakse ajalehes Postimees 12.04.2017.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Domus Kinnisvara: KV.ee-st lahkumine kui kinnisvarabüroo lakmustest

12.04.2017 Domus Kinnisvara

Pärast suuremate büroode lahkumist KV.ee keskkonnast valitseb kinnisvarabüroode seas pisut skisofreeniline olukord. Ühelt poolt on hulk büroosid sirge seljaga oma kuulutuste näitamise KV.ee-s lõpetanud, teiselt poolt rakendavad osad bürood KV.ee-s kuulutamist oma turundusvankri ette jõulisemalt kui eales varem ja püüavad kasutada olukorda ära öeldes, et kliendid peaksid eelistama büroosid, kes kuulutavad KV.ee-s.

Olukorra tagamaade mõistmiseks tuleks astuda samm tagasi ja vaadata, kuidas kinnisvarabürood tegutsevad. Kinnisvarabüroo teenib raha üksnes tulemusliku töö eest st ainult juhul, kui suudetakse müüa kinnisvara. Maaklerid toidavad oma peresid sellega, et lähevad hommikul tööle ja teevad edukalt kinnisvaratehinguid. Kõik maaklerid ja kinnisvarabüroode juhid on ülimalt huvitatud, et nende kätte müüki usaldatud kinnisvara leiaks ostja.

Siit jõuame huvitava ja vastuolulise küsimuseni. Nimelt kas KV.ee kui endise turuliidri keskkonnast lahkumise otsus tehti teadmisega, et osad tehingud jäävad seetõttu tegemata? Olles ise 10 aastat teinud uhkusega kinnisvaramaakleri tööd ja täna ettevõtte juhina olnud KV.ee-st lahkumise otsuse sündimise juures, võin veendunult öelda, et tegime portaalist lahkumise otsuse siiras veendumuses, et me ei kaota seetõttu ühtegi tehingut. Seda väga lihtsalt põhjusel – meie turundus ja müük on oluliselt laiapõhjalisem kui portaalis kuulutamine.

Seetõttu võib minu hinnangul vaadata büroode lahkumist KV.ee-st kui kinnitust nende büroode teenuse kõrgele kvaliteedile ja sisukusele. Ettevõtted, kes on KV.ee-st lahkunud või teevad seda tulevikus, saadavad sellega kindla signaali, et nende teenus ei tähenda pelgalt portaalis kuulutamist vaid tehinguteni jõutakse paljude tegevuste tulemusena. Nendeks tegevusteks on teiste seas näiteks aktiivne ostuhuviliste otsimine, otsepakkumiste tegemine, koostöö teiste maaklerite ja koostööpartneritega. Jah, kuulutuse lisamine kinnisvaraportaalidesse on töö üks osa, aga kindlasti mitte peamine.

Seega tasuks pigem skeptiline olla ja küsida täpsemat müügitegevuste loetelu nendelt, kes kiidavad ja „müüvad“ jõuliselt portaalis kuulutamist. Kinnisvaraportaalis kuulutamiseks ei ole vaja palgata maaklerit. Ka väga väikese vahendustasu eest mitte. Kuulutamisega saab iga inimene ise ka hakkama. Kinnisvarabüroolt ostetakse tulemust ehk kiiret, tulusat ja korrektset tehingut.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Eesti Korteriühistute Liit: Prügiveosegadus Tallinnas paneb ühistud väga raskesse seisu

12.04.2017 Tõnu Toompark

Eesti Korteriühistute Liidu poole on pöördunud mitmed ühistujuhid, kes on tänu Tallinna prügiveos toimuvale segadusele seatud väga raskesse seisu – kuna riigihankega valitud jäätmevedaja oma kohustusi täita ei suuda, lõpetatakse süvakogumismahutitest pärinevate jäätmete korraldatud vedu ning ühistul tuleb ise paari päevaga uus vedaja leida.

“Tallinna Jäätmekeskuse lepingupartneriks süvakogumismahutitest pärinevate jäätmete kogumise ja veo osas sai Baltic Waste Management OÜ. Kahjuks ei ole ettevõte suutnud sõlmitud lepingut korrektselt täita ning see on põhjustanud süvamahutite ületäitumist. Nüüd said ühistujuhid kirja, kus öeldakse, et toimib vabaturg ja leidke ise endale vedaja,” selgitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Mardi sõnul on lubamatu olukord, kus ühistud ei saa usaldada kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmevedu. “Kui mõne aasta eest korraldatud jäätmeveo süsteemile üle mindi, lubati, et süsteem toimib ja teeb inimeste elu kergemaks. Elu on aga näidanud, et see siiski nii ei ole – on täiesti lubamatu panna ühistud olukorda, kus neil tuleb üleöö leida uus partner ja sõlmida uued lepingud, et majade ümbrus prügisse ei upuks,” rääkis Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” aitab selgust luua peagi kehtima hakkavas seaduses

12.04.2017 Tõnu Toompark

2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema enam kui vaevaline.

„Uue käsiraamatu „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

Käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Käsiraamatu lisades on igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“
Autor: Evi Hindpere, Raid & Ko jurist ja koolitaja
Maht: 320 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-5-7
Käsiraamatu sisukord ja eessõna (pdf-failina)
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Lisainfo

Kirjastaja
TÕNU TOOMPARK
Kinnisvarakool OÜ
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Harjumaa majade pakkumishinnad kerkisid aastaga 5%

12.04.2017 Tõnu Toompark

Märtsi kuus otsis portaalis KV.EE ostjat 1936 Harjumaa maja . Eelmise aasta kevadega võrreldes on majade müügipakkumiste arv vähenenud 5%. Sama võrra ehk 5% on selle ajaga kasvanud Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine hind. Harju majade eest küsiti märtsis keskmiselt 1290 €/m².

Kevadine majade tehinguid soosiv hooaeg on majade pakkumishindu kasvatanud enamuses Harjumaa valdades, kõrgemad hinnatõusu näitajad küündivad kuni viiendikuni aastatagusest hinnast ehk kuni 20 protsendini.

Nendel juhtudel ei ole tegemist kinnisvara väärtuse samaväärse tõusuga, vaid nihkega pakkumiste struktuuris. Teisisõnu on aasta jooksul portaali KV.EE müüki lisandunud kuuemaid-kallimaid-kvaliteetsemaid ühepereelamuid.

Olukorras, kus korteriturg on nii arenduse kui tehingute poolest väga aktiivne on põhjust arvata, et majadegi turg jätkab samas rütmis. Teisisõnu võib lähimalt aastalt eeldada mõõdukalt kõrget majade tehingute arvu ja hinnatasemete aeglaselt, aga kindlalt tõususuunas liikumist.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	03/2016	03/2017	Muutus, %	03/2016	03/2017	Muutus, %
Harku vald	248	228	-8%	1 093	1 150	5%
Jõelähtme vald	43	19	-56%	1 386	844	-39%
Keila linn	14	12	-14%	938	938	0%
Keila vald	91	68	-25%	957	955	0%
Kernu vald	69	63	-9%	466	517	11%
Kiili vald	20	31	55%	1 154	1 390	20%
Loksa	9	7	-22%	674	733	9%
Maardu linn	54	52	-4%	1 188	1 148	-3%
Paldiski	10	9	-10%	360	361	0%
Rae vald	236	186	-21%	1 525	1 516	-1%
Saku vald	61	92	51%	816	975	19%
Saue linn	21	25	19%	1 009	813	-19%
Saue vald	55	48	-13%	1 143	1 348	18%
Tallinn	857	782	-9%	1 323	1 432	8%
Viimsi	247	314	27%	1 370	1 408	3%

Eesti	3 141	3 134	0%	1 025	1 080	5%
Harjumaa	2 033	1 936	-5%	1 232	1 290	5%
Narva	32	42	31%	475	423	-11%
Pärnu	59	61	3%	1 028	1 010	-2%
Tallinn	857	782	-9%	1 323	1 432	8%
Tartu	281	314	12%	978	1 069	9%

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Pärnu südalinnas sai nurgakivi Martensi maja

11.04.2017 Tõnu Toompark

Pärnus südalinnas paigaldati nurgakivi Martensi majale – detsembris 2017 valmivale 4225 m² suurusele äri- ja eluhoonele. 07. aprillil Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse osavõtul pidulikult nurgakivi saanud Martensi majas hakkab paiknema üle 3000 m² kaubandus- ja büroopindu ning 11 korterit. Pärnu linna aukodaniku Friedrich Fromhold von Martensi järgi nime saanud hoone arendajaks on OÜ Martensi Maja, ehitajaks AS Eston Ehitus, projekteerijaks BOA arhitektuuribüroo. Tulevasteks suurimateks üürnikeks on südalinnas oma esimese kaupluse avav Rimi, Danske Bank, Kinnisvaraekspert ja notaribüroo.

Linnapea hinnangul sobitub Martensi maja oma punasest käsitöötellisest fassaadiga kenasti linnapilti ja hoone kerkimine annab märku sellest, et kesklinna piirkond hakkab elule ärkama. Kosenkranius lisas, et tänavu on Pärnus tulemas väga hea ehitusaasta: rajatakse mitmeid uusi korterelamuid, ärihooneid ja linn saab uue bussijaama. “Vahepeal oli selline tunne, nagu oleks kesklinn seisma jäänud: põrkusid arendajate ja ametkondade huvid, kuid nüüd on kompromiss leitud ja töö käib,” märkis ta. “Kui Martensi maja ja uus bussijaam kõrvuti valmis saavad, võib piirkonda uuesti Pärnu tõeliseks südameks pidada.”

Neljapäeval allkirjastatakse Haabersti ristmiku ehitusleping

11.04.2017 Tallinn.ee

Tallinna Kommunaalameti poolt korraldatud riigihanke „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas“ pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ning pakkumuse edukaks tunnistamise käskkirja vaidlustamise tähtaeg möödus 10. aprillil 2017 ning sellele vaidlustusi ei esitatud. Rekonstrueerimistööde teostamise töövõtuleping edukaks tunnistatud pakkujaga Nordecon AS sõlmitakse 13. aprillil 2017.

Tallinna Kommunaalamet allkirjastas (29. märtsil 2017) riigihanke „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas“ pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ning pakkumuse edukaks tunnistamise käskkirja, mille kohaselt tunnistati edukaks Nordecon AS pakkumus 19 757 232 (sh käibemaks) eurot, millele lisandub ehitustööde omanikujärelevalve kulu.

Haabersti ristmiku rekonstrueerimistööde käigus tehakse teedeehitus-, veevarustuse ja kanalisatsiooni, tänavavalgustuse, maastikuarhitektuuri, elektrivarustuse, sidevarustuse, foorjuhtimise süsteemide, gaasivarustuse, rajatiste (viadukt, tunnelid, tugimüürid) ning liikluskorralduse ehitustöid. Kergliiklejatele rajatakse Ehitajate tee alla 38 m pikkune tunnel ja Paldiski mnt alla 54 m pikkune tunnel. Uued kergliiklusteed on planeeritud kõikidesse suundadesse. Olemasolev ringristmik rajatakse rekonstrueerimistööde käigus fooridega ringristmikuks.

Haabersti ringristmiku ületava Paldiski maantee suunalise 277 meetri pikkuse viadukti ja Paldiski maantee sõidu- ja kõnniteede (lõigus Mõisa tn – Pikaliiva tn perspektiivne ristmik) põhilise kasutusvalmiduse tähtajaks on kavandatud 2017. oktoober. Foorjuhitava ringristmiku, Ehitajate tee jalakäijatetunneli ning Rannamõisa tee kuni Lõuka tänavani põhiline kasutusvalmidus on kavandatud saavutada 2018. aasta augustis.

Hinnangulised ehitusmahud: sõidutee pindala on 70 000 ruutmeetrit, kergliiklusteede pindala 16 739 ruutmeetrit ja haljastatakse 48 000 ruutmeetrit pinda.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Nordecon ehitab Pärnusse Metsä Woodi vineeritehase

11.04.2017 Tõnu Toompark

Nordecon ja Soome metsanduskontserni Metsä Group kuuluv Metsä Wood sõlmisid lepingu Pärnusse Kase tänavale vineeritehase ehitamiseks. Nordecon ehitab tootmishalli koos olme- ja bürooruumidega valmis 2018. aasta augustiks. Lepingu maksumus on enam kui 14 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks.

„Metsä Wood investeerib kasevineeri tootmisse, et paremini vastata kasvavale ülemaailmsele nõudlusele. Uus Pärnus asuv tehas pakub väga häid logistilisi ühendusi meie põhiturgudega. Soomes toodetud kasevineeri töödeldakse edasi Pärnu tehases. Tegemist on suuremahulise investeeringuga meie konkurentsivõime tugevdamiseks. Kasevineeri tootmismaht Pärnu tehases oleks 50 000 kuupmeetrit aastas,” sõnas Metsä Wood tootmis- ja tehnoloogiajuht Jari Tikkanen.

„Eestis ei ole viimasel ajal just tihti olnud põhjust rõõmustada uute suurte investeeringute üle tööstusesse. Ma usun, et vineeritehase rajamine Pärnusse on oluline Pärnu linnale ja kogu ümbruskonnale,“ sõnas Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur.

Pärnusse Kase tänavale rajatav Metsä Wood vineeritehas tuleb ligikaudu 29 000 ruutmeetrise pindalaga: tootmishall koos olmeruumidega ning ka bürooplokk. Ehitus algab aprillis 2017 ning tehas valmib 2018. aasta augustis.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 183,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Nordecon Betoon hakkab kasutama brändinime NOBE

11.04.2017 Tõnu Toompark

Alates 2017. aasta aprillist kasutab Nordeconi kontserni kuuluv Nordecon Betoon OÜ brändinime NOBE, ettevõtte ärinimeks jääb Nordecon Betoon OÜ. Ettevõtte kõik õigused, kohustused ja lepingud kehtivad jätkuvalt ning tööd jätkatakse kõikides senistes tegevusvaldkondades.

„Oleme turul tegutsenud aastast 2000. Algusaegadel valdavalt betoonitöödele spetsialiseerunud Nordecon Betoonist on 17 aastaga välja kasvanud ehitusettevõte, mille tegevus katab kõiki ehitusprotsesside osi kavandamisest kuni rajamiseni, mistõttu peame oluliseks, et ka ettevõtte bränd väljendaks laiemat tegutsemisvaldkonda,“ ütles Nordecon Betoon OÜ juhatuse esimees Mait Rõõmusaar. „NOBE jätkab tegevust kõigis senistes tegevusvaldkondades, milleks on peatöövõtt ja projektijuhtimine, betoonitööd ja põllumajandusehitus. Ühena vähestest ehitusfirmadest on meil oma projekteerimisüksus, mis võimaldab pakkuda paindlikku ehituse täisteenust. Tahame olla piisavalt väikesed, et säilitada paindlikkus ja loovus ning parasjagu suured, et pakkuda kvaliteeti tugeva ja kindla partnerina.”

„Uue nime ja identiteedi loomisel pidasime silmas, et jääksime truuks väärtustele ja põhimõtetele, millest juhindudes oleme ettevõtet üles ehitanud, kuid lisanduks ka nooruslikkust ja uuendusmeelsust. NOBE uus moto väljendab meie tööpõhimõtet läbi aastate – Ehitus ja Betoon. Nutikalt, “ lisas Mait Rõõmusaar. „Võimalusel lööme kaasa ka kunstiteoste loomisel – tuntuim on näiteks heliskulptuur Cromatico Lauluväljakul.“

NOBE ehk Nordecon Betoon on Nordeconi kontserni kuuluv ehitusettevõte, mis tegeleb aastast 2000 ehituse peatöövõtu ja betoonitöödega. Alates aprillist 2017 kasutab ettevõte kaubamärki NOBE. Ettevõte on osalenud huvitavates kultuuri- ja kunstiprojektides, millest tuntuim on Aasta Betoonehitis 2011 tiitliga pärjatud Saksa kunstniku Lukas Kühne loodud heliskulptuur Cromatico Tallinna Lauluväljakul. Nordecon Betoon annab tööd ligi 155 inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Hinnatõus pidurdus energiahindade mõjul

11.04.2017 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad märtsis eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes pidurdus hinnatõus 2,8 protsendini. Euroalas pidurdus hinnatõus esialgsetel andmetel 1,5 protsendini.

Märtsis mõjutas hinnataset nii meil kui ka euroalal laiemalt valdavalt energiahindade tõusu pidurdumine. Märtsi alguses odavnes nafta ligi kümnendiku võrra Ameerika Ühendriikide naftavarude suurenemise tõttu, langetades meil mootorikütuste hindu veebruariga võrreldes. Lisaks alanes elektri börsihind viimase kümne kuu madalaimale tasemele. Selle mõjul pidurdus energiahindade tõus veebruari 9,5 protsendilt märtsis 7,0 protsendini.

Tingituna toidutoorme kallinemisest välisturgudel on toiduainete hinnad möödunud sügisest alates kiirelt tõusnud. Hinnatõus on laiapõhjaline, ulatudes märtsis 4 protsendini. Suurem osa alkoholiaktsiisi tõusust on nüüdseks hindadesse lisatud. Aasta alguse tubakaaktsiisi tõus jõuab hindadesse kogutud varude tõttu aprillis.

Teenuste hindade tõus on aasta esimestel kuudel ulatunud ligi 3 protsendini. Erinevalt möödunud aastast võib täheldada transporditeenuste kallinemist ning väljas söömise ja majutusteenuse hinnatõusu kiirenemist. Kui esimesel juhul võib seda seostada tõusnud kütusehindadega, siis vaba aja teenuste osas võib põhjustena välja tuua toidu kallinemise, palgasurved ning turistide suurenenud külastused.

Lähikuudel peaks inflatsioon välistegurite ja maksumuudatuste mõjul kõikuma 3 protsendi lähedal või veidi üle selle. Rahandusministeerium avaldab uue majandusprognoosi järgmisel nädalal.