Жилищный кредит вовсе не дешев

Delovõje VedomostiНоминальная ставка кредита бьёт рекорды – никогда ещё жилищный кредит не был так выгоден, как сегодня. Но наряду с номинальной кредитной ставкой надо обращать внимание и на реальную. А она неуклонно росла, поскольку традиционный рост цен, или инфляция, сменился их падением, или дефляцией, пишет член правления Kinnisvarakool OU Тыну Тоомпарк.

Одним из неоспоримых двигателей активного рынка недвижимости были очень низкие процентные ставки. С весны 2012 года они удерживались на уровне ниже 3%. В последние месяцы был зафиксирован рекорд – 2,2%.

Процентные ставки сыграли важную роль в буме недвижимости, первые робкие признаки которого проявились в 2002-2003 гг. и который расцвёл пышным цветом в 2004-2005 гг. С одной стороны, номинальная ставка упала с 10% в 2001 г. до 3% в 2005 г. С другой, державшаяся около 4% реальная ставка ушла ко второй половине 2004 г. при поддержке усилившейся инфляции в минус. После временного скачка в 2009-2010 гг. реальная процентная ставка была с 2011 г. всё время ниже нуля. В прошлом году инфляция начала уменьшаться. А в течение последнего года мы стали свидетелями смены инфляции дефляцией, т.е. падением уровня цен. Это увеличило на сегодняшний день реальную, т.е. скорректированную с инфляцией, ставку примерно до 3%. Такой высокой реальная ставка не была уже пять лет.

Для кредитополучателя выросшая реальная ставка означает, что инфляция не облегчает год от года погашение кредита, как это было в первой половине 2000-х гг. Следовательно, надо намного серьёзнее задумываться над тем, позволяет ли семейный бюджет безопасно купить жильё.

Maa-amet: Balti kinnisvaraturu ülevaade 2015

Maa-ametKoostöös Läti Maateenistuse ja Leedu Registrite Keskusega on koostatud Balti riikide kinnisvaraturu inglisekeelne ülevaade: Baltic Review 2015: Real Estate Markets of Estonia, Latvia and Lithuania.

Lae ülevaade siit.

Nõuanded koduostjale: broneerimis leping – on see seaduslik?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Müügilepingu sõlmimiseks vajaliku raha olemasolul ja muude mis tahes ajutiste takistuste puudumisel ning kui teised potentsiaalsed ostjad ei hinga kuklasse, on mõistlik kohe pärast müügieelseid läbirääkimisi reserveerida notari aeg müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks.

Kui aga kinnisasja vastu on elav huvi, ent tehingu vormistamisel esinevad takistavad asjaolud – näiteks peab ostja veel finantseerimisega seonduva korraldama, on mõistlik soovitud kinnisasi broneerida.

Riigikohus broneerimislepingu olemust selgitanud selliselt, et broneerimislepingu sisu all tuleb mõista müüja kohustust jätta teatud ajavahemiku vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata. Seega ei või müüja, olles sõlminud potentsiaalse ostjaga broneerimislepingu, kinnisasja broneerimistähtaja jooksul teistele huvilistele müügiks pakkuda, reklaamida selle müüki massiteabevahendite kaudu ega pidada teiste isikutega sellealaseid läbirääkimisi.

Sisuliselt võetakse müügikuulutus broneerimisajaks maha või märgitakse kuulutuse juurde, et asi on broneeritud. See meede annab ostjale suurema kindluse, et soovitud kinnisasi on broneerimistähtaja jooksul tema jaoks alles, ja tal on mõistlik aeg tehinguks vajalike tingimuste ettevalmistamiseks.

Samas ei või broneerimislepingu sisu vastata eellepingu tingimustele. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Seaduse kohaselt, kui leping tuleb sõlmida teatud kindlas vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Kinnisasja võõrandamislepingud peavad olema notariaalselt tõestatud ja nii peab ka eelleping olema notariaalselt tõestatud.

Siit tulenevalt ei või broneerimisleping sisaldada osapoolte kohustust sõlmida müügileping.

Kui koduostja sõlmib kinnisvaramüüjaga broneerimislepingu ja tasub broneerimistasu, kuid olude sunnil jääb tehing tegemata, siis ta broneerimistasu tagasi ei saa.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Eesti Arhitektide Liit hakkab välja andma arhitekti aastapreemiat

Eesti Arhitektide Liit / EALEesti Arhitektide Liit (EAL) kuulutab esmakordselt välja EAL-i arhitekti aastapreemia konkursi, mille eesmärk on tõsta esile ja tunnustada igal aastal üht silmapaistvat arhitektuuriteost ning selle autorit. Preemia väljaandmist toetab AS Merko Ehitus, kellega sõlmiti täna viieaastane koostööleping. Preemia suurus on 5000 eurot.

„EAL-i arhitekti aastapreemiaga tahame anda oma liikmetele veelgi rohkem motivatsiooni tulla välja uuenduslike arhitektuuriliste lahendustega,“ märkis Eesti Arhitektide Liidu president Indrek Allmann. „Töid aastapreemiale saavad esitada arhitektide liidu liikmed ja neid hindab rahvusvaheline žürii. Sellega soovime me kindlustada, et võidutöö ei oleks erakordne mitte üksnes Eesti kultuuriruumi kontekstis, vaid paistaks eriline ja uuenduslik ka rahvusvahelisele vaatajale. Sel aastal teeb valiku kõrgelt tunnustatud Soome arhitekt, professor Rainer Mahlamäki.“

„Baltimaade juhtiva ehitusfirma ja kinnisvaraarendajana teeme arhitektidega igapäevast tihedat koostööd ühise eesmärgi nimel – luua ja rajada funktsionaalseid ja kestvaid arhitektuuriteoseid. Meil on au toetada valdkonna arengut koostöös Eesti Arhitektide Liiduga ning anda oma panus arhitektide töö tunnustamisse,“ ütles AS Merko Ehitus juhatuse liige Tõnu Toomik.

Preemia antakse välja iga eelneva aasta jaanuarist kuni jooksva aasta 30. aprillini valminud ja kasutusse võetud arhitektuuriteose projekteerimise eest. Tänavusele konkursile saab töid esitada kuni 30. juunini.

EAL-i arhitekti aastapreemia 2015 võitja kuulutatakse välja avalikul arhitektuuripreemiate galaüritusel 4. detsembril Arhitektuurikatla suures saalis.

Eesti Arhitektide Liit (EAL, www.arhliit.ee) on Eesti arhitektide, maastikuarhitektide ja arhitektuuriteadlaste organisatsioon. EAL on 8. oktoobril 1921 asutatud Eesti Arhitektide Ühingu (EAÜ) õigusjärglane. EALi põhitegevuseks on arhitektuurialased ekspertiisid – nii arhitektuurivõistluste korraldamine kui kitsamalt konkreetsete objektide ekspertiishinnangud. EALil on 394 liiget, alates 2014. aastast on EALi president Indrek Allmann.

Merko Ehitus (http://group.merko.ee/)on Baltimaade juhtiv ehitusettevõte ja kinnisvaraarendaja, mis pakub terviklahendusi  üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse valdkonnas.

Tiskresse rajatakse esimene büroohoone

Tiskre Ärimaja ehitab Tiskre asumi ringtee äärde uue A-klassi büroohoone, mille ainulaadne jahutus- ja küttelahendus säästab energiakuludelt kuni 40%.

Tiskre Ärimaja OÜ juhatuse liikme Kristjan-Thor Vähi sõnul lähtub idee endi vajadustest leida kontor kodu lähedale.

Inimesed hindavad oma aega üha enam. Iga päev tund ummikutes teeb aastas üle 240 tunni ehk üle kümne ööpäeva mahavisatud aega. Anname inimestele võimaluse saabuda tööle mööda kergliiklusteid jalutades, sõites jalgratta või rulluiskudega. Samas on autoga tööl käies võimalik liikuda üldisest liiklusvoolust vastupidises suunas, lisas Vähi.

Hoone arhitektuuri on kavandanud Eesti tipparhitektid Martin Aunin ja Pia Tasa. Rajatav ärihoone on 3-korruseline. Esimesel korrusel on ruumid restoranile, teisel ja kolmandal korrusel asuvad büroopinnad. Hoone parklasse on kavandatud nii jalgrattaparkla kui laadimiskohad elektriautodele.

Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgenson sõnas, et on äärmiselt tervitatav, et on arendajaid, kes mõtlevad tulevikule ning loovad piirkonda midagi uuenduslikku, luues sellega piirkonnale terviklikust elukeskonnana.

Hoone põhirõhk on loomulikul valgusel ja kvaliteetsel sisekliimal, mis saavutatakse tulevikutehnoloogiat kasutades uudse energiasäästliku jahutus- ja küttelahendusega. Lahenduse saab levinud probleem, kus ühel inimesel on külm ja teisel on palav, kus suvel on kuum ja talvel on jahe, kus ühele puhub peale ja teisel pole õhku.

Tiskre Ärimaja OÜ teise juhatuse liikme Reigo Randmetsa sõnul eelbroneerimine büroopindadele juba käib ning osad pinnad on ka juba broneeritud. Loomulikult on enne hoone valmimist kõigil rentnikel võimalus ruumiplaneeringut muuta vastavalt oma vajadustele, lisas Randmets.

Tiskre Ärimaja OÜ loodi kahe kinnisvaraettevõtte Invego ja Reterra Estate koostöös.

Tiskre Ärimaja

1Partner Kinnisvara: Kontorihooned murravad kesklinnast välja

1Partner KinnisvaraViimaste aastate üks olulisemaid kontoripindade turutrende on kontorihoonete kesklinnast välja murdmine. Kesklinn on hea ja prestiižikas ning hästi ligipääsetav, kuid äärelinnas on mugavam ja odavam, kirjeldas büroopindade turu arenguid 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

“Viimaste aastate suundumused näitavad, et kesklinna büroopind on atraktiivne kaup järjest väiksemale hulgale ettevõtetele. Kesklinnas soovivad olla näiteks finantsasutused ja advokaadibürood, aga miks mitte ka kinnisvarabürood. Valdavalt asub ka riigiaparaat kesklinnas,” tõi Tanel Tarum välja erinevaid eelistusi. “Tallinna kesklinna eelis on igast suunast hea ja kiire ligipääs.”

Kesklinn on sobilik ettevõtetele, kes klientide liikumistrajektooridest või muudest eelistustest tulenevalt soovivad asuda äritegevuse keskmes. Paraku tuleb linnasüdames leppida tülika parkimiskohtade nappuse ja kõrgemate üürihindadega.

“Efektiivsust taotlev eraettevõte, kes otseselt jaekliente ei teeninda võib vabalt asuda äärelinnas. Elu näitabki, et äärelinna soodsam üürihind on hea peibutaja, mis viib ettevõtted keskusest eemale,” selgitas Tanel Tarum.

Valdav enamus käimasolevatest või hiljuti valminud uute büroohoonete arendustest asuvad väljaspool kesklinna piire. Viimane suurem uudis tuli Eesti Telekomi kohta, kelle uus kontor saab olema Kristiine linnaosas Lillekülas. Samas läheduses on näiteks hiljuti valminud uued kontorihooned Metalli ja Mehaanika tänaval. Kesklinnast väljaspool asuvat büroode linnakut arendab Ülemiste City, kus viimastel aastatel on kogu aeg mõne uue hoone ehitamine pooleli.

“Büroopindade üürnike eelistusi mõjutab muuhulgas pakkumine. Täna arendatakse palju kontorihooneid väljaspoole kesklinna. Suur pakkumine hoiab üürihinnad pinges, kus tõusuruumi ei ole. See omakorda võimaldab südalinna mitte kõige parema kvaliteediga pinnalt kolida äärelinna väga heasse hoonesse,” rääkis Tanel Tarum.

Kesklinna üürihinnad kaasaegsetes uutes hoonetes on valdavalt 13-16 €/m², vanemates hoonetes 10-14 €/m². Kesklinna läheduses olevate uute büroohoonete hinnatase on 10-13 €/m². Vanemates, kuid siiski hea kvaliteediga hoonetes on äärelinna büroode üürihind 6-10 €/m². Büroode vakantsus Tallinnas on keskmiselt 5-8%.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine. Äripäeva koostatud 2014. aasta kinnisvarafirmade TOP-is teenis 1Partner Kinnisvara esikoha.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimeheks valiti Kalev Roosiväli.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFL10. juunil valiti Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) uueks juhatuse esimeheks Kalev Roosiväli, Pindi Kinnisvara AS juhatuse liige. Aseesimeheks valiti Mika Sucksdorff, Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ juhatuse liige.

EKFL-i üldkoosolekul valiti järgnevaks kaheks aastaks juhatus koosseisus:

  • Kalev Roosiväli – AS Pindi Kinnisvara juhatuse liige,
  • Mart Saa – LAAM Kinnisvara OÜ juhatuse liige,
  • Ardi Roosimaa – Uus Maa Property Advisors OÜ juhatuse esimees,
  • Mika Sucksdorff – Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ juhatuse liige,
  • Tarmo Kase – Ober-Hausi Kinnisvara AS juhatuse esimees,
  • Gert Jostov – Technopolis Ülemiste AS juhatuse esimees,
  • Tõnu Toompark – Adaur Grupp OÜ juhatuse liige ja
  • Ingvar Allekand – Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige.

Vastvalitud EKFLi juhatuse esimees Kalev Roosiväli sõnas, et liit peab muutuma vastavalt turuolukorrale. „Eesti on taas atraktiivne paik investeeringuteks, potentsiaali täielikuks ära kasutamiseks peab aga olema selge ja läbipaistev turuinfo ning tasemel teavitustöö, millele liit saab olulisel määral nii siseriiklikult kui välisriikide kinnisvaraettevõtjatega suheldes kaasa aidata,“ lausus Roosiväli.

Liidu tegevdirektorina jätkab Tõnis Rüütel.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 10.märtsil 1994.a. EKFL on kinnisvara vahenduse, arenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus.

Aprillis jäi majutusettevõtetes peatunud turistide arv mullusele tasemele

StatistikaametMajutusettevõtete teenuseid kasutas 2015. aasta aprillis 209 400 turisti, teatab Statistikaamet. Vähenes välis- ja suurenes siseturistide arv.

Majutusettevõtetes peatus 132 700 välisturisti, mis oli 5% vähem kui eelmise aasta aprillis. Välisturistide arv on vähenenud 2015. aasta kõigil neljal esimesel kuul võrreldes eelmise aasta sama kuuga. 68% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest saabus naaberriikidest Soomest, Venemaalt ja Lätist.

Nendest riikidest kokku peatus majutusettevõtetes 8% vähem turiste kui eelmise aasta aprillis. Läti turistide arv suurenes 7%, kuid Venemaalt saabus 38% ja Soomest 3% vähem turiste kui 2014. aasta aprillis. Eesti turismi teistest peamistest partnerriikidest kasvas eelmise aasta aprilliga võrreldes Leedu (9%), Saksamaa (6%) ja Suurbritannia (16%) turistide arv. Aasia riikidest saabus turiste 2014. aasta aprilliga võrreldes 41% rohkem.

37% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Siseturiste peatus majutusettevõtetes 76 700, mida oli 10% rohkem kui eelmise aasta aprillis. 59% siseturistidest olid puhkusereisil ja 28% tööreisil. Kolmandik siseturistidest peatus Harju maakonna, 14% Pärnu maakonna ja 12% Tartu maakonna majutusettevõtetes. Nende maakondade majutusettevõtetes peatus ka rohkem siseturiste kui eelmise aasta aprillis.

Aprillis pakkus külastajatele teenust 918 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 18 400 tuba ja 40 700 voodikohta. Täidetud oli 41% tubadest ja 32% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 34 eurot ning oli 2014. aasta aprilliga võrreldes euro võrra kallim. Ööpäeva maksumus oli Eesti keskmisest kõrgem Harju maakonnas, kus ööpäev majutusettevõttes maksis 38 eurot. Pärnu maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 29 eurot ja Tartu maakonnas 32 eurot.

Majutamine piirkonniti, aprill 2015
Majutamine Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 918 182 54 97 267 318
Toad 18 364 8 053 1 053 1 242 4 164 3 852
Voodikohad 40 736 17 013 2 190 3 017 9 198 9 318
Tubade täitumus, % 41 56 31 20 34 25
Voodikohtade täitumus, % 32 45 28 15 29 18
Majutatud 209 396 128 318 8 966 8 525 34 280 29 307
Ööbimised 390 104 227 364 18 111 13 907 79 025 51 697
Eesti elanikud 124 467 38 420 10 218 10 075 32 684 33 070
väliskülastajad 265 637 188 944 7 893 3 832 46 341 18 627
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot 34 38 28 32 28 29

Statistika aluseks on aruanne „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.05.2015. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 23 tööpäevaga.

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud juuni 2015

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidSarnaselt aprillile oli ka mai Tallinna korteriturul väga aktiivne – tehti viimaste aastate uus tehingute arvu rekord 813 tehinguga kuus, mis on 14 tehingut ehk 1,8% rohkem kui aprillis.

Umbes 22% tehingutest tehti uute korteritega, mis on samas suhtes ka eelneva paari kuuga. See näitab, hoolimata vahepeal meedias kõlanud seisukohtadele, et ka korterite järelturg on aktiivne ja tehinguid tehakse palju. Aktiivne on olnud ka juunikuu algus, kuu kokkuvõttes, arvestades mitmeid tulevasi riigipühasid, tõenäoliselt siiski aprilli ja mai tulemuseni ei jõuta.

Müüdud korteriomandite keskmine m2 hind oli 1548 EUR/m2, mis on 0,7% madalam kui aprillis, samas aastases võrdluses oli hinnatõus 12,3%. Arvestades, et viimastel kuudel toimunud keskmisest kallimate arendusprojektide (Kentmanni tn 6, Pirita tee 26) korterite müükide vormistamise mõju järgnevate kuude keskmisele hinnale kaob, siis on oodata keskmise hinna paigalpüsimist või vaikset langust.

Korterite müügipakkumiste arv (kuulutuste arv portaalis kv.ee) on tõusnud üle 9000-e, mis on viimase ca kolme aasta kõrgeim. Paratamatult mõjutab see müügiperioode pikenemise suunas.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et õige hinnaga müüdavale varale leitakse ostja tõenäoliselt kiiresti. Objektid, mille müügihinna määramisel on loodetud, et turuhind kasvab soovidele järgi, jäävad müüki ajani mil omanik on valmis oma hinnaootused tooma turuhinnale vastavaks. Aga nii on see stabiilse turu olukorras alati olnud.

Tallinna kinnisvaraturgu iseloomustavate graafikutega saab tutvuda siin.

Eesti majandusareng on jõudnud aeglasema kasvu faasi

Eesti Pank

  • Arvestades mitme Eesti jaoks olulise ekspordituru keerulist olukorda on majanduse kasv seni olnud rahuldav
  • Majanduskasv kiireneb vahemikku 3–4%, mis vastab praegusele kasvuvõimekusele
  • Pinged tööturul pole suurenenud, kuid ettevõtete kasumi vähenemine on ohumärk

Eesti majanduskasv kiireneb, kuid jääb aeglasemaks kui enne kriisi. Selle aasta 2,2% majanduskasv on umbes sama suur nagu eelmise aasta oma. Järgmisel kahel aastal jääb kasv 3–4% juurde, mis on ühtlasi Eesti pikaajaline kasvuvõimekus. Hoogsam kasv on piiratud nii elanike arvu vähenemise kui ka praeguseks välja kujunenud tootmisstruktuuri, -sisseseade ja -tehnoloogia tõttu, mida on varasemaga võrreldes keerulisem ja kulukam täiendada. Kasvu toetavate struktuurireformideta saaks majanduskasv kiireneda üle 4% üksnes ajutiselt ja tõenäoliselt majanduse ülekuumenemise hinnaga.

Kuna mitme olulise ekspordituru olukord on keeruline, võib Eesti majanduse eelmise aasta kasvu pidada rahuldavaks. Järgmiste aastate majanduskasvu väljavaade pole detsembriprognoosiga võrreldes eriti muutunud, sest eksportiv sektor on suutnud seni raskustega edukalt toime tulla. Kuigi kaubavedu Venemaale on vähenenud umbes kaks korda ja Venemaa negatiivne mõju jõuab Eesti majandusse ka teiste kaubanduspartnerite kaudu, on ekspordi maht siiski suurenenud.

Venemaa osakaalu vähenemist väliskaubanduses on tasakaalustanud Rootsi ja euroala riikide osakaalu suurenemine. See muutus on Eesti jaoks soodne ka lähiettevaates. Euroala kasvu turgutab nõrgem euro vahetuskurss, paranenud konkurentsivõime, tööpuuduse vähenemine, ekspansiivne rahapoliitika, väiksemad krediidipiirangud ja pisem vajadus avaliku sektori eelarvet konsolideerida.

Eesti majanduskasvule on viimastel aastatel aidanud kõige enam kaasa hoogne sisetarbimine. Tarbimine on suurenenud eelkõige tänu majapidamiste sissetulekute kasvule: nii hõive kui ka keskmine palk on kerkinud kiiremini, kui ettevõtete tootmismahu kasvu põhjal võinuks oodata. Palgakulude jõudsast kasvust hoolimata on ettevõtete arvates nende konkurentsivõime Euroopa Liidu turul pigem paranenud. See annab alust arvata, et hinnaväline konkurentsivõime on paranenud ning Eesti eelis tootjana ei seisne vaid odavas tööjõus.

Hõive kasv ja muutumatu täitmata töökohtade määr viitavad sellele, et palgatõusu surve pole suurenenud. Töötuse määr on langenud buumiaja taseme juurde ning positiivse suundumusena on vähenenud ka pikaajaliste töötute hulk. Hõivatute arv rahvastiku kahanemise tõttu järgmistel aastatel väheneb, kuid 2016. aastal jõustuva töövõimereformi tulemusena on alates 2017. aastast hõive kahanemine väiksem kui tööealiste inimeste oma. Paljudel uutel reformi käigus tööturule sisenejatel ei ole siiski sobivaid oskusi ega teadmisi, mistõttu töötuse määr reformi tagajärjel tõuseb.

Ettevõtlussektori kasumi vähenemine viitab ohule, et investeerimine ja majanduse kasvuvõimekuse ülesehitamine võivad muutuda keerulisemaks. See võib juhtuda, kui eelmisel aastal aset leidnud kasumi kahanemine jääb kestma pikema aja jooksul. Ettevõtlussektori kasum saab suureneda aga peamiselt tootlikkuse tõusu kaudu, mille jaoks on tarvis investeerida tootmise tõhustamisse ja tootearendusse. Investeerimine tootmise tõhustamisse on vältimatu ka tööealiste arvu vähenemise tõttu. Laenutingimused investeeringute rahastamiseks ja edasiseks kasvuks on jätkuvalt soodsad.

Eelmisel aastal alanud tarbijahindade langus on olnud Eesti jaoks soodne. Energiakandjate hinna langusel on olnud positiivne mõju, kuna Eesti impordib kütuseid rohkem, kui ekspordib. Teiste riikidega võrreldes on odavam energia Eesti majandust ergutanud pisut enam, sest siin tarbitakse energiat suhteliselt rohkem.

Hinnatõus kiireneb selle aasta teisel poolel, kuna toiduained ja energia hakkavad kallinema. Järgmisel kahel aastal hakkavad hinnataset kergitama plaanitavad tarbimismaksude tõusud. Lisaks sisemaise toodangu hinna tõusule, mida veab palgakulude kasv, on euro odavnemise tõttu hakanud juba kiirenema ka importtoodete hinna tõus.

Eesti valitsuse eelarvepoliitika jätkusuutlikkus on vajalik, et pakkuda stabiilsust väliskeskkonna riskidele avatud väikeriigile. Valitsus saab tegutseda vastutsükliliselt ja tasandada riskide realiseerumise korral nende negatiivseid mõjusid vaid siis, kui eelarves on muudatusteks piisavalt ruumi. Kevadel ametisse asunud uus valitsus kinnitas eelarvestrateegias pühendumust hoida eelarve keskpikas vaates tasakaalus. Eesti Panga prognoosi kohaselt on üldjoontes võimalik tasakaal ka saavutada. Eelarve püsib siiski prognoosiperioodi lõpuni väikses struktuurses puudujäägis, sest plaanitavate sotsiaaltoetuste ja investeeringute tõttu ületavad kulud tulude pikaajalist tasakaalutaset. Uus koalitsioon on jätkanud strateegilise eesmärgi kohaselt maksukoormuse nihutamist tööjõult tarbimisele. Selle juures on oluline jälgida, et järskude ja ootamatute maksumuudatustega ei suurendataks tarbijate ega ettevõtete ebakindlust.

Majanduskasv kiireneb järgmistel aastatel tagasihoidlikult ning seda ümbritsevad riskid võivad kasvu pigem veelgi vähendada.Olulisemad kasvu väljavaadet ohustavad riskid tulenevad endiselt väliskeskkonnast: kaubanduspiirangute ja geopoliitiliste suhete edasine kulg Venemaa ja Euroopa Liidu vahel, aga ka maailmamajanduse taastumine ja arenevate riikide majanduse üha suurem roll selle määrajana. Majanduse suure investeeringumahukuse juures kätkeb endas ohtu ka pankade rahastamisvõime võimalik halvenemine juhul, kui Põhjamaade varahinnad peaks hakkama langema.

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa*

Erinevus detsembriprognoosist
2014 2015 2016 2017 2014 2015 2016
SKP jooksevhindades (mld eurot) 19,53 20,46 21,74 23,21 0,01 0,02 0,10
SKP püsivhindades** 2,1 2,2 3,1 3,6 0,2 0,1 -0,2
    Eratarbimine püsivhindades*** 4,6 4,6 3,2 3,3 0,8 0,7 -0,4
    Valitsemissektori tarbimine püsivhindades 2,3 3,0 1,5 2,0 1,8 2,7 0,3
    Kapitali kogumahutus põhivarasse püsivhindades -2,8 2,4 4,8 5,8 -5,6 0,7 0,1
    Eksport püsivhindades 2,6 1,6 4,8 5,7 -0,5 -1,0 0,5
    Import püsivhindades 2,7 0,4 5,1 6,0 0,6 -2,7 0,4
SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst) -0,9 -1,2 -1,2 -0,7 0,0 0,1 -0,2
Tarbijahinnaindeks -0,1 0,0 2,6 2,7 0,0 -0,8 0,5
     Alusinflatsioon 0,5 0,6 1,2 1,9 0,0 0,2 0,2
          Teenused 1,1 0,9 1,5 3,0 0,0 0,5 -0,3
          Tööstuskaubad -0,1 0,2 0,8 0,8 -0,1 -0,1 0,5
     Energia -4,0 -4,9 3,6 3,3 -0,3 -4,4 2,2
     Toiduained, sh alkohol ja tubakas 1,1 2,2 4,7 3,7 0,1 0,1 0,5
Ühtlustatud tarbijahinnaindeks 0,5 0,5 2,8 3,0 -0,1 -0,6 0,4
SKP deflaator 2,1 2,5 3,1 3,0 -0,1 0,0 0,6
Tööpuuduse määr (% tööjõust) 7,4 5,9 6,0 7,5 -0,3 -2,0 -1,7
Hõive**** 0,8 1,0 -1,0 -0,9 0,9 1,5 -0,3
Keskmine brutokuupalk 5,6 4,6 5,5 6,6 0,2 -0,8 -0,5
Tööjõu ühikukulud 6,4 4,2 1,3 1,6 0,8 1,2 -0,7
SKP töötaja kohta püsivhindades 1,3 1,1 4,1 4,5 -0,7 -1,6 0,1
Erasektori laenujääk perioodi lõpus 2,7 3,4 5,2 6,1 -1,3 -0,4 0,8
Erasektori laenujääk perioodi lõpus (% SKPst) 78,2 77,2 76,4 75,9 -1,0 -1,2 -1,0
Jooksevkonto saldo (% SKPst) -0,1 1,1 -0,3 -0,3 0,2 1,8 0,8
Brutovälisvõlg (% SKPst) 97,2 91,7 86,6 81,4 -0,4 -2,1 -3,0
Valitsemissektori  eelarve tasakaal (% SKPst) 0,6 -0,1 -0,1 -0,2 0,9 0,6 0,3
     Valitsemissektori eelarve tsükliline komponent (% SKPst) 0,3 0,5 0,2 0,2 0,1 0,2 0,0
     Ajutised meetmed (% SKPst) -0,3 -0,5 -0,3 -0,3 0,0 0,0 0,0
Valitsemissektori eelarve struktuurne tasakaal (% SKPst) 0,7 -0,1 -0,1 0,0 0,9 0,4 0,3
* Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, juhul kui pole märgitud teisiti;
** SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena;
*** sisaldab kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta organisatsioone;
**** hõlmab residendist tootmisüksusi
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Admiraliteedi basseini äärde kerkivad maaküttel kortermajad

Capital MillTallinna sadamaalale Admiraliteedi basseini äärde ehitatav neljast hoonest koosnev Promenaadi majade kompleks hakkab esimesena Eestis toimima osaliselt maaküttel.

Järgmise aasta lõpus esimesed asukad saava Promenaadi maja kütteks ammutatakse energiat maja vaivundamendist ehk 20 meetri sügavusel asuvast 174 energiavaiast. Säärane, maailmas juba 1980. aastatest kasutusel olev lähenemine annab küttekuludelt kuni 30% kokkuhoidu. Lisaks kasutatakse hoones ka traditsioonilist kaugkütet.

Majade energiavarustus on planeeritud rohelist mõttelaadi arvestades. Ära kasutatakse ka jahutussüsteemist vabanev soojus, mis tavaliselt õhku paiskub. Süsteemi eesmärk on targalt ära kasutada kõikvõimalik soojusenergia, mis hoonega seotud. Maksimaalne energia kokkuhoid saavutatakse kogu süsteemi töötamise korral.

Promenaadi maja arendaja, Capital Milli tegevjuhi Igor Mölderi sõnul on Promenaadi maja kolmas ja väga loogiline samm Tallinna sadamapiirkonna kujundamisel terviklikuks ja innovaatiliseks äri- ja elamiskeskkonnaks. Promenaadi maja kerkib maailma kõrgeimate keskkonnasäästlikkusnõuete järgi ehitatud ärihoonete Navigator ja Explorer vahele.

«Promenaadi maja ning selle kõrval asuvad ärihooned Navigator ja Explorer moodustavad tervikpildi, moodsa ja kõrgekvaliteedilise elu- ja töökeskkonna Tallinna sadamaalal,» lausus Mölder. «Ma olen kindel, et juba lähiaastail tuksub siin pealinna vereringe ja töötavad helgemad pead.»

Promenaadi maja asub vanalinna, Rotermanni kvartali ja Admiraliteedi basseini vahel ning on nurgakivi uue mereäärse kvartali tekkel. Maja koosneb neljast huvitava planeeringuga eluhoonest, kus on maksimaalselt arvestatud koduotsijate soovidega. Vanalinna ja merevaatega korterid on keskse asukohaga, avarad ning osaliselt läbi kahe korruse.

Korterite müügiga tegeleva Liven Kinnisvara partneri Andres Aaviku sõnul saab Tallinn sarnaselt teiste põhjamaade pealinnadega peale ala väljaarendmist endale kauaoodatud modernse linnasüdame, mida iseloomustavad jalakäijate tänavad, skandinaavialik arhitektuur, kohvikud, restoranid, rannapromenaad ja jahisadam.

Promenaadi maja koosneb neljast eriilmelisest majast: Kogukonnamaja haljastusega sisehoovis on mõnus pere ja sõpradega aega veeta, Peremaja oma päikeselise mänguväljakuga vastab kõige paremini pereelu nõudmistele, eksklusiivses Peremaja tornis on igal korrusel vaid üks korter ning Linnamaja on siseaatriumiga luksuslik korterelamu. Hoonete all on kaks parkimiskorrust, kus asuvad ka panipaigad; esimesel korrusel on aga ärid ja kohvikud.

Promenaadi majas on kokku 120 läbimõeldud planeeringuga korterit alates väikesest, 49,5 m2 suurusest 2-toalisest kuni 197,5 m2 suuruse 5-toaliseni. Hoonete viimastel korrustel on kõrge õhuruumi ja katuseterrassidega loft’id. Esimeses järjekorras valmib Linnamaja, mille esimesel korrusel on kaubanduspinnad ning 2.-6. korrusel on kokku 43 korterit. Parkimine on maa-aluses parklas.

 

promenaadi4

promenaadi6promenaadi5

 

promenaadi3promenaadi2

Kopli poolsaarele plaanitakse energiasäästlikke munitsipaalmaju

TallinnTallinna Linnavaraamet korraldab Kopli poolsaarel asuvate kasutuskõlbmatuks muutunud elamute lammutamise, vabanevatele kinnistutele on plaanis lähiaastail ehitada energiasäästlikud munitsipaalelamud. Neljapäeval, 11. juunil kell 14 on võimalik tulevastele munitsipaalmajadele kavandatud alal toimuvate lammutustööde hetkeseisuga ja edasiste plaanidega lähemalt tutvuda.

„Käesoleva aasta jooksul on kavas lammutada aadressidel Vasara tn 9, 12, 13 ja 14 asuvad kasutuskõlbmatud elamud, neist esimese lammutamise oleme juba ette võtnud,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Lammutatud hoonete kinnistud heakorrastatakse ning lähiaastatel ehitame Vasara-Kopliranna kvartalisse uued, kokku umbes saja korteriga munitsipaalmajad. Plaanime koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga piirkonnale struktuurplaneeringu koostada, vastav projekt on juba ette valmistatud.“

Lammutatavad 1950-ndate aastate alguses ehitatud, arhitektuurilise väärtuseta hooned on amortiseerunud ja elamiskõlbmatud, nende renoveerimine ja tänapäevaste nõuetega vastavusse viimine ei ole majanduslikult otstarbekas. Sihtasutus KredEx eraldas nelja elamu lammutamiseks kokku 40 493 eurot toetust. Kredexi lammutustoetuse eesmärk on aidata kohalikke omavalitsusi kasutusest välja langenud elamute lammutamisel.

2014. aastal lammutas linnavaraamet Vasara-Kopliranna kvartalis Vasara tn 7 hoone ning korrastas Kopliranna tn 35 kinnistu, millel asunud hoone langes tuleroaks.

Mai 2015 ülevaade: ligi 21% Tallinna korterite tehingutest toimus uute korteritega

Domus KinnisvaraMaikuus oli Eesti kinnisvaraturg jätkuvalt aktiivne, jäädes küll tehingute arvult alla eelnenud märtsi- ja aprillikuu aktiivsusele, kuid viimastel aastatel haruldane 4000 tehingu piir sai siiski ületatud.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel on kogu Eesti kinnisvaratehingute arv võrreldes eelmise aasta maikuuga tõusnud 5%. Käesoleva aasta mais teostati Eestis kokku 4056 ostu-müügitehingut koguväärtusega 230,435 miljonit eurot. Aprilliga võrreldes teostati küll 8% vähem tehinguid, kuid tehingute koguväärtus tõusis 8%. Koguväärtuse tõusu tõi kaasa mitme kalli kinnistu müük, näiteks maikuu kõige kallim tehing oli 6 840 000 eurot maksva hoonestatud ärimaaga.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta mais 1835 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 166 085 038 eurot. Võrreldes aprilliga langes tehinguaktiivsus 2%, samas tehingute koguväärtus tõusis 12%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 30% ja koguväärtus 9%. Tehingute arvu tõusu on toonud kaasa korterituru aktiviseerumine.

Mais toimus Tallinnas 815 korteriomandi tehingut, millest umbes 21% olid uute korteritega sooritatud tehingud. Maikuus toimus 16 tehingut rohkem kui aprillis ja 241 tehingut rohkem, kui eelneva aasta mais. Tallinna keskmine ruutmeetri hind püsib aprilliga samal tasemel – 1548 €/m² (mediaan 1488 €/m2). 2014. aasta maiga võrreldes on keskmine hind tõusnud 12%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas sooritati mais eramutega 32 ostu-müügitehingut (maakonnas 151). Võrreldes aprilliga toimus 11 tehingut ja aastatagusega 2 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 16 tehingut (maakonnas 84). Aprillis teostati 10 ja aasta tagasi mais 18 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati mais 387 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 22 112 438 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes aprilliga võrreldes 3%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 15%. Tehingute koguväärtuse tõusu Tartus tõi kaasa kahe tootmismaa sihtotstarbega kinnistu müük, millede koguväärtus oli ligi 10% Tartu maakonna ostu-müügitehingute koguväärtusest. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv jäänud samaks, kuid koguväärtus 7% tõusnud.

Mais toimus Tartu linnas 117 korteriomandi tehingut, mis on 19 tehingut vähem kui aprillis ja 10 tehingut rohkem, kui eelneva aasta mais. Järelturu korteritega tehtud tehingute arv jäi mais aprilliga samale tasemele, kuid uute korteritega tehtud tehingute arv langes – teostati 15 uue korteri tehingut. Võrreldes aprilliga oli keskmine hind samal tasemel, olles mais 1242 €/m2. 2014. aasta maiga võrreldes on keskmine hind tõusnud 5%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati aprillis 16 ostu-müügitehingut (maakonnas 51), kuu varem aprillis müüdi 5 eramut vähem ning aasta tagasi mais müüdi 2 eramu vähem. Tartu linnas toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing (maakonnas 24). Aprillis toimus 5 ja 2014. aasta mais toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati mais 283 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 10 705 752 eurot. Võrreldes aprilliga langes tehinguaktiivsus 10%, samas tehingute koguväärtus tõusis 30%. Tehingute koguväärtuse tõusu taga on 2014. aastal ehitatud ärihoone müük. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 2% ning koguväärtus langenud 13%.

Pärnus toimus mais 64 korteriomandi tehingut, mis on 2 tehingut vähem kui aprillis ja 1 tehing vähem, kui eelneva aasta mais. Keskmine hind oli mais 995 €/m² (mediaan 1007 €/m2), mis tõusis võrreldes aprilliga 18% ja 2014. aasta maiga võrreldes 5%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti mais 8 ostu-müügitehingut (maakonnas 26), mis võrreldes eelneva kuuga on 4 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 1 tehing vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati mais 2 tehingut (maakonnas 17). Kuu varem aprillis toimus  5 ja aasta tagasi mais 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta mais 133 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 174 407 eurot. Võrreldes aprilliga langes nii tehinguaktiivsus kui ka koguväärtus 19%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 9% ja koguväärtus 12%.

Viljandi linnas toimus 28 korteriomandi tehingut, mis on 13 tehingut rohkem kui käesoleva aasta aprillis ja 1 tehing rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. 2015. aasta mai keskmine ruutmeetri hind langes võrreldes eelneva kuuga 25%, jõudes hinnatasemeni 519 €/m² (mediaan 547 €/m2). Aastatagusega võrreldes on keskmine hind 30% kõrgem.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti mais 4 ostu-müügitehingut (maakonnas 22), mis on eelneva kuuga võrreldes 2 tehingut ja aastatagusega võrreldes 1 tehing rohkem. Hoonestamata elamumaaga mais tehinguid ei toimunud (maakonnas 1). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid aprillis. 2014. aasta mais toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta mais 150 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 313 755 eurot. Võrreldes aprilliga langes tehinguaktiivsus 39% ja tehingute koguväärtus 52%. Maikuu tehinguaktiivsus on languses, kuna kuu varem aprillis toimus Saare maakonnas mitu maatulundusmaa komplekstehingut, mis viisid tehingute arvu ülesse. Aasta taguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 21% ja koguväärtus 34%.

Mais teostati Kuressaares 7 korteriomandi tehingut, mis on 7 tehingut vähem kui kuu varem ja 3 tehingut vähem kui 2014. aasta mais. Maikuu keskmine hind oli aprilliga võrreldes 13% kõrgem, olles 738 €/m² (mediaan 673 €/m2). 2014. aasta maiga võrreldes tõusis keskmine hind 14%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Mais toimus Kuressaare linnas 4 (maakonnas 15) eramu ostu-müügitehingut. Samuti toimus ka aprillis eramutega 4 tehingut ning aasta tagasi mais 3 tehingut. Hoonestamata elamumaaga teostati mais 1 (maakonnas 40) ostu-müügitehingut. Aprillis ja 2014. aasta mais toimus 2 hoonestatud elamumaa ostu-müügitehingut. Maakonna hoonestamata elamumaa tehingute arvu viis ülesse komplekstehing seotud osapoolte vahel, kus müüdi 18 kinnistut korraga.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas mais 285 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 857 160 eurot. Võrreldes aprilliga langes tehinguaktiivsus 2%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 18%. Tehingute koguväärtuse tõusu tõi kaasa kolme üle 200 000 maksva kinnisasja müük. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 27% ja koguväärtus 8%.

Mais toimus Narvas 59 korteriomandi tehingut, mis on 2 tehingut vähem kui aprillis ja 2 tehingut rohkem kui eelneva aasta mais. Keskmine hind oli mais 506 €/m² (mediaan 496 €/m2). Aprillikuuga võrreldes langes keskmine hind 4% ja aastatagusega võrreldes jäi samale tasemele.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti mais 19 ostu-müügitehingut (maakonnas 57), mis on 2015. aasta aprilliga võrreldes 9 tehingut rohkem. 2014. mais teostati sarnaselt käesoleva aasta maiga 19 tehingut. Narva linnas müüdi aprillis 2 (maakonnas 6) ja aprillis 5 hoonestamata elamumaad. Aasta tagasi mais toimub 15 hoonestamata elamumaa tehingut.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara maakler / analüütik



Artikli allikas on

Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Merko ehitab Poordi 1 hoone

Merko9. juunil 2015 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv 100%line tütarettevõte AS Merko Ehitus Eesti ja Trigon Capitali meeskonna poolt juhitud projektiettevõte OÜ Poordi 1 projekteerimis- ja ehituslepingu elu- ja ärihoone rajamiseks asukohaga Poordi 1, Tallinn, Eesti (www.poordi.ee).

Kuue maapealse korruse ning kahe maa-aluse parkimiskorrusega hoone kerkib Admiraliteedi kvartalisse. Energiaefektiivse hoone esimesele kahele korrusele tulevad äripinnad, kolmandale kuni kuuendale korrusele 29 korterit. Hoone arhitekt on Arhitektuuribüroo Pluss.

Leping hõlmab hoone ehitustöid koos infrastruktuuri rajatistega. Lepingu maksumus on ca 5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Hoone valmimine on planeeritud 2016. aasta lõppu.

Poordi 1 Poordi 1

TTÜ valmistub spordikompleksi rajamiseks

Tallinna Tehnikaülikool / TTÜTallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu detailplaneeringu, mis võimaldaks Tallinna Tehnikaülikoolil rajada Vana-Mustamäe külje alla täismõõtmelise staadioni, staadionihoone, tribüünid ja neli tenniseväljakut.

Ühtlasi näeb 11,08 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Männiliiva tn 6 ja J. Sütiste tee 27a kruntide detailplaneering ette alale parkla, busside lõpp-peatuse seisuplatsi ja ühendustee ehitamise ning kuni kahe maapealse korrusega teenindushoone rekonstrueerimise.

Planeeritav maa-ala asub Mustamäe linnaosas J. Sütiste tee ja Ehitajate tee vahelisel alal. Arvestades planeeringuala asukohta, ümbritsevat hoonestust ja head ligipääsu ühistranspordiga on detailplaneeringuga kavandatav siinsesse linnaruumi igati sobiv. Mustamäe linnaosas puudub kaasaegne esindusstaadion ning see annaks võimaluse parandada Mustamäe linnaosa elanike sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi.

Mustamäe linnaosa üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt asub Männiliiva tn 6 kinnistu Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) arengualal ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal. TTÜ arengualal võivad paikneda õppehooned, teadusasutused, tehnoloogiapargi komponendid, campus, ülikooli elamud, spordi- ja vaba aja ehitised, haljasalad. Männiliiva tn 6 kinnistu jagamisel moodustatakse muuhulgas krunt kinnistu sellele osale, mis jääb Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale. Nimetatud krundile ehitusõigust ei määrata. Detailplaneering on Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga kooskõlas.

Mahulise lahendusega nähakse ette metsapargi maastikku sulanduv atraktiivne ja kaasaegse arhitektuuriga kergejõustikustaadion koos jalgpalliväljakuga ning staadionihoone koos tribüünidega. Kavandatav staadionihoone on oma konstruktsioonides avatud, läbipaistva, kaasaegse arhitektuuriga hoone, millest saab sportimis- ja vaba aja veetmise keskus.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Tallinna Tehnikaülikool. Detailplaneeringu koostas OÜ Arhitektid Muru & Pere alltöövõtja Linnaruumi OÜ.

Ühes Männiliiva tn 6 ja J. Sütiste tee 27a kruntide detailplaneeringu koostamisega viidi läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus mõjutab oluliselt keskkonda – sealne liivik on kasvukohaks ja elupaigaks mitmetele kaitstavatele ja ohustatud liikidele, lisaks asub alal haruldaste selgrootute (mardikaliigi Anthobium prolongatum) elupaik. Planeeritaval maa-alal ning selle lähiümbruses kasvab rohkelt kõrghaljastust, ülekaalus on harilikud männid. Keskkonnamõju strateegiline hindamine  selgitab välja detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju kaitstavatele ja haruldastele liikidele ning kaitsealale.

Peale vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ning Mustamäe Linnaosa Valitsus koostöös Tallinna Keskkonnaametiga detailplaneeringu avaliku väljapaneku ning samaaegselt keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku ja arutelu.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine