Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Koolitus “Kinnisvaraturundus ja kommunikatsioon internetis ning tavameedias” toimub 26/10/2017

04.08.2017 Margot Toompark

26/10/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraturundus ja kommunikatsioon internetis ning tavameedias”. Koolituse eesmärk on anda osalejale ülevaade erinevatest interneti ja meedia kanalitest, mille kaudu saab ennast ja oma sõnumit kõige efektiivsemalt ja odavamalt kliendini viia.

Koolitus on suunatud:

maakleritele, kes müüvad ja vahendavad kinnisvara ning peavad nö. igapäevaselt pildil püsima;
kinnisvaraettevõtete turundusspetsialistidele, et saada veelgi rohkem uusi mõtteid ja ideid;
kinnisvaraarendajatele, kes müüvad kinnisvara;
eraisikutele, kes soovivad efektiivselt müüa endale kuuluvat kinnisvara;
kõigile huvilistele, kes soovivad oma silmaringi laiendada ja saada teadmisi valdkonnast, mis tagab kinnisvaravaldkonnas müügiedu.

Koolitusel saad teada:

mis on täpsemalt kinnisvaraturunduse ja kommunikatsiooni põhimõtted;
millised on erinevad turunduskommunikatsioonikanalid tavameedias ja internetis;
kuidas kasutada erinevaid kommunikatsioonikanaleid praktikas;
mis info on oluline veebilehel ja kuidas saada kodulehele rohkem külastatavust;
kuidas panna enda heaks tööle sotsiaalmeedia;
kuidas mõõta ja analüüsida oma turundustegevust.

“Kinnisvaraturundus ja kommunikatsioon internetis ning tavameedias” toimub 26/10/2017 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaranalüütik Tõnu Toompark ja Dreamgrow digiagentuuri asutaja ja strateeg Priit Kallas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

KV.EE: Maade müügipakkumiste hinnad valdavalt kasvamas

02.08.2017 Tõnu Toompark

Harju maakonnas pakuti juulis portaali KV.EE vahendusel müügiks 1960 maatükki keskmise hinnaga 48 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on maade müügipakkumiste keskmine hind kerkinud 5%.

Tallinna maa müügipakkumiste keskmine hind on eelmise aasta suvega võrreldes tulnud allapoole 10%. Teistes suurema pakkumisega Tallinna lähiümbruse valdades on maa pakkumishinnad siiski kerkinud. Näiteks Viimsi maatükkide eest küsitakse tänavu eelmisest aastast 12% enam, Harku vallas 6% ja Saue vallas isegi 55% enam.

Eurodes küsivad müüjad maa ruutmeetri eest portaalis KV.EE Tallinnas 146, Viimsis 59, Harku vallas26 ja Saue vallas 27 eurot.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maa müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Maa müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	07/2016	07/2017	Muutus, %	07/2016	07/2017	Muutus, %
Anija vald	16	15	-6%		2	NA
Harku vald	381	270	-29%	24	26	6%
Jõelähtme vald	131	164	25%	16	26	59%
Keila	18	12	-33%	33	33	0%
Keila vald	149	149	0%	17	16	-8%
Kernu vald	18	36	100%	7	7	-7%
Kiili vald	54	47	-13%	14	10	-30%
Kose vald	60	26	-57%	11	19	70%
Kuusalu vald	94	81	-14%	7	8	7%
Maardu	49	50	2%	34	38	12%
Padise vald	29	22	-24%	4	4	-2%
Paldiski	50	50	0%	17	8	-53%
Raasiku vald	68	20	-71%	8	3	-61%
Rae vald	246	142	-42%	33	36	9%
Saku vald	170	64	-62%	21	23	6%
Saue	12	13	8%	38	40	5%
Saue vald	196	207	6%	18	27	55%
Vasalemma vald		11	NA	7	6	-14%
Viimsi vald	251	228	-9%	52	59	12%

Eesti	3 826	3 099	-19%	35	38	9%
Harjumaa	2 367	1 960	-17%	46	48	5%
Narva	13	9	-31%	37	33	-11%
Pärnu	24	24	0%	75	76	1%
Tallinn	375	353	-6%	162	146	-10%
Tartu	70	83	19%	29	50	69%

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Swedbank: Tööstussektoris sel aastal tugev kasv ning lähiaja väljavaade hea

