Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Baltic Horizon Fond omandab vastvalminud Duetto I büroohoone Vilniuses, Leedus

19.01.2017 Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fund (Fond), mida esindab fondivalitseja Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja), sõlmis siduva eellepingu Duetto I büroohoone omandamiseks Vilniuses. Müüjaks on ettevõtte YIT Kausta būstas, mis kuulub Soome YIT Corporation gruppi.

Fond ja YIT Kausta būstas on kohustatud sõlmima ostu-müügilepingu 31. märtsiks 2016, kui ehitustööd on selleks hetkeks lõpule viidud. Hoone omand läheb Fondile üle pärast notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimist. Lepingujärgne hind on 14,6 miljonit eurot (ilma käibemaksuta), mis teeb sisenemise tootluseks 7,22%. Müüja tagab 2 aasta jooksul hoone esialgse äritulu (NOI).

Duetto I asub Vilniuse teises büroo- ja kõrghoonetega paiknevas piirkonnas, äsjavalminud läänepoolse ringtee läheduses. Duetto I büroohoone on 10-korruseline, maa-aluse parklaga. Büroohoone väljarenditav pindala on 8325 m². Hoonel on A-klassi energiatõhusus ning see saab BREAAM sertifikaadi. Ankurüürnikeks on Lindorff ja Pernod Ricard.

Pärast ostu-müügilepingu sõlmimist saab Fond ostuoptsiooni kõrval asuva büroohoone Duetto II omandamiseks pärast selle valmimist.

Mida pidada silmas 2017. aasta kinnisvaraturul?

19.01.2017 Eve Soppa

Alanud aasta tõotab tulla põnev. Kas stabiilsus kinnisvaraturul jätkub või mitte? Mis juhtub majanduses ja maailmas? Kuidas teevad selle kõige sees otsuseid inimesed? Toon välja seitse soovitust, mida sel aastal jälgida või tähele panna.

1. Noorte ostjate liikumine.

Buumi ajal linnast maale kolinud põlvkonna lapsed kolivad tagasi linna. Sageli kesklinna, sest liikumine ilma autota on keskkonnasõbralik ja kiire.

Osa noortest ei seo end uute korterite ostu ja laenurahaga. Nad elavad üüripinnal või soetavad korteri vanemasse majja. Esmatarbekaubale ei kulutata suuri summasid kui maailmas on palju avastamata väärtusi.

2. Investeerimisel suureneb ühisrahastamise tähtsus.

Kinnisvara ostetakse sõpruskonnaga ühisrahastades ja hilisema tulu teenimise eesmärgil. Soovitan valida investeerimiskorter äärelinna piirkonda, arendada oma oskusi ehitamises ja põnevas sisekujunduses. Suurema osa korterite üüritootluseid jäävad 4-7% vahele.

3. IT-valdkonna areng aitab bluffida emotsioone, teadlik inimene valib realistlikult.

Kinnisvararenduste müügimaterjalide 3D pildid loovad küllusliku ja luksusliku illusiooni äärelinna odavast korterist samas kui ehituse valmides võib selguda tegelikkuse ja illusiooni vaheline ebakõla. Soovitan valida kogenud arendaja ja kogenud ehitaja.

4. Läbipaistev ja õiguspädev kinnisvara.

Läbipaistvus tähendab kinnisvara puudutavate dokumentide korrasolekut. Paberil olev plaan ja registris asuv info viiakse kooskõlla tegelikkusega, mis tähendab, et ka aastaid tagasi tehtud planeeringumuudatused tuleb seadustada. Müüja vastutab vara puuduste eest ka pärast müügitehingut. Samas võib vigane dokumentatsioon ka lihtsalt tehingu ära jätta. Näeme sel aastal aina suuremat “paberite korda ajamist”.

5. Energiatõhusus.

Astume sammu lähemale energiasäästlike materjalide kasutamisele. Olen kindel, et ka aasta pärast ei ole “targa maja” ehitushind võrdne tavapärasema turuhinnaga, kuid kui energiatõhusate majade pakkumisi tuleb juurde, siis on teadlikul ostjal valikuid ja hinnatase hakkab enam väljakujunema.

6. Arendusturg ja hinnatase stabiilsed.

Soovitan ehitada kortermaju äärelinna ja linnapiirist väljapoole. Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe elanikud on sihtgrupp, kes kolivad äärelinna uusarendustesse ning ka Peetrisse, Kakumäele, Tiskresse.

Üldises hinnatasemes suuri muutuseid ei tule. Kesklinnas toimub 1-2-toaliste üürikorterite hinnalangus, mujal mitte. Ehitatavate kortermajade hinnatase on lae saavutanud, järelturukorterite hinnad ei tõuse.

