Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab head nõu kinnisvaratehingute tegemisel

14.12.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab põhjaliku ülevaate erinevatest kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest nii spetsialistile, kui võhikule.

Käsiraamat on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes teevad igapäevaselt kinnisvaratehinguid või puutuvad nende tehingute tegemisega kokku nt tehingute korraldamise või finantseerimise poole pealt. Käsiraamat on mõeldud eelkõige publikule, kel puudub eelnev juriidiline haridus.

“Kinnisvarabüroos töötades puutun igapäevaselt kokku selle valdkonna mureprobleemidega,” kommenteeris käsiraamatu autor Evi Hindpere. “Just igapäevastele küsimustele lahendusi otsides saigi käsiraamat koostatud.”

Käsiraamatu autor Evi Hindpere on jurist ja koolitaja ning Kinnisvarakooli juriidiliste koolituste üks põhijõududest. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas” kaasautor, samuti käsiraamatute “Kinnisvaramaakleri ABC”, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor.

Lisainfo

Raamatus on 264 lehekülge
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaraoiguse-abc-sisukord.pdf
ISBN 978-9949-33-242-7
Tellimine: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/kinnisvaraoiguse-abc/

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

15/12/2016 toimub koolitus “Detailplaneeringute menetlemine”

14.12.2016 Margot Toompark

15/12/2016 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Detailplaneeringu menetlemine”. Koolituse lektor on Advokaadibüroo Cobalt advokaat Raul Keba.

Koolitus annab ülevaate planeerimist reguleerivatest õigusaktidest, teadmised detailplaneeringu reguleerimisala ja ülesannete põhimõtetest ning ülevaate planeeringu menetlemise protsessi käigust.

Planeeringu koostamise käigus tuleb kohalikul omavalitsusel tasakaalustada erinevate osapoolte huvid, sealjuures arvestades avalike huvide ja väärtustega. Planeeringumenetlus on võrdlemisi keeruline protseduur, mille juures on tihti probleemiks erinevate osapoolte arusaamad ning puudulik teadmine kehtiva õiguse nüanssidest.

Koolitus “Detailplaneeringute menetlemine” toimub neljapäeval 15/12/2016 kell 11:00-16:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Triin Siidirätsep
Kinnisvarakool OÜ
Koolituse info ja registreerimine
+372 506 2278
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Löwenruh pargi naabrusse kavandatakse korterelamuid ja äriruume

13.12.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu Mustamäe tee 69 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, millega luuakse võimalus Kristiine linnaosa piirile Löwenruh pargi naabrusse äri- ja elamukvartal rajada.

Mustamäe tee 69 kinnistu ja lähiala detailplaneering annab võimaluse rajada Kristiine linnaosas asuvale 5,07 ha suurusele maa-alale 3-4-korruselised korterelamud, 3-5-korruselised äriruumidega korterelamud ning kaks varieeruva kõrgusega 2-8- ja 2-13-korruselist hoonerühma, milles on korterid, äriruumid ja parkimine. Planeeritav ala asub Kristiine linnaosas Mustamäe tee, Linnu tee, Algi tänava ja Tildri tänava vahelisel alal.

Kristiine linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt jääb planeeritav maa-ala magistraaltänavate äärsesse ärivööndi, segahoonestusala ja arenguala juhtotstarbega alale. Detailplaneeringuga kavandatav vastab Kristiine linnaosa üldplaneeringule.

Mustamäe tee äärde on kavandatud kaks varieeruva kõrgusega hoonerühma, milles on korterid äriruumid ja parkimine. Kõrgem 13-korruseline hoonemaht on planeeritud Mustamäe linnaosa poolsesse külge kohaliku maamärgina, avanevana Mustamäe tee ja Kadaka tee ristmiku suunas. Hoonevööndi keskossa jäävad 8-korruselised mahud, Linnu tee poole 6-kordne hoonemaht. Selline varieeruva kõrgusega lahendus loob kaasaegse arhitektuuriga atraktiivse linnatänava ning ei tekita Mustamäe tee äärde massiivset hoonemüüri, summutades samas Mustamäe teelt tuleva müra. Madalama, kahekorruselise hooneosa katusele kavandatakse haljastus ja terrassid.

Kvartali sisse planeeritakse 3-4-5-korruseline hoonestus, kus paiknevad nii äriruumid kui korterid. Samuti on planeeringus antud võimalus kavandada ühte rajatavasse hoonesse lasteaed või-hoid. Ala keskmesse kavandatakse kvartalisisene haljasala.

Alale on kavandatud kokku 600 parkimiskohta, valdav osa parkimisest on ette nähtud kõikide hoonete maa-alusel tasandil, Mustamäe tee poolses osas ka lisaks kahel maapealsel tasandil. Ette on nähtud ka sõiduteede laiendused ning kergliiklusteede laiendused Mustamäe tee ja Linnu tee ristmiku vahetusse lähedusse.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 18. juuni 2014 korraldusega. Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Kristiine Linnaosa Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Nordeconi renoveeritud Tartu Pauluse kirik sai Arhitektuuri Sihtkapitali 2016. aasta peapreemia

13.12.2016 Tõnu Toompark

Eesti Kultuurkapitali, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Sisearhitektide Liidu 2016. aasta peapreemia pälvis Tartu Pauluse kiriku restaureerimisprojekt, mille teostas Nordecon AS.

Tööde käigus rekonstrueeris Nordecon kiriku tiibhoone, ehitati kolumbaarium, renoveeriti muu hulgas kiriku kellatorn ja välisfassaad ning kontserdisaal, kuhu ehitati ka uued rõdud.

Pauluse kirik on Tartu ainus juugendstiilis sakraalehitis. Kiriku projekteeris tunnustatud Soome arhitekt Eliel Saarinen aastatel 1911–1913. Aastatel 2005–2015 rekonstrueeriti kirik täielikult.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Nordecon AS pälvis parima ehitusplatsi tiitli

13.12.2016 Tallinn.ee

Tallinna Kommunaalameti hindamiskomisjoni töö tulemuste kohaselt väärib tänavu parima heakorraga ja korrektseima ehitusplatsi tiitlit Nordecon AS poolt ehitatav äripindadega korterelamu Kopli tn 4a ja 6.

Ehitusobjekti territoorium on ümbritsetud piiretega ja objektile on paigaldatud Tallinna linna heakorra eeskirjale vastav teabetahvel ehitustöö tegija kohta. Nii ehitusmaterjalid kui olmepraht on korrektselt ladustatud ning objekti juurdepääsuteed on korras hoitud ja puhastatud.

Avalik konkurss parima ja korrektseima ehitusfirma väljaselgitamiseks viidi läbi 2016. aasta jaanuarist kuni detsembrini, osalejaid hindas Tallinna Kommunaalameti juhataja käskkirjaga moodustatud komisjon.

Parima ja korrektseima ehitusplatsi väljaselgitamise hindamiskomisjoni töö eesmärgiks oli kontrollida ehitusobjektide heakorda, juhtida ehitajate tähelepanu õigusaktide ja heakorranõuete rikkumistele ning seeläbi tagada linlaste ja linna külastavate turistide turvaline ja heakorrastatud elukeskkond. Heakorrastatud ehitusplatsid vähendavad oluliselt linnatänavatele kantavat pinnast, ehitusobjektilt lendlevat prahti ning väldivad linnas suures koguses tolmu tekkimist.

2016. aastal hinnati kaheksakümne kahe ehitusobjekti heakorda. Vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale juhiti kontrollreididel enim tähelepanu juurdepääsuteede puhastamise ning ehitusmaterjalide ja olmeprahi korrektse ladustamise vajadusele, haljastuse ja kõrghaljastuse säilitamise vajadusele, veokirataste pesemise ja koormakatete kasutamise kohustusele, materjalide ladustamise nõuetele ja platsidelt leviva tolmu ja mustuse piiramisele.

Korrektseima ehitusplatsiga ehitusfirma väljaselgitamiseks on Tallinna Kommunaalamet ehitusobjektidel kontrollreide korraldanud alates 2005. aastast. Mullu pälvis parima ehitusplatsi tiitli Bauschmidt OÜ ning üle-eelmisel aastal OÜ Astlanda Ehitus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

14/12/2016 toimub koolitus Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel

13.12.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 14/12/2016 uus koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel“. Koolituse viib läbi Teder Law Firm jurist Martina Proosa.

Ehitusseadustiku rakendamisel tuleb kohalikul omavalitsusel läbi viia mitmeid menetlusi, sh otsustada ehitus- ja kasutusloa andmine, keskkonnamõju hindamise algatamine, ehitus- ja kasutusloa kehtetuks tunnistamine jms. Sellistel juhtudel tulenevad üldised menetluse reeglid haldusmenetluse seadusest, sest ehitusseadustik sätestab vaid mõned ehitusvaldkonnale omased juhised.

Koolituse “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel“ eesmärgiks on osalejatele tutvustada haldusmenetluse seaduse rakendamist ja koos mõju teistele seadustele.

Koolituse käigus saab teada millised on kohaliku omavalitsuse ja muu haldusorgani kohustused menetluse läbiviimisel ja kuidas menetlust korrektselt läbi viia ja otsust vormistada.