02.08.2017 Tõnu Mertsina

Juunis jätkus tööstustoodangu kiire kasv (tööpäevade arvuga korrigeerituna 15%), kusjuures töötleva tööstuse ja mäetööstuse tootmismahtude kasvud kiirenesid maikuu kasvudega võrreldes (vastavalt 10% ja 96%). Energiatoodang (elekter ja soojus) kasvas ligikaudu kolmandiku võrra. Kõikide riikide kohta ei ole Euroopa Liidu riikide juunikuu tööstustoodangu kasvunumbreid veel avaldatud, kuid aasta esimese viie kuu järgi oli see Eestis kiireim; töötleva tööstuse tootmismahu kasvuga olime aga Rumeenia järel teisel kohal.

Juunis jätkus tööstustoodangu kiire kasv

Töötleva tööstuse kasvu veab puidutööstus (kust tuli veidi alla poole selle tööstusharu tootmismahu kasvust), kuid tugeva panuse andsid veel põlevkiviõli-, metall- ja keemiatoodete ning elektriseadmete toodangu suurenemine. Seevastu pidurdas selle tööstusharu kasvu jätkuvalt enim tootmismahtude langus elektroonikatööstuses. Mäetööstuse kiire kasvu taga oli ühest küljest eelmise aasta madalam võrdlusbaas (kuna aasta tagasi toodeti õlitehaste hoolduse tõttu vähem), teisest küljest põlevkiviõli paranenud turuhind. Põlevkivitootmise konkurentsivõime kasvule on positiivselt mõjunud ka ressursitasude sidumine õli maailmaturuhinnaga. Mis puudutab elektritootmist, siis on Eesti Soome-Baltimaade regioonis ainuke riik, kus elektri tootmine ületab sisemaist tarbimist.

Kui võtta teine kvartal kokku, siis tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel tööstustoodangu mahukasv küll kiirenes, kuid korrigeerimata andmetel see aeglustus (kuna aprillis oli kaks tööpäeva vähem kui aasta tagasi ning seetõttu aeglustus ka toodangu kasv).

Töötleva tööstuse ekspordikasv aeglustus, kuid ettevõtted peavad oma ekspordi väljavaadet heaks

Nii juunis kui ka teises kvartalis kokku töötleva tööstuse ekspordikasv aeglustus. See puudutab nii ekspordikäivet kui ka mahtusid. Teises kvartalis oli töötleva tööstuse ekspordikäive nõrgem ligikaudu kolmveerandis tegevusalades. Kui jätta välja elektroonikatööstus, mille tellimused on jätkuvalt languses, siis ülejäänud tegevusalades tellimused kasvasid ning tööstusettevõtted peavad oma ekspordi lähikuude väljavaateid isegi paremaks (see näitaja on juba tublisti üle pikaajalise keskmise). Samuti on paranenud nende ootused tellimuste ja tootmismahtude kasvu kohta.

Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu lähiaja väljavaade on jätkuvalt hea

Teise kvartali esimese kahe kuu keskmise järgi maailmas kaubandusmahtude kasv kiirenes aastases võrdluses. Ettevõtete optimism on paranenud nii Euroopas, USA-s, Jaapanis kui ka mitmel tärkaval turul. See tähendab ootusi suuremate kasumite järele, suuremaid investeerimisplaane ja tööhõive paranemist. Kokkuvõttes võib eeldada, et majanduse üldine kasvutsükkel peaks maailmas ka aasta teisel poolel jätkuma.

Euroala majanduskasvu kiirus on ostujuhtide indeksi järgi kahel viimasel kuul küll veidi aeglustunud, kuid see on jätkuvalt tugev. Poliitiline risk on vähenenud, keskpankade lõtv rahapoliitika stimuleerib majandust ning tööturg paraneb. Samas on Ühendkuningriigi majanduse väljavaated halvenenud. Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu lähiaja väljavaade on hea ning see peaks pakkuma rohkem ekspordivõimalusi. Eesti ettevõtete hinnangul on nõudlus üha vähem tootmist piiravaks teguriks. Rohkem piiravad seda tööjõu kättesaadavus ja tootmisseadmete olemasolu. See viitab ettevõtete suuremale investeerimisvajadusele.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu mahukasv on aeglustunud

Eesti jaekaubandusettevõtete hinnakasvuga kohandatud müügitulu kasv kiirenes juunis küll 5 protsendini, kuid kvartali kokkuvõttes oli see nõrgem, kui aasta tagasi. Samas oli möödunud aasta esimesel poolaastal ka jaekaubanduses väga tugev kasv, mis tekitas kõrgema võrdlusbaasi.

Sel aastal ootame koos kiirema hinnakasvuga elanike tunduvalt aeglasemat reaalse ostujõu kasvu. Kui kõikide teiste majandussektorite kindlustunne on viimase aasta jooksul tublisti paranenud, siis jaekaubandusettevõtete kindlustunne ja nende lähikuude väljavaade ei ole oluliselt muutunud. Kuigi tarbijate kindlustunne on paranenud, suunavad inimesed üha rohkem raha meelelahutusele ja hobidele. Koos kaubanduspindade suurenemisega võib osades piirkondades jaekaubanduse müügitulukasvu väljavaade halveneda. Järgmisel aastal peaks aga tulumaksuvaba miinimumi järsk tõus elanike ostujõudu parandama, millel peaks olema positiivne mõju jaekaubandusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Häid nõuandeid kinnisvaratehingute tegemisel annab käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC”

02.08.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab põhjaliku ülevaate erinevatest kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest nii spetsialistile, kui võhikule.

Käsiraamat on suunatud on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes teevad igapäevaselt kinnisvaratehinguid või puutuvad nende tehingute tegemisega kokku nt tehingute korraldamise või finantseerimise poole pealt. Käsiraamat on mõeldud eelkõige publikule, kel puudub eelnev juriidiline haridus.

“Kinnisvarabüroos töötades puutun igapäevaselt kokku selle valdkonna mureprobleemidega,” kommenteeris käsiraamatu autor Evi Hindpere. “Just igapäevastele küsimustele lahendusi otsides saigi käsiraamat koostatud.”

Käsiraamatu autor Evi Hindpere on jurist ja koolitaja ning Kinnisvarakooli juriidiliste koolituste üks põhijõududest. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas” kaasautor, samuti käsiraamatute “Kinnisvaramaakleri ABC”, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor.

Lisainfo

Raamatus on 264 lehekülge
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaraoiguse-abc-sisukord.pdf
ISBN 978-9949-33-242-7
Tellimine: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/kinnisvaraoiguse-abc/

Nordecon: Erkki Suurorg juhatuse esimehe kohusetäitja

02.08.2017 Tõnu Toompark

27.07.2017 toimunud Nordecon ASi nõukogu otsusega nimetati alates 01.08.2017 ettevõtte juhatuse esimehe kohusetäitjaks juhatuse liige Erkki Suurorg. Erkki Suurorg on juhatuse esimehe kohusetäitja kuni uue juhatuse esimehe ametisse nimetamiseni.

Erkki Suurorg töötab Nordeconi kontsernis 1999. aastast. Ta on täitnud projektijuhi ja divisjonijuhi ülesandeid ning 2005. aastast juhatuse liikme kohuseid. Erkki on lõpetanud 1997. aastal Tallinna Tehnikaülikooli tsiviilehituse eriala. 2016. aastal valiti Erkki Suurorg Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatusse. Ta on Eesti Ehitusinseneride Liidu liige ja omab volitatud ehitusinseneri V kutset.

Alates 01.08.2017 jätkab Nordecon AS juhatus neljaliikmelisena koosseisus Erkki Suurorg (juhatuse esimehe kohusetäitja, ehitustegevus Eestis), Priit Luman (ehitustegevus välisturgudel), Ando Voogma (müük ja ettevalmistus) ja Maret Tambek (finantsjuhtimine ja tugiteenused).

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 720 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Merko omandas osalused Paekalda arendusega seotud ettevõtetes

02.08.2017 Tõnu Toompark

31. juulil 2017 sõlmis AS Merko Ehitus lepingud Nordecon ASiga 50%lise osaluse ja laenunõude omandamiseks ühisettevõttes Unigate OÜ ning 100%liste osaluste omandamiseks ettevõtetes Paekalda 2 OÜ, Paekalda 3 OÜ, Paekalda 7 OÜ ja Paekalda 9 OÜ.

Ostutehingu hind kokku on ligikaudu 4,5 miljonit eurot. Pooled muid tehingu tingimusi ei avalikusta. Tehing jõustub ostuhinna tasumisel hiljemalt 04. augustil 2017.

Osaluste omandamise eesmärk on lahendada Tallinnas asuvate Paekalda kinnistute omandisuhe ning kindlustada Merko Ehitus kontserni korterite arenduse pikaajalist strateegiat Eestis. Tallinnas Lasnamäe linnaosas looduskaunis Maarjamäe paekaldal asuvad kinnistud on perspektiivikas elukondliku kinnisvara arendusala. Arendus on pika-ajaline, mis toimub mitmes etapis ning kuhu saab rajada kokku ligikaudu 1 500 korterit.

Tehing ei ole käsitletav oluliste osaluste omandamisega NASDAQ Tallinna Börsi reglemendi osa „Nõuded Emitentidele“ tähenduses. AS Merko Ehitus kinnitab, et juhatuse ja nõukogu liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Telli värsked kinnisvarauudised meilile

02.08.2017 Tõnu Toompark

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Kakumäe tee äärde rajatakse kergliiklustee

01.08.2017 Tallinn.ee

Kakumäe tee serva rajatakse asfaltkattega kergliiklustee, mis ühendab Kakumäe poolsaare tipus oleva kergliiklustee Tallinna ülejäänud kergliiklusteede võrgustikuga.

Tallinna Kommunaalamet allkirjastas täna riigihanke „Kakumäe tee (Landi tee – Soolahe tee) kergliiklustee rajamine“ pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ning pakkumuse edukaks tunnistamise käskkirja. Kergliiklustee rajamiseks välja kuulutatud riigihankele esitati neli pakkumust. Riigihanke võitis Altos Teed OÜ ja OÜ Üle ühispakkumus, ehitustööde maksumus koos käibemaksuga on 551 000 eurot. Hankeleping sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkujaga peale pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse avaldamisest 14-päevase vaidlustusaja möödumist.

Kakumäe teele lõigus Landi tn – Soolahe tee rajatava kergliiklustee pikkus on 1,2 km ja laius 3 meetrit. Ühes kergliiklustee rajamisega rekonstrueeritakse kõik kergliiklusteega ristuvad mahasõidud erakinnistutele ning kergliiklustee alla rajatakse kogupikkuses drenaažtorustik.

Liikluse rahustamiseks rajatakse Kakumäe tee ja Merihärja tänava ristmikule sõidutee kitsendus laiusega 3m. Lisaks korrigeeritakse Kakumäe tee ja Landi tee ristmiku lahendust ning rajatakse 1,5m laiune ühendustee Landi tänavalt Landi bussipeatuseni.

Töödega alustatakse augusti teises pooles ning planeeritud lõpptähtaeg on november 2017.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tallinnas elab 445 480 inimest

01.08.2017 Tallinn.ee

Rahvastikuregistri andmeil elab 1. augusti seisuga pealinnas 445 480 inimest, juulis kasvas Tallinna elanike arv 232 inimese võrra.

Seitsme kuuga kasvas pealinna elanike arv 1857 inimese võrra – uue aasta esimesel päeval elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 443 623 inimest.

Möödunud aasta jooksul kasvas Tallinna elanike arv 4106 inimese võrra – eelmise aasta 1. jaanuaril elas pealinnas 439 517 inimest. 2013. aasta jooksul kasvas tallinlaste arv aga rekordiliselt lausa 10 069 inimese võrra.

2012. aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 29 336 inimese ehk 7% võrra – seisuga 1. jaanuar 2012 elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 416 144 inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Merko sõlmis ehituslepingu Ranna alajaama renoveerimistöödeks

01.08.2017 Tõnu Toompark

31. juulil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Infra ja Elering AS vahel leping Ranna 110 kV alajaama renoveerimistööde teostamiseks aadressil Gonsiori 3a, Tallinn.

Tööde käigus rekonstrueeritakse Tallinna kesklinna elektriga varustav olulisim kõrgepinge sõlmalajaam võtmed kätte meetodil. Lepingu mahtu kuuluvad projekteerimine, amortiseerunud alajaama hoone rekonstrueerimine, uute kõrgepinge seadmete, releede ja juhtimisseadmete tarne, elektritööd ning seadistustööd. Kesklinna kitsastes oludes asuva alajaama rekonstrueerimine tuleb teostada kahe etapi kaupa, et tagada Tallinna kesklinna elektrivarustus renoveerimistööde ajal. Ruumipuuduse tõttu paigaldatakse alajaama esimest korda Eestis 110kV isoleeritud latid, mis võimaldavad kitsastele oludele vaatamata turvaliselt tagada suure võimsuse ülekande.

Lepingu maksumus on ligikaudu 2 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd algavad 2017. aasta augustis ning lõpevad 2019. aasta novembris.

AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Baltic Horizon Fond lõpetas turutegemise lepingu Orion Securities UAB’ga

01.08.2017 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon Fondi (Fond) fondivalitseja informeerib turutegemise lepingu lõpetamisest Orion Securities UAB-ga. Lepingu kehtivuse viimane päev on 31. juuli 2017.

Turutegemise leping sõlmiti 2016. a. augustis pärast Fondi osakute esmast avalikku pakkumist eesmärgiga suurendada Fondi osakute likviidsust Nasdaq Tallinna börsil. Fondivalitseja lõpetas lepingu, kuna Fondi osakute täiendavate avalike pakkumiste tulemusena on Fondi investorite hulk ning osakute kauplemise aktiivsus kasvanud ning seetõttu ei ole vajalik kahe turutegijaga Tallinna börsil jätkata.

Turutegemise lepingud Swedbank AS-iga likviidsuse pakkumiseks Nasdaq Tallinna turul ja Mangold Fondkimission AB-ga likviidsuse pakkumiseks Nasdaq Stockholmi turul on jätkuvalt kehtivad.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

“Kinnisvara täiendkoolitus” toimub 17-25/10/2017 Kinnisvarakoolis

01.08.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 17-25/10/2017 “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolituse eesmärk on läbida kõik oluline info, mis on vajalik aktiivse ja eduka kinnisvaraaalase karjääri aluseks.

Kinnisvara täiendkoolitus on suunatud maakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele enesetäienduseks. Samuti on kursus suunatud inimestele, kel on plaanis kinnisvaraturul aktiivsemalt toimetada.

Kinnisvara täiendkoolitus on mõeldud just Sulle kui:

soovid arendada seniseid teadmisi kinnisvarasektorist ja juriidikast;
soovid värsket vaadet kinnisvarasektori majanduslikust aspektist;
soovid pakkuda enda klientidele paremat ja kvaliteetsemat teenust;
soovid läbida maakleri kutseeksami.

Lektorid on Adaur Grupp OÜ analüütik Tõnu Toompark, Riigi Kinnisvara AS projektijuht Marko Sula, Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere, Igor Fedotov aktsiaseltsist IIZI Kindlustusmaakler ja jurist Eva Vaagert.

4-päevane “Kinnisvara täiendkoolitus” toimub 17/10/2017 kell 09.00-16.15, 18/10/2017 kell 09.00-14.00, 24/10/2017 kell 09.00-14.00 ja 25/10/2017 kell 09.00-16.15 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: korteritehingute arv, käive ja hinnad on jätkuvalt tõusuteel

01.08.2017 Tõnu Toompark

2017 II kvartalis tehti Eestis maa-ameti andmetel 5586 korteritehingut. Aastaga suurenes tehingute arv 3,4%. Kvartal varem oli tehingute arv 5415 ja aastane kasv 18,9%.

Võime julgelt öelda, et tehingute arv on kõrgel tasemel. Seda aitavad hoida soodsad laenutingimused, kasvavad palgad ja kõrge tööhõive määr. Oma osa suurel tehingute arvul on suurel pakkumisel ehk avaral valikuvõimalusel, mis on peamiselt koondunud muidugi kinnisvaraturu kõige kuumemasse piirkonda ehk Tallinnasse ja selle vahetusse ümbrusesse.

Suur tehingute arv on kasvatanud korteritehingute käivet. 2017 II kvartali korteritehingute summaarne käive Eestis oli 337 miljonit eurot ehk aastatagusest 5,5% rohkem. Tehingute rahalise käibe suurenemise taga on peaasjalikult uued ehk keskmisest kallimad korterid, millega tehtavate tehingute arv on kasvanud.

Kogu Eesti korteriomandite tehingute keskmine hind oli 2017 II kvartalis 1098 €/m². Aastatagusega võrreldes on hind 3,4% kõrgemal.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Riigi Kinnisvara: Kuulutati välja Rakvere Ametikooli õpilaskodu uue hoone arhitektuurivõistlus

31.07.2017 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Rakvere Ametikooli, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja ideekonkursi, et leida arhitektuurselt parim ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Rakvere Ametikooli õpilaskodu uue hoone rajamiseks.

Kavandatav hoone peab sobima arhitektuurselt ja linnaehituslikult oma asukohale, olema rajatav optimaalsete kuludega, turvaline, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale. Hoonete energiatõhususe klass peab olema A ja vastama liginullenergia piirväärtusele.

Kuni 3 000 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga ja 200 majutuskohaga uus õpilaskodu on kavas ehitada Rakvere linna Piiri 8 kinnistule ametikooli olemasoleva õpilaskodu asemele, kuna selle infrastruktuur on täielikult amortiseerunud.

Ideelahendustes hinnatakse vastavust tellija vajadustele ja ülesandele, energiasäästlikkust ja ehitus- ja ekspluatatsioonikulusid ning arhitektuurset lahendust ja suhestumist olemasolevate ajalooliste hoonetega.

Välisviimistluses tuleb kasutada kvaliteetseid ja kestvaid materjale, keelatud on kasutada algupärast jäljendavaid materjale ja laus peegelklaase.

Hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ja piirkonna ruumilist kvaliteeti parandav. Hoone näol on tegemist riigi ja linna seisukohalt olulise objektiga, mis peaks olema esinduslik ja ajaloolise hoonestuse vääriline. Samas peab lahendus pakkuma funktsionaalset ja ehituslikelt lahendustelt maksimaalselt töökindlat ning energiasäästlikku hoonet madalate ekspluatatsioonikuludega.

Peale majutusruumide peavad õpilaskodus olema muuhulgas huvitegevuste ruumid, jõu- ja aeroobikasaal ning vastavad riietusruumid. Kavandatav hoone peab toetama ka ehituse-, turismi-, toitlustuse- ja majutusteeninduse õppekavarühmade õppetegevust ning koolipraktikate läbiviimist.

Välialade kavandamisel tuleb muuhulgas arvestada multifunktsionaalse spordiväljaku rajamisega. Kõik rajatised, teed, platsid, väikevormid ja haljastus peavad moodustama ühtse terviku ja toimima Rakvere Ametikooli õppekompleksi osana.

Ideekonkursi osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 18. september ja ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada oktoobri lõpus. Ideekonkursi preemiafond on kokku 14 000 eurot.

Hoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult pärast ideekonkurssi. Teises etapis korraldab RKAS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse eskiisprojekti tellimiseks ning eraldi hilisemate järgnevate projektistaadiumite koostamiseks ideekonkursi võitjaga. Eskiisprojekti koostamiseks on kavandatud kuni 23 340 eurot ning järgnevate projektistaadiumite koostamiseks kogusummas kuni 154 200 eurot. Summadele lisandub käibemaks.

Riigihange „Rakvere Ametikooli õpilaskodu hoone arhitektuurne ideekonkurss” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 189547.

Rakvere Ametikool on suurim kutseõppeasutus Lääne-Virumaal. Koolis õpib ligikaudu 750 õpilast üle Eesti. Viimasel viiel õppeaastal on Rakvere Ametikooli õpilaskodus elanud 156-205 õpilast aastas. Lisaks pakub õpilaskodu majutusteenust Rakvere linna gümnaasiumites õppivatele maakonna õpilastele, keda on olnud 10-15 õpilast õppeaastal.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Elu korteriühistus: Suitsetamine rõdul

31.07.2017 Kätri Sarapuu

Küsimus: Kas ma saan keelata enda naabril rõdul suitsetamise? Iga kord, kui ta rõdule suitsetama läheb, on seda haisu tunda ka minu korteris.

Vastus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu. Tubakaseaduse § 29 p 19 keelab suitsetada vaid korrusmaja nendes ruumides, mis on korteriühistu liikmete poolt üldkasutatavad, see tähendab, et suitsetada ei tohi korterielamu koridorides, trepikodades ja muudes üldkasutatavates ruumides, nt liftides, keldrites ja pööningutel. Rõdudel suitsetamine ei ole keelatud.

Lahendusena võivad korteriomanikud nimetatud küsimuse võtta päevakorda korteriomanike üldkoosolekul, kus kõik korteriomanikud peavad jõudma kokkuleppele suitsetamise keelamise kohta rõdudel. Sellisel juhul peaks vastavasisulise märke kandma ka kinnistusraamatusse.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.