7. Maad ja majad – valglinnastumine jätkub.

Ridamajade ja eramute ostusoovid on peamiselt lähivaldadesse. Ka kruntide ostjaskond kasvab vähehaaval. Eelkõige otsitakse elamuehituseks detialplaneeringu ja kommunikatsioonidega krunte linnast väljapoole, seda ka eramurajoonide arendajate poolt. Samas, linna piirist alates 20-30 km kaugusele arendajad ka sel aastal ei ehita, sest olenemata piirkonnast on ehitushind üks ning maa hinna osakaal müügihinnast väike.

Eve Soppe, Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse liige

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko: Muudatus kontserni tütarettevõtte juhatuses

19.01.2017 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus kontserni kuuluva Eesti tütarettevõtte AS Merko Infra nõukogu otsustas 17. jaanuaril 2017 pikendada AS Merko Infra juhatuse esimehe Arno Eliase ning juhatuse liikme Boris Tehnikovi volitusi kolme aasta võrra ehk alates 23. jaanuarist 2017 kuni 22. jaanuarini 2020.

Uueks juhatuse liikmeks nimetati alates 23. jaanuarist 2017 kuni 22. jaanuarini 2020 Marek Hergauk. Senise juhatuse liikme Tarmo Pohlaku volitusi ei pikendatud ning need lõppevad 22. jaanuaril 2017. AS Merko Infra juhatus jätkab kolmeliikmelisena: Arno Elias (esimees), Boris Tehnikov ja Marek Hergauk.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Töösse lähevad Haabersti viadukt, Russalka ristmik ja Gonsiori parkla

19.01.2017 Tallinn.ee

Tallinna Linnavalitsuse istungijärgsel pressikonverentsil andis abilinnapea Kalle Klandorf ülevaate välisrahastusega investeeringuobjektide –Haabersti ristmiku, Reidi tee ja Gonsiori tänava – rekonstrueerimistööde hetkeseisust.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul alustatakse Haabersti ristmiku Paldiski maantee viadukti ehitustöödega sel aastal (mitte hiljem kui 20.06.2017) ja põhikonstruktsioon koos kergliiklustunnelitega valmib eeldatavasti aasta lõpuks. „Viadukti lõplik viimistlus, asfaltbetoonkatte paigaldus, teemärgistus ja haljastustööd jäävad arvestades meie ilmastikku paratamatult 2018 aasta kevadesse.“

Haabersti ristmiku rekonstrueerimise riigihankele registreerunud Nordecon AS ja KMG Inseneriehitus esitasid hankedokumentides sätestatud lepingu täitmise vahetähtaegade kohta täpsustavaid küsimusi ning tegid ettepaneku vahetähtaegade muutmiseks. Mõlema ettevõtte hinnangul ei ole hankedokumentatsioonis määratud Paldiski mnt viadukti määratud vahetähtajaks, oktoobriks 2017, võimalik valmis ehitada. Põhjenduseks toodi, et lisaks viaduktile koos tugimüüridega peavad selleks vahetähtajaks valmis olema Paldiski mnt sõiduteed, Paldiski mnt kergliiklustunnelid (mahus, mis võimaldab sõidutee katte paigaldust), vajalikud trassitööd viadukti piirkonnas, välisvalgustus, foorijuhtimine, kergliiklusteed jms. Nimetatud töödele eelnevad veel ettevalmistustööd, mille teostamiseks vajalik minimaalseim ehitusaeg on 12-13 kuud.

Reidi tee ehitus on kavas ellu viia etappide kaupa. Alustatakse Reidi tee mõlemast otsast, nii sadama poolt kui Russalka ristmikult. Lõigus Jõe tn – Pikksilma tn on kavas hoonete lammutustööd (12 hoonet ja rajatist). Samuti 1600 mm läbimõõduga ja 1,5 km pikkuse sademevee kollektori rajamine kinnisel meetodil koos sõidutee alla jäävate tehnovõrkudega (tänavavalgustus, side, elekter, gaas, kaugküte). “Peale eeloleval suvel toimuvat laste laulu- ja tantsupidu juuli alguses alustatakse Russalka ristmiku rekonstrueerimist, mis peaks esialgsete kavade kohaselt valmima 2017 aasta oktoobris,” selgitas Klandorf.

Gonsiori tn ristmiku rekonstrueerimisega ei alustata enne EL eesistumise perioodi lõppu. Kuna rekonstrueeritaval Gonsiori tänaval on kavas veetorustiku ja kanalisatsiooni rekonsrtrueerimistööd ning Tallinna Küte AS tellimusel teostatakse soojustrassi (2x800mm) rekonstrueerimistöid lõigus Kreutzwaldi tn – Laagna tee, kestaksid rekonstrueerimisega kaasnevad liiklustakistused kaks aastat. Teine, veelgi olulisem põhjus on see, et enne kui sulgeda liiklus Gonsiori tänaval peavad ehitustööd Russalka ristmikul olema lõpetatud.

Sel aastal alustatakse Gonsiori tänava rekonstrueerimise eeltöödena Türnpu tänava tänava rekonstrueerimist koos Pargi ja Reisi parkla rajamisega Laagna ja Gonsiori tn nurgal.

Gonsiori tänava rekonstrueerimisega alustatakse 2018 aasta aprillis ja ehitustööde lõpptähtaeg on esialgsete kavade kohaselt 31.oktoober 2018.

KV.EE: Korterite tehinguhinna tõus viib pakkumishinna kerkimisele

18.01.2017 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on asunud korteritehingute hinnatõusu toel kasvama. Indeks on tänavuse jaanuari keskpaigaks kerkinud 86,9 punktile, mis on aastatagusest 3,2% kõrgemal.

KV.EE hinnaindeksit veab osalt Tallinn ja Harjumaa. Pealinnas ja selle ümbruses on endiselt lisandumas uusi kortereid, mis kergitavad keskmist hinnanäitajat. Samuti näitab korteritehingute statistika, et eelmise aasta teises pooles on korterite ostu-müügitehingute hinnad märgatavalt kerkinud. Kasvanud korteritehingute hinnad võimaldavad tõsta pakkumishindu, mis ongi viinud pakkumishindade indeksi seni veel tagasihoidlikule tõusule.

Pakkumishindade kasvu juures mängib oma rolli pakkumiste arvu vähenemine. Elamispindade pakkumiste arv portaalis KV.EE on aastaga vähenenud 5,9, aga poole aastaga isegi 11% võrra.

Elamispindade müügipakkumisi on jäänud vähemaks enamuses maakondadest. Pakkumiste arvu vähenemise taga on olnud jätkuv elamispindade tehingute arv ja soodsad laenutingimused. Nende tegurite tulemusena on sisuliselt head, sh parema hinnaga müügipakkumised ära ostetud ja uusi pole samas tempos lisandunud.

Vähenev pakkumine on kokku tõmmanud koduostjate valikuvõimaluse ja andnud kinnisvaramüüjatele võimaluse hindu tõsta. Kinnisvaraostjatel pole mõistlikul määral kõrgema hinna maksmine ülejõukäiv, sest keskmine palk on samuti viimaste aastate jooksul tempokalt tõususuunas liikunud, mis on ostujõudu suurendanud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvarakooli käsiraamat pärimisest, pärandajast, testamendist ja pärijast

18.01.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ annab nõu kõikidele, kes soovivad enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on mitmete populaarsete õigusalaste käsiraamatute autor jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobumine,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise jurist ja kõrgelt hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Raamatus on 132 lehekülge.
Käsiraamatu sisukorra ja eessõnaga saab tutvuda siin: https://www.kinnisvarakool.ee/parimine-sisukord.pdf
Käsiraamatu on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes https://www.kinnisvarakool.ee/pood/ ja kõikides suuremates raamatupoodides.
NB! Mitme Kinnisvarakooli käsiraamatu ostmisel soodustus!

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Mainor Ülemiste kaasas kontorihoone ja parkimismaja ehitamiseks 16 miljonit eurot

18.01.2017 Tõnu Toompark

Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste tütarettevõte OÜ Öpiku Majad sõlmis Nordea pangaga 15,8 miljoni euro suuruse finantseerimislepingu, mille abil rajatakse ärilinnakusse Eesti suurima kontorihoone Öpiku maja teine bürootorn ja uus parkimismaja. Suurarenduse peatöövõtja osas langetatakse otsus veel käesoleval kuul, et koheselt alustada arenduste ehitustöödega.

Öpiku maja teine etapp lisab linnakusse ligi 23 500 ruutmeetrit uut pinda ning selle valmimise järel saab Öpiku paaristornidest Eesti suurim kontorihoone. Sama finantseerimislepinguga kaetav esimene etapp uuest parkimismajast hõlmab 13 500 ruutmeetrit ja see loob linnakus täiendava parkimisvõimaluse 450 autole.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Bekkeri sadamasse kavandatakse uusi hooneid

17.01.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil Bekkeri sadama detailplaneeringu, millega soovitakse määrata ehitusõigus maa-alale kokku kuni viieteistkümne sadamaga seotud tootmishoone ehitamiseks või ümberehitamiseks.

Alale soovitakse planeerida kokku kuni viisteist kuni neljakorruselist hoonet, neist üksteist, sh kaks muinsuskaitsealust hoonet on juba olemas. Planeeritava maa-ala suurus on 12,75 ha.

Planeeritav ala asub Põhja-Tallinnas, Kopli lahe ja Kopli tänava vahelisel maa-alal, Bekkeri sadamas. Kontaktvööndi hoonete kasutusotstarbed ja hoonestusmahud on väga erinevad. Planeeringuala vahetusse lähedusse jääb Piirivalvesadam ja Meeruse sadam ning mitmesugused tootmis- ja ärimaad, kaugemal Kopli, Süsta ja Ankru tänavate ääres asuvad korterelamud.

Marati tn 14 kinnistu on hoonestatud kokku 11 hoonega, sh asuvad sellel ehitismälestised: Bekkeri laevatehase slipp ning mehaanika- ja turbiinitsehh aastaist 1912-1914. Olemasolevad suuremad hooned on kavas säilitada ja ümber ehitada, abihooneid võib lammutada ja asendada.

Algatatav detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga. Planeeritav ala jääb Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohaselt tootmis- ja laondusettevõtete alale, kus võivad paikneda tootmis-, logistika- ja laohooned. Algatatav detailplaneering on koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga kooskõlas.

Uue detailplaneeringu algatamine võimaldab Bekkeri sadamat senisest paremini arendada – Marati tn 14 kinnistule kavandatakse kehtiva detailplaneeringuga võrreldes suurem hoonete ehitisealune pind ja hoonete arv.

Detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing.

Lasnamäele kavandatakse uusi äri- ja eluhooneid

17.01.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, millega luuakse võimalus Meeliku tänava munitsipaalelamute lähistele kokku kuni üheteistkümne kuni 8-korruselise äri- ja eluhoone ehitamiseks, ümberehitamiseks ja laiendamiseks.

Narva mnt 150, 150a, 150b ja Alvari tn 1, 1a, 3, 5 kinnistute ning lähiala detailplaneering hõlmab 5,53 ha suuruse maa-ala. Planeeritav maa-ala asub Lasnamäe linnaosas, Paevälja asumis, Narva maanteest lõuna pool Vana-Kuuli ja Alvari tänava vahelisel alal.

Planeeringuala paikneb perspektiivselt väljakujuneval polüfunktsionaalsel alal. Narva maantee, mis perspektiivselt ühendatakse kavandatud Rahu teega, kujuneb Lasnamäe elurajooni senisest veelgi tihedamaks kesklinnaga ühendavaks liiklusmagistraaliks. Planeeritavast alast põhja, ida ja kagu suunas asuvad seni hoonestamata alad.

Planeeritava ala olemasoleva hoonestuse asetus on planeeringuliselt juhuslik, hooned on ehitatud kunagise lennuvälja spetsiifilisi nõudeid arvestades. Juurdepääs kruntidele on Narva maanteelt.

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt on ala juhtotstarbeks määratud Narva mnt ääres ettevõtlusala, korterelamuala kõrvalotstarbega ning sisekvartali suunas korterelamute ala, ettevõtlusala kõrvalotstarbega. Algatatav detailplaneering on Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga kooskõlas.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohase kvartaalse struktuuri ning perspektiivse tänavavõrgu lahendusega, sh Narva mnt – Rahu tee ristmikuga.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles aktsiaselts Paip. Ettepaneku kohaselt soovitakse planeeritavatele kruntidele lisaks olemasolevatele ümberehitatavatele ja laiendatavatele hoonetele kavandada kuni 8-korruselisi korterelamuid, äri- ja eluhooneid.

Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud planeeringu eskiislahenduse ja illustreeriva materjali on koostanud RAP ARHITEKTID Osaühing.

Lasnamäe Linnaosa Valitsus korraldab pärast algatamist detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avaliku väljapaneku ja arutelu.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Värsked kinnisvarauudised meilile

17.01.2017 Tõnu Toompark

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

Uus Maa Kinnisvarabüroo 12-2016 kinnisvaraturu ülevaade

17.01.2017 Tõnu Toompark

Eesti

Detsember oli tehingute arvult keskmisest oluliselt aktiivsem kuu, kusjuures oma panuse andis ka paljude tehingute nn kobaras sõlmimine. Nii sündis ka mitmeid rekordeid, millest märkimisväärseim on Tallinna korterite ruutmeetri mediaanhinna kõigi aegade rekord. Samas jäigi see kasv üsna pealinnakeskseks ning mujal Eestis iseloomustas aasta lõppu pigem rahulikum kulgemine.

Lugedes seda ülevaadet ja vaadates erinevaid linnu, soovitame arvestada, et järgnev jaanuar on ilmselt sama rahulik ning suuremat tõusu tasub oodata veebruarist-märtsist.

Maa-ameti andmetel sõlmiti detsembris kogu Eestis 4233 kinnisvara ostu-müügilepingut, mis on novembrist 6,8% enam. Mulluse detsembriga võrreldes oli turg aga samal tasemel, muutus vaid +0,09.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Tallinnas toimus detsembris hoogne tehingute sõlmimine, mis kergitas tugevalt ka müüdud objektide hulka. Nii vahetas omanikku 1554 kinnisvaraobjekti, mis on novembrist suisa 31,9% enam. Muide, teistest aktiivsem kuu oli ka 2015. aasta detsember, seega aastavõrdluses toimus 7% kasv.

Kasvu taga on uute korterite hoogne asjaõiguslepingute sõlmimine, mis eelkõige kergitas kahe suure linnaosa – Lasnamäe ja Põhja-Tallinna tehingute hulka ja ruutmeetri mediaanhinda. Kahe mõjuka linnaosa kasv mõjutas tugevalt kogu linna statistikat ning seega sündis Tallinna korteri ruutmeetri mediaanhinna rekord ja väga kõrge tehingute hulk.

Seega, detsembris müüdi kortereid 937 (novembris 794), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1681 eurot. Võrreldes novembriga kasvas hinnatase 7,3% ning aastaga 8,8%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1596 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +11%* ja aastaga +2,5%.
Kadriorg: 2434 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +10,5%* ja aastaga +15,9%*.
Kalamaja: 2150 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +4,4% ja aastaga -1,4%.
Kesklinn: 2156 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +1,3% ja aastaga +16,7%*.
Kristiine: 1710 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +3,8% ja aastaga -5,1%.
Lasnamäe: 1408 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +7% ja aastaga +7,6%.
Mustamäe: 1350 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -2,4% ja aastaga -8,8%.
Nõmme: 1786 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -10,9%* ja aastaga +20,4%*.
Pirita: 1868 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +3,2% ja aastaga +8%.
Põhja-Tallinn: 1935 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +22,4%* ja aastaga +24,3%*.
Vanalinn: 2834 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -7,1% ja aastaga -2%.
* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Eramuid ja suvilaid müüdi 26 (novembris 36) ning hoonestamata elamukrunte 6 (novembris 14).

Tartu

Tartus toimus detsembris 186 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on maa-ameti statistika kohaselt keskmisest kõrgem tulemus. Tõsi, võrreldes novembriga toimus siiski 5,1% langus samas kui 2015. Aasta detsembriga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus 17,7%. Põhjuseks ikka aktiivsem uusarendusturg.

Kortereid müüdi 141 (novembris 154), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1307 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 7,5%, siis aastaga 15,2%.

Eramuid ja suvilaid müüdi 9 (novembris 8) ning hoonestamata elamukrunte 5 (novembris 6).

Ida-Virumaa

Tehinguaktiivsus tõmbus Ida-Virumaal detsembris koomale. Maa-ameti andmeil toimus 215 ostu-müügitehingut, mis on novembrist 20,7% vähem. Ka aastavõrdluses toimus langus – 18,3%.

Tehingute hulga langus avaldus üldiselt ka tähtsamatel korteriturgudel. Nii müüdi Narvas 47 korterit (novembris 60), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 415 eurot. Võrreldes novembriga kasvas hinnatase 9,3% samas kui aastaga langes see 16,8%.

Kohtla-Järvel müüdi 43 korterit (novembris 72), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 85 eurot. Kui novembriga võrreldes kasvas hinnatase 7,5%, siis aastaga 14,9%.

Jõhvis müüdi aga 14 korterit (novembris 13), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 269 eurot. Kuna detsembris müüdi hulk keskmisest oluliselt kallimaid kortereid ning novembris vastukaaluks aga tavapärasest oluliselt odavamaid kortereid, kasvas hinnatase kuuga 50,4%. Aastavõrdluses aga olulist muutust ei toimunud, hinnatase tõusis 5,5%. Müüdi 3 eramut (novembris 4), elamukrunte läks kaubaks 1 (novembris 0).

Pärnu

Pärnus oli detsember tehinguaktiivsuselt 12 kuu keskmist arvestades vaikne. Maa-ameti andmetel toimus 83 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 27,2% novembrist vähem. 2015. aasta detsembriga võrreldes langes tehingute hulk 8,8%.

Kortereid müüdi 54 (novembris 81), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1010 eurot. Et statistilist võimsust omasid kallimad korterid, kasvas hinnatase kuuga 19,2%. Aastaga toimus hinnatasemes seetõttu aga 15% kasv.

Eramuid müüdi 9 (novembris 14) hoonestatud elamumaid kaubaks ei läinud..

Viljandi

Ka Viljandi tehinguturg oli detsembris rahulikum. Maa-ameti andmetelt oimus 25 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on novembrist 7,4% vähem. Tunamulluse aastalõpuga võrreldes langes tehinguaktiivsus aga 19,4%.

Kortereid müüdi 19 (novembris 21), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 562 eurot. Võrreldes novembriga langes antud näitaja 1,6% samas kui aastaga toimus 2% kasv.

Eramuid müüdi 2 (novembris samuti 2), hoonestamata elamukrunte ei müüdud.

Rakvere

Ka Rakveres oli detsember pigem vaiksemate killast. Maa-ameti andmeil toimus 25 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on novembrist siiski 8,7% enam. Aastataguse sama ajaga võrreldes langes detsembri tehinguaktiivsus 24,2%.

Kortereid müüdi 13 (novembris 18), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 362 eurot. Kui novembriga võrreldes langes hinnatase 33%, siis aastaga 24,4%.

Eramuid müüdi 5 (novembris 2). Elamukrunte ei müüdud.

Kuressaare

Kuressaare tehinguturg oli detsembris tugevalt keskmisel tasemel. Maa-ameti andmetel toimus 24 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 7,7% novembrist vähem. Täpselt samasugune protsentuaalne muutus toimus ka aastataguse ajaga võrreldes.

Kortereid müüdi 13 (novembris 15), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 835 eurot. Võrreldes novembriga kasvas antud näitaja 5,7% ning aastaga 17,3%.

Eramuid müüdi 4 (novembris 2) ning hoonestamata elamukrunte 2 (novembris 1)..

Haapsalu

Ka Haapsalu kinnisvaraturg tõmbas detsembris juba otsi kokku ning tehinguaktiivsus oli keskmisest madalamal tasemel. Toimus 22 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on novembrist 4,8% enam. Kuna 2015. aasta detsember oli 12 kuu skaalal jällegi kõrgeimal pulgal, langes 2016. Aasta detsembri tehinguaktiivsus aastavõrdluses 42,1%.

Kortereid müüdi 13 (novembris 14), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 508 eurot. Nagu ikka väikestel kinnisvaraturgudel, on suured hüpped loomulikud. Nii kasvas hinnatase kuuga 23,7% ja aastaga 45,6%.

Eramuid müüdi 2 (novembris 1) ning hoonestamata elamukrunte 1 (novembris samuti 1).

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Ministeerium saatis kooskõlastamisele põhikoolihoonete investeeringute kava eelnõu

17.01.2017 Tõnu Toompark

Haridus- ja Teadusministeerium saatis ministeeriumitele ning omavalitsustele põhikooli õppehoonete investeeringute kava eelnõu, milles tehakse ettepanek anda 22 omavalitsusele 55,3 miljonit eurot, et toetada koolivõrgu korrastamiseks koolihoonete suuremahulist kaasajastamist. Investeeringutega vähendatakse omavalitsuste kulusid hoonetele ning suunatakse rohkem vahendeid hariduse sisulisteks tegevusteks.

Eelmisel aastal said gümnaasiumiastme pidamisest loobunud või riigigümnaasiumiga omavalitsused taotleda investeeringuprogrammist toetust koolide uuendamiseks, ehitamiseks või lammutamiseks, et viia nende suurus vastavusse õpilaste arvu muutusega. Kokku esitati taotlusvooru 31 kvalifitseerunud ettepanekut. Konkursi algne maht oli 46 miljonit eurot, kuid ministeerium suurendas selle eelarvet 55,3 miljoni euroni, sest projektid olid läbivalt kõrge kvaliteediga ning paremusjärjestuses erinevused väga väikesed.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps: „Investeeringuga teeme põhikoole nii säästlikumaks kui ka õpetamissõbralikumaks, et lastel oleks parem õppekeskkond. Konkursi selle vooru rahalise mahu suurendamine on ka kiitus ja kompliment kohalikele omavalitsustele, kes esitasid ühtlaselt tugevaid projekte.“

Toetust saanud projektidega rekonstrueeritakse ning ehitatakse üle 61 000 ruutmeetri kaasaegset ja säästlikku koolipinda. Kuna paljud koolihooned on jäänud praegustele õpilaste arvudele liiga suureks ning ka amortiseerunud, siis ebavajalikku pinda vähendatakse omakorda 62 500 tuhande ruutmeetri võrra, mis tähendab hoonetele uue funktsiooni leidmist või ka nende lammutamist.

Põhikoolivõrgu korrastamiseks toimub vähemalt kaks taotlusvooru. Alanud aastal avaneb ka teine voor, kuhu oodatakse taotlusi omavalitsustelt, kes korrastavad oma koolivõrku. Kahe taotlusvooru investeeringute maht koos omaosalusega on kokku ca 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).

Lisainfo:

Õpilaste arv on langenud üheksakümnendate aastate lõpust pea 40%. Eesti koolimajad on valdavalt ehitatud ajal, mil aastas sündis u 21 000 last. Prognoosi järgi väheneb sündivus aastaks 2040 umbes 10 000 sünnile aastas.
Munitsipaal- ja riigikoolide võrgu korrastamise eesmärk on vähendada omavalitsuste ja riigi kulusid koolide haldamisele. Selle arvelt on võimalik rohkem panustada õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide palkadesse, õpikeskkonda ning hariduse kvaliteeti.
Kokku kasutas haridusvaldkond 2014.a ligi 3,5 miljonit ruutmeetrit pinda. Aastaks 2020 on plaanis vähendada seda 3 miljoni ruutmeetrini. Rohkem kui pool haridustaristust on üldhariduskoolid.
2015. aasta kevadel kinnitas valitsus üldhariduskoolide võrku investeerimise põhimõtted, mis on 241 miljoni euro suuruse koolivõrguinvesteeringute kava käivitamise eelduseks.
Investeeringutest toetatakse gümnaasiumide ja põhikoolide taristu nüüdisajastamist ja pinnakasutuse optimeerimist.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

5 asja, mida jälgida ehituskrundi ostmisel

17.01.2017 Domus Kinnisvara

Kevad pole enam kaugel ja käes on paras aeg sobiva krundi soetamiseks uue kodu rajamise eesmärgil. Kuigi kinnisvara ostmisel lähtutakse eelkõige asukohast, tuleks jälgida veel mitmeid asjaolusid, millest sõltub ostetava maa hind ja edaspidine asja-ajamine. Kinnisvara pakkumistest leiab krunte, kus kõik vajalikud kommunikatsioonid on olemas, kuid alati ei tarvitse see sobida kas asukoha, suuruse, hinna või mõnel muul põhjusel.

Mida siis tuleks jälgida meelepärase krundi ostmisel?

Kas kinnistule on võimalik ehitada? – Kõige täpsema info saab kohalikust omavalitsusest, kas maa-alal on olemas kehtestatud detailplaneering või kas kinnistule on võimalik taotleda projekteerimistingimusi, millega määratakse kindlaks lubatud hoonete arv, suurus, asukoht jms. Krundi ostmisel peab arvestama, et igale poole ei ole võimalik ehitada ja tuleb jälgida ehituskeelu piiranguid, mida saab lähemalt vaadada Maa-ameti geoportaalist http://geoportaal.maaamet.ee/ „Kitsenduste rakenduse“ kaardilt.

Kas kinnistule juurdepääs on olemas ja kes teedevõrku haldab? – Kui ostetav kinnistu asub detailplaneeringuga kehtestatud alal siis on teedevõrk planeeritud, kuid mõistlik oleks pöörata tähelepanu kellele need teed kuuluvad. Kui tegemist on linna või valla teedega, siis vastutab teede korrashoiu eest kohalik omavalitsus. Keerulisem on olukord siis, kui teed kuuluvad eraisikule või ettevõttele, kes ei suuda või ei taha teedevõrku korras hoida ja keskendub pigem oma õigustele.

Kas elektrivõrguga liitumine on võimalik? – Igal majapidamisel on tänapäeval vajalik elektrivarustus. Kui osta kinnistu olemasolevast alajaamast kaugemale, kui 400 m siis läheb elektriga liitumine üsna kulukaks. Samuti tuleks arvestada peakaitsme suurusega ehk mitu amprit oleks ehitataval hoonel vaja. Täpse info saamiseks tuleks pöörduda Elektrilevi poole: https://www.elektrilevi.ee/et/liitumine

Kas vesi ja kanalisatsioon on olemas? – Kui osta krunt privaatses asukohas, kus naabrid on kaugel, siis tuleb arvestada omal kulul lokaalse vee ja kanalisatsiooni väljaehitamisega ja selle korrashoiuga. Tiheasustuses on üldjuhul vee- ja kanalisatsioonitrassid olemas ja nendega liitumiseks tuleb trasse haldava ettevõttega vastav leping sõlmida.

Millised on looduslikud tingimused? – Krundi ostmisel tuleks jälgida ka selle looduslikke eripärasid nagu ilmakaared, valdavad tuuled, kaugus veekogust, maapinna kõrgus, mullastik, olemasolev taimestik jms. Kui on olemas juba suured puud ja põõsad siis tasub alati nendega haljastuse planeerimisel arvestada. See mis esialgu võib tunduda miinusena, saab põhjalikult planeerides muuta plussiks.

Kodu ehitamine on pikk ja kulukas protsess aga kui see tee ette võtta siis on võimalus algusest peale oma vajaduste ja soovide järgi meelepärane kodu kujundada ning lõpptulemus on selline, mis kindlasti pakub rahuldust ja jääb kestma aastateks.

Kodutoetust sai 358 lasterikast peret

17.01.2017 Tõnu Toompark

KredExi kodutoetust said möödunud aastal kokku 358 kolme ja enamalapselist peret, kokku kasvab nendes peredes 1256 last. Ühtekokku eraldati eelmisel aastal toetusteks 3,2 mln eurot.

„Mullune Eurofondi raport näitas selgelt, et eestlaste kodud on Euroopas oma seisukorralt ühed viletsamad. Pesemisvõimalusteta, külmad ja niisked majad on kehvad tervisele ja süvendavad sotsiaalset ebavõrdsust,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, ning lisas: „Head elamistingimused on 21. sajandil inimõigus. Mul on hea meel, et lasterikaste perede puhul on riik pannud kodude korrastamisele tugevalt õla alla ja kunagine otsus laiendada toetust ka kolmelapselistele peredele on end õigustanud.“

Keskmine toetuse summa ühele perele on 7 179 eurot, millele lisandub tulumaks. Kõige rohkem toetuse saajaid elab Harjumaal (64), Ida-Virumaal (47) ja Tartumaal (35). Nendest peredest on 62 varasemalt ühe korra kodutoetust saanud.

Toetust saavates peredes oli keskmine maksustatav tulu leibkonna liikme kohta 2015. aastal 143,69 eurot kuus ning nendes peredes elab keskmiselt 4 kuni 19-aastast last. Esines ka 16 perekonda, kelle maksustatav sissetulek leibkonna liikme kohta oli 2015. aastal 0 eurot. Kõige lasterikkamas peres kasvab 9 last, neljas toetust saanud peres kasvab 7 last.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on toetusel lasterikaste perede jaoks selge mõju. „Alates 2008. aastast on lasterikaste perede kodutoetuse abil paranenud pea 10 000 lapse elamistingimused. Majad on saanud uued katused, soojustatud on fassaade ja vahetatud aknaid, rajatud pesemisvõimalusi ja toimivaid küttesüsteeme. See on tõstnud perede elukvaliteeti ning aidanud kaasa ka majade säilimisele ja energiatõhususele.“

Kõige enam antakse toetust eluaseme renoveerimiseks (250-nel korral). 88 peret sai toetust kodu soetamiseks ning 20 peret eluasemelaenu põhiosajäägi tagasimakseks.

Tegemist on riikliku tagastamatu toetusega, mis on mõeldud lasterikastele peredele eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks. Toetust saavad taotleda perekonnad, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle viimase aasta keskmine maksustatav tulu ühe leibkonna liikme kohta ei ole suurem kui 355 eurot.

Taotlejate eluaseme olukorda hindas komisjon, kuhu kuulusid KredExi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Lasterikaste Perede Liidu esindajad.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Ober-Hausi Eesti korterite hinnaindeks 12-2016

17.01.2017 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis detsembris teist kuud järjest ja oli võrreldes novembriga 2,9% kõrgemal. Võrreldes 2015. aasta detsembriga oli indeks 10,2% kõrgemal.

Tallinna korteriturgu tervikuna iseloomustas 2016. aastal eelkõige kiire tehingute arvu kasv uute korteritega. Kuude lõikes oli uute korterite osa 20-38%. Võrreldes 2015. aastaga tõusis 2016. aastal Tallinnas korterite ostu-müügitehingute arv 4,6%, rahaline maht 8,6% ja pinnaühiku hind 5,1%. Nimetatud muutuste põhjuseks on eelkõige tehingud uute korteritega.

Tallinnas toimus detsembris korteritega 937 tehingut, mis on uus kuine rekord pärast 2007. aastat. Seda on 18,2% rohkem kui novembris ja 4% rohkem kui eelmise aasta detsembris. Uute korterite osakaal tehingute üldarvust oli rekordiline 38%.Tallinnas tõusis keskmine ruutmeetri hind 2,8% ja oli 1744 eurot ruutmeeter, mis on buumijärgse aja ja käesoleva aasta rekord. Baltikumi teise kahe pealinnaga võrreldes on Tallinnas keskmine ruutmeetri hind tunduvalt kõrgem – Riias 1159 ja Vilniuses 1417 eurot.Võrreldes eelmise aasta detsembriga oli Tallinnas ruutmeetri hind 12% kõrgem ja võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 2,2% kõrgem. Tallinna korteriturgu mõjutab oluliselt uute korterite pakkumiste arvu kiire kasv, mis on peatanud vanemate ja uute korterite hinnatõusu.

Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinnatõusu, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt. Võrreldes novembrikuuga tõusis keskmine ruutmeetrihind kuues linnaosas: Põhja-Tallinnas (14,1%), Lasnamäel (6,4%), Haaberstis (6,2%), Kristiines (2,6%), Pirital (1,5%) ja Mustamäel (1%). Põhja–Tallinnas oli järsu hinnatõusu põhjuseks tehingud eelkõige uute korteritega Vibu, Saani ja Lible tänaval. Hinnad langesid kesklinnas (6,2%) ja Nõmmel (5,5%).

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 5,4% 1297-le eurole ja Pärnus 10,6% ja oli 1023 eurot ruutmeeter. Jõhvis keskmine pinnaühiku hind langes ja oli 372 eurot ning Narvas tõusis ja oli 465 eurot ruutmeeter.

Ober Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks detsember 2016