Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Uus Maa: Pöörise elamurajoon saab Eesti Vabariigi juubelile pühendatud peaväljaku

30.01.2018 Karmen Kaljurand

Eesti Vabariigi 100. juubelist inspireerituna rajatakse Tallinnasse Mustamäele Pöörise elamurajooni skulpturaalse kompositsiooniga väljak, mille autoriks on arhitekt Raiko Reinson. Tegemist on kogu piirkonna väärika keskpunktiga, kus on haljastus, mänguplatsid ning juubeli auks püstitatud arhitektoon.

Idee luua Pöörise elurajooni keskväljak sündis kvartali arendajal AS TTP-l juba 2016. aasta varakevadel. Kohe oli sooviks, et tegu poleks lihtsalt platsiga, vaid et sellest saaks maamärk, mis hakkaks seostuma just Pöörise elurajooniga ning eristuks teistest omataolistest. „Tahtsime, et see oleks keskpunkt, mille üle elanikud võiksid uhkust tunda. Et tekiks selline tunne, et kui äge see on, et just siin elame“ räägib AS TTP juhataja Peeter Puusepp.

„Fakt, et 2018 on Eesti Vabariigi juubeliaasta, andis meile vaid indu juurde. On auasi teha oma riigile kingitus. Ja kuigi keskväljaku idee teostamine osutus keerukaks, ei võtnud me seda kui takistust. Me pole oma ettevõttes kunagi kartnud keerulisi väljakutseid, pigem oleme hoidnud lihtsatest tüüplahendustest. See on kingitus oma riigile ja elanikele. See pingutus on seda väärt,“ on Puusepp kindel.

Pärast mitmeid konsultatsioone said peaväljaku kavandiga tegelema asuda Nord Projekti arhitekt Raiko Reinson ja juhataja Andres Saar. Reinson on ka arhitektuursae lahenduse idee autor.

„Arhitektooni idee sündis nii, et võtsin A3 paberi, millest lõikasin kolmnurkse siilaka ning mis vinti keeratuna moodustas pöörise. Panin selle liimiga aluse külge kinni, tegin mobiiliga pildi ja saatsin ära,“ räägib Reinson. „Minu idee oli kohe see betoonist teha, veidi veel pabistasin, et kas nii kalli lahendusega ollakse nõus. AS TTP võttis idee rõõmuga vastu ning insenerid plaksutasid käsi, sest ülesanne oli väga põnev.“

Kuna keskväljaku kontseptsioon pidi arvestama, et ümberringi on tornmajad ja vaatenurki seetõttu sisuliselt 360 kraadi ulatuses, peab igalt poolt avanema hea vaade. Lisaks peab olema mõnus ka väljakul ringi- ja läbi liikumine. „Et oleks dünaamiline vorm, mis on pidevas muutumises. Iga nurga alt uus vaade,“ lisab Reinson.

„Kui ma nägin selle skulptuuri tööjooniseid, siis oli minu esimene reaktsioon, et keegi on heas mõttes „hulluks läinud“,“ räägib töid teostanud PR Betooni töödejuhataja Irmo Nuut. „Kuna betoonkonstruktsioonide valmistamine on niigi keeruline ja töömahukas, siis sellise, ebakorrapärase kujundi tegemine oli veel eriti väljakutsuv. Tuli teha eel-katsed ehk valmistada erineva kaldenurga ja suurusega rakiseid ning need betoneerida, et aru saada, kuidas materjalid peavad vastu erinevale betoonisurvele.“

Tema sõnul oli keeruline töölistele selgitada, et pole ühtegi täisnurka ega sirget seinaosa, mida saaks kasutada mõõtmise kontrolliks. „Igaüks, kes mööda läks, küsis, et kas see asi, mida me ehitame, keeratakse püsti või viiakse kuhugi mujale? Keegi ei suutnud uskuda, et see ebamaine kujund jääbki sinna. Aga siiski tänu projekteerijale, arhitektile ning headele nõuandjatele ja spetsialistidele suutsime panna paika nn kondikava ja ehituse mõistes lähenesime asjale ebatraditsioonilisel viisil. Lõpptulemusega võib rahule jääda, linnaruumi on tekkinud nagu midagi ebamaist, midagi teiselt planeedilt,“ rõõmustab Nuut.

Lõpuks valmis 24 cm paksune valge betoonivalu, maksimumkõrgusega 5,7 meetrit, mille kogukaaluks 130 tonni, ehk 6,5 vana trammi.. Kogu ülejäänud plats toetab ideed ja arhitekt, patriootliku inimesena kujundas peidetud “Eesti 100” motiivi sinna sisse.

„Arhitektoone ei pea igale poole rajama, aga teinekord, kui tunne on õige, siis on hea, kui arendaja seda spondeerib. Mul on hea meel, et AS TTP läks ideega kaasa ja see asi sündida sai,“ lisab Reinson.

Pöörise keskväljaku ehitustööd käivad täie hooga, kevadel rajatakse ka haljastus. Valminuna saab sellest maamärk, mis on loodud kestma. Kui käesoleval aastal on see kingitus riigile ja elanikele, siis aastal 2118 peetakse siin loodetavasti mõnd Eesti 200 juubelüritust.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 06-08/02/2018

30.01.2018 Margot Toompark

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 06-08/02/2018 Kinnisvarakoolis. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Marko Sula Noblessner Arendusest ja Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Koolituse sihtrühm:

kõik inimesed, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata;
kõik inimesed, kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvara valdkonnaga;
kõik maaklerid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi;
kõik spetsialistid ja ametnikud, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvara valdkonda;
kõik investorid, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte.

Koolitus annab:

ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
teadmised kinnisvaraalasest seadusandlusest;
info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

“Kinnisvara ABC” toimub 06-08/02/2018 kell 13.00-18.00 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Statistika: Kõige enam korteritehinguid tehakse nõukogudeaegsete korteritega

30.01.2018 Tõnu Toompark

Maa-ameti andmetel tehti 2017. a Eestis 22 339 korteritehingut. Neist tehingutest suurim osa ehk 6064 tehingut on tehingud korteritega, mis on valminud ajavahemikus 1971-1990.

Tehingute arvult järgmine vanusegrupp on ajavahemik 1940-1970. Sel ajavahemikul valminud korteritega tehti eelmisel aastal tehinguid 4194. Mõlemas ajavahemikus valminud korterite puhul on valdavalt tegemist nõukogudeaegse massehituse toodanguga

Ennesõjaaegsete ehk enne 1939. a valminud korteritega tehti 2017. aastal tehinguid üle Eesti ainult 683.

Tähelepanuväärne on ehitisregistri andmete kvaliteet. Mulluse 22 339 kogutehinguarvust 8362 korteritehingu puhul ei ole korterielamu esmakasutusaastat teada.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Mustamäe spordi- ja vabaajakeskus peab sarikapidu

29.01.2018 Tallinn.ee

Teisipäeval, 30. jaanuaril kell 12 peetakse maha Akadeemia tee 30 kinnistule kerkinud spordi- ja vaba aja kompleksi sarikapidu.

„Hiljemalt detsembriks on ujula ning sauna- ja veekeskusega ning mitme spordisaaliga kompleks kasutusvalmis,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Ehitaja sai mahuka hoone poole aastaga katuse alla. Tööd on läinud väga ladusalt. Pole kahtlust, et see mitmekülgseid sportlikult ja tervislikult vaba aja veetmise võimalusi pakkuv ühiskondlik ehitis saab lubatud tähtajaks valmis.“

Mustamäe spordi- ja vabaajakeskusesse on kavandatud avalik saun ning lõõgastust pakkuv vee- ja saunakeskus, kus on kokku viis basseini ja 17 erinevat sauna. Sportlikku ajaviidet pakuvad kuue 25-meetrise rajaga ujula, jõusaal, rühmatreeningute saal, pallimängude saal, tantsu-, võimlemis- jms treeningute saal ning bowlingusaal. Eraldi esiletõstmist väärib spordisaali rajatav unikaalne tõstetav spordipõrand, mida on võimalik vastavalt saali kasutusotstarbele kas avada või sulgeda. See suurendab saali kasutusvõimalusi ning võimaldab ohutut treenimist sportvõimlejatele.

„Spordi- ja vabaajakeskus täidab mustamäelaste ammuse unistuse,“ ütles Võrk. „Olgugi et Mustmäel elab ligi 70 000 inimest ja tegemist on elanike arvult suuruselt teise linnaosaga, ei ole linnaosa elanikel oma ujulat ja avalikku sauna ning korralikku mitmekülgseid võimalusi pakkuvat spordikeskust seni paraku olnud.“

Mustamäele sauna ja ujulaga spordikompleksi rajamiseks viidi läbi konkurss ning seati linna omanduses olevale kinnistule Astlanda Arendus OÜ kasuks hoonestusõiguse. Spordikompleks valmib hiljemalt 30. novembriks 2018.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Elu korteriühistus: Kirjalik korteriomandi üldkoosolek

29.01.2018 Kätri Sarapuu

Meie majas on kokku kuus korterit, korteriomanikega asusime kirjavahetusse, et arutada, kuidas ja kas peaksime koridoris remonti tegema. Saanud ühese kinnituse kõikidelt korteriomanikelt, et remont tuleks teha, asusime arutama remondi detaile ja summa ulatust.

Kõik korteriomanikud osalesid kirjavahetuses. Üks korteriomanikest, kellega praegu probleeme on, märkis samuti, et talle plaan sobib. Kirjutas juurde ka enda ettepanekuid. Remondisumma suuruseks otsustati ühiselt, et iga korteriomanik tasub remondi eest 200 eurot. Eelnevalt nimetatud korteriomanik vastas, et on remondiga samuti nõus ning tasub remondikulusid 200 euro piires. Kirjavahetuse teel leppisid kõik korteriomanikud kokku ka täpses remondiplaanis.

Mina, kui ühe korteri omanik, tasusin kogu remondisumma kõikide korterite eest ära. Tänaseks on mulle kokkulepitud summa (200 eurot) tasunud kõik korteriomanikud, va eelnevalt mainitud korteriomanik, kes väidab, et tema ei ole nõus remondi eest tasuma ja et koridori remondi küsimust oleks tulnud arutada korteriomanike üldkoosolekul.

Küsimus: Kuidas käituda, et ka see üks korteriomanik tasuks oma osa?

Vastus: Saan Teie kirjast aru, et üks korteriomanik ei ole nõus, vaatamata enda eelnevale nõusolekule, koridori remondiraha tasuma ja et koridori remont on kokku lepitud korteriomanike vahel, mitte korteriomanike üldkoosolekul. Teie kirjast saab järeldada, et remondist on kõik korteriomanikud üheselt aru saanud, sellele viitab ka fakt, et teised korteriomanikud on enda osad juba tasunud.

Vastavalt korteriomandi seaduse (edaspidi KOS) § 1 lg-le 1 on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 15 lg 1 sätestab, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. KOS § 16 räägib erilistest kulutustest ja hoone taastamisest. Nimelt ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet (lg 1). Eeltoodust tulenevalt on koridori kui kaasomandi remondiks vaja korteriomanike kokkulepet. Lähtudes Teie kirjast nähtub, et korteriomanike vahel on olemas kirjalik kokkulepe, mille kohaselt nõustusid kõik korteriomanikud remondi tegemise ja selle eest tasumisega.

Korteriomanike üldkoosolekul otsuste vastuvõtmise regulatsioon on sätestatud KOS-i § 17 lg‑s 1, mille järgi võetakse KOS-i või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused vastu korteriomanike üldkoosolekul. Lõike 3 järgi võib teha otsuse ka ilma üldkoosolekut kokku kutsumata, kui otsuse kohta on kõigi korteriomanike kirjalik seisukoht. Seega antud juhul võib eeldada, et korteriomanike otsus on ühine (iga korteriomanik on esitanud enda kirjaliku seisukoha) ja seega vastu võetud.

KOS § 13 lg 1 alusel tasub korteriomanik kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Lõike 2 järgi on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama lõikes 1 nimetatud suuruses. Seega seaduse järgi on võlgnik kohustatud tasuma enda osa remondist. Võlgniku käest võlgnevuse kättesaamiseks on Teil võimalik esitada hagi kohtusse.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Eesti Pank: Lähiaastatel kiirendab Eesti majanduskasvu Euroopa Liidu toetuste kasv

29.01.2018 Mari Pärnamäe

Euroopa Liidu toetused mõjutavad lühiajaliselt tellimuste hulka.
Eestis on toetuste osakaal SKPs teiste riikidega võrreldes suur, mistõttu on neil ka tugevam mõju majanduskasvule.
Kui ELi toetuste osakaal Eesti majanduses suureneb ühe protsendi võrra, kiirendab see samal aastal majanduskasvu ligi 0,5 protsendipunkti võrra.
Toetuste mõju majandusele pole ainult positiivne, sest rahastatavad projektid tõrjuvad välja muid tellimusi ning osa rahast väljub impordi kaudu riigi majandusest.
Lähiaastatel suurendavad välistoetused Eesti majanduskasvu ja võimendavad seeläbi majandustsüklit.

Eesti on Euroopa Liidu eelarvest üks suuremaid netosaajaid, st suhtena SKPsse on toetused ELi eelarvest suuremad kui Eesti sissemaksed. Perioodil 2004–2016 moodustasid ELi toetused Eesti SKPst keskmiselt 3,2 protsenti ning kui sissemaksed maha arvata, siis 2,1 protsenti (vt joonist “ELi netosiirded valitud riikides”). Sellest suurem oli see näitaja vaid Lätis, Leedus ja Ungaris. Eestis on ligi pool laekunud rahast läinud valitsemissektori investeeringuteks või muudeks valitsemissektori projektideks, veerand põllumajandustoetusteks ning ülejäänu muudele erasektori üksustele.

Aastatel 2004–2016 on Euroopa Liidu toetused nii Eestis kui ka mujal jaotunud aastati ebaühtlaselt. Toetuste kasutamise aega mõjutavad eelkõige administratiivsed tähtajad ja riigi või Euroopa Komisjoni haldusvõimekus, otsene seos muude majandusnäitajatega on enamasti nõrk[i]. Euroopa Liidu eelarveperiood kestab seitse aastat, millest esimesel kahel tehakse üldiselt väga vähe väljamakseid, kuid mil saab veel lõpetada eelmise perioodi projekte. Euroopa Liidu rahade kasutamine suureneb tavaliselt järsult eelarveperioodi kolmandal aastal (vt joonist “Struktuurifondide kasutamine eelarveperioodi jooksul”). Praegusel eelarveperioodil (2014–2020) viibis projektide käivitamine nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides ning kasv kiirenes alles möödunud aastal.

Lühiajaline mõju

Euroopa Liidu toetuste lühiajaline mõju majandusele avaldub nõudluse kaudu, mis projektide elluviimise ajal suureneb. Näiteks on ehitusprojekti jaoks vaja palgata töötajaid, toota ehitusmaterjali, importida seadmeid jms.

Nõudluse kasvu mõju majandusele ei ole siiski ainult positiivne. See tõstab hindu, mis pärsib kaudselt ülejäänud majanduskasvu. Kui majanduses on pakkumine piiratud, võivad Euroopa Liidu rahastatavad projektid välja tõrjuda muid tellimusi, mille jaoks ei jätku ressurssi. Seega sõltub mõju SKP kasvule muu hulgas majanduse konjunktuurist. Pealegi – kui osa projekti jaoks vajalikke tooteid või teenuseid imporditakse, ei jää kogu raha toetuse saanud riiki.

Kuna Euroopa Liidu toetuste osakaal Eesti majanduses on suhteliselt suur, võib järeldada, et nende võime mõjutada nõudlust ja seeläbi SKP kasvu on oluline. Teema tõuseb päevakorda lähiaastatel, mil ELi toetuste osakaal Eesti majanduses kasvab kiiresti, kuid hakkab seejärel vähenema. Järgnevalt on hinnatud, kui palju sellised muutused Eesti majanduskasvu mõjutavad.

Toetusi on Eestile makstud vaid 13 aastat ja esialgu jäi nende tähtsus väikeseks, sest 2004.–2006. aasta eelarveperioodi vahendite maht oli tagasihoidlik ning vajalike menetluste juurdumine võttis aega. Kuna vaadeldav periood on ELi toetuste mõju hindamiseks ühes riigis liiga lühike, on usaldusväärsema tulemuse saamiseks otstarbekas vaadelda koos mitme riigi näitajaid. Selleks sobib 12 liikmesriiki, kes on Euroopa Liiduga ühinenud alates 2004. aastast ning on Euroopa Liidu eelarves netosaajad. Valitud riikidel on palju ühist – neil on sarnase sissetulekutasemega, enamasti väikesed ja avatud majandused, kus on toimunud suuri struktuurseid muutusi ning mis on konvergeerumas vanade liikmesriikidega.

Perioodil 2010–2016 kiirendas ELi toetuste osakaalu suurenemine 1 protsendipunkti võrra samal perioodil majanduskasvu ligi 0,5 protsendipunkti[ii]. Ühest väiksem parameeter tuleneb eelnevalt kirjeldatud impordisisaldusest ja asendusefektist ning on üldiselt kooskõlas varasemates uuringutes saadud hinnangutega lühiajalisele eelarvemultiplikaatorile[iii]. Vaadeldavat perioodi on lühendatud aastatele 2010–2016, sest kriisieelsetel aastatel ei avaldanud Euroopa Liidu toetused majanduskasvule olulist mõju. Seda võib selgitada enamikus riikides valitsenud majandusbuum, mil nõudlus ületas juba niigi pakkumist ja Euroopa Liidu toetuste mõju polnud seetõttu kuigi tähtis, seda enam, et toetuste maht jäi neil aastatel uutes liikmesriikides veel väikeseks.

Pole põhjust arvata, et Euroopa Liidu toetuste mõju valitud riikide lõikes kuigivõrd erineks. Seetõttu võib järeldada, et muutused Euroopa Liidu toetuste osakaalus aitavad osaliselt selgitada ka Eesti majanduskasvu dünaamikat. Näiteks olnuks aastatel 2013 ja 2014 toimunud majanduskasvu aeglustumine ligikaudu poole protsendipunkti võrra väiksem, kui Euroopa Liidu toetuste osakaal Eesti SKPs poleks vähenema hakanud (vt joonist “ELi siirete lühiajaline mõju majanduskasvule”).

Välistoetuste suurenemine mõjutab majanduskasvu ka lähiaastatel. Juba 2017. aastal suurendasid struktuurivahenditest rahastatavad projektid nõudlust ehituses. Prognoosi kohaselt kasvasid valitsemissektori investeeringud eelmisel aastal 21%, millest ligi pool on seotud Euroopa Liidu toetustega. ELi toetused kiirendavad majanduskasvu ka järgmisel kahel aastal, ehkki vähemal määral. Pikemas ettevaates tuleb aga arvestada, et toetused Euroopa Liidu eelarvest hakkavad vähenema, mis avaldab juba 2020. aasta majanduskasvule kammitsevat mõju.

Pikaajaline mõju

ELi toetuste olulisem mõju aga ei avaldu mitte nõudluse suurendamises ajal, kui projekte ellu viiakse, vaid tootlikkuse suurendamises järgnevate aastate jooksul. Pikemas vaates peaksid Euroopa Liidu toetused, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika projektid, suurendama regiooni tootlikkust ja majanduse kasvuvõimet, sest nende raames rahastatakse investeeringuid nii põhivarasse kui ka inimkapitali. Seetõttu jäävad need toetuse saanud riigi SKPd ja majanduskasvu mõjutama ka pärast projekti lõppu. Lisaks võib struktuurivahendite toel ellu viidud projektidelt oodata positiivset välismõju. Näiteks kanduvad investeeringud teadus- ja arendustegevuse ühte valdkonda üle ka teistesse valdkondadesse jms.

Toetuste kogumõju arvesse võtta on keeruline, sest suurt osa sellest ei saa otseselt mõõta. Mitmes varasemas uuringus on siiski leitud, et struktuurivahenditel on eelkõige madalama sissetulekuga riikide SKP-le positiivne mõju, ehkki see avaldub täismahus alles aastate pärast. Euroopa Komisjoni lõpparuandes nenditi, et 2007.–2013. aasta eelarve struktuurivahenditest tehtud kulutustel on pikaajaline positiivne mõju nii Euroopa Liidu kui ka iga liikmesriigi tasandil. Eriti suur on see uute liikmesriikide puhul, tõstes nende riikide SKP taset eelarveperioodi lõpuks (2015. aastaks) keskmiselt 4% võrra. Eesti puhul on leitud, et üks euro 2007.–2013. aasta struktuurivahenditest suurendab aastaks 2023 Eesti SKPd 2,7 euro võrra.[iv] Mõned autorid on aga leidnud, et kui toetuste osakaal regiooni majanduses tõuseb teatud piirist kõrgemaks, muutuvad need ebaefektiivseks ning Euroopa Liit tervikuna kaotab[v].

[i] Nt võib kehv majandusseis pärssida Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamist juhul, kui see piirab oma- ja kaasfinantseeringu leidmist. Eestis oli omafinantseering 2007–2013 eelarveperioodil vaid ligikaudu 15% projektide koguväärtusest. Rahandusministeeriumi tellitud Praxise ja Centari uuringus järeldati, et omafinantseeringu tagamine on olnud takistuseks vaid üksikute projektide või omavalitsuste puhul („Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule“, 2015).

[ii] Euroopa Liidu toetuste lühiajalise mõju leidmiseks hinnati võrrandit fikseeritud efektide meetodil, kasutades 12 riigist koosnevat paneeli. Võrrandis on majanduskasvu selgitavateks teguriteks toestuste osakaal SKPs, hõive kasv ning ELi keskmine majanduskasv, et võtta arvesse riikide üldist välist majanduskeskkonda..

[iii]Multiplikaatorite suuruse kohta vt nt Warmedinger, T et al. Fiscal Multipliers and Beyond. ECB Occasional Paper 162 (2015).

[iv] Loe täpsemalt http://ec.europa.eu/regional_policy/en/policy/evaluations/ec/2007-2013/#15

[v] Becker, S.O., Egger, P.H., Erlich, M. Too much of a good thing? On the growth effects of the EU’s regional policy. European Economic review 56 (2012).

Sooduspakkumine käsiraamatule “Kinnisvaramaakleri ABC”

29.01.2018 Tõnu Toompark

Vaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile” soodushinnaga!

- Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “xw5h19” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
- Pakkumine kehtib kuni 04.02.2018.

Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile.“ annab põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri töö olemusest. Käsiraamat on suunatud eelkõige inimestele, kes tunnevad huvi kinnisvaramaakleri ameti vastu. Samas soovitame tegevuse põhialuste kinnistamiseks lugeda käsiraamatut kõikidel juba tegutsevatel maakleritel. Raamatu autor on Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Üüriäris edukaks: Kas üürileandmiseks on paremini sobilik vana või uus korter?

26.01.2018 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Uhiuue korteri puhul tuleb äriplaan hoolega läbi kaaluda, kas väljaüürimine annab üürileandjale soovitava tootluse. Uute korterite rahavooline tootlus on enamastai vanade korterite üüritootlusest madalam, sest uue korteriga seonduvad riskid on madalamad.

Ostes üürileandmiseks uue korteri tuleb arvestada, et korter tuleb sisustada. Näiteks tuleb kanda kulutused köögimööblile, muudel mööblile ja sisustusele. Nii võime piltlikult öelda, et esimesed aasta-paar maksab üürnik üürileandjale kinni mitte korterit ennast, vaid kiiresti amortiseeruvat sisustust.

Seejuures tuleb arvestada, et kui eluruumi saab enamasti soetada madala intressimääraga eluaseme- või kinnisvaralaenuga, tuleb mööbli ostmisel kanda juba kõrgemat tarbimislaenu intressimäära või kasutada veel kallimat omakapitali. See suurendab üürileandja kulusid ja seeläbi vähendab projekti tasuvust.

Uute korterite üürihinnad on keskmisest kõrgemad. Seega saavad neid endale lubada keskmisest jõukamad üürnikud. Praktikale tuginedes võib väita, et reeglina on kallimate korterite üürnikega vähem probleeme ja toimetamist. Teisisõnu on kallimate korterite puhul üürnikust tulenevad riskid reeglina madalamad.

Arvestades, et üüriturul on pakkumist üksjagu palju, nõuavad üürnikud kvaliteetset kaupa, st heas korras olevaid kortereid. Vana ja räämas “pommiaugu” jaoks on ka kusagil tõenäoliselt üürnik olemas, kuid sellise vara väljaüürimisega on tõenäoliselt rohkem muret kui rõõmu.

Üürileandja peab ehk eelkõige üürihinnast ja kliendi sihtrühmast lähtuvalt otsustama, milliste klientidega ta tegeleda soovib. Sellest tulenevalt tuleb otsustada, kas väljaüürimiseks soetatav eluruum peab olema uuem või vanem.

Vanemate korterite üürihind on aga odavam. Odavama kauba järele on nõudlus suurem ja seda nii majanduse paremate, kui halvemate aegade ajal. Tõenäoliselt on odavama ehk vanema korteri vakantsus pisut madalam, sest seda suudab endale võimaldada laiem üürnike sihtrühm.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Veel on võimalik registreeruda koolitusele “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle”

26.01.2018 Margot Toompark

Koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub 30/01/2018 Tallinna kesklinnas. Koolitus annab riikliku järelevalve tegemiseks vajalikke teadmisi.

Koolituse sihtrühm on:

kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
kinnisvaraarendajad;
kinnisasja omanikud jt.

Koolitusel saab teada:

millal algatada järelevalvemenetlus ja millal mitte;
mida järelevalvemenetluses saab kontrollida;
kuidas õigesti ja tulemuslikult järelevalvemenetlust läbi viia;
millised võimalused on riikliku järelevalve läbiviijal rikkuja korrale kutsumiseks.

“Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub Tallinna kesklinnas 30/01/2018 kell 10.00-15.30. Lektor on Advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Äripäev: Kinnisvaraarendajate kuldaeg hakkab lõppema

25.01.2018 Tõnu Toompark

Ehitamise jätkuv kallinemine ja tarbijate soovimatus hinnatõusuga kaasa tulla ennustavad kinnisvaraturu jahtumist.

Tallinnas ringi vaadates annab kraanade, pooleliolevate ehitiste ja kinnisvarareklaamide suur hulk märku, et kinnisvarabuum kestab veel. Eksperdid on alanud aastaks prognoose tehes siiski ettevaatlikud ning nendivad, et ilmselt võib tänavu näha esimesi pankrotistunud arendusi. Äripäev teab, et ükski pidu ei saa kesta igavesti ning kuigi ei ole põhjust ennustada suuremat krahhi, tasub siiski hakata valmistuma kinnisvaraturu jahtumiseks.

Tänu Euroopa Keskpanga nullintressipoliitikale ja inimeste suurenenud sissetulekutele on nii ettevõtete kui eraisikute ostujõud viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. See on kaasa toonud ka nii ärikinnisvara kui eluasemete hinnatõusu. Tallinna korterite keskmine ruutmeetri müügihind tõusis mullu enam kui 100 euro võrra. Inimestel on tekkinud vaba raha ning seda investeeritakse üha rohkem kinnisvarasse.

Teisalt näitab turg esimesi küllastumise märke. Pindi Kinnisvara müügipartneri Peep Soomani sõnul on näiteks kontoripindade maht praegu turul optimaalne ning iga lisanduv pind toob kaasa võitluse ja hinnasõja. Sellele vaatamata plaanitakse lähiaastateks pealinna mitut uut suurt arendust, millest nähtavaim ilmselt hotell Olümpia vastu kerkiv kõrghoone, kus kokku ligi 80 000 m² büroo-, kaubandus- ja teeninduspinda.

Kuigi ehitamise hind on peamiselt tööjõukulu survel viimastel aastatel samuti kasvanud, on kinnisvara hind kasvanud siiski kiiremini ning seetõttu on kinnivara ka investorite jaoks atraktiivne. Isegi kui pangad annavad raha uusarendustele ettevaatlikult, on tühimiku täitnud ühisrahastus. Kinnisvara on asunud arendama ka inimesed, kel selles suuremat kogemust pole.

Alanud aastal kallineb ehitusmaksumus prognooside kohaselt veelgi. Ühelt poolt surub ehituse hindu üles palgasurve, teiselt poolt paneb hagu alla aktiivselt ehitav avalik sektor. Ehitussektori ülekuumenemise ohule on viidanud ka Eesti Pank. Nii erasektori kui ka avaliku sektori tellimused on seal kiiresti kasvanud ja peaksid sel aastal edasi kasvama. Ehituses luuakse teiste sektorite arvelt kiiresti ajutisi töökohti, mis kinnisvaraturu jahtumisel ähvardavad inimesi töötusega.

Kinnivarahinnad on aga mitmes Tallinna kallimas piirkonnas ekspertide hinnangul juba oma lae lähedal ning kuna inimeste sissetulekud tõusevad edaspidi aeglasemalt, võib prognoosida ka kinnisvarahindade senisest tagasihoidlikumat kasvu. Oma mõju avaldab ka paratamatult ühel hetkel saabuv laenuraha kallinemine ja intressimäärade tõus.

Arendajad on veendunud, et kvaliteetsele ja heas asukohas kinnisvarale jätkub soovijaid alati. Eluasemeturul on ruumi veel üüripindadele ning soodsama hinnaklassi kvaliteetsetele kodudele Tallinna äärelinnas ning lähiümbruses. Kui kellelgi on põhjust muret tunda, siis eelkõige liigoptimistlikult laenuraha kaasanud väheatraktiivse kinnisvara arendajatel ja nende investoritel.

Kinnisvarasse investeerimine nõuab alanud aastal ilmselt senisest enam ettevaatlikkust ja kodutööd ning küllap näeme ka esimesi pankrotistunud või seiskunud arendusi. Endale äripinda otsivale ettevõtjale või uue kodu ostjale on koitmas aga hea aeg, kus turul on võimalik valida ja arendajad on soovide osas paindlikud.

Äripäev: Kinnisvaraarendajate kuldaeg hakkab lõppema

Swedbanki majandusprognoos – jaanuar 2018

25.01.2018 Tõnu Mertsina

Maailmamajanduse kasv on jätkuvalt tugev

2018. aasta alguses on maailmamajanduse kasv jõudnud tugevamale alusele

Euroala majanduse taastumine on hoogustunud ning meie prognoosi järgi USA majanduskasv sel aastal kiireneb. Ka mitmete suuremate arenevate riikide majanduskasv on taastumas.

Globaalne majanduskasv soodustab Põhjamaade ja Balti riikide majandusi

Tugev majanduskasv Euroopas tähendab Põhjamaadele ja Balti riikidele paremaid ekspordivõimalusi. Meie hinnangul Balti riikide kiire majanduskasv sel aastal jätkub, kuid 2019. aastal peaks see majanduse tõusutsükli taandumise tõttu aeglustuma.

Keskpankade rahapoliitika normaliseerimine mõjutab intressimäärasid

Üha rohkemate riikide keskpangad on alustanud senise majandust stimuleeriva rahapoliitika normaliseerimisega. Meie prognoosi järgi jätkab USA Föderaalreserv sel aastal intressimäärade tõstmist, tehes seda kolm korda. Euroopa Keskpank peaks lõpetama selle aasta lõpus varaostuprogrammi ning hakkama 2019. aasta teisest kvartalist intresse tõstma. Kuigi keskpangad muudavad oma rahapoliitikat ettevaatlikult, avaldab see mõju ka turuintressimääradele ja valuutade vahetuskurssidele. Keskpankade rahapoliitika mõjutab valuutade vahetuskursse jätkuvalt kõige enam. Intressimäärade erinevus, mis on USA dollarit toetanud, hakkab koos mitmete teiste keskpankade rahapoliitika normaliseerimisega tasapisi vähema. Meie hinnangul jätkab euro dollari suhtes tugevnemist.

Poliitilised riskid on veidi vähenenud, eriti Euroopas

Samas on populismi levik jätkuvalt murekohaks. Suurenenud protektsionism ja geopoliitilised pinged kujutavad lähiajal ohtu majanduskasvule. Samuti võivad need nõrgestada erinevaid institutsioone, mis on olulised tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu hoidmisel pikemas vaates.

Eesti majanduskasv aeglustub, kuid majandus on heas tasakaalus ja vastupidav

Eesti majanduskasvu toetab nii kodumaine kui ka välisnõudlus

Eelmise aasta kohta praegu avaldatud andmed näitavad, et kolme esimese kvartaliga kasvas Eesti majandus 4,8%. Kuigi majanduskasv oli laiapõhjaline, domineeris selles ehitussektor, mille lisandväärtuse kasv moodustas kogu majanduse kasvust viiendiku. Selle taga olid tugevad valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse. Lisaks välisnõudlusele on muutunud tugevamaks ka kodumaine nõudlus. Möödunud aastal tuligi suurem osa majanduskasvust siseturule orienteeritud tegevusaladest. Vaatamata sellele, et majapidamiste kindlustunne oli möödunud aastal kriisijärgsete aastate tugevaim, aeglustus eratarbimise kasv tunduvalt. Selle peamiseks põhjuseks oli inflatsiooniga kohandatud palgakasvu aeglustumine.

Meie hinnangul kasvas Eesti SKP möödunud aastal 4,4%, mis oli pärast 2011. aastat parim tulemus. Sel aastal püsib majanduskasv tugev, kasvades 4% lähedal, kuid järgmisel aastal peaks see majanduse kasvutsükli nõrgenemise tõttu aeglustuma 3 protsendini (vt ka tabelit teksti lõpus).

Eesti majandus püsib lähiajal tugevatel alustel. Ettevõtete kasumid peaksid kasvama, majapidamiste säästumäär on suhteliselt tugev ning nende eelarve tasakaalu lähedal. Majanduse tugev nominaalkasv aitab kaasa maksutulu suurenemisele ning riigirahandus püsib lähiaastatel suhteliselt heas korras – valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg on väikesed. Praegu on hea aeg riigirahanduse tugevdamiseks, sealhulgas reservide suurendamiseks, et tulla paremini toime võimalike negatiivsete riskidega ning samuti sellega, kui majanduskasvu aeglustumine võib riigile vähem maksutulu tuua. Samuti tuleb arvestada pikemas vaates ülalpeetavate inimeste arvu kasvu ja rahvastiku vananemisega, mis suurendavad valitsemissektori kulutusi.

Välisnõudlus püsib tugev ja aitab ka sel aastal kaasa ekspordikasvule

Vaatamata oluliselt paranenud välisnõudlusele, ekspordikasv möödunud aastal aeglustus. Selle põhjuseks oli ekspordis suure osakaaluga mobiilsideseadmete väljaveo tugev langus. Ilma selle kaubagrupita oleks ekspordikasv kiirenenud.

Ekspordikasvu aeglustumise taga oli mobiilsideseadmete väljaveo langus

Meie kaubanduspartnerite keskmine impordinõudluse juurdekasv sel ja järgmisel aastal küll aeglustub, kuid jääb piisavalt tugevaks, et pakkuda meie ettevõtetele häid ekspordivõimalusi. Möödunud aasta sügisel kasvasid kõikide tellimustel töötavate tegevusalade, väljaarvatud elektroonikatööstuse, uued eksporditellimused ning tööstusettevõtete hinnangul on nende lähiaja ekspordivõimalused paranenud. Ettevõtted hindavad oma konkurentsivõimet välisturgudel (peamiselt EL-i välistel turgudel) paremaks. Meie hinnangul sel aastal ekspordikasv veidi kiireneb, kuna mobiilsideseadmete möödunudaastane tugev langus peaks baasefekti tõttu vähemalt osaliselt taanduma.

Ettevõtetel on veelgi rohkem tarvis investeerida efektiivsusesse

Eesti tööstus- ja teenustesektori kindlustunne on tõusnud viimase viie aasta kõrgeimale tasemele ning tootmisvahendite rakendatuse määr on koos nõudluse ja tootmismahtude kasvuga kerkinud tublisti üle pikaajalise keskmise. Seetõttu võib prognoosida ka ettevõtetesektori investeerimisaktiivsuse püsimist.

Kuna oleme kaotamas oma hinnapõhist konkurentsivõimet, suureneb ettevõtetel vajadus investeerida rohkem tootearendusse ja tootlikkust tõstvasse kapitali, parandada töökorraldust ja juhtimist ning tõhustada tarneahelaid. Turuintressimäärad peaksid küll tasapisi tõusma hakkama, kuid need jäävad veel vähemalt lähiajal piisavalt madalaks, et investeerimist soodustada.

Lisaks ettevõtetele suurendas möödunud aastal oma investeeringuid oluliselt ka valitsemissektor. Valitsemissektori investeeringute juurdekasv sel aastal küll aeglustub, kuid nende osakaal SKP-s tõuseb viimaste aastate kõrgeimaks. Möödunud aasta lõpuks oli riik teinud Eestile perioodiks 2014-2020 eraldatud struktuurifondidest väljamakseid vaid 18% ulatuses, samas kui võetud kohustuste maht on kordades suurem. Seega võib eeldada, et lähiajal EL rahade mõju valitsemissektori investeeringutes suureneb. Praeguses majanduse kasvufaasis ei vaja Eesti majandus küll täiendavat fiskaalset lisastiimulit, kuid riigi poolt finantseeritavaid suuri taristuprojekte, mida on pikalt ettevalmistatud, on väga keeruline ajastada vastavalt majandustsüklile.

Hinnakasv aeglustub veidi

Möödunud aastal kasvasid tarbijahinnad kolmeaastase pausi järel. Hinnatõus oli kiire, ulatudes 3,4 protsendini. Hinnatõusu taga oli mitmete tootmissisendite (tooraine ja tööjõud) kallinemine ja aktsiisimaksude tõus. Samuti võimaldas hindu tõsta majapidamiste jõukuse kasv ja nende optimistlikum vaade tulevikku. Meie prognoosi järgi aeglustub tarbijahindade kasv sel aastal 3 protsendini. Aeglasema hinnatõusu taga on väliste hinnasurvete leevenemine. Nii toornafta kui teiste toorainete hinnad peaksid sel aastal kasvama aeglasema tempoga. Kõige enam pidurdavad inflatsiooni meie hinnangul toiduainete ja transpordihindade aeglasem kasv.

Tööjõupuudus hoiab palgakasvu kiirena

Tugevam nõudlus ja suuremad investeeringud on parandanud ettevõtete tootlikkust. Samal ajal, palgakasv eelmisel aastal veidi aeglustus ning neli aastat järjest kestnud erinevus tootlikkuse kasvuga sulgus.

Kiire palgakasv peaks sel aastal jätkuma, kuna tööjõu pakkumine ei suuda tööjõu nõudlusega sammu pidada. Vabade töökohtade arv on tõusnud viimase majanduskriisi järgse aja suurimaks. Tulumaksuvaba palgaosa kergitamise tõttu tõuseb suurema osa palgasaajate kasutatav tulu ning sellel peaks olema positiivne mõju eratarbimisele. Nimetatud maksumuudatus peaks palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama. Meie prognoosi järgi tõusevad palgad sel aastal ligikaudu 6%.

Kuigi palgad ei kasva enam tootlikkusega võrreldes ennaktempos, oleme me suutnud ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime langust vaid aeglustada. Eesti ettevõtete kaupade ja teenuste hinnad lähenevad jätkuvalt kiiresti kõrgema hinnatasemega kaubanduspartnerite hindadele.

Pingelist olukorda tööturul ei leevenda ka töötuse määra oodatav tõus. Töötute arvu suurendab vähenenud töövõimega inimeste sotsiaaltoetuste ümberkorraldus, mis suunab neid tööd otsima. Seega ei ole töötute arvu suurenemise taga tööjõu nõudluse langus. Meie prognoosi järgi püsib töötuse määr lähiaastatel 7% lähedal.

Peamised riskid tulenevad väliskeskkonnast

Võrreldes Swedbanki novembris avaldatud prognoosiga ei ole majanduskasvuga seotud riskid oluliselt muutunud. Meie lähiturgudel on üheks suuremaks murekohaks eluasemehindade langus Rootsis. Samas on Rootsi majanduse üldine olukord hea ja kinnisvarasektorist ülejäänud majandusse ülekanduvatel mõjudel peaks praeguste hinnangute järgi olema piiratud efekt. Kuigi Eesti ettevõtete käibed ja tootlikkus on paranenud, on tööjõukulud jätkuvalt väga kõrged, mistõttu võib nende kiire tõus halvendada liigselt ettevõtete konkurentsivõimet.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

2018 kinnisvaraturul: üürimajad ja pankade tihenev konkurents eluasemelaenude andmisel

25.01.2018 Jaanus Laugus

Sel aastal ootame Tallinna ja Harjumaa elukondliku kinnisvara osas üsna optimistlikku ja stabiilset turgu. Jätkub kerge, pigem kosmeetiline hinnatõus. Korterite müüki mõjutab nii pankade tegevus kui ka hea turundus.

Tallinnas ja Harjumaal on ostjate silmis eelistatud uusarendused. Tallinnas lähevad korterid kohati „paberilt“ ning mõnetine osturalli on jätkuv. See on pannud arendajad hindu üle vaatama ning neid ka tõstma. Kesklinnas, Kalamajas ja Kadriorus on hinnad tõusnud tasemele, millelt edaspidist kasvu pigem ei eeldaks.

Kesklinna piirkonnas on eelistatud väiksemad, kuni 2-toalised korterid. Nende osas võivad siiski veel hinnad tõusta, sest paljud neist ostetakse investeerimiskorteritena väljaüürimiseks. Suuremad, üle 300 000 euro maksvad korterid on raskesti realiseeritavad ning võivad seisma jääda. Lisaks korteri ja arendatud hoone ilule aitavad kaasa ka soodne asukoht ja kaunid vaated.

Tallinna äärelinnas on uusarenduste korterid nõutud kaup ning ilmselt tõuseb nende hind veelgi. Eelistatud on kas kõrghooned, kus avanevad suurepärased vaated või siis väiksemad kortermajad roheluse rüpes.

Uusarenduste müük väljaspool Tallinna, Harjumaal on keerukam. Siin soovib ostja vara valminuna näha ning seda tunnetada. Alles seejärel tehakse otsus. Siiski on oodata uusi arendusi nii Viimsis, Tabasalus, Rae vallas, Sakus, Sauel kui ka Keilas. Nende kvaliteet on võrreldes varasema ajaga märkimisväärselt tõusnud. Hooned on üldpildis kvaliteetsed ja laheda disainiga. Järelturukorterite müügiajad on pikenenud ning siin me hinnatõusu ei näe. Suuremate korterite hinnad võivad ka alla poole tulla.

Pangad võivad turgu mõjutada

Kinnisvaraturgu võib aktiivsemaks muuta uute pankade aktiivne sekkumine laenuturule. Eelkõige Coop Panga ja LHV tulek lisaks vanadele turuosalistele hakkab tunda andma. See on toonud konkurentsi, mistõttu laenuvõimelistel elamispindade ostjatel on võimalused laenu saamiseks avardunud.

Siiski on pangad väga tähelepanelikud laenu andmisel nii kliendi kui ka vara suhtes, mida omandada plaanitakse. Praktiliselt võimatu on saada eluasemelaenu kinnisvarale, mille sihtotstarve pole elamumaa.

Pangad eelistavad Tallinnas ja Viimsis paiknevaid varasid, kus laenuväljastamine on hoogsaim . Mujal Harjumaal tunnetavad maaklerid teatud raskusi. Ostuhuviliste võimekust ja varade vastavust laenuandja vajadustele uuritakse põhjalikult ja pikemalt.

Üüriturul läheb põnevaks

Tallinna elukondlikul turul on aktuaalne mitmete üürimajade rajamine. Ilmselt on põhjus selles, et kapitalile on aina raskem mõistliku investeeringut leida ning üürimajad on tänaseni täitmata nišš. Jääme põnevusega ootama, kuidas üürimajad käivituvad ning millist mõju avaldavad need üürihindadele

Üüripindade järele on Tallinnas huvi suur. Mitmed IT-sektori ettevõtted vajavad välistöötajate majutamiseks pidevalt üürikortereid. Lisaks muidugi üliõpilased ning mujalt eestist Tallinnasse tööle kolinud inimesed, kes traditsiooniliselt alustavad ikka üüripinnalt.

Jätkame optimistlikult

Üldine elukondliku kinnisvara foon on optimistlik. Keskmine mediaanhind tõuseb Tallinnas uusarenduste puhul aastaga 5-8%, järelturu korterite osas 5%.

Arenduste pankrotte me Tallinnas ja Harjumaal ei näe, sest need müüvad stabiilselt ning kõrgemat hinda küsivad arendajad on arvestanud ka pikema müügiajaga.

Tulumaksuvaba miinimumi tõus olulist hoogu laenuturule ning ostmiseks ei anna. Pigem võib hoogu anda krediidiasutuste tihenev konkurents. Näiteks laenutähtaegade pikenemise näol.

Osav turundus ja virtuaalne kuvand on aina olulisem müügiargument, kuna projekte müüakse algfaasis ju ikka „paberilt“. Turundus on sektor, kus tehnoloogilised lahendused arenevad kiirelt ning nende julgemad katsetajad saavad eelise.

Sooduspakkumine käsiraamatule “Uus ehitusseadustik ja ehitamine”

25.01.2018 Tõnu Toompark

Vaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel” soodushinnaga!

- Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “4r8smb” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
- Pakkumine kehtib kuni 28.01.2018.

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel” annab hea ülevaate ehitusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest praktilisemas võtmes. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Ждать ли банкротств на рынке строительства жилья

25.01.2018 Kristel Härma

Если рост цен на квартиры спугнет покупателей, то мы можем стать свидетелями первых банкротных проектов

В прошлом году средняя цена за квадратный метр в Таллинне выросла на 100 евро. По заверениям специалистов, рост цен продолжится. Руководитель LVM Kinnisvara Ингмар Саксинг подтвердил, что рост цен на строительство жилья влияет в свою очередь на цены квартир. В то же время он не советует покупать недвижимость по любой цене.

От отметил, что волей-неволей цены поднимаются и повышение расходов, что влечет за собой инфляцию, заставляет покупателей задуматься, держать ли эти деньги на счету или вложить в недвижимость.

Специалист по недвижимости Тыну Тоомпарк тоже подтвердил, что расходы на строительство повлияли на цены на жилье. А так как спрос остается большим, то можно прогнозировать продолжение роста цен и увеличения сделок, но точно не более 10 процентов. «Скорее останется рост цен на уровне 5%, что вполне разумно» – сказал Тоомпарк. Он добавил, что продавцы хотели бы повысить еще цены, но им не дает это сделать большое количество предложений на рынке.

По мнению главного партнера Lumi Capital Мартина Рекора, рынок недвижимости сейчас действительно в хорошем состоянии и он тоже ожидает роста цен на квартиры. «Но мы не ждем быстрого роста, так как цены в целом уже на высоком уровне, да и на рынке постоянно появляются новые предложения».

На горизонте первые банкроты

Тоомпарк отметил, что сейчас количество предложений и продаж более-менее уравновешены, но возникает вопрос, сохранится ли это равновесие.

Саксинг согласен, что ситуация на рынке может измениться. «Думаю, что мы увидим приостановку ряда новых проектов и снижение цен. Не все квартиры можно продать по запрашиваемой цене» – сказал он. В то же время он заметил, что есть проекты, где квартиры распродаются еще до окончания строительства. «Есть на рынке и суперзвезды. Но скоро увидим и банкротов».

Он добавил, что слабым местом остается и то, что квартиры иногда бронируют из спекулятивных соображений. Так как банк не финансирует проект до тех пор, пока часть из квартир не будет продана, бронирование квартир делают по заниженным ценам. «Когда дом уже готов, то все эти квартиры появляются вновь на рынке. Это спекулятивная часть, которая необходима, чтобы проект получил финансирование».

Перегретый рынок строительства

Рекор говорит, что падение рынка рано или поздно произойдет, однако, по его оценке наш внутренний рынок в хорошем состоянии. Есть вероятность, что влияние придет из вне. И тем не менее, он считает, что перегретый рынок строительства остается проблемой: «Из-за большого объема строительства сейчас трудно найти подрядчика по разумной цене. Цены на услуги субподрядчиков росли очень быстро. А помимо высоких цен ты получаешь еще и плохое качество» – сказал он, добавив, что подрядчик часто не может справиться со своей задачей, из-за чего меняет объекты по несколько раз, что в свою очередь затягивает проекты.

Рекор заметил, что государство со своей стороны могло бы следить за тем, что происходит с заказами в частном секторе и соответственно корректировать свои планы. «Но государство по-своему тут ограничено. Европейские деньги в какой-то момент закончатся и получается, что все хотят в течении следующих трех лет проделать работу за десятилетие».

Он так же напомнил, что рынок недвижимости приближается к той стадии, где количество покупателей уменьшается. Если последние годы жилье приобретали те 30-летние люди, которые родились в период бэби-бума, то сегодня их количество снижается. «Но это не является темой именно этого года. Это тема всех последующих лет».

Аренда жилья в тренде

По словам Саксинга, сейчас самым популярным трендом являются квартиры в аренду. «По сравнению с коммерческой недвижимостью, аренда жилья предлагает более стабильный и лучший доход. Особенно, если предлагается правильный продукт» – заметил он.

Один из квартирных домов, который строят с целью сдачи квартир в аренду, появится на рынке уже через год. По словам Рекори, привлекательность такого дома под аренду заключается не столько в высокой доходности, сколько стабильности и длительности периода. По его словам, это хорошая страховка на будущее. В случае большого падения рынка, дома под аренду пострадают в меньшей степени. «Если произойдет большое падение, то, разумеется, упадут как цены на аренду, так и сама ценность домов под аренду, однако это падение будет значительно меньше, чем в случае с квартирами, купленными для продажи. И трудные времена это те времена, когда растет потребность в аренде жилья, поэтому и тут падение не будет таким большим».

http://www.dv.ee/novosti/2018/01/24/zhdat-li-bankrotstv-na-rynke-stroitelstva-zhilja

Eesti Pank: Pangandussektori kasumit toetas 2017. aastal laenuportfelli kasv ja selle hea kvaliteet

24.01.2018 Mari Tamm

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenuaktiivsus eelmisel aastal suurenes
Ettevõtete laenude keskmine intressimäär aastaga langes, majapidamiste oma pisut tõusis
Hoiused kasvasid pankades aastaga 9%
Pangandussektori kasumit toetas puhasintressitulu suurenemine

Eesti ettevõtete laenamine Eestis tegutsevatest pankadest suurenes 2017. aasta neljandas kvartalis. Eelmisel aastal kasvasid põhivarainvesteeringud, mis väljendus ka laenuaktiivsuse tõusus. Eestis tegutsevatelt pankadelt võeti uusi laene ja liisinguid neljandas kvartalis 10% suuremas summas kui aasta tagasi. Pikaajalisi laene võeti 881 miljoni euro ulatuses ehk 12% rohkem kui aasta tagasi. Suurim osa nendest laenudest anti kinnisvara- ja ehitus-, transpordi- ja tööstusettevõtetele. Ettevõtete laenuportfelli jääk 2016. aasta neljanda kvartaliga võrreldes aga kahanes, kuna üks pank suunas osa oma laenudest välismaise emapanga portfelli. Selleta oleks ettevõtete laenu-, liisingu- ja faktooringuportfell kasvanud aastaga ligikaudu 6%.

Ka majapidamiste laenuaktiivsus tõusis eelmisel aastal, kuna sissetulekud kasvasid hoogsalt ja intressimäärad olid madalad. Eeskätt kasvas eluasemelaenude ja autoliisingu portfell. Uusi eluasemelaene võeti eelmisel aastal 16% suuremas summas kui 2016. aastal. Portfell kasvas aastaga 6,6%, 7 miljardi euroni. Uusi autoliisinguid võeti 20% suuremas summas kui 2016. aastal ja nende portfell kasvas aastaga 16%, 557 miljoni euroni. Arveldus- ja krediitkaardilaenud kasvasid samas suhteliselt tagasihoidlikult, aastatagusega võrreldes 2,3%.

Uute laenude keskmised intressimäärad 2017. aasta neljandas kvartalis langesid. Ettevõtete laenuturul valitseb pankade vahel tihe konkurents. Selle tulemusel langes detsembris ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär alla 2%. Neljandas kvartalis langes ka uute eluasemelaenude keskmine intressimäär pärast aasta esimesel poolel toimunud tõusu. Detsembris antud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2,3%, mis on siiski pisut kõrgem kui samal ajal aasta tagasi.

Kuna majanduskeskkond on soodne ja intressikulud madalad, siis on maksetähtaega ületavate laenude maht kahanenud. Üle 60 päeva viivises olevate laenude maht langes aasta lõpuks 141 miljoni euroni, mis moodustab 0,9% kogu laenuportfellist. Viivises olevate laenude maht vähenes enamiku tegevusalade puhul. Lisaks on pangandussektor teinud tulevaste võimalike laenukahjumite katteks provisjone 124 miljoni euro ulatuses, mis moodustab 89% üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude mahust.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused pankades suurenesid aastaga 9%, 13 miljardi euroni. Ettevõtete hoiuste kasv eelmise aasta teisel poolel pisut aeglustus, kuid püsis siiski kiire (detsembris 8,4%). Investeeringute suurenemine võib kaasa tuua selle, et ettevõtete likviidsete varade ja sealhulgas hoiuste kasv aeglustub. Majapidamiste hoiuste kasv eelmisel aastal aga kiirenes, ulatudes aasta lõpus 10%ni, mis on viimaste aastate suurim kasv.

Pangandussektor teenis puhaskasumit aastaga 335 miljonit eurot, mis on 6% vähem kui 2016. aastal. Kasum vähenes peamiselt seetõttu, et kahanes tütarettevõtetest teenitud dividenditulu, mis oli 2016. aastal suur tänu varasemate aastate jaotamata kasumi väljamaksmisele. Dividenditulusid arvesse võtmata olnuks 2017. aasta puhaskasum ligikaudu 13% suurem kui aasta tagasi. Soodsalt mõjutas kasumit peamiselt laenuportfelli kasv, mis suurendas intressitulu, ja selle hea kvaliteet. Puhast teenustasutulu teeniti ligikaudu sama palju kui 2016. aastal.

https://www.eestipank.ee/press/pangandussektori-kasumit-toetas-2017-aastal-laenuportfelli-kasv-ja-selle-hea-kvaliteet-24012018