Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

SIA Kapitel sai Skanste Biznesa Centrs bürookompleksi esimese etapi ehitusloa

KapitelRiia linna ehitusamet väljastas Skanste Biznesa Centrs bürookompleksi esimese ehitusetapi ehitusloa. Hoonet projekteerib Eesti Arhitektuuribüroo Pluss koostöös Läti partneriga SIA Birojs T22. Ehitustöödega on kavas alustada 2018. aasta kevadel ning bürookompleksi esimese etapi hooned valmivad 2019. aasta lõpuks.

Skanste Biznesa Centrs bürookompleks hõlmab kokku viit büroohoonet, milles on väljaüüritavat büroopinda kokku 43 600 m2. Bürookompleksi parkimismajas ja maa-alustes parklates luuakse parkimiskohad ligikaudu 1600 sõidukile. Energiatõhusad ja jätkusuutlikud A-klassi büroohooned projekteeritakse BIM ehk ehitusinfo mudelprojekteerimise põhimõtetest lähtuvalt ning vastavalt BREEAM-i rahvusvahelisele standardile. Enne ehitusprojekti väljatöötamist viidi 2016.–2017. aastal läbi projekti keskkonnamõju hindamine, mille lõpparuande kinnitasid Läti keskkonnajärelevalve institutsioonid ja mille kiitis heaks Riia omavalitsus. See aitab projekti arendusprotsessis teha parimaid valikuid, lähtudes keskkonnast, elanikest ja olemasolevast infrastruktuurist ning minimeerides võimalikku negatiivset mõju ehituse ajal ja edasise ekspluatatsiooni käigus.

Skanste Biznesa Centrs arendusprojekti esimene etapp hõlmab kaht 11-korruselist büroohoonet, mis on omavahel ühendatud teise korruse tasapinnalt ning maa-aluste parkimiskorrustega . Hoonete kõrgus ja ehitusmaht lähtub kehtiva Riia ajaloolise keskuse ja selle kaitsetsooni territooriumi planeeringust ja hoonestamisreeglitest. Büroohoone üüripind on 22 700 m2 ning kokku rajatakse maapealseid ja maa-aluseid parkimiskohti ligikaudu 600 autole. Hoone kummaski tornis hakkab asuma 700–800 töökohta ning külastajate arv ulatub 1000 inimeseni päevas.

Järgmiste etappide raames on plaanis rajada kolm büroohoonet üürile antava kogupinnaga 20 900 m² ning bürookompleksi keskele mitmekorruseline parkimismaja. Järgmiste arendusetappidega plaanitakse alustada 4–5 aasta jooksul, piisava nõudluse korral varem. Ehitustööde ajal võib esineda lühiajalisi ebamugavusi ümbruskonna elanikele ja külastajatele, peamiselt on see seotud transpordi- ja jalakäijate liikluse piirangutega ehitusplatsi vahetus läheduses, samuti suureneb müratase.

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Omanike Keskliidu seisukoht: Kindel ei kinnisvaramaksule

Eesti Omanike Keskliit / EOKLMeie poole on viimastel päevadel pöördunud mitmed meediaväljaanded ja soovinud teada meie seisukohta kinnisvaramaksu osas.

Siin siis meie juhatuse esimehe Priidu Pärna poolt kirja pandud liidu seisukoht:

Eesti Omanike Keskliit (asut 1994.a) on alati olnud kinnisvaramaksu kehtestamise vastu.

Peame enda suureks töövõiduks, et Eestis kaotati kodude alune maamaks.

Reformierakond ise on korduvalt toonitanud, et maksudega ei mängita. Kinnivaramaksu kehtestamine nulliks kõik seadusega koduomanikele antud lubadused.

Riigi maksumuudatused on nagunii viimastel aastatel tasahilju tõstnud omanike kodukulusid – kasvanud on oluliselt gaasi- ja kütteõliaktsiisid, lisaks on kordades vähendatud eluasemelaenu intresside kuludesse kandmise võimalused tulude deklareerimisel.

Eesti on väga omandikeskne ühiskond ja seda tänu väga kaugeleulatunud reformide tõttu. Inimesed eelistavad üürimise asemel investeerida raha oma kodu soetamisse.

Kui riik kehtestab kinnisvaramaksu, siis ostavad omanikud oma kodud aastakümnete vältel uuesti välja, seekord siis riigilt ja see on ebaõiglane. Noorte perede võimalused ja huvi oma kodu soetada vähenevad oluliselt, osad eakad peavad vähese pensioni tõttu loobuma oma kodust ja minema üüriturule.

Kes on investeerinud pensionisambana kinnisvarasse või on saanud tagasi oma esivanemate maad, peavad sellest loobuma ja maad ning metsad liiguvad maksejõuliste suurkorporatsioonide kätte.

Põllumaade maksustamine tooks kaasa toidainete toorme hinnatõusu.

Sellisel maksul oleks meie hinnagul dramaatilised sotsiaalsed tagajärjed.

Kinnisvaramaksust võidaks eelkõige tänagi jõukad Tallinn ja selle ümbruse vallad, maapiirkondades on maa hind madala ja inimeste sissetulekud nagunii väiksed ning sellest ei tõuseks omavalitsustele maksutulu. Vastupidi – kasvab omavalitsuste ebavõrdsus.

Vaevalt oleks sellise maksu kogumine ka väga lihtne. Varad tuleb hinnata (täna ju määratakse vaid maa maksustamishinda) ja tõenäoliselt oleks vaja ka palju maksuerandeid.

Kindel ei kinnisvaramaksule!

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks detsembris langes

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,6% ja võrreldes 2016. aasta detsembriga 2,7%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas detsembris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hinnatõus puidutöötlemises ja kütteõlide tootmises.

2016. aasta detsembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises, puidutöötlemises ja piimatoodete tootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, detsember 2017
Tegevusala EMTAK 2008 järgi November 2017 –detsember 2017, % Detsember 2016 – detsember 2017, %
KOKKU -0,6 2,7
Töötlev tööstus -0,5 3,2
Mäetööstus -0,1 4,0
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -2,6 -4,5
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,1 0,5

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,9% ja võrreldes 2016. aasta detsembriga 2,9%.

Eelmise kuuga võrreldes langes detsembris keskmisest enam ravimpreparaatide, turbatoodete ja elektroonikaseadmete hind, samal ajal tõusis toormetsa ja metallide hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,0% ja võrreldes 2016. aasta detsembriga 2,7%.

Eelmise kuuga võrreldes langes detsembris keskmisest enam elektrienergia, jalatsite ja nahktoodete, toiduainete ning metallide hind, samas tõusis toormetsa ja põllumajandussaaduste hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 6.01.2018. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuu kokkuvõtte kümne tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Elu korteriühistus: Sõiduki teisaldamine

katri-sarapuuMeie ühistu kinnises hoovis seisab juba mitu kuud üks võõras sõiduauto. Tegemist on kunagise üürniku tuttava autoga, millele pole vaatamata meeldetuletustele järele tuldud. Kuna parkimiskohti on niigi vähe, sooviksime võõrast autost vabaneda. Uurisin pisut ja sain teada, et kui ühistu organiseerib auto minema pukseerimise, võib ühistut oodata trahv võõra vara puutumise pärast.

Küsimus: Kas tõesti võib oma mittevajaliku auto tasuta võõrale õuele „unustada“, ilma et selle eest vastutama peaks?

Vastus: Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 92 lg 2 p 7 kohaselt võib sõiduki teisaldada valvega hoiukohta siis, kui sõiduk on pargitud teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt. Korteriühistu võib LS § 92 lg 51 alusel nõuda sõiduki, mis on pargitud õigusvastaselt korteriühistu territooriumile teisaldamist tähistava liiklismärgiga märgistatud alale, teisaldamist politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt.

Käesolevas olukorras on oluline, et korteriühistu territooriumil oleks teisaldamist tähistav liiklusmärk, mis näitab, et õigusvastaselt korteriühistu territooriumile pargitud sõidukid teisaldatakse. Kinnine hoov ehk eramaa kui selline ei tähenda, et sõiduki parkimine sellel oleks keelatud. Parkimiseks keelatud/lubatud kohad tähistab teeomanik liiklusmärkidega (LS § 6). Kui vastavasisuline liiklusmärk on paigaldatud korteriühistu territooriumile, võib korteriühistu sõiduki teisaldamist nõuda. Silmas tuleb pidada, et sõiduki teisaldamise õigus on politseiasutusel ja kohalikul omavalitsusel.

Kulud, mis on seotud sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamisega, hüvitab selle juht, omanik või valdaja LS § 92 lg 14 alusel kehtestatud korras ja määrades. Sõiduki juht, omanik või valdaja vabastatakse LS § 92 lg 12 nimetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Omanike Keskliit: Koduomaniku Sõber on Riigikohus, Koduomaniku Kiusaja on Elektrilevi

Eesti Omanike Keskliit / EOKLPetitsioon.ee keskkonnas selgusid rahvahääletuse tulemusena 2017.a Koduomaniku Sõber ja Koduomaniku Kiusaja.

Omanike Keskliidu esimehe Priidu Pärna sõnul sai sõbra tiitli ülekaalukalt Riigikohus, kelle langetatud otsuse kohaselt alluvad Tallinna Vee hinnad Konkurentsiameti üldisele järelvalvele ning vee-ettevõtja on aastaid omanikelt ülemäärast veehinda küsinud.

Koduomaniku Kiusajaks pärjati Elektrilevi, kes eelmisel aastal juurutas uue püsitasude süsteemi, mille kohaselt kasvasid eelkõige väikese tarbimisega majapidamiste elektriarved.

Sõbra tiitli nominent oli veel näiteks nõmmekate Prügi Uber, samas kui kiusaja aunimetusele kandideerisid Arvo Sarapuu ja Tallinna Keskkonnamet tekitatud prügisegaduse pärast ja kobramaksuseadus, mis tõstis aktsiiside tõttu elamiskulusid ja vähendas oluliselt eluasemelaenu intresside kuludesse kandmise võimalust.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Sooduspakkumine käsiraamatule “Uus ehitusseadustik ja ehitamine”

Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamiselVaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel” soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “4r8smb” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 28.01.2018.

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel” annab hea ülevaate ehitusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest praktilisemas võtmes. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Nõuanded koduostjale: endise elamispinna müümine

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmisel tuleb sageli mõelda olemasoleva kodu realiseerimisele. Siin seisab koduostja küsimuse ees, kas müüa vana kodu enne uue ostmist või talitada vastupidiselt.

Uue kodu ostuks on raha olemas

Kui koduostjal on uue elamispinna ostmiseks raha olemas, on protsess lihtsam. Et vältida oma elamispinnalt väljakolimise riski, enne kui uus eluase olemas, tasub alustada esmalt uue leidmisest.

Kui uue elamispinna ost hakkab klaaruma ehk hakkab juba ajaliselt selguma, millal on võimalik uude kodusse sisse kolida, saab vaikselt hakata toimetama vana olemasoleva elamispinna müügiga.

Koduostja peab arvestama, et uude kodusse sissekolimise aega võib pikendada näiteks olukord, kus müüja vabastab ostetud vara alles kuu-kaks pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Oma aja võib veel kulutada näiteks remondi tegemine või sisustamine.

Enne vana müük ja siis uue ostmine

Kui koduostja rahakott on õhem, tuleb uue kodu soetamise finantseerimiseks alustada tõenäoliselt teisest otsast ehk vana elamispinna müümisest.

Kui koduotsija leiab enda olemasolevale eluasemele ostja, tuleb saadud müügihinnast esmalt kustutada selle olemasolul eluasemelaenu jääk. Loodetavasti on müügihind eluasemelaenu jäägist kõrgem ja nii jääb koduostjale mingi osa, millest piisab uue elamispinna ostmise omafinantseeringu jaoks.

Olemasolevat kodu müües võib olla mõistlik proovida sõlmida müügileping selliselt, et uue kodu otsija saab oma vanal elamispinnal veel võimalikult kaua sees elada. See võimaldab ehk vältida mitmekordset kolimist ja lühendada vahepealset üüriperioodi pikkust. Üks võimalus ajutisele üüripinnale kolimist vältida võib olla pöörduda ajutiselt tagasi vanematekodusse.

Turukonjunktuur mõjutab

Olemasoleva kodu müümist ja alles selle järel uue ostmist võiks kaaluda olukorras, kus kinnisvarahinnad püsivad paigal või langevad. Hinnalanguse korral saab sellisel juhul koduotsija teoreetiliselt müüa endale kuuluva kinnisvara kõrgema hinnaga ja hinnalanguse järel osta turult madalama hinnaga uue kodu asemele. Praktikas ei pruugi selline hinnapõhjade või -tippude tabamine väga hästi õnnestuda.

Kui aga kinnisvara hinnad langemise asemel hoopis kerkivad, võib juhtuda nii, et inimene müüb suure vaevaga olemasoleva eluaseme ja alles siis selgub tõsiasi, et muud kinnisvarahinnad on eest ära sõitnud ning koduostja ei suuda endale uut samaväärsetki kodu asemele osta. Siingi aitab ainult see, kui koduostja on end enne tehingutesse tormamist piisavalt harinud ja selgeks teinud, milline on kinnisvaraturu konjunktuur.

Maksuaspekt on oluline

Uue kodu ostmisel ja vana müümisel tuleb arvesse võtta maksuaspekt. Tulumaksu vabastus kehtib alalise elukoha müümisele. Seega kui inimene müüb vana elukoha selle järel, kui ta on juba uude kodusse sisse kolinud, siis võib teda ähvardada vana korteri müügist saadud kasumi tulumaksustamine.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

Postimees: Valga kinnisvara hinnad on väikeses tõusutrendis

Pindi KinnisvaraKuigi kortereid müügis on, tunnevad ostjad puudust ühetoalistest eluasemetest. Üüriturul on aga nõudlus pakkumisest suurem ning näiteks Valgas pole maakleril praegu üürile anda ühtki korterit.

Pindi Kinnisvara Valga kontori maakleri Hans Heinjärve sõnul oli 15. jaanuari seisuga neil pakkumisel üksteist korterit, sealhulgas kahetoalisi kolm, ülejäänud suuremad. Maju on müügis 29, maatükke 15, äripindu 14 ning garaaže üks. Mullu samal ajal oli müügis 26 korterit ja 29 maja.

«Müügis olevate korterite arv on kokku kuivanud. Kõik, mis pakkumisele tulevad, peagi ära müüakse. Enamik korteritest, mis pikemalt seisma jäävad, asuvad 4. või 5. korrusel või on kolme-neljatoalised. Ühetoalised kaua müügis ei seisa. Nõutakse rohkem aga esimesel-teisel korrusel asuvaid ühe- või kahetoalisi ja nende ostjad on enamasti vanemad inimesed. Mul on isegi nelja lehekülje pikkune nimekiri nende inimeste kontaktidega, kes otsivad ühe- ja kahetoalisi kortereid,» sõnas maakler.

Eelmisel aastal sõlmiti Valgamaal Pindi KV OÜ vahendusel 37 tehingut ehk üheksa võrra rohkem kui aasta tagasi. 28 neist olid korteri ostud-müügid, neist viis olid ahiküttega korterid. Maju müüdi üheksa, suvilaid üks ja äripindu üks.

«Lõppenud aasta oli parem kui eelmine, tehingute arv kasvas. Tuleb tõdeda, et pea pool korterite ostutehingutest vormistasin eelmise aasta teises pooles lätlastega, kes on Valgas leidnud töö ning kolivad perega siia,» lisas Heinjärv.

Valga hinnad soodsad ostjatele

Heinjärv avaldas heameelt, et viimastel aastatel väga madalal seisnud kinnisvarahinnad Valgamaal on hakanud veidi kasvama. Kui 2010. aastast peale on korteri ruutmeetri hind püsinud 100 euro ümber, siis näiteks mullu detsembris oli see 120. Renoveeritud eluaseme ruutmeetri hind on ka meil juba tõusnud üle 300 euro.

Paljudes Eesti linnades korterihinnad tõusid. Tallinna eelmise aasta rekord 1703 eurot ruutmeetri kohta purustati taas ning tõusis 1876 euroni. See on 16 korda kõrgem kui Valgas asuval kinnisvaral. Tartu korterite hinnad on Valga omadest kõrgemad 12 korda, Võru-, Viljandi- ja Põlvamaal kolm kuni viis korda. Madalam on ruutmeetri hind ainult Kohtla-Järvel, kus see oli detsembris 87 eurot.

«Mööda Eestit ringi sõites ei ole ma mõistnud, miks Valgamaal need kinnisvarahinnad nii madalad on. Vastust, miks Valga renomee selline on, anda ei oska. Linn on ju kena ja elukeskkond väga hea. Töökohtigi on, kuid kindlasti on puudus kõrgema palgaga töökohtadest. Kui siia linna tuleks üks nüüdisaegne tööstusettevõte, mis pakuks tööd noortele, annaks see kindlasti tõuke ka kinnisvarahindade tõusule. Näiteks Võru kolleeg ütles, et nende linnale andis uue hingamise Kuperjanovi jalaväepataljoni tulek. See tõi sinna elama hulk ohvitsere peredega, kes endale ka elamispinna soetasid,» rääkis Heinjärv.

Nõudmine pakkumisest suurem

Üürikorteritest rääkides ütles Heinjärv, et pakkumine on juba neljandat aastat järjest väike. «Üüriturg on Valgas järsult vähenenud ja seda eelkõige pikaajaliste üürilepingute tõttu. Parematel aastatel vormistasin 60 üürilepingut, eelmisel aastal 23, neist kortereid 16. On hetki, kus kinnisvarafirmal pole pakkuda üürile ühtegi korterit, nagu ka praegu,» sõnas maakler.

Kortereid võetakse üürile pikemaks ajaks ja mõnes elab üürnik juba krooniajast. Ka omanikud ei soovi alla pooleaastaseid lepinguid sõlmida. Valgas pole Heinjärve sõnul üürnikega ka erilisi probleeme olnud: maksavad enam-vähem korralikult. Uue trendina on maaklerile silma hakanud, et üürituru vastu tunnevad huvi investorid, kes ostavad Valgas korteri ja annavad selle siis üürile. «Arvestades ostuhinda ja üüritasu, on korterite tootlikkus hea ja seepärast huvi ka tuntakse,» kinnitas Heinjärv.

Küsimusele, miks soodsa hinnaga eluruume ei osteta, vaid pigem üüritakse, vastas Heinjärv, et laenutingimused on karmistunud. Kas ei saada pangast laenu või ei soovita end Valgaga pikemalt siduda. «Viiest laenusooviga panka pöördunud inimesest tuleb sealt positiivse otsusega tagasi üks,» lisas Heinjärv.

Omanike vaatevinklist on üürihindade tõus teretulnud. Mullu jäid need keskküttega korteritel vahemikku 100–150 eurot kuus, ahikütte puhul algasid hinnad 60 eurost. Hind ei sõltu niivõrd eluruumide suurusest ega tubade arvust, vaid sisustusest, asukohast ja korrusest.

Äripindade üürilepinguid sõlmis maakler mullu seitse. «Juba aastaid on pakkumine suurem kui nõudlus. See hoiab ka üürihinnad madalal: 1,5–6 eurot ruutmeetri kohta,» rääkis Heinjärv. 15. jaanuari seisuga oli üürile anda 29 äripinda.

Ostuhinnad pisut tõusnud

Valgas saab ühetoalise keskküttega korteri kätte 4000–6500, kahetoalise 3800–9500, kolmetoalise 9900 – 23 000 ja neljatoalise 17 000 – 21 000 euroga. Ahiküttega kahetoalise omanikuks võib saada 1800–5000 euro eest. «Hinnad on väikeses kasvutrendis,» nentis Heinjärv. Nõutum piirkond on endiselt Pedeli-äärne ja õmblusvabriku ümbrus. Tegemist on keskmiste hinnavahemikega, erandeid on mõlemas suunas.

Maju müüdi mullu üheksa, mis on kaks korda rohkem kui eelneval aastal. Müügihinnad jäävad vahemikku 11 000 kuni 32 000 eurot, kuid suurim nõudlus on selliste majade järele, mis maksavad 20 000 kuni 25 000 eurot. «On müüdud ka kallimaid maju, kuid praegu on näiteks müügis maja hinnaga 70 000 ja poole aasta jooksul pole selle vastu kahjuks mitte keegi huvi üles näidanud,» nentis Heinjärv. Maamüüke eelmisel aastal Pindi kinnisvara Valga kontor ei vahendanud.

Muutusi ette näha pole

Tõrva piirkonnas on kinnisvarahinnad Valgaga sarnased. «Kortereid on müügis vähe ja ka ostuhuvi väike. Hinnatasemelt on Tõrva korterid kohati veel odavamadki. Majad on veidi kallimad kui Valgas. Otepää piirkond eristub ülejäänud maakonnast, kuna seal on kinnisvara kallim. Mitte küll Tartuga samal tasemel, kuid Valga hindadest kordi kõrgem,» lisas maakler.

Eluasemete hindades ei prognoosi maakler ka tänavu erilisi muutusi. «Põhjusi, miks kinnisvarahinnad siin piirkonnas tõusma peaksid, väga ei näe, kuigi väike tõusutrend on siiski olemas.»

Uudistest niipalju, et juba neljandat kuud on Pindi Kinnivara Valga osakonnas tööl nooremmaakler, hindaja assistent Arle Leht. Tema aitab klientidel kokku hoida vara hindamiskulusid, eelkõige transpordikulu.

«Uudis on veel ka see, et oleme uuesti liitunud kv.ee portaaliga,» lisas Heinjärv.

Korterite hinnad

Eesti suuremate linnade korteriomandite tehinguhindade võrdlus (€/m2)

Linn Dets 2017 Dets 2016 Muutus (%)
Haapsalu 643 571 12,6
Jõgeva 290 170 70,6
Jõhvi 263 344 -23,5
Kohtla-Järve 87 100 -13,0
Kuressaare 932 827 12,7
Narva 383 449 -14,7
Paide 296 291 1,7
Põlva* 391 335 16,7
Pärnu 1153 1006 14,6
Rakvere 463 394 17,5
Rapla** 646 683 -5,4
Tallinn 1876 1703 10,2
Tartu 1382 1294 6,8
Valga 120 113 6,2
Viljandi 650 600 8,3
Võru 510 354 44,1

* detsember 2016 – november 2017
** jaanuar-november 2017

Allikas: Pindi kinnisvara, Maa-amet

Postimees: Valga kinnisvara hinnad on väikeses tõusutrendis

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

SEB: Sisseränne panustab majanduskasvu

SEB PankEesti rahvaarvu kahanemine on viimastel aastatel peatunud, mis võrreldes teiste Baltimaadega on harukordne olukord. Oluliselt väiksemas väljarändes võib peituda ka üks põhjustest, miks ei ole teistel Baltimaadel õnnestunud Eestile järele jõuda.

Eesti rahvaarv suureneb

Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet esialgsed andmed Eesti rahvaarvu kohta käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga. Kuigi poliitikute retoorikat kuulates, võiks oodata justkui järjekordset kurvastavat teadet kaduvast Eesti etnosest, siis tegelikkuses suurenes rahvaarv mullu enam kui 3000 inimese võrra. Samasuguse positiivse sõnumi edastas Statistikaamet ka 2017. ja 2016. aasta jaanuaris, kuid kahjuks ei saa siiski öelda, et Eesti rahvaarv oleks suurenenud juba kolm aastat järjepanu. Nimelt on mullust näitajat veidi korrigeeritud ja revisjoni tulemusena 2016. aastal rahvastik siiski vähenes – kuid ainult 300 inimese võrra. Sellegipoolest, võrreldes 2015. aasta 1. jaanuariga elab täna Eestis pea 5500 inimest enam – see on umbes Türi linna jagu rahvast.

Kahjuks ei ole trendimuutus põhjustatud sündimuse kasvust. Lapsi sündis mullu veidi üle 13 500, mida on 400 võrra vähem, kui 2016. aastal. Eelkõige põhjustab rahvastiku juurdekasvu muutunud rändetrend: viimastel aastatel saabub Eestisse rohkem inimesi, kui siit lahkub. Esialgsetele andmetel ületas eelmisel aastal sisseränne väljarännet koguni kahekordselt, kuid tõenäoliselt korrigeeritakse aasta jooksul neid näitajaid võrdsemaks. Tähelepanuväärne on ka sisserände allikas. Erinevalt mõnest jõukamast Lääne-Euroopa riigist, põhjustab sisserände suurenemist mitte kolmandatest riikidest pärit sõjapõgenike saabumine, vaid eestlaste endi tagasiränne teistest riikidest, eriti Soomest. Muutuse peamiseks põhjuseks tuleb pidada kiiret majandusliku heaolu suurenemist: töökäsi napib pea kõigil aladel ja vahe Põhjamaade palgatasemega on vähenenud. Samal ajal kestab Soomes palkade paigalseis ja ka töötuse määr ületab Eestit märkimisväärselt.

Eesti on teiste Balti riikidega võrreldes erand

Kolmandat aastat järjest saabuvad head uudised võivad mõne panna ehk juba õlgu kehitama ja nentima, et suuri probleeme jagub meil teisigi. Peame endale siiski aru andma, et tegemist on suure võiduga ja võrreldes teiste Balti riikidega on meie positsioon harukordne. Kõrvutades kolme riiki on tulemused vapustavad: kui viimase 10 aasta jooksul on Eestis rahvaarv kahanenud 20 000 inimese võrra, siis Lätis 260 000 ja Leedus enam kui 400 000 võrra. Väljendades sama protsentides, siis on Eestis rahvastik vähenenud 1,5%, Lätis 12% ja Leedus 13%. Leedu rahvaarvu langus on olnud seejuures kiireim kogu Euroopa Liidus.

Languse põhjuseks on olnud mõistagi väljaränne, mida soosib madal palk ja rikka Lääne-Euroopa lähedus ning avatud tööturg. Probleem on seda valusam, et eelkõige on lahkujad noored inimesed, kel parim tööiga ja laste saamine alles ees seisavad. Eurostati prognooside kohaselt kahaneb veel alles hiljuti 3,5 miljoni inimese koduks olnud Leedu elanike arv 2047. aastaks alla 2 miljoni piiri. 1995ndal aastal 2,5 miljonini küündinud Läti rahvaarv langeb umbes sama ajaga alla 1,5 miljoni. Kuigi niivõrd pika aja peale täpsete prognooside tegemine on muidugi esoteerika, siis sarnaste trendide jätkumise korral oleks 100 aasta pärast Eesti rahvaarvult Lätiga võrdne.

Eesti oluliselt parema olukorra põhjuseks tuleb pidada erinevust rände sihtkohtades. Kui Eestist on läbi aastate lahkutud enamasti vaid 80 km kaugusel asuvasse ja kultuuriliselt lähedasse Soome, siis teistes Baltimaades on väljarände peamiseks sihtkohaks olnud teises Euroopa Liidu otsas asuv Suurbritannia. Kuigi aja möödudes on reisimine muutunud vähemalt suhtelisel skaalal odavamaks, siis ilmselgelt võimaldab geograafiline lähedus eestlastel tihedamini kodumaad külastada. Paljude eestlaste jaoks ongi Soome olnud pigem ajutine peatuspaik töötamiseks, mis tähendab vaid ühe inimese pendelrännet, mitte terve perega teise riiki kolimist. Lätist ja Leedust on lahkumine olnud aga jäädavama iseloomuga ning minnakse juba koos perekonnaga.

Kahjuks pole muutust suutnud esile kutsuda ka Suurbritannia peagi saabuv lahkumine Euroopa Liidust. Vastupidiselt tundub justkui, et lähenev tähtaeg annab lahkuda soovijatele indu juurde, sest kardetakse, et alates 2019. aprillist ei pruugita neid enam riiki lubada. Kummastavana mõjub ka asjaolu, et kui varasemalt on otsitud korrelatsiooni majandusnäitajate ja väljarände vahel, siis enam ei näi need seosed kehtivat. Sarnaselt Eestile on nii Lätis kui Leedus tööpuudus viimastel aastatel jõudsalt vähenenud ja palgad oluliselt kasvanud. Sellele vaatamata, pole see pannud teisi baltlasi aga kodumaale jääma ega naasma. Eeltoodu taustal pole imeks panna, et erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest ei võimutsenud Leedu viimastel valimistel mitte immigratsioonivastane partei, vaid emigratsioonivastane partei.

Väljaränne pidurdab Baltimaade konvergentsi jõukama Euroopaga

Ühe põhjalikuma analüüsi Ida-Euroopa väljarändest on 2016. aastal koostanud Rahvusvaheline Valuutafond IMF. Positiivsena tuuakse selles välja, et isiklikul tasandil on idaeurooplaste väljaränne olnud kindlasti edulugu, aidates inimestel parandada oma elustandardit oluliselt kiiremini, kui see oleks saanud sündida koduriigis. Nende inimeste jaoks, kes on otsustanud oma sünnimaale truuks jääda, on ulatuslik väljaränne muutnud elu aga halvemaks. IMFi hinnangul ongi Ida-Euroopa rändelaine puhul suurimaks ohuks nö „nõiaringi“ tekkimine, kus noorte ja haritud inimeste lahkumine aeglustab päritoluriigi majanduskasvu, kuid kiirendab sihtriigi oma, tekitades jääjates seega veelgi suuremat motivatsiooni elukohta vahetada. Mida ulatuslikum ränne on, seda raskem on madalama elatusstandardiga riigil jõukamatele järele jõuda. IMFi hinnangul on väljaränne üks peamistest põhjustest, miks Ida-Euroopa tootlikkuse kasv on olnud prognoositust aeglasem ja kvalifitseeritud tööjõu puudus niivõrd terav. Samas raportis on leitud, et Lätis ja Leedus oleks ilma väljarändeta võinud aastatel 1995-2012 olla majanduskasvu tempo aastas keskmiselt 0,6-0,9% kõrgem.

Rände mõju võib olla mõistagi ka positiivne. Nii mõnegi Eesti ettevõtte jaoks on välisturgudel edu saavutamisel mänginud väga suurt rolli just mõne välismaalt naasnud eestlase värbamine, kellel parimad kogemused, kuidas endises elukohariigis äri teha ja seal ka laialdane tutvusvõrgustik. Lisaks aitab töökogemus välismaal juurutada siin uusi äriideid ja töövõtteid. Selle eelduseks on muidugi inimeste naasmine, mis Eesti puhul juba silma paistab, kuid teistes Baltimaades täna veel nähtav ei ole. Tähtsust omab mõistagi ka inimeste vanus. Need, kelle ilus idee on naasta kodumaale pensionipõlve pidama, panustavad koduriigi majandusse märkimisväärselt vähem. IMFi raportis tõstatatakse ka küsimus koduriiki saadetava rahalise abi mõju kohta. Ehkki Eesti puhul pole see nii suur teema, kui näiteks Rumeenias või mõnes teises vaesemas riigis, sõltuvad ka Eestis paljud leibkonnad perepea Soomest saadetavast sissetulekust. Kuigi analüüsi kohaselt on taolised rahasiirded panustanud tarbimise kasvu, siis ei aita need siiski kompenseerida riigi majandusele tervikuna sündinud kahju. Kokkuvõtvalt – peame Eestis täna olema väga õnnelikud, et erinevalt enamusest teistest Ida-Euroopa riikides on eestlased suutnud jõuka Lääne-Euroopa säravatele tuledele hästi vastu panna, mis pikemas plaanis lubab meil kiiremini ka rikastele riikidele järele jõuda.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kinnisvarakoolis toimub 30/01/2018 koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle”

Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üleKoolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub 30/01/2018 Tallinna kesklinnas. Lektor on Advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Koolituse sihtrühm on:

  • kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
  • kinnisvaraarendajad;
  • kinnisasja omanikud jt.

Koolitusel saab teada:

  • millal algatada järelevalvemenetlus ja millal mitte;
  • mida järelevalvemenetluses saab kontrollida;
  • kuidas õigesti ja tulemuslikult järelevalvemenetlust läbi viia;
  • millised võimalused on riikliku järelevalve läbiviijal rikkuja korrale kutsumiseks.

“Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub Tallinna kesklinnas 30/01/2018 kell 10.00-15.30.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Ценовая война на рынке коммерческой недвижимости все ближе

Delovõje VedomostiПо оценке специалистов в сфере недвижимости, конкуренция на рынке коммерческих площадей повышается. По словам специалиста по продаже недвижимости Pindi Kinnisvara Пеепа Соомана, появление новой площади повышает конкуренцию и влияет на ценовые предложения.

Руководитель EfTEN Capital Вильяр Аракас говорит, что в течении последних трех лет благодаря нулевым ставкам по кредитам цены на коммерческую недвижимость значительно выросли, что соответственно понизило доходность. «Так как наш фонд придерживается консервативной стратегии, то объем новых инвестиций у нас снизился. Сейчас мы больше сконцентрировались на повышении эффективности уже имеющейся у фонда недвижимости: расширяем и обновляем площади. Это нам позволит быть более привлекательными для арендатора в условиях растущей конкуренции».

По словам эксперта рынка недвижимости Тыну Тоомпарка, сегодня на рынке офисных и торговых площадей предложений очень много. «Такого клиента, которому бы очень нравилась какая-то площадь и он был бы готов за нее заплатить цену выше рыночной, сейчас очень мало» – заметил Тоомпарк. Однако, несмотря на большое число предложений, он уверен, что на рынке можно найти нишу, где есть хороший спрос – например, в конкретных частях города.

Он отметил, что цена аренды коммерческих помещений за последние 5-7 лет не сильно изменилась. «Но изменились ожидания доходности и как результат стоимость самого имущества» – заметил Тоомпарк.

Спросом пользуются коплексные решения

По словам Пеепа Соомана, сейчас рынок реагирует на предложения, которые отличаются от остальных и которые предлагают дополнительные бонусы. «Сегодня количество предложений офисных площадей оптимальный. Появление новой площади повышает конкуренцию и влияет на ценовые предложения» – считает он. Для успеха проекта необходимо подходить комплексно. «Хороший пример, это Ulemiste City и территория кампуса в Мустамяэ. Эти районы развивают целиком, поэтому там есть как офисы, так и места для питания, а так же и детские сады» – описал Сооман.

Такой подход необходим и торговым центрам. Рынок постоянно пополняется как новыми торговыми площадями, так и расширяют уже имеющиеся. «Если обратить внимание, то видно, что арендаторы в магазинах меняются. И они меняются не потому, что цену аренды повышают и становится невыгодно снимать эту площадь, а потому что им становится невыгодно продавать в этом торговом центре» – отмечает Сооман. Успех торгового центра теперь зависит от того, есть ли места развлечения и питания под его крышей. «Успешен тот центр, куда клиент хочет прийти в 10 утра, а уйти поздним вечером» – описал Сооман. Те магазины, куда клиент приходить лишь для того, чтобы совершить одну конкретную покупку, не жизнеспособны.

Развитие подстегивают дешевые кредиты

Насколько быстро будет меняться рынок коммерческой недвижимости в следующие годы, зависит от ставок по кредитам. «Если ставки низкие и деньги в банке получить несложно, то совершаются большие покупки. В сфере недвижимости кредиты очень важны» – отметил Тоомпарк. По его словам, дешевые кредиты повышают спрос, а если растет спрос, то и стоимость недвижимого имущества растет.

http://www.dv.ee/novosti/2018/01/19/cenovaja-vojna-na-rynke-kommercheskoj-nedvizhimosti-vse-blizhe

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Linnaplaneerijad kutsuvad AvaLinn äpiga linnaruumi kujundamisel kaasa rääkima

TallinnKaasamisäpp AvaLinn annab inimestele võimaluse esitada oma ideid ja ettepanekuid avaliku ruumi kohta.

„Tallinna linnaruumi planeerijad peavad inimeste tagasisidet oluliseks, kuna see annab parema võimaluse arvestada ruumilahenduste väljatöötamisel selles ruumis elavate inimestega,“ ütles abilinnapea Andrei Novikov. Esialgu saab avaliku ruumi kohta ettepanekuid esitada Põhja-Tallinna ja Kesklinna piiril Skoone bastioni ja Telliskivi kvartali vahelisel alal.

Äpis on uut võimalikku avalikku ruumi iseloomustav joonis ja 29 nö seletavat infopunkti, et ruumilahenduse kaart kõigile paremini mõistetav oleks. Infopunktidele on lisatud fotod tänasest olukorrast kõrvuti tulevikuvisioonidega, mille illustratsioonid on teinud arhitekt Ahti Sepsivart. Tasuta AvaLinn äppi saab kasutada nii iOS kui ka Android opsüsteemis.

Põhja-Tallinna uueneva ruumi visioon on inimsõbralik avalik ruum, kus eelistatakse jalgsi-, ratta- ja ühistranspordiga liikumist. Äpis kuvatud ala on planeeritud oluliseks vaba aja veetmise ja loomevööndiks. Piirkonda on koondunud mitmed olulised avalikud hooned ja loomekeskused, mis elavdavad piirkonna kasutust aastaringselt. Telliskivi loomelinnak, Balti jaama turg, Kunstiakadeemia, Kultuurikatel, Energia Avastuskeskus ja Linnahall pakuvad mitmekülgseid funktsioone ja tekitavad uut loomeenergiat. Ruumilahenduse eesmärk on laiendada nende potentsiaali ka avalikku ruumi ning siduda need tõmbekeskused ja ümbritsevad piirkonnad tervikuks.

Skoone bastioni ümbrusesse loodavad uued pargi- ja rohealad, mitmekülgne avalik ruum ning ohutu liikumiskeskkond toovad linnaruumi aktiivselt kasutama loodetavasti ka lapsed ja seeniorid. Juba praegu on tänu mitmekesisele ühistranspordile antud piirkonna ühendus teiste linnaosadega väga hea ja võimaldab eelistada ühistransporti isiklikule autole.

Lisaks Kalamaja, Balti jaama ja piirkonda jääva Kesklinna ühe serva elanikele ning ettevõtjatele ootavad linnaplaneerijad ka kõikide teiste linnaelanike ideid avaliku ruumi uuenduste kohta. Ideekorje toimub 18.01 – 18.02.2018.

„Katsetame äppi kui vahendit linnaplaneerimise koosloomeks. Kui pilootprojekt õnnestub on edaspidi plaanis äppi kasutada kõigi olulisemate avaliku ruumi ja tänavate projektide koostamisel. Ideekorjega kogume inspiratsiooni nii avaliku ruumi lahendusele kui äpi funktsionaalsuse edasiarendamiseks, et arengud toimuksid vastavalt kasutajate vajadustele,“ selgitas Tallinna peaarhitekti büroo linnaplaneerija-arhitekt Jaak-Adam Looveer. „Kaasamisäpiga on näiteks võimalik planeeritaval alal ringi liikudes ennast positsioneerida ning sedasi kavandatud ruumist täpsemalt aru saada,“ lisas Looveer.

Linna peaarhitekt Endrik Mänd lisas: „Äpis nähtav avaliku ruumi lahendus sündis koostöös huvigruppidega linna erinevatest ametitest, piirkonna seltside, linnakorralduse ja arhitektuuri tudengite ning ettevõtjatega, kelle üsnagi erinevaid ettepanekuid on linnaplaneerijad tasakaalustatult arvestanud. Nüüd ootame piirkonna arengule veelgi avaramat linnaavalikkuse vaadet, et seejärel kokku panna lõplik lahendus.“

Ideekorjega saadud ettepanekuid analüüsitakse ning laiemat diskussiooni tekitanud kitsaskohad arutatakse läbi töötubades. Koosloome eesmärk on saavutada ühiskondlik kokkulepe avaliku ruumi lahenduse osas, et lähiaastatel ala väljaarendamisele täiskäik anda.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara: Vändra päästekomando uus hoone anti üle Päästeametile

Riigi Kinnisvara / RKAS16. jaanuaril andis Riigi Kinnisvara AS Päästeametile üle Vändra päästekomando uue hoone. Pärnu maakonda Vändra valda Allikõnnu külla rajati kahekorruseline 853 ruutmeetri suurune hoone, mida iseloomustab funktsionaalsus, energiasäästlikkus ja kauakestvus. Uus päästekomando hoone parandab märgatavalt päästjate olme- ja töötingimusi ning on oluline panus kohaliku kogukonna turvalisusesse.

Ehitustööde käigus ehitati olemasolev kontorihoone ümber tänapäevaseks komandohooneks, juurde ehitati garaaži osa. Vändra päästekomando nurgakivi asetati eelmise aasta augustis ning sarikapidu peeti oktoobris.

RKAS ja Pärnu REV AS allkirjastasid Vändra päästekomando ehitustööde töövõtulepingu eelmise aasta 12. mail. Ehitustööde maksumuseks on 1 035 225 eurot, millele lisandus käibemaks.

180118 Vändra päästekomandoVändra päästekomando uus hoone

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Sooduspakkumine käsiraamatule “Nõuanded koduostjale”

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduVaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “3167kw” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 21.01.2018.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni. Erilist tähelepanu ongi pööratud just ostutehingu finantseerimisele, sest just rahastamine paneb sageli paika võimaliku ostetava kodu suuruse, asukoha ja kvaliteedi. Käsiraamatu autor on Tõnu Toompark.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Arco Vara tütarfirma omandas krundi Kodulahe arendusprojekti naabruses

Arco VaraArco Vara AS-i 100%-line tütarfirma Kodulahe II OÜ on omandanud krundi aadressil Paldiski mnt 74 Tallinnas. Krunt asub grupi käimasoleva Kodulahe arendusprojekti vahetus naabruses ja selle suuruseks on 9803 m2. Arco Vara grupp plaanib jätkata soetatud krundil korterelamute ehitust Kodulahe kaubamärgi all.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm