Tallinna Peatänava arhitektuurikonkursi teise etapi “Meri Peatänava äärde” võitis Villem Tomiste konkursitööga AUL.
Võidutöö juures köitis žüriid idee Kanuti aia pargi rekonstrueerimisest, mis parandaks tunduvalt jalakäiguühendusi. Samuti oli antud võistlustöö puhul hästi läbi mõeldud Hobujaama tänava jalakäijasõbralikumaks kujundamine ning hubasuse ja funktsionaalsuse lisamine linnapilti.
Ideekonkursi teise etapi “Meri peatänava äärde” eesmärk oli laiendada kaasaegset inimkeskset linnaruumi tulevase peatänavaga külgnevatesse kvartalitesse ning ühendada mereäär südalinna linnaruumi. Ideekonkurss puudutas Peatänavaga vahetult külgnevaid kvartaleid ja sadama-ala.
“Võistlustööd olid suhteliselt võrdse tasemega ning kõigis neis oli palju huvitavaid ideid,” kirjeldas konkursi Eesti Arhitektuurikeskuse juhata Raul Järg. “Loodetavasti jätkab ka Tallinn järjepidevat tööd Peatänava ja mere ühendamisega,” sõnas Järg.
“Meri peatänava äärde” ideekonkursile ilmus neli võidutööd, mis kõik pääsesid hindamisele. Esimese koha selgitas välja hääletus ning auhinnaks on 15 000 eurot. Teisele kohale platseerus võidutöö nimega Vamos A La Playa, mille autoriteks olid Lidia Zarudnaja, Kaarel Künnap ja Paco-Ernest Ulman ning kolmas ja neljas koht läks jagamisele Delta, mille autoriteks olid Kadi Paluoja, Helen Rebane, Kaie Kuldkepp ja Tanel Teder ning Merevahu nime kandvate tööde vahel, kelle vahel jaotatakse võrdselt 6000 euro suurune preemia. Viimase autoriteks olid Ingrid Aasoja-Zverev ning Aleksandr Zverev.
Peatänava projekti eesmärk on luua veel sel kümnendil Tallinna südalinna kaasaegne, 21. sajandisse sobilik inimkeskne linnaruum.
Peatänava Ideekonkurssi korraldab Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ koos Tallinna linnaga. Projekti toetavad AS Tallinna Sadam, AS Viru Keskus, Porto Franco OÜ, NG Investeeringud OÜ, Capital Mill OÜ jt.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta jaanuaris eelmise aasta jaanuariga võrreldes püsivhindades 2%, teatab Statistikaamet. Teist kuud järjest näitas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes stabiilset kaheprotsendilist kasvu.
Kohus selgitas kaasomaniku ostueesõiguse teostamist, kui mitu kaasomanikku on võõrandanud enda kaasomandiosa kolmandatele isikutele väikese ajavahemiku jooksul ja kinnistusraamatusse ei ole jõutud veel omanikukannet teha. 
Kesklinna vanem Taavi Pukk on seisukohal, et Põhja-Tallinna vanema Raimond Kaljulaidi ettepanekud linnaosa piiride muutmiseks on läbimõtlemata ega arvesta pealinna üldiseid arengusuundi. Lisaks märgib Pukk, et Kaljulaid läheb oma seisukohtades vastuollu Põhja-Tallinna linnaosa arengukavaga ning koostatava üldplaneeringu sisuga.
On siis buum või ei ole? Sõltub, mida me buumiks nimetame ja kas see on juba käes, mainime selle toimumist tagantjärele või see alles tuleb. Igatahes – järgmise buumi sisu on oluliselt erinev sellest, mis toimus möödunud kümnendil. Seetõttu pole ehk põhjust karta ka suurt mullilõhkemist.
Kohus leidis, et kaebuse esitajatel puudub kaebeõigus, kuivõrd see, kas või kuidas seda maja lammutatakse ja hiljem ehitatakse, ei ole otseses puutumises sellega, kas või kuidas korraldatakse ümber GAGi tegevus. Sellest tulenevalt leidis kohus, et käesoleval juhul ei riku ehitustegevus kaebajate subjektiivseid õigusi.
Fausto ärigrupp omandas Rein Kilgile kuuluvalt Zelluloosi Kinnisvaralt ja Sossi Maja OÜ-lt Zelluloosi ajaloolise kvartali 16 kinnistut kogu pindaalaga üle 40 000 m2, mis võimaldab sinna rajada üle 100 000 m2 suuruse ainulaadse kontseptsiooniga multifunktsionaalse kvartali.
29/03/2017 toimub Kinnisvarakoolis uus koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine.” Koolitust viib läbi Advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.
Eelmise aasta viimases kvartalis kiirenes Eesti majanduskasv oluliselt, ulatudes 2,7 protsendini. Eesti majanduse taastumisele aitab kaasa paranenud väliskeskkond kiirenenud kasvuga ja oluliselt paranenud majanduskonjunktuuri hinnangud. Palgatulu kiire kasv on aeglustumas, kuid tarbijate senine ettevaatlikkus on vähenemas ning eratarbimine kasvab endiselt kiiresti. Ettevõtjate investeerimisjulgus ei ole siiski veel taastunud.
Ettevõtetesektori kogukasum vähenes möödunud aastal ligikaudu 10%. See oli languses juba kolmandat aastat järjest.
Kodulaenu võtmine on oluline samm. Inimestel, kes igapäevaselt lepingute ja finantsasjadega kokku ei puutu, tekib sellega seoses kindlasti palju küsimusi.