Koolitus toimub kolmapäeval 14/12/2016 kell 09.00-14.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Triin Siidirätsep
Kinnisvarakool OÜ
Koolituse info ja registreerimine
+372 506 2278
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistika: eluruumide valmimine jätkab hoogsat kasvu

13.12.2016 Tõnu Toompark

2016 III kvartalis sai statistikaameti andmetel kasutusloa ehk valmis 1061 eluruumi kasuliku pinnaga 104 700 m². Aastataguse ajaga võrreldes suurenes eluruumide valmimine 9 ja nende pindala 7% võrra.

Eluruumide arvu suurenemisest väiksem pindala juurdekasv tähendab, et kerkinud on väiksemate eluruumide ehk korterite osakaal.

Elamispindade turg on igas mõttes aktiivne. Eluruume ehitatakse suurel hulgal, valdav enamus uutest ehitatavatest korteritest leiab ostja ja paljud isegi enne hoone valmimist.

Sellises olukorras on üsna mõistlik oodata, et märgatav eluruumide valmimise kasv jätkub veel vähemalt eeloleva aasta-pooleteise jooksul.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Pindi Kinnisvara: Väikelinnad vaevlevad pakkumiste puuduses

12.12.2016 Tõnu Toompark

Väikelinnades on küll kinnisvarahinnad madalad, kuid see ei tähenda alati, et valik suur oleks. Vastupidi – lõviosas väikelinnades on korterite valik väga väike ja ilusat ning hubast korterit tuleb tikutulega taga ajada.

Pindi Kinnisvara lääne regiooni juht Annely Sermat ütles, et pakkumistepõud on peaaegu igas väiksemas linnas. „Väga tihti taandub asi sellele, mida korteri müügist saadava rahaga peale hakata. Niisama raiskamiseks on seda liiga palju, Tallinnasse korteri ostmiseks või eramu ehitamiseks aga liiga vähe ja nii ongi sajad varaomanikud otsustanud oma tühjaks jäänud korteri pigem välja üürida või vähemlikviidsetes piirkondades lihtsalt sõbrale/tuttavale kasutada andnud,“ rääkis Sermat.

Sermati sõnul on väikelinnade pakkumiste arv langenud pooleteise aasta jooksul kuni 50% võrra. Iseäranis raske on leida heas seisukorras, kohe sisse kolimiseks sobilikku elamispinda.

Allikas: http://www.pindi.ee/2016/12/09/pindi-kinnisvara-vaikelinnad-vaevlevad-pakkumiste-puuduses/

Oktoobris peatus majutusettevõtetes rohkem turiste kui aasta eest

12.12.2016 Statistikaamet

Eesti majutusettevõtetes peatus 2016. aasta oktoobris 267 000 sise- ja välisturisti, mida oli 7% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

Eelmise aasta oktoobriga võrreldes suurenes majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistide arv 16 000 võrra. Välis- ja siseturiste oli vastavalt 6% ja 8% rohkem. Välisturistid moodustasid ligi kaks kolmandikku turistide koguarvust. Kokku kasutas 2016. aasta oktoobris majutusettevõtete teenuseid 167 000 välisturisti ehk 9000 turisti enam kui mullu oktoobris. 78% välisturistidest saabus Euroopa Liidu riikidest. Soomest saabus 50%, Lätist 8% ja Saksamaalt 4% majutatud välisturistidest. Venemaa turiste oli 9%. Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 70% tuli Eestisse puhkama, 24% oli tööreisil ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus. Välisturistid eelistasid enim Tallinna (74% majutatud välisturistidest), Pärnu linna (8%), Tartu linna (5%) ja Ida-Viru maakonna (3%) majutusettevõtteid.

Oktoobris peatus majutusettevõtetes 100 000 siseturisti, mis on 7500 turisti enam kui eelmise aasta oktoobris. Puhkusereisil oli 62% ja tööreisil 27% siseturistidest. Harju maakonnas peatus 30%, Pärnu maakonnas 16%, Tartu maakonnas 12% ja Ida-Viru maakonnas 9% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Oktoobris pakkus külastajatele teenust 983 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 20 000 tuba ja 45 000 voodikohta. Täidetud oli 46% tubadest ja 36% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 35 eurot, mis oli euro võrra odavam kui aasta varem samal ajal. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 40 eurot, Tartu ja Pärnu maakonnas 31 eurot ja Ida-Viru maakonnas 29 eurot.

**Majutamine piirkonniti, oktoober 2016**
Majutamine	Kokku	Põhja- Eesti	Kirde- Eesti	Kesk- Eesti	Lääne- Eesti	Lõuna- Eesti
Majutusettevõtted	983	205	55	108	303	312
Toad	19 846	8 437	1 204	1 620	4 616	3 969
Voodikohad	45 234	17 939	2 800	4 016	10 845	9 634
Tubade täitumus, %	46	62	40	22	38	32
Voodikohtade täitumus, %	36	51	33	19	30	22
Majutatud	267 297	159 056	14 933	12 138	45 522	35 648
Ööbimised	503 603	283 894	28 431	23 043	101 241	66 994
Eesti elanikud	170 878	49 312	16 180	17 310	45 464	42 612
väliskülastajad	332 725	234 582	12 251	5 733	55 777	24 382
Ööpäeva keskmine maksumus, €	35	40	29	29	31	28

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Eesti korterituru lühiülevaade 11-2016

12.12.2016 Mihkel Eliste

Hinnakasv jätkus hoolimata tehinguaktiivsuse pidurdumisest

Novembris tehti Eestis 1 806 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli sealjuures võrrelduna oktoobriga langenud 0,2% ning võrrelduna mulluse aasta sama ajaga kasvanud 1,3%. Hinnatasemelt oli möödunud kuu võrdlemisi sarnane 2006. aasta novembrile, millal erinevalt hinnatasemete sarnasusest tehti siiski koguni 57% rohkem tehinguid kui käesoleva aasta novembris.

Korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1 184 €/m². Ruutmeetrihind oli sealjuures võrrelduna oktoobriga kasvanud 3,4% ning võrrelduna mulluse aasta novembriga koguni 11,5%. Tuginevalt nii käesoleva aasta möödunud kuule kui mulluse aasta novembrile on hinnatase pidevalt kasvanud Tallinnas ja Tartus kuid seevastu mõlemal juhul langenud Pärnu linnas.
Eesti korteriturul on senine kiire hinnakasv asendunud juba pikemat aega pidurdunud tehingute arvu mahuga ning stabiilse hinnataseme kasvutrendiga, mida veavad tehingud uute korteritega. Erinevalt uusehitistest on järelturu korterite (ehitatud 1940.-2000. a.) hinnatasemed olnud novembri andmetele tuginevalt mõningases languses.

Vaadelduna ainuüksi iga-aastast novembri kuu statistikat, oli käesoleva aasta novembris hinnatase viimase kümnendi kõrgeimal tasemel. Siiski, jõudmaks 2007. aasta juunis kujunenud kõrgeima hinnatasemeni, oleks ruutmeetrihinnal tarvis veel kasvada 38 €/m² võrra.

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2016

* 2016. a. novembri andmete osas on tegemist esmahinnanguga, möödunud kuu täpsustatud andmed avaldatakse iga kuu 10ndal kuupäeval

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas kasvasid hinnatasemelt nii uued kui vanemad korterid

Tallinnas tehti novembri kuu jooksul 794 korteritehingut, mida oli 1,4% vähem kui oktoobris kuid 5,7% rohkem kui möödunud aasta samas kuus. Tehtud tehingute mediaanhinnaks kujunes 1 566 €/m², mida oli võrrelduna oktoobriga 3,4% rohkem ning võrrelduna mulluse aasta novembriga 7,1% rohkem. Hinnakasv leidis aset nii vanemates kui uuemates korterelamutes paiknevate korterite lõikes. Uuselamutes paiknevate korterite hinnad kasvasid 4,7% ning perioodil 1940-2000 ehitatud korterite hinnad 2,2%.

Tartus kasvas nii tehinguaktiivsus kui hinnatase

Tartus tehti novembris 154 korteritehingut, mida oli 7,7% rohkem kui oktoobris ja 5,7% rohkem kui 2015. aasta novembris. Korteritehingute mediaanhinnaks kujunes 1 216 €/m², mis oli võrrelduna oktoobriga kasvanud 3,3% ning võrrelduna mulluse aasta sama kuuga kasvanud koguni 12%. Novembris oli märkimisväärselt vähenenud 1-toaliste korteritega tehtud tehingute arv kuid seevastu tehti oluliselt rohkem tehinguid 3- ja 4-toaliste korteritega.

Pärnus saatis tehingute arvu kasvu langev mediaanhind

Novembris tehti Pärnus 77 korteritehingut, mida oli 22% rohkem kui oktoobris kuid 19% vähem kui septembris. Võrrelduna mulluse aasta novembriga oli tehingute arv kasvanud 12%. Tehingute mediaanhinnaks kujunes novembris 844 €/m², mis oli võrrelduna oktoobriga erinevalt tehingute arvu kasvust langenud 14% ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga langenud 5,1%. Novembris oli tehingute arv kasvanud ennekõike 1- ja 3-toaliste korteritega tehtud tehingute arvelt, millest valdav osa paikneb perioodil 1971-1990 ehitatud korterelamutes.

Viljandi üüriturul hulgaliselt pakkumisi

Väikeinvestorite huvi Viljandi kinnisvaraturu vastu oli kevadisel ning suvisel perioodil küllaltki kõrge. Ennekõike on investorid näinud võimalusi üüriturule sisenemiseks. Viljandis on üürnikeks sarnaselt teistelegi väikelinnadele nii üksikud inimesed, noored pered, maapiirkondadest linna kolinud inimesed kui ka Viljandi eripäraks olevad Tartu Ülikooli Kultuuriakadeemia tudengid. Lisaks üksikutele üürikorteritele on pakkumisse lisandunud ka hulgaliselt kortereid, mis paiknevad täielikult rekonstrueeritud korterelamutes. 2016. aasta alguses oli Viljandi linnas avalikult pakkumises kinnisvaraportaali kv.ee andmeil keskmiselt 9 kuulutust kuus, käesoleval hetkel on pakkumisel aga 29 korterit. Tuginedes kohalike kinnisvaraarendajate kodulehtedel olevate korterite üüripakkumiste arvule, võib tegelikkuses hetkelist pakkumise mahtu hinnata ligikaudu 2-3-kordseks.

Väikelinnades hoiab tehinguaktiivsust madalal kuid tõstab hinnataset pakkumise kehv struktuur

Möödunud aastate kiire hinnataseme kui tehinguaktiivsuse kasv on ajalise nihkega jõudnud ka väikelinnadesse. Olukorras, kus sellistes piirkondades uusehitisi turule kuigi palju ei lisandu, on olemasolevate pakkumiste hinnatasemed pidevalt kasvanud. Ennekõike on vähenenud keskküttega heas seisukorras korterite pakkumine. Potentsiaalsete ostjate jaoks on olemasolevate sobilike pakkumiste hinnatasemed aga kasvanud liialt kõrgeks. Eelpool kirjeldatu on Arco Vara maaklerite sõnul omane nii Rakverele, Raplale, Paidele kui ka näiteks Viljandile.

Tehingute arvu ja mediaanhinna muutused võrreldes möödunud kuuga

Piirkond	Tehingute arv (tk)	Tehingute arvu muutus (%)	Mediaanhind (€/m2)	Mediaanhinna muutus (%)
Harju maakond	990	1,0%	1511	3,0%
Hiiu maakond	4	0,0%	–	–
Ida-Viru maakond	178	-7,8%	174	-13,7%
Jõgeva maakond	26	30,0%	128	27,3%
Järva maakond	21	-25,0%	262	20,7%
Lääne maakond	25	-13,8%	303	-38,5%
Lääne-Viru maakond	77	18,5%	174	-27,8%
Põlva maakond	21	0,0%	235	59,1%
Pärnu maakond	111	12,1%	729	-11,0%
Rapla maakond	27	3,8%	208	-38,9%
Saare maakond	19	-17,4%	593	-11,5%
Tartu maakond	213	-3,6%	1140	-1,7%
Valga maakond	26	-3,7%	77	-56,4%
Viljandi maakond	40	-13,0%	265	42,4%
Võru maakond	28	3,7%	257	-21,5%
Pärnu	77	22,2%	844	-14,3%
Tallinn	794	-1,4%	1566	1,2%
Tartu	154	7,7%	1216	3,3%

Mihkel Eliste, Arco Vara kinnisvaraturu analüütik

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Uus käsiraamat loob selgust peatselt kehtima hakkavas uues korteriomandi- ja korteriühistuseaduses

12.12.2016 Tõnu Toompark

2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema vaevaline.

„Värske käsiraamatu „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

Käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Täiendavalt on käsiraamatu lisades igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“
Autor: Evi Hindpere, Raid & Ko jurist ja koolitaja
Maht: 320 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-5-7
Käsiraamatu sisukord ja eessõna (pdf-failina)
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Lisainfo

Kirjastaja
TÕNU TOOMPARK
Kinnisvarakool OÜ
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Niidu tn, Ehitajate tee ja Harutee metsa vahelise kvartali detailplaneeringu kehtestamine

12.12.2016 Tõnu Toompark

AS Trigon Property Development teatab, et 05. detsembril 2016. a Pärnu Linnavalitsuse korraldusega nr 664 kehtestati Niidu tn, Ehitajate tee ja Harutee metsa vahelise kvartali detailplaneering, mis hõlmab AS’le Trigon Property Development kuuluvaid kinnistuid.

Detailplaneeringu kehtestamisega muutuvad kehtetuks samale alale koostatud Niidu tn 9 ja 11 kinnistute detailplaneering (kehtestatud Pärnu LV 21.02.2005. a korraldusega nr 88) ja Niidu tn 9, 9a ja Niidu tn 11 kinnistute detailplaneering (kehtestatud Pärnu linnavolikogu 18.09.2014. a otsusega nr 74).

Ümberplaneerimise vajadus antud piirkonnas tuleneb väiksemate tootmismaa kruntide eelistamisest ja võimalusest krunte omavahel liita. Kavandatava planeeringuga jääb varem planeeritud kruntide kasutus (juhtotstarve) samaks. Maa-alal viiakse läbi uute kruntide moodustamine ja jagatakse ümber üldplaneeringuga seatud maakasutuse juhtotstarvete protsentuaalne määrang ning lisatakse piirkonna teenindamiseks transpordimaa juhtotstarve.

Tallinna korteriühistutele teevad parkimisprobleemid jätkuvalt muret

12.12.2016 Tõnu Toompark

Tallinna korteriühistutele teeb suurt muret elanike autode parkimine – aina jõudsamalt autostuvas Eestis tekitab neljarattaliste rohkus kortermajade ümbruses probleeme. “Parklakohtade vähesusega on kimpus nii suured kui väikesed majad,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Parkimisprobleemid võeti kõneks ka korteriühistute sügisesel suurfoorumil, kus üheks esinejaks Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Eesti Korteriühistute Liidu ajakirjale Elamu antud intervjuus rääkis abilinnapea, et ühe käimasoleva uuringu raames selgitatakse välja Mustamäe elanike suhtumist parkimismaja ehitusse. Plaanis olevat parkimismaja rajada ka ühe Sütiste teel asuva parkla asemele.

Abilinnapea sõnul on tarvis aga esmalt teada saada, kuidas ümbruskonna inimesed parkimismajja suhtuksid. “Tarvis on teada, millistel tingimustel oleksid inimesed nõus oma autot parkimismajja tooma. Tahetakse ju ikka akna all parkida,” rääkis Võrk. Neile ühistutele, kes oma maja juurde parkla ehitust plaanivad, pani abilinnapea südamele, et tarvis läheb siiski ka ehitusluba. “Parkla vajab samasugust planeerimist ja projekteerimist,” rääkis Võrk. “Hea koostöö korteriühistutega oli linnal näiteks Sõpruse pst 194 – 196 esiste teede ja parklate rekonstrueerimisel: rajati korralikud parkimiskohad, koos teeme ka mänguväljaku. Siin on ideaalilähedane ka kahe korteriühistu koostöö,” märkis Võrk.

EKÜL juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi soovitab parkimistülide vältimiseks maja juures olevad parkimiskohad kaasomanike vahelise kokkuleppega kindlaks määrata ning notariaalselt kinnitada, vältimaks hilisemaid vaidlusi. “Kasutuskorra paikapanemisel tuleks lähtuda lahendusest, mis arvestaks võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve,” selgitas Mardi. “Selge on see, et lähiaastatel parkimisprobleemid süvenevad. Iseäranis Tallinnas on ühistud seetõttu väga keerulises olukorras – oluline on, et linn siin ühistutele abikäe ulataks, mitte ei laiendaks niigi nappide parkimiskohade arvelt tasulist parkimisala,” rõhutas Urmas Mardi.

Majandusaktiivsuse ebaühtlane taastumine jätkub

09.12.2016 Madis Aben

Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv on viimase aasta jooksul kõikunud ühe protsendi mõlemal pool, mis jääb kolm korda alla meie potentsiaalile. Kolmanda kvartali kasvu kiirendasid 1,3 protsendini kaubanduse, energeetika, autotranspordi ja infotehnoloogia tegevusalad. Madalseisus on endiselt ehitus ja põllumajandus. Töise tulu ja tarbimise kasv jätkus aeglustuvas tempos, kasumid ja investeeringud olid ikka languses. Konjunktuuri näitajad lubavad aeglase taastumise jätkumist.

Euroopa Liidu majanduskasv tervikuna on viimase paari aasta jooksul olnud stabiilne ja suhteliselt tugev ja SKP tase ületas kriisieelset juba aasta tagasi. Samas on sisenõudlus endiselt madal, mis väljendub 3-protsendilises jooksevkonto ülejäägis. Nõrk nõudluskeskkond iseloomustab ka Eesti majandust, mis viis kolmandas kvartalis jooksevkonto SKP suhtes 5 protsendiga ülejääki, kuna investeeringute langus süvenes. Endiselt nõrk kogunõudlus on madala majanduskasvu ja vähenevate investeeringute oluline põhjus.

Tööturg on vaatamata keskpärasele konjunktuurile soodne töötajatele. Töise tulu kasv oli erinevate hinnangute põhjal üle 5 protsendi, mis ületas SKP nominaalkasvu umbes kaks korda. Selle ebakõla tasakaalustas kasumite vähenemine 3 protsenti. Kuna finantseerimise seisukohast võiks investeerimiskeskkond olla hea, ei meelita müügikäibe kasvu väljavaated ettevõtteid siiski uusi investeeringuid ette võtma. Üllatavalt hea olukord tööturul võib olla väheste investeeringute tulemus, kuna tasapisi kasvavat nõudlust üritatakse ebakindlates oludes esialgu rahuldada suurema arvu töötajatega. Kui konjunktuur peaks taas nõrgenema, on töötajatest võimalik vabaneda, kuid investeeringuid tagasi pöörata enam ei saa.

Eratarbimise kasv on viimased paar aastat ületanud SKP reaalkasvu kolm korda ja nii ka kolmandas kvartalis. Tarbimiskulutused on aga viimasel kolmel aastal jäänud palga ja sotsiaalsiirete kasvule alla, mis viitab säästlikule tarbimiskäitumisele. Üheks põhjuseks on tarbijahindade stabiilsus või isegi kerge langus kolme aasta jooksul, mille oluline põhjus on odavnenud energiakandjad. Kuna enamus energiatooteid on imporditud, siis ei tohiks kiires eratarbimise kasvus SKPga võrreldes ohtu olla.

Kaupade ja teenuste eksport oli kolmandas kvartalis laiapõhjaline ja tugev, kuid sellele aitas kaasa madal võrdlusbaas. Kui möödunud aastal ekspordi jalajälg vähenes, siis sel aastal on ekspordi kasv välisnõudlust ületanud. Meie kaubanduspartnerite majandusaktiivsus järgmisel aastal prognooside kohaselt kiireneb, kuid lühikeses plaanis on ettevõtjate hinnangul eksporditellimuste seis ebakindel.

Viimased viis aastat on majanduskonjunktuuri koondindikaator kõigis Baltimaades olnud stabiilne, ilma tõusu- või langustrendita. Tarbimisjulguse ja sellest tuleneva investeerimisaktiivsuse kasv eeldab ilmselt senisest suuremat optimismi tuleviku osas. Konjunktuuri trend viimasel poolel aastal Eestis, Soomes ja Leedus on siiski olnud selgelt ülespoole, mistõttu võib oodata majanduskasvu kiirenemist järgmisel aastal.

Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Ettevõtete kasumlikkus peab paranema

09.12.2016 Mihkel Nestor

Eesti kolmanda kvartali sisemajanduse kogutoodang oli täpsustatud andmetel esialgsest hinnangust küll veidi kõrgem, kuid majanduskasv püsib sellegipoolest aeglane.

Majanduskasvu pidurdab ettevõtete vähene kasumlikkus

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang selle aasta III kvartalis aastatagusega võrreldes 1,3%. Lisandväärtuse kasv oli kesine või koguni negatiivne mitmel suurel tegevusalal. Kokku suurenes majanduses loodud lisandväärtus 2015. aasta sama ajaga võrreldes vaid protsendi võrra. Suurima positiivse panuse andis veonduse ja laonduse tegevusala, kus lisandväärtus kerkis ligi 7%. Pea samavõrra aitasid SKP-d kasvatada veel kaubandus ja energia-tootmine. Hulgi- ja jaekaubanduses suurenes lisandväärtus 4%, seejuures vedas kasvu ennekõike hulgikaubanduse pool. Elektri¬energia ja soojusvarustuse alal kasvas loodud lisandväärtus koguni 19%. Positiivse poole pealt väärib veel märkimist lisandväärtuse suurenemine haldus- ja abitegevuste ning info ja side valdkonnas, mis mõlemad aitasid SKP kasvule tublisti kaasa.

Suur negatiivne panuse SKP kasvu tuli primaarsektorist. Põllu- ja metsamajanduse ning kalanduse valdkonna lisandväärtus kahanes mullusega võrreldes pea neljandiku. Seejuures oli languses nii metsandus kui taime- ja loomakasvatus. Ilma selle puudujäägita oleks Eesti majanduskasv küündinud III kvartalis pea 2 protsendini. Sektorid, mis oluliselt majanduskasvu piirasid, olid veel ehitus ja kinnisvaraalane tegevus, kus lisandväärtuse vähenemine jäi küll oluliselt mõõdukamaks.

Lihtsustatult jaguneb äritegevuse läbi loodud lisandväärtus kahe osapoole – töötajate ja omanike vahel. Kui palgakasv on viimastel kvartalitel küündinud 7-8 protsendini, siis ettevõtete kasumid on languses sisuliselt juba 2015. aasta algusest. Töötajatele makstavate hüvitiste osatähtsus on seeläbi kasvanud selle aasta 9 kuu põhjal ligi 50 protsendini SKP-st. Juhul kui ettevõtted ei suuda kasumlikkust parandada, ei ole loota kiire majanduskasvu taastumist, vaid pigem võid oodata, et mõned neist on sunnitud uksed sulgema.

Olukord ekspordis on paranenud

Kui veel mõni aeg tagasi pidurdas majanduskasvu nigel eksport, siis III kvartalis suurenes kaupade ja teenuste müük välisriikidesse püsihindades 5,6%. Seejuures suurenes kaupade eksport hinnamuutusi arvesse võttes 5% ning teenuste müük välisresidentidele 6,9%. Enim panustas ekspordi kasvu masinate ja seadmete suurenenud müük. Kui teises kvartalis pidurdas kiirest ekspordikasvust saadavat kasu veelgi tempokam impordi suurenemine, siis III kvartalis jäi impordi kasv tagasihoidlikumaks. Võrreldes 2015. aasta III kvartaliga osteti kaupasid ja teenuseid välisriikidest püsihindades 4,1% enam. Kaupadest kasvas kõige kiiremini sõiduautode sissevedu, kuid oluliselt enam imporditi ka keemiatooteid. Suure kaubavahetuse ülejäägi tõttu suurenes netoekspordi osatähtsus SKP-s 6,9 protsendini, mis on viimase 20 kvartali kõrgeim tase.

Investeeringud hetkel veel languses

Vaadates sisemajanduse kogutoodangut tarbimise meetodil, kahandas kasvu III kvartalis enim investeeringute vähenemine. Võrreldes eelmise aastaga kahanes kapitali kogumahutus põhi¬varasse enam kui 8%. Varasemast vähem tegid investeeringuid nii ettevõtted, kui avalik sektor. Aasta alguses kiirelt suurenenud kapitalikaupade import (v.a. transpordivahendid) rauges aasta keskpaigas ja on sellest saadik olnud languses. Veidi aeglustus III kvartalis ka ettevõtete laenu-portfelli kasv, kuid varasemaga võrreldes on ettevõtete laenukäitumine olnud pigem optimistlik. Oktoobris oli ettevõtete laenuportfelli maht eelmise aasta tasemest koguni 9% kõrgem.

Jooksevhindades panustas investeeringute langusesse kõige enam energia- ja kommunaal¬valdkond. Elektrienergia ja soojusvarustuse alal kahanesid investeeringud eelmise aasta tasemega võrreldes pea poole võrra, veevarustuse ja jäätmekäitluse alal aga koguni 83%. Märkimisväärse negatiivse panuse andis veel kinnisvaraalane tegevus, mille investeeringud kahanesid samuti enam kui poole võrra. Tugeva negatiivse panuse andis kahjuks ka töötlev tööstus, mille investeeringute maht vähenes viiendiku. Üks väheseid tegevusalasid, kus investeeringud oluliselt suurenesid, oli veonduse ja laonduse valdkond, mis investeeringute mahtu eelmise aastaga võrreldes enam kui kahekordistas. Valdkonna ettevõtete investeeringud on tugevalt kasvanud terve aasta vältel.

Vaadates tulevikku, võib siiski oodata investeeringute peatset taastumist. Eesti ettevõtete tootmisvõimsuse kasutatuse tase ei ole majanduskriisi järgsel perioodil olnud kunagi nii kõrge. See viitab vajadusele peagi tootmisvõimekust investeeringute abil suurendada, et kasvava nõudlusega toime tulla. Investeerimisaktiivsus peaks oluliselt kasvama ka avalikus sektoris. Ühelt poolt on järgmisel aastal oodata senisest ulatuslikumaid ehitustöid EL tõukefondide vahendite abil, mida võimendavad kohalike omavalitsuste valimised ja vajadus enne seda linte lõigata. Lisaks on uus valitsuskoalitsioon lubanud majandusse suunata täiendavaid investeeringuid laenuraha abil, mis lühikeses perspektiivis kasvu kindlasti hoogustab.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik