Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Silikaltsiidi tänav saab naabriks Kukermiidi tänava

09.08.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus määrab nime Nõmme linnasoas Männiku asumis paiknevale seni nimeta harutänavale ning täpsustab kahe Pääsküla asumis paikneva tänavanime leviala.

Nõmme linnaosas Männiku asumis Silikaltsiidi tänavalt idasuunas kulgev tänav hakkab kandma nime Kukermiidi tänav.

Silikaltsiidi tänaval on algusosas idasuunas kulgev ja iseseisva tänavana tajutav kõrvalharu. Sellelt tänavalõigult on juurdepääs maaüksustele, mille aadressides on kasutatud palju ebaloogilises järjekorras olevaid tähtlisandeid.

Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon pidas vajalikuks kõnealusele Silikaltsiidi tänava kõrvalharule tänavanimi määrata. Kuna tänavalõigult on juurdepääs peamiselt tootmis- ja ärihoonetele ning piirkonda on viimasel ajal lisandunud või lisandumas Kvartsliiva, Räniliiva, Lubiliiva tänav, siis kaalus komisjon reservis olnud Kukermiidi tänava nime. Kukermiit on põlevkivituhksideaine. Asuti seisukohale, et sarjas teiste nimedega ja eriti Silikaltsiidi tänava nimega on selles asukohas selle võõrsõna kasutamine õigustatud. Nimekomisjoni hinnangul aitab tänavanime määramine luua sellesse piirkonda loogilise ja arusaadava linnaruumi ning tagab ka Silikaltsiidi tänava leviala vastavuse kohanime vormistamise ja kasutamise korrale.

Ühtlasi täpsustab linnavalitsus Nõmme linnaosas Pääsküla asumis paiknevate Rebase tänava ja Ilvese tänava leviala.

Rebase ja Ilvese tänava leviala on vaja täpsustada, kuna nüüdseks on nii Rebase kui Ilvese tänava leviala antud aadresside alusel pikenenud üle Naaritsa tänava ning sealsed aadressid vajavad korrastamist. Aadresside ebaloogilisele numeratsioonile on tähelepanu juhtinud ka Maa amet.

Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon asus seisukohale, et ühe tänava üleminek teiseks tänavaks on kõige paremini tajutav ristmikul. Parimaks lahenduseks peeti siin Ilvese tänava lõpetamist Naaritsa tänaval ja üle selle ulatuva lõpuosa liitmist Rebase tänava lõpuosaga. Kõnealuste tänavate leviala korrastamine ja looduses tähistamine parandab hoonete leitavust, loob loogiliste aadressidega linnaruumi, ühtlustab kohanimekasutust ja on kooskõlas kohanimeseadusega, mille kohaselt peab kohanime ruumikuju muutma, kui see ei taga üheselt mõistetavust.

Nõmme Linnaosa Valitsus kooskõlastas Kukermiidi tänava nime 26. aprillil 2017 ning ettepaneku muuta Rebase ja Ilvese tänava leviala 24. aprillil 2017. Tänavanime määramisest ning tänava leviala muutmisest teavitati ka maaomanikke, kelle katastriüksuse aadressi uuest tänavanimest tulenevalt eraldi korraldusega muudetakse. Maaomanikelt vastuväiteid ega alternatiivseid ettepanekuid ei laekunud.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Arco Vara: Müü oma kodu sõnadega – kuidas kirjutada tekst oma kuulutuse juurde?

09.08.2017 Liis Reisner

Kui oled otsustanud omal käel kinnisvara müügiga alustada, siis ette ruttamata on üks esimestest sammudest müügikuulutuse avaldamine. Lisaks kinnisvarast ülevaadet andvatele piltidele, on kuulutuse osaks ka lühike tutvustav tekst, mis annab edasi olulisema info objekti kohta. Siin on 5 nõuannet, mida kirjutamise juures meeles pidada:

Ole konkreetne. Esmamulje Sinu kuulutusest jätavad pildid. Nende tõttu otsustab ostja, kas kuulutus üldse avada või mitte. Kui visuaalne pool on juba enda töö teinud, siis soovib koduotsija saada võimalikult palju konkreetset ja täpset infot müüdava kinnisvara kohta. Ära unusta korrektseid detaile kinnisvara suuruse, korruse ja tubade arvu kohta. Lisaks pakub ostjale alati huvi kõrvalkulude suurus, parkimisvõimalused, panipaik ja piirkond. See on see koht, kus võid endale eputamist lubada. Sa ei saa eputada, kui Sa pole detailne!
Maali pilt. Vajaliku info esitlemiseks on mitmeid võimalusi – lühike faktidest koosnev nimekiri või mõnus, parimal juhul isegi veidi hurmoorikas väike jutuke, mis lisaks oluliste faktide välja toomisele pakub ka natuke lugemisrõõmu. Kuidas seda teha? Kasuta veidi kujutlusvõimet, ole aus ja spetsiifiline. Mõtle läbi, miks Sina kord selle kinnisvara endale soetada otsustasid – võib-olla on just siin midagi, mis võiks ka tulevasele omanikule Sinu kinnisvara atraktiivsemaks muuta. Kodu on paljude jaoks unistus, esitle seda just selle unistusena!
Ole positiivne. Keskendu eelkõige oma kinnisvara unikaalsetele ja parimatele külgedele ja tõsta neid võimalikult palju esile. Kuulutuses ei tasu liialt tähelepanu tõmmata puudustele ja probleemsetele piirkondadele. Ära arva, et Sa oled valelik, kui Sa oled positiivne – igaüks, kes siiralt kodu ostmist kaalub, vaatab Sinu kinnisvara ka ise põhjalikult üle. Saladusi ei ole, lihtsalt positiivsem osa on rohkem esile toodud, samal ajal teine rohkem tagaplaanil.
Õigekiri on A ja O. Peale kirjutamist vaata oma kuulutus kriitilise pilguga üle – kas kõik sõnad on õigesti kirjutatud? Kas kõik komad on seal, kus vaja? Rohked kirjavead võivad rikkuda isegi kenade piltidega sisuka kuulutuse. Ja usu mind – lugeja saab aru, kas tegu on lihtsalt apsakaga või kirjaoskamatusega. Kui kahtled – kontrolli!
Kui tunned, et Sinu pildid ei ole turu ilusaimad ja tekst ei taha lihtsalt tulla, siis võta kindlasti ühendust maakleriga, kes teeb ära nii selle kui ka veel palju lisaks! Ka Sinu aeg on raha – kasuta seda targalt ja usalda see töö professionaalide kätte!

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Uue kodu ostmisel annab praktilist nõu käsiraamat “Nõuanded koduostjale”

09.08.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” on suunatud inimestele, kes soovivad osta oma kodu. Koduost on üks inimese suurim ost elu jooksul, mis väga sageli ületab inimese aastasissetulekut lausa kordades.

Käsiraamat annab head nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni.

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” on parima hinnaga võimalik leida Kinnisvarakooli raamatupoest. Hind 16,99 sisaldab tasuta transporti Eesti piires – raamat on võimalik tellida kodusesse postkasti või lugematutesse Omniva pakiautomaatidesse üle kogu Eesti.

NB! Mitme Kinnisvarakooli käsiraamatu tellimisel rakendub täiendav rahaline soodustus.

Vaata lähemalt

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Ohud ja võimalused: korteri ostmine ehitusjärgus majja

08.08.2017 Gerli Ramler

Korteri ostmine uude, alles ehitatavasse majja on ühes küljest põnev, aga teisalt peab arvestama nii mõnegi asjaoluga, mille peale võib-olla kohe ei tule. Selle juures on omad plussid ja miinused, tõdeb kinnisvaramaakler ja konsultant Olmer Õigus.

Võimalused

Klient saab lõpp-planeeringus kaasa rääkida

Kui osta korter alles ehitatavasse majja, on kindlasti võimalik korteri planeeringus ja tubade või seinte paigutuses muudatusi teha. Kui vähegi võimalik, arvestavad arendajad kliendi soovidega.

Ökonoomne küttesüsteem

Tänapäeva rohelise mõtlemise juures paigaldatakse reeglina uutesse majadesse soodsad kütte- ja veesoojendussüsteemid, näiteks maaküte ja päikesepaneelid. See on suur kokkuhoid igakuiste koduarvete pealt.

Sarnase elustiili ja standarditega naabrid

Kui kortermajade juurde rajatakse hea turvaline mänguväljak, siis kolib sinna tõenäoliselt palju lastega peresid. Kui tegu on roheluses paikneva majaga, kus korterid on väiksemad, koonduvad sinna üksikud inimesed ja vanemad rahulikumad inimesed. Nii saate vastavalt oma vajadustele otsustada.

Tehnoloogilised mugavused

Uued majad on reeglina varustatud targa maja süsteemidega, mis võimaldavad nutiseadmega kaugelt juhtida näiteks saunatemperatuuri või kütteseadet. Hoonet valvavad moodsad integreeritud valvesüsteemid ja turvakaamerad. Samuti on sageli mugavuse mõttes lift olemas isegi uutel kolmekorruselistel majadel., mida arendaja lubab ja mis on teie jaoks oluline, peab olema kajastatud lepingus.

Ohud

Arendaja lubab vahel rohkemat, kui plaanis

Majaga tutvudes ja arendajale küsimusi esitades paluge kõik, mis ta lubab, ka kirjalikult lepingusse kanda. Muidu võib juhtuda, et lubatud majaesine valgustus jääb tegemata või korralik sõidutee ning laste mänguväljak rajamata. Kõik mida arendaja lubab ja mis on teie jaoks oluline, peab olema kajastatud lepingus.

Piirkonna detailplaneeringus leidub ootamatusi

Ärge unustage tutvuda piirkonna detailplaneeringuga. Nii olete kindel, et näiteks praegune merevaade jääb alles ka viie aasta pärast; et teie maja külje alla ei ehitata teisi hooneid või parkla asemel ei laiu tulevikus kõrge kontorihoone.

Garantiitööd jäävad unustusse

Tehke arendaja, ehitaja või maakleri kohta veidi eeltööd – see ei ole tänapäeval keeruline. Kui teil on kahtlusi, et müüja või ehitaja ei täida endale võetud kohustusi, kaitseb teid korralikult sõlmitud leping, mille täitmise jälgimiseks saab palgata ehitusjärelevalve või juristi.

http://www.seb.ee/foorum/kodu/ohud-ja-voimalused-korteri-ostmine-ehitusjargus-majja

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Swedbank: Hinnatõusu panustas enim toit

08.08.2017 Liis Elmik

Juulis tõusid tarbijahinnad eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3,6% võrra. Tarbijahindade kasvust andis kolmandiku toit. Toiduainete hindu mõjutas piima- ja lihatoodete kallinemine.

Põllumajandussaaduste tootjatepoolsed müügihinnad on esimesel poolaastal kasvanud umbes veerandi, sealhulgas liha hind üle 10% ja piima hind üle 40%. See leevendab põllumeeste olukorda, kes on eelmise aasta algusest alates kahjumiga töötanud.

Kõrgemad aktsiisimäärad kergitasid nii alkoholi ja tubaka kui ka mootorikütuste hindu

Mõlema kaubagrupi hinnad on aastaga kallinenud umbes kümnendiku võrra. Juulis tõusid oluliselt õlu, veini ja siidri aktsiisimäärad. Mootorikütuste hindu mõjutas aktsiisimäärade tõus tänavu veebruaris. Toornafta hind aastatagusega võrreldes palju muutunud ei ole. Juulis oli toornafta hind eurodes 2% kõrgem kui aasta tagasi.

Hinnatõus jääb meie prognoosi järgi sel aastal 3% juurde

Hindu mõjutavad toorainete kallinemine ja aktsiisimaksude tõus. Hindade tõus tähendab seda, et palgasaajate ostujõud kasvab sel aastal varasematest aastatest aeglasemalt. Hoolimata elanike tugevast kindlustundest on tarbimise kasv aeglustunud. Selle aasta esimese kuue kuu kokkuvõttes kasvas jaemüügi maht vaid 2% eelmise aasta sama ajaga võrreldes.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Info korteriarenduste turu trendide kohta

08.08.2017 Tõnu Toompark

Oled huvitatud, mis toimub uute korterite turul? Kui palju uusi kortereid tuleb turule pakkumisse? Kus lisanduvad korterid asuvad? Ja mis kõige tähtsam – millist hinda uute korterite eest küsitakse ja kuidas kulgeb müük?

Neile küsimustele annab vastuse korterite uusarenduse monitooring. Uusarenduste monitooring jälgib detailselt uute korterite turu pakkumist, hindu ja müüki.

Vastavalt soovija vajadustele on võimalik teha soovitud väljavõtted.

Nii näiteks on võimalik üksikasjalikult saada ülevaade, milline on Kalamaja ühe- ja kahetoaliste korterite pakkumine ja müügitempod.
Või mõista, kuidas läheb Lasnamäe korteritel hinnavahemikus 120 000 kuni 160 000 eurot.
Äkki tunned hoopis huvi kesklinna suuremate kui 100 m² korterite trendide vastu?

Kui tunned, et see on teave, mis võiks sulle sinu töö juures kasulik olla, anna teada.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

“Kinnisvara hindamise ABC” toimub 19/10/2017 Kinnisvarakoolis

08.08.2017 Margot Toompark

19/10/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Koolituse eesmärk on tutvustada kinnisvara hindamise põhitõdesid, eesmärke ja toiminguid, mis kujundavad kinnisvara väärtust.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” on suunatud:

kõikidele kinnisvara spetsialistidele, kes soovivad paremini mõista kinnisvara väärtuse kujunemise põhitõdesid;
kinnisvaramaakleritele, kes tahavad arusaada kinnisvara hindamisaktidest;
kinnisvaraarendajatele, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvara väärtust kujundavatest teguritest;
kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kel on huvi väärtuse mehhanismide vastu;
tulevastele kinnisvarahindajatele;
kõigile eraisikutele, kel huvi kinnisvara vastu.

Koolitus annab Sulle:

ülevaate hindamise eesmärkidest;
info kasutatavatest hindamistoimingutest;
selgitused kinnisvara hindamise headest tavadest;
arusaama hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

“Kinnisvara hindamise ABC” toimub 19/10/2017 kell 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas. Lektor on kutseline hindaja ja EKHÜ juhatuse liige Andres Teder.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistika: hoonestamata elamumaa tehingute arv kasvab, käive väheneb

08.08.2017 Tõnu Toompark

2017 II kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis 774 hoonestamata elamumaa tehingut. Neist tehingutest suurim osa ehk 296 tehti Harju maakonnas.

Aastataguse ajaga võrreldes suurenes kogu Eesti hoonestamata elamumaa tehingute arv 5%. Harjumaa tehingute arv jäi aastatagusele tasemele.

Hoonestamata elamumaa tehingute käive Eestis oli 2017 II kvartalis maa-ameti andmete põhjal 26,7 miljonit eurot. Vaatamata tehingute arvu suurenemisele jäi käibenumber aastatagusele 10% alla. Samavõrra ehk 10% jagu langes hoonestamata elamumaa tehingute käive ka Harju maakonnas, kus see oli 2017 II kvartalis 19,5 miljonit eurot.

Hoonestamata elamumaa käibe vähenemise kasvava tehingute arvu tingimustest on tingitud väiksematest tehingutest. Kui aasta tagasi oli Eesti keskmise hoonestamata elamumaa tehingu pindala 3675 m², siis 2017 II kvartalis oli see 3002 m². Harjumaal olid vastavad näitajad mullu 3597 ja 2659 m².

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Eesti Pank: Juulis oli hinnakasv nelja aasta kiireim

07.08.2017 Sulev Pert

Õlleaktsiisi tõus tõstis juulis hinnataset 0,4 pp
Euroala inflatsioon püsib madal ning kiire majanduskasv pole hindu veel mõjutanud

Statistikaameti teatel ulatus inflatsioon juulis 3,6%ni. Poole hinnakasvust põhjustas toiduainete 6,4% kallinemine. Alusinflatsioon, s.t. tööstuskaupade ja teenuste hinnatõus, kiirenes teenuste tõttu juulis 1,8%ni.

Eesti tarbijahindadesse on tugevalt edasi kandunud toiduainete maailmaturuhindade eelmise aasta keskel alanud tõus. Eriti kiiresti on kallinenud piimatooted, sest või tootjahinnad püstitavad EL turul üha uusi rekordeid. Ülejäänud toiduainete, eelkõige puu- ja köögiviljade hinnad on viimastel kuudel siiski stabiliseerunud, kuivõrd ka toorme hinnatõus on mõnevõrra aeglustunud. Aktsiisimäärade tõstmise tõttu kallines õlu poes 21% ja selle mõju tarbijahinnaindeksile oli juulis 0,4 pp.

Enamiku euroala riikide inflatsioon püsis juulis madal, 1,3% juures. Kiire majanduskasv pole hindu veel mõjutama hakanud, sest osas euroala riikides on tootmisvõimsus alarakendatud ja inflatsiooni on pidurdanud ka euro kursi tugevnemine. Alates aprillist on euro kurss dollari suhtes tõusnud 8,5%. Euro tugevnemise tõttu pole kütusehinnad tanklates eriti muutunud, kuigi toornafta barrelihind maailmaturul on kahe kuuga kallinenud 46-lt 52 dollarini. Euro vahetuskursi tõus soodustab imporditavate tööstuskaupade odavnemist, aga pidurdab ka euroala ekspordi kasvu.

Eesti Panga prognoosi kohaselt jääb inflatsioon kiireks kuni aasta lõpuni. Järgmise aasta esimeses pooles peaks hinnakasv aeglustuma, kuid jääb siiski euroala keskmisest kiiremaks.

Elu korteriühistus: Nõue üldkoosolekul vastu hääletanud isiku vastu

07.08.2017 Kätri Sarapuu

Ühistu üldkoosolekul hääletas enamus ühistu liikmeid torustiku renoveerimise vastu ja äravoolutorude puhastamise poolt, äravoolutorusid ei puhastatud.

Ühel ühistu liikmel lõhkes ühistu hallatav soojaveetoru ning rikkus väidetavalt ära korteri, kindlustatud korteri taastamine maksis mitu tuhat eurot, mille kindlustusfirma nõudis välja korteriühistult.

Taustaks veel. Enamusel on korterites remont tehtud, ühistu esimees ei selgitanud, palju maksab ja mida toob kaasa renoveerimine, pakkumiste eelnev küsimine ei maksa eriti midagi.

Küsimus: Kas juhatus saab selle nõude pöörata ühistuüldkoosolekul renoveerimise vastu hääletanud ühistu liikmete vastu?

Vastus: Lähtudes korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 1 lg-st 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse (RKL 3-2-1-38-05) ja korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (korteriühistuseadus (edaspidi KÜS) § 15¹) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

Seega nimetatud probleemiga peab tegelema loodud korteriühistu. Ühistu ei saa pöörata nõuet isikute vastu, kes on hääletanud korteriühistu üldkoosolekul teisiti, kui osa liikmeid oleks soovinud. Tegemist on korteriühistu üldkoosoleku otsusega ning kui seda ei ole vaidlustatud, on otsus jõustunud.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas juulis enim toit

07.08.2017 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta juulis võrreldes juuniga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 3,6%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta juuliga võrreldes 3,4% ja teenused 3,9% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes tõusnud 6,2% ja mittereguleeritavad hinnad 2,9%.

Eelmise aasta juuliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 5,3% kallinemine, mis andis kogutõusust kolmandiku. Sellest omakorda ligi 40% andsid piim, piimatooted ja munad ning ligi 15% liha ja lihatooted, mis on aastaga kallinenud vastavalt 12,3% ja 3,9%. Alkohoolsed joogid ja tubakas andsid kogutõusust viiendiku. Aastataguse ajaga võrreldes olid alkohoolsed joogid 9% ja tubakatooted 12,9% kallimad. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse kallinemine. Sealjuures oli bensiin 8,5% ja diislikütus 9,5% kallim kui mullu samal ajal. Toidukaupadest on enim kallinenud või (31%), väherasvane piim (24%) ja õlu (21%).

Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes üle 3,6% 2013. aasta juunis, mil muutus oli 3,8%.

Juuniga võrreldes oli juulis tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja alkohoolsete jookide 9,4% kallinemine uute aktsiisimäärade rakendumise ning juunikuiste allahindluste lõppemise tõttu. Õlle 21,7% kallinemine andis kogutõusust poole. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldasid veel rõivaste ja jalatsite sesoonsed soodusmüügid ning kodudesse jõudnud elektri 3,4% kallinemine.

**Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuli 2017**
Kaubagrupp	Juuli 2016 – juuli 2017, %	Juuni 2017 – juuli 2017, %
KOKKU	3,6	0,7
Toit ja mittealkohoolsed joogid	5,3	0,7
Alkohoolsed joogid ja tubakas	10,0	6,4
Riietus ja jalatsid	0,4	-3,4
Eluase	3,0	1,3
Majapidamine	0,3	-0,5
Tervishoid	1,6	0,8
Transport	4,3	-0,5
Side	-5,8	-1,1
Vaba aeg	2,7	1,4
Haridus ja lasteasutused	4,7	0,1
Söömine väljaspool kodu, majutus	6,9	1,0
Mitmesugused kaubad ja teenused	3,5	0,0

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Baltic Horizon Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 1,2 miljonit eurot

07.08.2017 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon fondi (Fond) fondivalitseja võttis vastu otsuse teha osakuomanikele rahaline väljamakse ligikaudu 1,5% ulatuses Fondi 2017.a. teise kvartali kaalutud keskmise puhasväärtuse kohta.

Väljamakse suurus kokku on ligikaudu 1,2 miljonit eurot, mis ühe osaku kohta on 0,018 eurot. Väljamakse vähenemine osaku kohta võrreldes eelmises kvartalis tehtud väljamaksega on peamiselt seotud teises kvartalis lõpuni viidud uute osakute väljalaskmisega, mille käigus kaasatud kapital ei ole veel investeeritud.

Väljamaksed Fondi arvelt tehakse 24. augustil 2017. Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on registrisse kantud kui osakuomanikud 21. augustil 2017.a. kell 23:59 seisuga (Fikseerimiskuupäev).

Statistikaamet: Juunis peatus majutusettevõtetes mullusest rohkem turiste

04.08.2017 Statistikaamet

Eesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta juunis 372 000 sise- ja välisturisti, mida oli 8% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 238 000 välisturisti ja 135 000 siseturisti, kelle arv suurenes eelmise aasta juuniga võrreldes vastavalt 6% ja 10%. Kõigist majutusteenuseid kasutanud välisturistidest saabus naaberriikidest 52% – 92 000 turisti Soomest, 16 000 Venemaalt ja 14 000 Lätist. Võrreldes 2016. aasta juuniga vähenes naaberriikidest saabunud turistide arv 2%. Soome turiste peatus majutusettevõtetes 5% vähem, Venemaa ja Läti turiste aga vastavalt 9% ja 6% rohkem kui aasta varem samal kuul

Rohkem turiste kui eelmise aasta juunis saabus Rootsist, Suurbritanniast ja Prantsusmaalt, samas vähem turiste saabus Leedust, Ameerika Ühendriikidest ja Itaaliast. 155 000 turisti ehk 65% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinna majutusettevõtetes. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu, kus peatus vastavalt 11% ja 7% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest. Saare maakonna majutusettevõtetes peatus 4% ja Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes 3% välisturistidest. 76% välisturistidest olid puhkusereisil ja 18% tööreisil.

36% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Nendest kaks kolmandikku olid puhkusereisil ja viiendik tööreisil. Harju maakonnas peatus 24%, Pärnu maakonnas 14%, Tartu maakonnas 11%, Ida-Viru maakonnas 9% ning Saare maakonnas 8% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Juunis pakkus külastajatele teenust 1340 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 23 000 tuba ja 56 000 voodikohta. Eelmise aasta juuniga võrreldes lisandus 49 majutusettevõtet ligi 1000 toa ja 2500 voodikohaga. Täidetud oli 51% tubadest ja 41% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 39 eurot, mis oli nelja euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 48 eurot, Pärnu maakonnas 36 eurot, Tartu maakonnas 33 eurot, Saare maakonnas 28 eurot ja Ida-Viru maakonnas 27 eurot.

**Majutamine piirkonniti, juuni 2017**
Majutamine	Kokku	Põhja- Eesti	Kirde- Eesti	Kesk- Eesti	Lääne- Eesti	Lõuna- Eesti
Majutusettevõtted	1 340	239	69	137	501	394
Toad	23 244	8 744	1 471	1 826	6 245	4 958
Voodikohad	55 567	19 247	3 464	4 642	15 691	12 523
Tubade täitumus, %	51	72	42	28	42	37
Voodikohtade täitumus, %	41	60	36	23	34	29
Majutatud	372 448	193 936	20 519	18 841	80 057	59 095
Ööbimised	680 570	344 894	37 575	31 795	158 640	107 666
Eesti elanikud	234 168	56 385	21 984	23 643	65 441	66 715
väliskülastajad	446 402	288 509	15 591	8 152	93 199	40 951
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	39	48	27	26	32	27

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.07.2017. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 19 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

EfTEN ostis kaks A-klassi logistikahoonet Kaunases

04.08.2017 Tõnu Toompark

Kinnine kinnisvarafond EfTEN Kinnisvarafond II AS omandas kaks A-klassi logistikahoonet Kaunase vabamajanduspiirkonnas (Free Economic Zone) Balti riikides ja Põhjamaades ärikinnisvarainvesteeringutega tegelevalt fondilt Genesta Nordic Baltic Real Estate Fund I. Hoonetes on kokku 29 915 ruutmeetrit üüritavat lao- ning kontoripinda.

EfTEN Real Estate Fund II AS’i fondijuhi Viljar Arakase sõnul asub kinnistu vabamajanduspiirkonnas, olulisemate riigiüleste transpordiühenduste ristumiskohas ning suuruselt Leedu teise linna, Kaunase kõrval, tehes sellest ideaalse asukoha logistikahoonetele.

Sobiva investeerimisobjekti leidmine Leedus võttis Arakase sõnul aega üle kahe aasta. “Kinnistu Kaunase külje all sobib fondi portfelli ja haakub investeerimisstrateegiaga suurepäraselt. Tegu on EfTEN Kinnisvarafond II jaoks esimese investeeringuga Leedus ning ühtlasi ka fondi esimese investeeringuga logistika- ja tööstuskinnisvarasse,” lisas Arakas.

2007. aastal ehitatud hoonetes tegutsevad tugevad ja pikaajalised üürnikud – teiste hulgas näiteks posti- ja logistikaettevõte Itella Logistics, kirjastusettevõte Šviesa, logistikaettevõte Baltic Transline ning rõivatootja Dubingiai.

Kaunase külje all aadressitel Terminalo 8 ja 10 asuval kinnistul on kokku 29 916 ruutmeetrit üüritavat lao- ja kontoripinda ning 230 kohaga parkla.

Tehingu hind ei kuulu osapoolte kokkuleppel avaldamisele. Tehingut nõustas Newsec.

EfTEN Kinnisvarafond II AS on 2015. aastal fondivalitseja EfTEN Capitali poolt asutatud kinnine core kinnisvarafond. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 45 ärihoonet, kus asub rohkem kui 900 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus on 500 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 07-2017

04.08.2017 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.