Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Haabersti on muutumas kinnisvaraturu Škodaks

Center KinnisvaraKuigi lühiajastatistikas teeb Tallinna korteriturg linnaosade lõikes järske hüppeid, näitab pikem aegrida selgelt Haabersti tõusmist magalapiirkonnast hinnatud elukeskkonnaks. Center Kinnisvara juhataja Christian Ayreri sõnul on Haaberstist kujunemas „Tallinna korterituru Škoda“.

“Paari aasta statistika näitab juba, et elukeskkond on üha olulisem. Kallimates ja hea elukeskkonnaga piirkondades nagu Nõmmel või kesklinnas kasvab tehingute arv kiiresti. Odavamatel ja kivistel Lasna- ja Mustamäel püsib nõudlus aga enamvähem paigal,” kommenteeris Ayrer Center Kinnisvara värsket kinnisvaraturu ülevaadet. “Haabersti jääb nende vahepeale. Kõige soodsam ei ole, kõige eksklusiivsem ei ole, aga pakub nutikale ostjale väga atraktiivset hinna-kvaliteedi suhet, nii nagu Škoda autoturul.”

Nagu endise idabloki autotootjal, pole endisel nõukogudeaegsel magalal kaubamärk tema tugevaimaks küljeks ning võib tänini tekitada eelarvamusi. „Kuid kes kohale läheb, näeb et kaasaegne Haabersti on hea elukeskkond korraliku taristu, roheluse ja kvaliteetsete kaasaegsete uuselamutega,“ rõhutas Ayrer.

Tänavu novembris tehti Haabersti linnaosas korteritega 110 tehingut, mida on pea kaks korda rohkem mullusest novembrist. Samas on ka 12 kuu hinnatõus võrreldes eksklusiivsemate ja viiendiku võrra kallinenud Nõmme ja kesklinnaga jäänud tagasihoidikuks, 9% ligi.

Kuises plaanis jäi Tallinna kinnisvaraturg novembris pigem äraootavaks, nii omanikku vahetanud korterite kui raha hulk jäi oktoobriga võrreldes praktiliselt samaks. Novembris tehti Tallinna korteriturul 794 tehingut kokku 73,7 miljoni euro eest, keskmine ruutmeetri hind tõusis 4,6% võrra 1695 euroni.

Märkimisväärne on aga tehinguaktiivsuse suur, 18% langus Põhja-Tallinna korteriturul, kus kuuga vahetas omanikku 127 korterit.

Center Kinnisvara koostab iga kuu esimeses pooles Tallinna korterituru kuuülevaate, mille saab alla laadida siit. Ülevaate koostamisel kasutatavad algandmed on päris Maa-ameti tehingute andmebaasist.

Korteritehingud Tallinna linnaosades

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Omanike Keskliit nõuab presidendilt maksukobarseaduse väljakuulutamata jätmist

Eesti Omanike Keskliit / EOKLOmanike Keskliit on pöördunud Vabariigi Presidendi pr Kersti Kaljulaidi poole palvega jätta välja kuulutamata Riigikogu 19.12.2016.a vastu võetud Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (302 SE) ja kaaluda selle vastavust põhiseadusele.

Austatud Vabariigi President pr Kersti Kaljulaid

Palume Teil jätta välja kuulutamata Riigikogu 19.12.2016.a vastu võetud Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (302 SE) ja kaaluda selle vastavust põhiseadusele.
Eesti Omanike Keskliidu (EOKL) hinnangul on seaduse §1 punkt 10, millega muudetakse tulumaksuseaduse § 28² lõiget 1, vastuolus põhiseaduse §10 sisalduva õiguspärase ootuse põhimõttega. Nimelt täiendatakse § 28² lõiget 1 teise lausega, mille kohaselt võib TMS §-s 25 nimetatud eluasemelaenu intresse tulust maha arvata kuni 300 eurot. Kehtiva seaduse redaktsiooni kohaselt võib tulust maha arvata maksustamisperioodil 1200 eurot, kusjuures last üksi kasvatav ja lapsehoolduspuhkust kasutav vanem võis eluasemelaenu intressid maha arvestada piiranguteta (TMS §25 lg 4).

Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt „peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas” (RKPJKo 3-4-1-20-04; 3-4-1-24-11). Igaühel on „õigus mõistlikule ootusele, et seadusega lubatut rakendatakse isikute suhtes, kes on hakanud oma õigust realiseerima” (RKPJKo 3-4-1-2-99).

Samas ei saa Riigikohtu arvates kellelgi olla absoluutset õigust olukorra püsimisse, kui olud on muutunud ja muudatus oli ettenähtav. Eluasemelaenu intresside tulust maha arvamise võimalus loodi rohkem kui 15 aastat tagasi seadusandja poolt eesmärgiga soodustada eluasemetingimuste parandamist, luua võimalused noortele peredele oma kodu soetamiseks ja ergutada vananeva elamufondi uuendamist. Selle lubaduse valguses võtsid tuhanded inimesed vastu otsuse omale kodu soetamiseks kalkuleerides oma sissetulekuid ja kulusid. Rahandusministeeriumi hinnangul puudutab maksumuudatus 60 500 laenuvõtjat.

Kui arvestada asjaoluga, et kuni 1. jaanuarini 2016.a võis tulust maha arvestada kuni 1920 eurot intresse, siis uue seaduse jõustumisel on riik vähendanud seadusega lubatud soodustust 6,5 korda ühe aasta jooksul! EOKL leiab, et ühiskonnas ei ole toimunud olulisi muudatusi, mis sunniks riiki käituma sõnamurdlikult ja vaatama ümber selle maksusoodustuse aluseks olnud eesmärke, samuti ei ela me majanduskriisi tingimustes, mis sellist radikaalset muudatust põhistaks. Lubatud soodustust saaks piirata vaid uute sõlmitavate eluasemelaenulepingute suhtes ja mitte nende laenulepingute suhtes, mis sõlmiti teadmises riigi lubadusest eluaseme soetamist toetada. Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus vastavat rakendussätet ei sisalda. Analoogilises asjas tunnistas Riigikohus 1994.a põhiseadusevastaseks seadusemuudatuse, mis nägi ette viieaastase maksuvabastuse ennetähtaegse tühistamise, sest „seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik” (RKPJKo 30.09.1994, III-4/A-5/94).

Juhime tähelepanu, et seadusmuudatus on ettevalmistatud head õigusloome tava järgimata, mõjusid analüüsimata ja huvigruppe kaasamata. Rahandusministeeriumi poolt Riigikogu rahanduskomisjonile enne eelnõu kolmandat lugemist esitatud maksumuudatuste mõjude hinnang sisaldab endas vaid kolme lauset eluasemelaenu intressi maha arvamise muudatuse osas. Selline teguviis viitab lisaks riigi sõnamurdlikule käitumisele ka lugupidamatusele oma kodanike suhtes.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Technopolis Ülemiste AS ja Swedbank AS sõlmisid 11 miljoni eurose laenulepingu

Technopolis ÜlemisteTechnopolis Ülemiste AS ja Swedbank AS sõlmisid 11 miljoni eurose laenulepingu, millega rahastatakse Ülemiste City linnakusse kerkiva uue 13-korruselise büroohoone ning parkimismaja ehitust.

„Lõõtsa tn 12 kerkiv uus büroohoone on meie järgmise paari aasta mahukaim kinnisvaraprojekt, millega tekib linnakusse juurde ca 10 000m² uut büroopinda,“ sõnas Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov.

„Nõudlus kaasaegsete büroopindade järgi Tallinnas on suur, eelis on just uutel energiasäästlikel hoonetel,“ märkis Gert Jostov. „Uue büroohoone ühe sihtgrupina näemegi ettevõtteid, kes täna asuvad vanemal ja vähem efektiivsel pinnal. Uude energiasäästlikkusse hoonesse kolides on võimalik hoida oma igapäevane kulubaas samal tasemel või seda isegi vähendada, sest nii energia- kui hoolduskulud on seal madalamad. Samas on ruumid värsked ja vastavad kaasaja nõudmistele. Ülemiste City kasuks räägivad ka asukoht ja liikumismugavus – uue büroohoone kõrvale kerkiv parkimismaja on töökoha valikul kindlasti suureks plussiks, samuti uus trammiteelõik, mis tulevast aastast hakkab Ülemiste Cityt ühendama kesklinna ja lennujaamaga.“

Swedbank ASi kinnisvara osakonna juhi Ero Viigi sõnul on suurte kinnisvaraprojektide korral laenukapitali kaasamine üldlevinud praktika, mis pikas perspektiivis võimaldab ettevõtte vara väärtust tõsta. „Technopolis Ülemiste ASiga seob meid usalduslik koostöö, tegemist on ühtlasi väga innovaatilise ja tulevikku vaatava arendajaga,“ märkis Ero Viik. „Möödunud aastal valmis Ülemiste Citys meie laenu toel juba üks selline büroohoone, mis pälvis keskkonnasäästliku ehituse eest kõrgeima LEED Gold sertifikaadi. Seda märki taotletakse ka uuele hoonele. Keskkonnasõbralikkus on ehituses suur tulevikutrend ja oleme hea meelega partneriks sellise keskkonna loomisel.“

Uue 13-korruselise büroohoonega paralleelselt valmib aadressil Lõõtsa tn 11 parkimismaja, kus on 12 000 m² pinda ja jagub kohti ca 450 autole. Mõlemad hooned valmivad 2018. aasta esimeses pooles.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 300 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 7000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc ning 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Eluaseme hinnaindeks III kvartalis tõusis

StatistikaametEluaseme hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 3,4% ja võrreldes 2015. aasta III kvartaliga 7,4%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 4,5% ning majade hinnad 0,8%. Korterite hinnad tõusid Tallinnas 5,1%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 2,1% ning ülejäänud Eestis 5,8%.

2015. aasta III kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 7,4% ja majade hinnad 7,3%. Korterite hinnad tõusid Tallinnas 6,9%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 6,4% ning ülejäänud Eestis 12,1%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Eluaseme hinnaindeks, I kvartal 2005 - III kvartal 2016 (2010 = 100)

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 7,2% ja võrreldes 2015. aasta III kvartaliga 8,2%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist.

Statistikatöö „Eluaseme hinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Tootjahinnaindeks jätkas novembris tõusu

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,6% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 1,5%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas novembris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, puittoodete ja toiduainete tootmises, samuti hindade langus kütteõlide ja elektroonikaseadmete tootmises. 

2015. aasta novembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus kütteõlide tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnalangus mäetööstuses ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, november 2016
Tegevusala EMTAK 2008 järgi November 2016 – oktoober 2016, % November 2016 – november 2015, %
KOKKU 0,6 1,5
Töötlev tööstus 0,3 1,5
Mäetööstus -0,5 -12,6
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 5,3 7,7
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 3,4

Oktoobrikuu tööstustoodangu tootjahinnaindeksit on täpsustatud seoses ettevõtetelt laekunud andmetega.

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,4% ja võrreldes 2015. aasta novembriga 2,6%.

Eelmise kuuga võrreldes langes novembris keskmisest enam naftasaaduste, toormetsa ning nahktoodete hind, samas tõusis keemiatoodete, toiduainete ja turbatoodete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,1% ja võrreldes 2015. aasta novembriga 1,2%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis novembris keskmisest enam põllumajandussaaduste, rõivaesemete ja ehitusmaterjalide hind ning langes naftasaaduste ja metallide hind.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Jõulusoodustus käsiraamatule “Tööleping ja töölepingu seadus”

Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseniKäsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni” annab ülevaate olulisematest töölepingut puudutavatest küsimustest.

Käsiraamat sisaldab praktilisi näiteid ja kohtulahendeid, raamatu lõppu on lisatud näited sagedamini praktikas koostatavatest dokumentidest.

Käsiraamatu autor on tööõiguse spetsialist Niina Siitam. Niina Siitam on osalenud mitmete tööõigusaktide väljatöötamisel, avaldanud tööõigusalaseid artikleid ja esinenud arvukate loengutega.

  • Kasuta Kinnisvarakooli raamatupoes kupongi “Jõulud2016” ning see raamat on sulle -10% soodsam.
  • Pakkumine kehtib kuni 15/01/2017.

Lisainfo

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kinnisvarakooli koolituskalender 2017

Kaia Kirs: Kinnisvara korrashoid avalikus sektorisKinnisvarakool OÜ pakub mitmeid koolitusi ja seminare kinnisvaravaldkonnast, mis haakuvad kinnisvaraturu, kinnisvaravahenduse, juriidilise poole, aga ka ehitusvaldkonnaga.

Koolitused toimuvad avalike koolitustena ja ettevõttesiseste koolitustena.

24-26.01.2017   Kinnisvara ABC – 18 tundi 199€

Koolitus “Kinnisvara ABC” annab hea tervikliku sissejuhatuse kinnisvaramaailma. Koolituse käigus tutvustatakse erinevaid kinnisvaravaldkondi alates finantseerimisest, hindamisest, arendamisest, planeerimisest, ehitamisest  ja maakleritegevusest kuni juriidikani.

Lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula. Loe edasi…

31.01.2017         Kinnisvaraturu ülevaade 2017 aasta I kvartal – 4 tundi  69€

Koolitus/seminar „Kinnisvaraturu ülevaade“ annab praktilise elamispindade turuülevaate. Tegemist on Eesti kõige põhjalikuma elamispindade turuülevaate esitlusega, mis uurib sügavalt hetkesündmuseid ja vaatab prognoosides ettepoole pool-poolteist aastat.

Lektor: Tõnu Toompark. Loe edasi…

02.02.2017         Üürikoolitus – 8 tundi  119€

Üürikoolitus annab põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist, praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis. Lisaks vaatleme eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvust ja riske läbi praktilise äriplaani.

Lektorid: Evi Hindpere ja Tõnu Toompark. Loe edasi…

07.02.2017         Kinnisvaraturundus – 4 tundi  69€

Koolitus “Kinnisvaraturundus” aitab aru saada turunduse peamisest olemusest. Põhjalikumalt vaatleme turunduskommunikatsioonikanaleid, anname praktilised nõuanded tegevmaakleritelt erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamiseks praktikas.

Lektor: Tõnu Toompark. Loe edasi…

09.02.2017         Kinnisvara müügikoolitus – 8 tundi  119€

“Kinnisvara müügikoolitus” annab teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest, müügipsühholoogiast. Koolituse teine osa keskendub praktilistele müüginippidele, mis aitavad muuta kinnisvaramüügi protsessi edukaks ja nauditavaks.

Lektorid: Anneli Salk, Ruth Andresen. Loe edasi…

14.02.2017         Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris: hallata või mitte hallata, selles on küsimus – 6 tundi  99€

Koolitus „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ annab ülevaate korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest. Koolitus tutvustab kinnisvarakorrashoiu strateegiad, informatsiooni juhtimise põhimõtteid, annab juhised varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ja praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Lektor: Kaia Kirs. Loe edasi…

16.02.2017         Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika – 5 tundi  69€

Koolitus “Kinnisvara maksustamine” annab põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid. Koolituse käigus selgitame ettevõtjate ja eraisikute maksukohustuste erinevust, räägime erinevate maksuvabastuste rakendamise võimalustest ja toome praktilisi näiteid.

Lektor: Maret Hallikma. Loe edasi…

21.02.2017         Detailplaneeringute menetlemin – 6 tundi  99€

Koolitus “Detailplaneeringute menetlemine” käsitleb planeeringutega, peamiselt detailplaneeringuga seonduvaid küsimusi. Koolitus annab hea ülevaate planeeringute olemusest ja nende praktilisest menetlemisest. Lisaks tulevad arutlusele planeeringute menetlemisega seonduvad õiguslikud probleemid.

Lektor: Raul Keba. Loe edasi…

22.02.2017         Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel – 6 tundi  99€

Koolituse “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” käigus saab teada, millised on kohaliku omavalitsuse ja muu haldusorgani kohustused menetluse läbiviimisel ning kuidas menetlust korrektselt läbi viia ja otsust vormistada. Koolituse käigus käsitletakse muu hulgas seda, mida tuleb tähele panna planeeringute koostamise käigus planeeringu koostamiseks ja elluviimiseks halduslepingute sõlmimisel.

Lektor: Martina Proosa. Loe edasi…

23.02.2017         Ärikinnisvara vahendamine – 6 tundi  99€

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” pühendub ärikinnisvara sektori omapärade väljatoomisele. Räägime ärikinnisvara tehingupoolte ootustest ja sellest, kuidas need ootused edukalt rahuldada. Anname praktilisi nõuandeid, kuidas ärikinnisvara vahendamise äris edukas olla.

Lektor: Ruth Andresen. Loe edasi…

28.02.2017         Kinnisvara korrashoiu süsteem – 8 tundi  119€

Koolituse “Kinnisvara korrashoiu süsteem” eesmärk on pakkuda täiendavaid teadmisi, oskusi ja nõuandeid kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvatele isikutele.

Lektorid: Andry Krass, Martin Kõiv. Loe edasi…

02.03.2017         Kinnisvaraõiguse ABC – 8tundi   119€

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” annab terviklikud üldteadmised kinnisvaravaldkonda reguleerivatest seadustest; hea ülevaate ja teadmistepagasi kinnisvaratehingute tegemiseks; võimaluse korraldada kinnisvaraga seonduvat odavamalt ja turvalisemalt.

Lektor: Evi Hindpere. Loe edasi…

07.03.2017         Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle – 6 tundi  99€

Koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” annab riikliku järelevalve tegemiseks vajalikke teadmisi. Muu hulgas saab teada: millal algatada järelevalvemenetlus ja millal mitte; mida järelevalvemenetluses saab kontrollida; kuidas õigesti ja tulemuslikult järelevalvemenetlust läbi viia; millised võimalused on riikliku järelevalve läbiviijal rikkuja korrale kutsumiseks.

Lektor: Martina Proosa. Loe edasi…

08.03.2017         Ehitus- ja kasutusload – 6 tundi  99€

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” käsitleb protsessi, mis algab ehitusloa taotlemisega ning lõpeb hoonele kasutusloa väljastamisega. Siia alla kuulub nii ehitusprojekti koostamine, märkuste tegemine ja projekti täiendamine, erinevate kokkulepete sõlmimine kui ka ehitusjärelevalve teostamine ebaseadusliku ehitamise või nt omanikukohustuste eiramisega seoses.

Lektor: Raul Keba.  Loe edasi…

09.03.2017         Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt – 6 tundi  79€

Koolituse “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisest täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohtutäiturid kinnisvara müüvad.

Lektor: Mati Kadak. Loe edasi…

16.03.2017         Kinnisvara hindamise ABC – 6 tundi  99€

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” annab ülevaate hindamise eesmärkidest, hindamistoimingutest, hindamise headest tavadest. Detailsemalt vaatleme hindamisstandardeid ja hindamismetoodikaid. Koolitus annab hea arusaama hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Lektor: Andres Teder. Loe edasi…

20.03.2017         Kinnisvara fotokoolitus – 6 tundi  69€

Praktiline “Kinnisvara fotokoolitus” annab üldteadmised fotograafiast ja oskused paremini kaadrit koostada. Lisaks veel võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu ja pakkuda kvaliteetsemat teenust. Koolituse tulemusena on Sinu kinnisvarafotod märksa paremad, ilusamad ja aitavad müügile paremini kaasa.

Lektor: Hasso Hirvesoo. Loe edasi…

28.03.2017         Kinnisvara omaniku õigused ja kohustused – 6 tundi  99€

Koolituse „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“ eesmärk on anda osalejatele põhjalik ja selgitav ülevaade erinevat kinnisvara omavate isikute kohustustest ning õigustest Eesti Vabariigis. Koolitus aitab selgitada omanikule vajalikke õigusakte ning anda tervikpilti õiguskeskkonnast, milles omanikul tuleb tegutseda.

Lektor: Andrus Lauren. Loe edasi…

30.03.2017         Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine – 6 tundi  99€

Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” käsitleb ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast. Koolituse eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Lektor: Raul Keba. Loe edasi…

14-21.03.2017   Kinnisvara täiendkoolitus – 28tundi 249€

Kinnisvara täiendkoolitus annab Sulle laiendatud teadmised kinnisvaraturu analüüsist, hindamisest, finantseerimisest, kindlustusest, maaklerlusest ja juriidilistest küsimustest.

Kinnisvara täiendkoolituse lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula, Tiina-Piret Peegel, Igor Fedotov. Loe edasi… 

KOGU AEG: Regulaarsed kinnisvaraturu ülevaated

Regulaarselt jaanuaris, aprillis ja septembris koostatavad kinnisvaraturu ülevaated annavad detailse seisu Eesti elamispindade turu arengusuundadest ja valupunktidest. Ülevaadete esitlused toimuvad tellija juures temaga kokkulepitud ajal.

Ülevaateid koostab ja esitleb: Tõnu Toompark. Loe edasi…

* Kõik hinnad on toodud ilma käibemaksuta!

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Triin Siidirätsep
Kinnisvarakool OÜ
Koolituse info ja registreerimine
+372  506 2278
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Swedbank: Housing Affordability Index for Baltics 12-2016

SwedbankThe housing affordability index (HAI) increased to 162.5 in Riga, but decreased to 145.9 in Tallinn and to 124.3 in Vilnius

  • In Tallinn, affordability decreased by 0.8 point in the third quarter this year compared with the same period in 2015, due to a slight increase in interest rates as price growth was equal to wage growth.
  • In Riga, the HAI increased by 2.3 points as meagre wage growth was compensated for by 15-basis-points lower interest rates
  • In Vilnius, the HAI declined by 6.4 points because apartment price growth continued to outpace wage growth.
  • The time needed to save for a down payment almost did not change in Tallinn and Riga, where it was at 29.7 months and 25.0 months, respectively; it increased by 1 month and 3 weeks, to 38.1, in Vilnius.

Housing Affordability Index for Baltics – December 2016

Housing Affordability Index

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistika: eluruumide ehituslubade arv on ootamatult vähenenud

Tõnu ToomparkStatistikaameti andmetel väljastati 2016 III kvartalis ehitusluba 1485 eluruumile. Ehitusloa saanud eluruumide pindala oli 142 100 m².

Eluruumide ehituslubade väljastamise arv on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud 2%, ehitusloa saanud eluruumide pindala aga kerkis 4%.

Ehituslubade marginaalse vähenemise tõttu ei peaks eeldama, et eluruumide arendamine saab pidurid peale. Pealinna kinnisvaraarendajad räägivad kui ühest suust, et ehituslubade menetlemine võtab järjest enam ja enam aega. Seega arendajad küll tahaksid uusi projekte välja tuua, kuid bürokraatiamasin takistab neid.

Ehituslubade arvu tagasimineku tõttu ei maksa ka korteripuudust prognoosida. Varasemate kvartalite jooksul on ehituslubade väljastamine olnud üsnagi tempokas, mis lubab arvata, et ükski koduotsija sobiliku pakkumiseta ei jää.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Ebamõistlik viivis tarbijaga sõlmitava eluruumi üürilepingu puhul

Teder Law FirmKohtuasjas selgitati veelkord tarbijaga sõlmitava lepingu põhimõtteid. Üürnik ei andnud korteri valdust üürilepingu lõppemisel üürileandjale üle, mistõttu leping muutus tähtajatuks. Üürileandja nõudis edasi üüri aja eest mil korter oli üürniku kasutuses.

Kuna üürnik üüri ei tasunud, nõudis üürileandja viivist. Üürilepingus olid pooled kokku leppinud, et viivise määr on 0,5% (s.o 182% aastas) tasumata summast päevas. Riigikohus leidis,  et tarbijaga sõlmitud lepingu puhul on kokkulepe, millega viivise määr ületab kolmekordset seaduse  järgset viivise määra, tühine. Antud juhul ületas  viivisemäär seadusejärgset määra üle kahekümne korra.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Juristi nõuanne: mida teha, kui jonnakas korteriomanik küttesüsteemi renoveerimiseks korterisse ei luba?

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLEesti Korteriühistute Liidu poole on pöördunud mitmed korteriühistu juhatuse liikmed, kes kurdavad, et korteriomanik ei võimalda küttesüsteemide renoveerimisotsuse täitmiseks korterisse sissepääsu. “Seda, miks nad sissepääsu ei võimalda, on omanikud erinevalt põhjendanud: näiteks ühel juhul jäid töömeestele uksed suletuks põhjusel, et juhatus ei edastanud omanikule kümne aasta protokolle. Teisel juhul teatas omanik, et üldkoosoleku otsus teda ei puuduta, sest korteris on radiaatorid töökorras,” vahendab Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep oma nõuandes EKÜL ajakirjale Elamu.

“Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest tulenevad õigused ja kohustused kehtivad mööndusteta kõigile ühistu liikmetele. Seega kui üldkoosolek on vastu võtnud otsuse küttesüsteemi renoveerida, tuleb omanikel otsuse täitmine tagada. Tallinna Ringkonnakohus on toonitanud, et ühistu kohustus hooldada korteriomanike ühist omandit on pidev kohustus ja korteriomanik peab omalt poolt võimaldama ühistul tagada korteriomanike heaolu omandi valdamisel ja kasutamisel,” toonitab Saulep.

Lisaks eeltoodule peab omanik arvestama, et korterisse juurdepääsu tagamise kohustus tuleneb korteriomandiseadusest (KOS). “Seaduse kohaselt peab omanik võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Kaasomandi korrashoiuga võivad puutumust omada näiteks kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ning ventilatsioonisüsteemiga seotud tööd,” selgitab ta. Milliste tagajärgedega peab omanik otsuse ignoreerimisel arvestama? “Esiteks võib omaniku vastuseis päädida korteriühistu kohtuliku nõudega korterisse sissepääsu tagamiseks. Teiseks kui ühistule on omaniku tegevusetuse tõttu kahjud kaasnenud, omab korteriühistu õigust esitada kahju hüvitamise nõue,” selgitab Saulep.

“Kui ikkagi korteriühistu on otsustanud küttesüsteemi renoveerida ja antud tööd tingivad vajaduse korterisse pääseda, tuleb otsuse täitmine tagada. Vastasel juhul kahjustab korteriomanik nii teiste korteriomanike huve, see võib kaasa tuua koormava kohtuvaidluse ja seeläbi täiendavaid rahalisi väljaminekuid. Taolist olukorda püüab iga mõistlik inimene vältida,” nentis Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Arco Vara: Tapal kisub kohati kitsaks

Arco VaraKuigi Tapal suureneb välisriikide sõjaväekontingent, ei avalda see elukondlikule kinnisvaraturule erilist mõju. Pigem napib linnas toitlustuskohti ja vaba aja veetmise võimalusi kui üüripindu, kirjutab Arco Vara kutseline nooremhindaja ja analüütik Mihkel Eliste.

Kui paljud arvavad, et tuhande sõduri lisandumine Tapa sõjaväeossa lööb väikelinna kinnisvaraturu kihama, siis see mõte on küll petlik – sõduritele ei ole linnas elamispindu vaja, nad elavad oma kasarmutes, mida järjest juurde ehitatakse. Üksnes Eesti tegevväelased võivad väeosa piiridest lahkuda ja Tapal ning näiteks Rakveres elamispinda osta või üürida.

Ainuke märgatav mõju piirkonna kinnisvaraturule tekib siis, kui kohale tuuakse 1000 sõjaväelast, kellel on linnaloa korral vaja burgerit süüa, baaris õlut juua või kinos käia. Tapa linna olemasolev taristu ei pea sellele koormusele vastu, mis omakorda stimuleerib töökohtade loomist ja sealtkaudu elavdab pika peale ka üüri- ja ostu-müügiturgu.

Seni on ostjateks peamiselt kohalikud

Viimasel ajal on Tapal koduostjateks olnud pigem kohalikud ning Tapa linna lähiümbrusest linna kolivad elanikud. Laias laastus on linnas pakkumiste arv langenud, ostjate valikuvõimalused vähenenud, müüjate hinnasoovid pakkumiste vähesuse taustal aga pidevalt kasvanud.

Sõjaväelastega seonduvalt on täheldatud vaid mõningaid tehinguid ja nende taga on meie oma väeteenistujad, kes tunnevad huvi ennekõike heas seisukorras korterite vastu.

Pigem saavad Tapa linnas potentsiaalseteks ostjateks ja üürnikeks tulevikus teenindus- ning kaubandusvaldkonnas töötavad inimesed, kelle arvukus peaks lisanduvate sõdurite teenindamise tõttu kasvama. Lisaks peaks perspektiivis kasvama ka kogu sõjaväelinnakuga seotud teenindava personali arvukus, mis omakorda hakkab kujundama piirkondlikku tarbimisvõimsust. Sõdurite olemasolust ning teenindamise võimalustest tulenevalt võiksid piirkonna arengust huvi tundvad isikud pigem kaaluda ettevõtlusesse panustamist kui pelgalt kinnisvaraturule investeerimist.

Üüriturg kosub tasapisi

Tapa piirkonna majanduslik areng on viimasel ajal üüriturgu pisut turgutanud. Ehitustöid teostavad ettevõtted otsivad sageli ehitustööde läbiviimise ajaks oma töötajatele üüripindu, mis hooajati võib tekitada elamispindadele üsna suure nõudluse ning üürihinnad kohati tavapärasest kõrgemale tõsta.

Väikeinvestorite huvi on viimasel ajal piirkonna vastu oluliselt kasvanud. Käiakse uudistamas nii Rakverest kui Tallinnast, kaalutakse projektide läbiviimist ühe korteri üürimisest kuni vanemate väikeste korterelamute rekonstrueerimiseni.

Piirkonna üürituru suurus ei ole kellelegi küll täpselt teada, kuid Tapa linnas tegutseb ettevõtteid, kelle omandis on ajapikku soetatult kohati üle neljakümne korteri, mis kõik on tõenäoliselt soetatud passiivse üüritulu teenimise eesmärgil. Tõenäoliselt on turul üürituru nõudlus ning turu dünaamika investorite ootusi seni rahuldanud.

Üürihinnad jäävad Tapa linnas olenevalt korteri seisukorrast valdavalt vahemikku 100 – 150 eurot. Arvestades selliste üürikorterite pakkumishindu, kujuneb enamikel juhtudel korteri tootluseks lisakulusid ning vakantsi arvestamata 10-15%, mõningatel juhtudel kuni 20%. Sarnaselt Eesti üüriturule kui tervikule esineb ka Tapal tendents, kus tootlus on kõrgem just halvemas seisukorras korterite puhul. Kõrgema tootluse juures tuleb sealjuures aga arvestada, et vara kapitalikasv on võrrelduna suuremate Eesti linnadega pikema perioodi vältel oluliselt väiksem ning stabiilseid ja kvaliteetseid üürnikke on keeruline leida.

Hinnad on volatiivsed

Hinnataseme muutused on tulenevalt turu väiksusest üsnagi ulatuslikud – 2016. aasta II kvartalis oli mediaanhinnaks 85 €/m2, kuid käesoleva IV kvartali hetkeseisuga on mediaanhind juba koguni 179 €/m2. Novembri keskpaiga seisuga on 2016. aasta IV kvartalis kasvanud sarnaselt mediaanhinnale sarnaselt palju ka aritmeetiline keskmine hinnatase, olles mediaanhinnast mõnevõrra madalamal, 170 €/m2 tasemel. Käesoleva kvartali hinnakasv on tõenäoliselt tulenenud üksikutest tavapäraselt kallimatest tehingutest, mis on hakanud Tapa kinnisvaraturul sagenema. Aritmeetilist keskmist hinnataset on all hoidnud oluliselt odavamad tehingud, mis pakkumiste pideva vähenemise tõttu on turul sisuliselt otsa saanud.

Valdav osa tehingutest tehakse 1940. – 1990. aastatel ehitatud korterelamutes, kus tehingualusteks korteriteks on seni olnud suur osa halvemas seisukorras korterid. Pakkumiste arv oli Tapa linnas majanduskriisi järgselt pidevalt kasvanud, tõustes kohati kuni 100 müügikuulutuseni 2011. aastal. Majandusliku olukorra paranedes on hakatud turult soetama ennekõike hinnaklassilt odavamaid kortereid, mistõttu hinnatasemete olulist kasvu ei ole pakkumiste arvu pideva languse taustal kaasnenud. Käesoleva aasta novembri seisuga on Tapa linnas kinnisvaraportaali kv.ee andmetel pakkumisel kõigest 16 korterit.

Allikas: http://www.arcovara.ee/et/ettevottest/uudised/kinnisvaraturu-uudised/211-2016-uudised/103153-tapal-kisub-kohati-kitsaks

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara: Tallinna järelturul on korterite hinnad käest läinud

Pindi KinnisvaraEhkki Tallinna korterite tehinguhinnad on püsinud aasta jooksul küllalt stabiilsena, iseloomustab 2016. aastat pruugitud korterite pakkumiste hiiliv hinnatõus, mis on ostjate jaoks jõudmas taluvuse piirile.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman selgitas, et ehkki tehingute arv ja ka terve Tallinna keskmine hinnatase on väga sarnane mullusele, on teatud varatüüpide pakkumishinnad pidevas tõusutrendis.

„Kõige järsemaks hüppajaks on paneelmajade korterid ehk turu odavam hinnaklass. Nende hinnatõusu on soodustanud siiani kaks tegurit- esiteks on Tallinna elanike arv pidevalt kasvav ja surve odavamate toodete järgi üha kasvab; teiseks on kasvanud investorite hulk, kes soetab madalama klassi varasid välja üürimise eesmärgil,“ rääkis Sooman.

„Kui üksikud räämas erandid välja jätta, siis oleme tagasi aastas 2006, mil terve ühiskond ahhetas, sest 3-toaline paneelmaja korter maksis miljon krooni (63 900 eurot)“, nentis ta.

Soomani sõnul on pretsedenditu olukord, kus uute ja pruugitud korterite hinnavahe on vaid paarkümmend protsenti. „Nii väikeseks on saanud vahe minna vaid seetõttu, et tihedas konkurentsis tegutsevad arendajad eelistavad kiiret väljamüüki, samas järelturul on pakkumiste arv aina kahanev“, lisas Sooman.

Tallinnas on hetkel pakkumises ca 5500, millest ligi 1800 on uued korterid. Aasta alguses oli pakkumiste koguarv 6000.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

6 küsimust, millele mõelda enne kodulaenu võtmist

Swedbank1. Kas mu sissetulek on piisav?

Laenu saamise esmaseks eelduseks on stabiilne sissetulek. Sellest peab jaguma laenu tagasimaksmiseks ja muude püsikulutuste katmiseks. Lisaks hinda, kas sinu sissetulekust jagub laenukohustuse ja muude oluliste väljaminekute kõrval ka säästmise jaoks? Hea on koguda rahaline puhver juhuks, kui sissetulek peaks ajutiselt vähenema või kaduma. Võimalusel pane iga kuu palgast veidi kõrvale, et raskes olukorras oleks maandumine pehmem. Ideaalis võiks sul olla tagavaraks vähemalt kolme kuu elamise raha.

2. Millised kohustused mul juba on?

Vaata üle, millised kohustused sul juba on – liisingu- ja laenulepingud, järelmaksud, käendused ja muud lepingulised rahalised kohustused, ka elatisraha. Võttes arvesse Eesti keskmist palka, võiks finantskohustused võtta kuni kolmandiku sissetulekust, et jääks raha ka püsikuludeks ja säästmiseks, aga ka reisimiseks ja meelelahutuseks. Kui pere maksevõime on niigi pingeline, tasub suure laenukohustuse võtmist edasi lükata ja proovida enne olemasolevaid kohustusi vähendada.

3. Kas laenuga ostetav kodu vastab minu vajadustele?

Koduost tekitab alati emotsioone, kuid ära osta uut kodu ainult ilusa tapeedi või huvitava disainiga köögimööbli pärast. Mõtle hoolega läbi, kas kinnisvara suurus, planeering ja asukoht vastavad sinu tegelikele vajadustele ja turuhinnale. Tutvu kindlasti ostetava kinnisvara varasemate ülalpidamiskuludega nii talve- kui suveperioodil, et teaksid väljaminekuga arvestada.

4. Kuidas leida omafinantseering?

Kodu ostmine laenuga eeldab enamasti omafinantseeringut või lisatagatist. Seega mõtle enne laenu taotlemist ka sellele, millised on sinu võimalused omapanust katta. Omafinantseeringuks peaks arvestama vähemalt 10% kodu maksumusest ning sellise summa kogumine võtab aega. Väga hea, kui sul on varasemast juba üht-teist säästetud või saavad lähedased omafinantseeringu katmisel aidata. Samuti tasub uurida KredExi käenduse võimalusi, mille abil saavad omafinantseeringu osa vähendada noored pered ja spetsialistid, energiatõhusa eluaseme ostjad ning kaitseväe või kaitseliidu veteranid.

5. Mida silmas pidada ühiselt laenu võttes?

Koos elukaaslasega ühiselt laenu võttes pead arvestama, et laen on võrdselt mõlema laenusaaja oma ehk jagatud on nii vastutus kui ka kohustus. Panga silmis on mõlemad laenusaajad võrdselt vastutavad laenu tagasimaksmise eest ja seejuures ei ole tähtis, kelle arvelt läheb maha igakuine laenu tagasimakse. Lisaks mõelge läbi mustemad stsenaariumid – mis saab siis, kui üks partneritest kaotab töö või sissetulek ajutiselt langeb? Kuidas lahendatakse laenu tagasimaksmine ning kinnisvara jagamine lahkumineku korral? Nendele küsimustele võiks vastused leida enne laenulepingu allkirjastamist.

6. Kas kõik lepingutingimused on arusaadavad?

Eluasemelaen on pikaajaline finantskohustus ja see on suur otsus. Tihti võib olla keeruline aru saada kõikidest lepingu detailidest, näiteks millistel tingimustel on võimalik müüa laenuga soetatud kinnisvara enne laenulepingu lõpptähtaega? Mida tähendab solidaarne vastutus? Kui sa ei leia vastuseid kõikidele küsimustele, pöördu julgelt panga nõustaja või notari poole, kes kõik lepingu punktid, lahti seletab ja vajadusel annab ka nõu.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fond omandas värskelt renoveeritud Piirita kaubanduskeskuse, asukohaga Pirita, Tallinn

baltic-horizonBaltic Horizon Fund´i (Fond) fondivalitseja Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) informeerib Piirita kaubanduskeskuse omandamisest. Ostu-müügi tehing Matching Holding OÜ ning BH MT24 OÜ vahel OÜ Pirita Center omandamiseks allkirjastati ning viidi lõpuni täna, 16. detsembril. OÜ Pirita Center on Piirita kaubanduskeskuse ainuomanik.

Piirita kaubanduskeskuse väljarenditav pind on üle 5000 m2. Kaubanduskeskuse ankurrentnikeks on Rimi ning Myfitness. Lepingu järgne ostu-müügihind on 12,2 miljonit eurot. Hoone osteti ca. 7,4% tootlusega. Tehing finantseeriti Fondi osakute täiendava avaliku pakkumise tulemusena kaasatud rahaliste vahenditega.

Piirita kaubanduskeskus rekonstrueeriti käesoleval aastal Messiehitus OÜ poolt.

Baltic Horizon Fond on registreeritud avalik kinnine investeerimisfond ja Baltic Horizon Fondi osakutega alustati Nasdaq Balti fondinimekirjas kauplemist 6.juulil 2016. Fondi börsitähis (ticker) NASDAQ Tallinna börsil on NHCBHFFT, pärast noteerimist NASDAQ Stockholm börsil saab Fondi börsitähiseks  NHCBHFFS.

Fondivalitseja Northern Horizon Capital AS omab alternatiivfondide fondivalitseja litsentsi. Nii Fondi kui ka Fondivalitseja üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada