Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

AS Merko Ehitus osales OÜ Lõuna Park vara enampakkumisel

MerkoAS Merko Ehitus osales OÜ Lõuna Park (pankrotis) vara enampakkumisel, kus võõrandati 36 kinnistut asukohaga Veerenni, Tehnika ja Vana-Lõuna tänava vahelisel alal Tallinnas.

Arendusala on kokku ligikaudu 12 hektarit. Kinnistutel on kehtiv detailplaneering, mis võimaldab ehitada ca 1600 korterit, üks ärihoone ja lasteaed. Ehitamine toimub mitmes etapis. Tallinna kesklinna vahetus läheduses asuva arendusala soetamine kindlustab kontserni korterite arenduse pika-ajalist strateegiat Eestis.  

5. detsembril 2016 kinnitas pankrotihaldur enampakkumise akti, mille kohaselt tegi parima pakkumise AS Merko Ehitus hinnaga 16,8 miljonit eurot, millele lisandub seaduses sätestatud suuruses käibemaks. Tehingu vormistamine toimub detsembris 2016 ja tasumine toimub osaliselt laenuga.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

08/12/2016 toimub koolitus Kinnisvara hindamise ABC

Andres Teder: Kinnisvara hindamineKinnisvarakoolis toimub 08/12/2016 koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Koolitust viib läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige Andres Teder.

Koolitus annab osalejale ülevaate hindamise eesmärkidest, infot kasutatavatest hindamistoimingutest ja selgitused kinnisvara hindamise headest tavadest.  Koolitusel räägitakse ja antakse arusaam hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Koolituse “Kinnisvara hindamise ABC” eesmärk on tutvustada kinnisvara hindamise põhitõdesid, eesmärke ja toiminguid, mis kujundavad kinnisvara väärtust.

Koolitus „Kinnisvara hindamise ABC“ toimub neljapäeval 08/12/2016 kell 09.00-14.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Triin Siidirätsep
Kinnisvarakool OÜ
Koolituse info ja registreerimine
+372  506 2278
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Statistika: halbade eluasemelaenude maht näitab vähenemise trendi

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti Panga andmetel oli 2016 III kvartalis tähtajaks tasumata eluasemelaenude kogumaht 228 miljonit eurot ja seda 6,5 miljardi euro suuruse eluasemelaenude jäägi juures.

Enamus eluasemelaenu tasumisega ettetulevaid viivitusi ehk 165 miljonit eurot on lühiajalised ehk kuni 30 päeva pikkused. Üle 60 päeva pikkuses viivituses olevate eluasemelaenud maht on 37,9 miljonit eurot.

Halbade laenude jääk on viimaste aastate jooksul paremaks läinud. Nii on aastase 4,8-protsendilise eluasemelaenude kogujäägi kasvu juures kogu viivituses olevate laenude jääk vähenenud 13 ja üle 60 päeva viivituses olevate laenude jääk isegi 26%.

Vähenev halbade laenude jääk näitab, et tänane laenuvõtjate kontroll on asjakohane. Need, kes laenu saada ei tohiks, seda enamasti ei saa. Need, kes laenu saavad, jõuavad selle enamasti ka tagasi maksta.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Eesti kinnisvarafondide maht on lühikese ajaga kahekordistunud

  • Eesti PankKinnisvarafondide varad on kiiresti kasvanud nii Eestis kui ka euroalal
  • Kinnisvarafonde on finantseerinud pensionifondid ja pangad
  • Riskid finantssektorile on väikesed, sest fondide maht on väike

Eestis registreeritud kinnisvarafondid on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Ehkki fondide kasvuga kaasnevad omad ohud, on Eesti kinnisvarafondide maht väike ja sellest tulenevalt riskid finantssektori toimimisele väheolulised. Pealegi toob fondide areng kaasa riskide ühtlasema hajutatuse erinevat tüüpi finantsasutuste vahel. Eesti finantssektor on väga pankade keskne.

Kinnisvarafondid on kasvanud viimastel aastatel eriti tempokalt. Selle aasta oktoobris oli nende varade maht rohkem kui kaks korda suurem kui möödunud aasta alguses. Kiire kasvu taga on nii uute fondide ja investeeringute lisandumine kui ka kinnisvarahindade kasv. Investorid tunnevad kinnisvara vastu suuremat huvi, sest finantsvarade tootlus on madalate intressimäärade tõttu langenud. Kinnisvarafondide kiire kasv ei ole ainult Eestile omane, vaid see on levinud mitmel pool maailmas.

Kinnisvarafondide kasvu maht

Samas võivad kinnisvarainvesteeringud olla üsna riskantsed ja nende väärtus suures ulatuses muutuda. Kui teised finantsasutused on fondidesse raha paigutanud, siis ei pruugi nad seda hiljem tagasi saada. Halbade asjaolude kokku langedes võivad fondid ohustada ülejäänud finantssüsteemi toimimist.

Euroopa Keskpank leiab, et kiiresti kasvavad investeerimisfondid, sealhulgas kinnisvarafondid, on oluline risk euroala finantsstabiilsusele. Probleem seisneb selles, et mitte ainult investeerimisfondide maht, vaid ka nende investeeringute riskitase on suurenenud. Finantsturgude ebasoodsa muutuse korral võivad investorid soovida üheaegselt fondidest väljuda ja fondid oleksid sunnitud oma varasid kiiresti müüma. See tooks kaasa varahindade järsu languse ja kahjustaks nii panku, ettevõtteid kui ka majapidamisi.

Ühendkuningriigis võis pärast EList väljaastumise referendumit näha kinnisvarafondidega seonduvate ohtude avaldumist. Investorid soovisid Ühendkuningriigi suurtest kinnisvarafondidest oma raha korraga välja võtta, sest nad kartsid kinnisvarahindade järsku langust. Fondidel tekkisid likviidsusprobleemid, kuna põhiosa portfellist moodustavad kinnisvarainvesteeringud, mida on keeruline kiiresti rahaks teha. Fondivalitsejad olid sunnitud osakute tagasiostud mõneks ajaks peatama ja nende tagasiostuhinda ulatuslikult alla tooma, et pärssida investorite huvi fondidest väljuda.

Mis iseloomustab Eesti kinnisvarafonde?

Eesti turule ilmusid esimesed spetsiaalsed kinnisvarafondid 2008. aastal, vahetult enne majanduskriisi. Need olid suunatud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kinnisvaraturgudele ja panustasid nende turgude kiiremale arengule võrreldes arenenud riikidega. Majanduskriisi ajal ja järel tekkisid fondid, mis panustasid eelkõige Eesti kinnisvarahindade taastumisele. Praegu on fondide investeerimisportfellis peamiselt Eesti ja teiste Balti riikide büroo- ja kaubandushooned.

Vaatamata viimaste aastate kiirele kasvule on kinnisvarafondide varade maht Eestis endiselt väike. Oktoobri lõpu seisuga oli Eestis registreeritud kaheksa kinnisvarafondi varade kogumahuga 321 miljonit eurot. Fondide investeeringute koguväärtus on sellest mõnevõrra suurem, sest lisaks investorite rahale on investeeringuteks kaasatud ka laenuraha. Kuid ka investeeringute koguväärtuse põhjal moodustavad kinnisvarafondid vaid ligikaudu 3% nii SKPst kui ka pankade koguvarast.

Investorite ring on mitmekesine, kuid tooni annavad kutselised investorid eesotsas pensionifondidega. Umbes kolmandik kinnisvarafondide aktsiatest ja osakutest kuulub Eesti pensionifondidele. Teine kolmandik kuulub Eesti ettevõtetele ja majapidamistele. Ligikaudu veerand kuulub välisinvestoritele, kellest enamik on lähiriikide pangad ja muud finantseerimisasutused.

Lisaks investoritelt kaasatud vahenditele rahastavad fondid investeeringuid tihtipeale pangalaenudega. Fondide laenuvõtmisele ei ole seadusega piiri pandud, kuid selle ulatus ja tähtajad tuleb sätestada fondi tingimustes või põhikirjas. Nende järgi on fondid määranud laenude maksimaalseks suuruseks 50–85% investeeringute väärtusest, kuid tegelik määr on avalike aruannete põhjal keskmiselt 50% juures. 2015. aasta lõpu seisuga olid fondid võtnud pankadelt laene kokku ligikaudu 220 miljoni euro väärtuses, mis moodustab vähem kui 2% pankade kogulaenuportfellist.

Millised on riskid muule finantssektorile?

Ülejäänud finantssektori avatus kinnisvarafondidega seotud riskidele on väike, sest fondide vara pole suur. Kinnisvarafondidele väljastatud laenud moodustavad vaid väikese osa pankade laenuportfellist. Sama kehtib pensionifondide kohta. Kuigi pensionifondid on kinnisvarafondide olulisimad investorid, on kinnisvarafondide aktsiate ja osakute osatähtsus pensionifondide portfellis 3–4%.

Eestis registreeritud fondide riske vähendab ka see, et need on kinnised fondid. See tähendab, et fondivalitsejal ei ole kohustust aktsiad või osakuid omaniku nõudmisel tagasi osta. Peale selle on fondidesse investeerinud peamiselt kutselised investorid, kellel on oskused ja vahendid fondiinvesteeringutega kaasnevate riskide hindamiseks ja vähendamiseks. Ühendkuningriigis raskustesse sattunud fondid olid avatud fondid, mille puhul investorid olid arvestanud võimalusega fondidest lühikese etteteatamisajaga väljuda.

Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Justiitsministeeriumis kogunes üüriõiguse ümarlaud

Justiitsministeerium02.12.2016 Justiitsministeeriumis kogunes täna pärastlõunal üüriõiguse ekspertide ja asjasse puutuvate organisatsioonide ümarlaud, kus arutati küsimuse üle, kas üürileandjate õiguste suurendamine ja üürnike õiguste vähendamine kasvataks Eesti üüriturgu.

„Peame seisma selle eest, et ausatel inimestel oleks rohkem motivatsiooni ja julgust enda kortereid üürile anda ning selleks peavad olema neile tagatud seaduslikud õigused. Rohkem üüripindasid tähendab ka elavamat üüriturgu, õiglasemat konkurentsi ning paremaid hindasid üürnikele. Ei ole normaalne olukord, kus ausad üürileandjad peavad muretsema puuküürnike või selle pärast, et nad on sunnitud korteris pärast lühiajalist väljaüürimist kapitaalremondi tegema, sest see on ära lagastatud. Sel põhjusel koguneski täna ümarlaud, kus arutati üüriõiguse kaasajastamise küsimusi,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.  

Ministeeriumi tellitud ja Tartu Ülikooli sellel aastal tehtud analüüsist selgus, et Eesti üüriõiguses on Euroopa Liidus n.ö keskmine. Teatud küsimustes on selles aga vastuolulisi, liiga üldsõnalisi või piiravaid lahendusi. Need teemad on üüri tõstmise alused; üürileandja võimalused lepingu lõpetamiseks, kui üürnik maksetega viivitab; remondi tegemise kohustuse vabalt kokku lepitav jaotus; üürniku võimalused lepingu lõpetamiseks ja leppetrahvide küsimus.

Nende probleemide analüüsimiseks ja võimalike muudatuste väljapakkumiseks tellisime Tartu ülikoolilt analüüsi, mis valmib selle aasta lõpuks.

Ümarlaual osalesid nii kohtunikud erinevatest kohtuastmetest, omanike keskliidu, Eesti kinnisvarafirmade liidu, Eesti linnade liidu, rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Tartu ülikooli, erinevate omavalitsuste, Kredexi esindajad ning kinnisvara investeeringute teemadega tegelevad inimesed. 

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Ettevõtlussektori kasum III kvartalis vähenes

StatistikaametEttevõtlussektori kogukasum oli 2016. aasta III kvartalis 856 miljonit eurot, mis oli 4% väiksem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Võrreldes 2015. aasta III kvartaliga vähenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid kaubanduse ning veonduse ja laonduse ettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim töötleva tööstuse ning info- ja sideettevõtted.

Ettevõtted müüsid 2016. aasta III kvartalis kaupu ja teenuseid 12,6 miljardi euro eest, mis oli 2% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandusettevõtete müügitulu suurenes 3%, mõjutatuna põhiliselt müügitulu suurenemisest hulgikaubanduses. Kasvu toetasid ka jae- ja sõidukikaubandus. Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu suurenes 1%.

Ettevõtete kulud suurenesid eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3%, sealhulgas tööjõukulud 5%. Tööga hõivatud isikute arv suurenes 3% ja töötatud tundide arv jäi aastases võrdluses samaks. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 5800 eurot kvartalis, mis jäi mullusele tasemele.

Ettevõtete investeerimisaktiivsus on jätkuvalt madal. Ettevõtted investeerisid 2016. aasta III kvartalis 487 miljonit eurot, mis oli 14% vähem kui aasta varem samal ajal. Investeeriti peamiselt masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse. Suuremad investeerijad olid veonduse ja laonduse, töötleva tööstuse ja kaubandusettevõtted, kes tegid kokku ligi poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2015. aasta III kvartaliga suurenesid investeeringud vaid transpordivahenditesse. Ülejäänud investeeringud vähenesid

Ettevõtlussektori kogukasum, I kvartal 2010 – III kvartal 2016

Statistika aluseks on küsimustik „Majandustegevus kvartal”, mille esitamise tähtaeg oli 20.10.2016. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 31 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

AS Pro Kapital Grupp uute aktsiate märkimise tulemused

Pro Kapital17.06.2016 toimunud AS Pro Kapital Grupp aktsionäride koosolekul võeti vastu otsus AS Pro Kapital Grupp aktsiakapitali suurendamise kohta aktsiate väljalaskmise teel 67 784 aktsia võrra hinnaga 2,37 eurot aktsia kohta.

Esimene märkimisperiood toimus 20.06.2016 –  22.06.2016, mille kestel pakuti märkimiseks 33 892 aktsiat. Aktsiate märkimise õigus oli ettevõtte juhatuse liikmel  Paolo Vittorio Michelozzil. Esimesel märkimisperioodil märgiti kõik 33 892 aktsiat kogusummas 80 324,04 eurot (börsiteade 22.06.2016)

Pro Kapital teavitab käesolevaga, et teine märkimisperiood toimus 25.11.2016 –  02.12.2016, mille kestel pakuti märkimiseks 33 892 aktsiat. Aktsiate märkimise õigus oli ettevõtte juhatuse liikmel  Paolo Vittorio Michelozzil. Teisel märkimisperioodil märgiti kõik 33 892 aktsiat kogusummas 80 324,04 eurot.

Peale märgitud aktsiate registreerimist on AS Pro Kapital Grupp aktsiakapitali uus suurus 10 854 344,40 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Ettevõtete käive suureneb aeglaselt

SEB PankLõppeval nädalal avaldatud andmed ettevõtete kolmanda kvartali müügitulu kohta näitavad, et majanduse tempo on endiselt aeglane.

Ettevõtlussektori kasvu veab sisekaubandus

Statistikaameti andmetel küündis III kvartalis Eesti ettevõtete (v.a. finantssektor) müügitulu kokku veidi enam kui 12,6 miljardit euroni. Võrreldes 2015. aasta sama ajaga, annab see käibe kasvuks napid 2,1%. Seega jääb ettevõtete tulude kasv endiselt ja tugevalt alla palgatõusule. Aasta esimese poolega võrreldes on kasv siiski marginaalselt kiirenenud: I kvartalis suurenes ettevõtete müügitulu 1,7% ja II kvartalis 1,3%. Kuigi kasv on aeglane, võib olukord pidada varasemast paremaks: mullu oli ettevõtete müügitulu 2,5% languses, 2014 oli aga nullkasvuga aasta.
Mittefinantsettevõtete müügitulu kasv 2016. III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %.

Ettevõtlussektori suurima käibega haruks on mõistagi hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala. III kvartalis veidi enam kui 5 miljardilist müügitulu näidanud sektor oli ka suurim panustaja käibe kasvu. Kaubandus andis enam kui poole ettevõtlussektori käibe kogukasvust. Võrreldes 2015. aasta III kvartaliga suurenes valdkonna ettevõtete kogukäive 135 mln euro jagu. Tugeva tulemuse tegid nii jaekaubandus kui automüüjad. Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2015. aasta sama ajaga võrreldes 13% ehk 57 miljardi euro võrra. Autode ja teiste mootorsõidukite müügi ja teenindusega tegelevad ettevõtted suutsid käivet kasvatada 5% ehk 68 miljardi võrra.

Kuigi hinnamuutusi arvesse võtva jaekaubanduse mahuindeksi põhjal oli oktoober jaemüügi kasvu poolest selle aasta üks kõige aeglasematest kuudest, siis tõenäoliselt läheb sisetarbijatele orienteeritud ettevõtetel hästi ka edaspidi. Mõnevõrra hakkab uuel aastal tarbimist piirama inflatsiooni taastumine, kuid kiire palgakasv ja kõrge tööhõive hoiab keskkonna endiselt soodsana. Automüügiettevõtteid võib oodata ka äkiline nõudluse kasv, sest uue valitsuse esialgseid plaane kirjeldava Excel-tabeli kohaselt peaks juba 2017. II poolaastast rakenduma autode täiendav registreerimistasu, mis võiks motiveerida inimesi uue auto soetamisega kiirustama.

Tööstus kasvab aeglaselt

Müügitulu suurenes III kvartalis ka töötlevas tööstuses. Võrreldes 2015. aastaga kasvas ettevõtete käive küll vaid 1% ehk 24 miljoni euro võrra. Kui üldjoontes iseloomustas tööstust suhteliselt ühtlane aeglane kasv, siis leidus ka erandeid. Suurima negatiivse panuse andis metalltoodete toomise tööstusharu, mille müügitulu kahanes 27 mln eurot ehk ligi 10% võrreldes aastatagusega. Madala ekspordinõudluse tõttu kapitaliinvesteeringute järele on tegevusala müük olnud languses terve aasta vältel ja aina süvenenud. Metallitööstusega on tihedalt seotud veel tegevusala „mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine“, mille müügitulu kahanes protsentuaalselt isegi enam: 16% ehk 15 mln euro võrra. Sarnane negatiivne trend iseloomustab toiduainetööstust. III kvartalis kahanes haru käive 22 mln euro võrra ehk 5%. Toiduainetööstuse raskused puudutavad eriti just piimatoodete tootmist. 10 mln euro võrra ehk 9% vähenes veel keemiatööstuse müük.

Vastuolulisi signaale saadab välja elektroonikatööstus. Kui tegevusala tootmismaht vähenes tööstustoodangu statistika põhjal III kvartalis 6%, siis müügitulu on teinud samal ajal seevastu mõõduka tõusu – 28 mln eurot ehk 3%. Aasta on olnud edukas tekstiili- ja rõivatööstusele, mille müük kasvas III kvartalis eelmise aastaga võrreldes kokku 22 mln euro võrra. Tugeva kasvu (17%, 13 mln) tegi veel varasemalt raskustes olnud masinate ja seadmete remont, mille tootmismahu kasv oligi positiivsel poolel vaid selle aasta augustis ja septembris.

Viimastel kuudel on tööstuse olukord siiski mõnevõrra paranenud. Oktoobris suurenes tööstus-toodang ligi 5%, septembris isegi enam, 6%. Põhiliselt on mahtu paisutanud küll ligi kolmandiku võrra kasvanud elektritoodang, kuid ka töötleva tööstuse tootmismaht on suurenenud. Septembris tootsid töötleva tööstuse ettevõtted püsihindades pea 5% mullusest enam, oktoobris kasvas toodang aastavõrdluses 2%. Oktoobris andis töötleva tööstuse harudest suurima panuse kasvu taas suur puidutööstus, mille tootmismaht paisus 2015. aasta sama ajaga võrreldes 6% võrra. Väiksematest tööstusharudest andsid suure panuse veel elektriseadmete tootmine, mis kasvas mullusega võrreldes 15% ja ehitusmaterjalide tööstus, mille tootmismaht kasvas pea viiendiku.

Kolmas kvartal oli edukas väiksemates ettevõtlusharudes

Kui suuremates majandussektorites piirdus ettevõtete müügitulu kasv III kvartalis heal juhul paari protsendiga, siis väga kiiresti paranes müük mitmel väiksemal, peamiselt teenindussektoriga seotud tegevus¬alal. Viiendiku võrra suurenes käive muu teeninduse valdkonnas, mille alla kuulub hulk erinevaid väiketeenuste pakkujaid nagu kingsepad, kodumasinate parandajad jne. 18% suurenes müük meelelahutuse ja vaba aja veetmise tegevusalal ning 14% majutus- ja toitlustus¬sektoris. Enam kui 10% suurenes ettevõtete müügitulu veel tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning veevarustuse ja jäätmekäitlusega tegelevates ettevõtetes.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Uhiuus käsiraamat loob selgust peatselt kehtima hakkavas uues korteriomandi- ja korteriühistuseaduses

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema vaevaline.

„Värske käsiraamatu Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

KäsiraamatUus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Täiendavalt on käsiraamatu lisades igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Lisainfo

Kirjastaja
TÕNU TOOMPARK
Kinnisvarakool OÜ
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 11-2016

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende muutused (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Обороты предприятий растут медленно

SEB PankОпубликованные на уходящей неделе данные по объемам реализации показывают, что темп роста экономики остается на низком уровне.

Локомотивом роста предпринимательского сектора является внутренняя торговля

По данным Департамента статистики, в III квартале суммарный оборот предприятий Эстонии (за искл. финансового сектора) превысил 12,6 миллиарда евро. По сравнению с аналогичным периодом 2015 года, это означает прирост всего лишь на 2,1%. Таким образом, рост доходов предприятий по-прежнему и значительно отстает от увеличения зарплат. По сравнению с первым полугодием наблюдается всё же незначительное ускорение роста: в I квартале оборот предприятий вырос на 1,7%, а во II квартале – на 1,3%.  Несмотря на низкий темп роста, можно говорить об улучшении ситуации: в прошлом году произошло снижение оборота предприятий на 2,5%, в 2014 имел место нулевой рост.

Mittefinantsettevõtete müügitulu kasv 2016. III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %.

Как и следовало ожидать, отраслью предпринимательского сектора с самым значительным оборотом является оптовая и розничная торговля. Данный сектор, оборот которого в III квартале превысил 5 миллиардов, внес и самый значительный вклад в суммарный рост оборота. Доля торговли в суммарном росте оборота предпринимательского сектора составила более половины. По сравнению с III кварталом 2015 года суммарный оборот предприятий отрасли был на уровне 135 млн евро. Сильный результат показали как розничная торговля, так и продавцы автомобилей. По сравнению с аналогичным периодом 2015 года, оборот реализации предприятий розничной торговли вырос на 13%, или на 57 миллионов евро.  Предприятия, работающие в сфере торговли и обслуживания моторных транспортных средств, сумели увеличить оборот на 5%, или на 68 миллионов.

Хотя исходя из индекса объема розничной торговли с учетом изменения цен с точки зрения роста розничных продаж октябрь выдался одним из самых слабых месяцев нынешнего года, вероятно, у ориентированных на внутреннее потребление предприятий дела будут идти хорошо и в дальнейшем. В грядущем году потребление будет в определенной степени сдерживать восстановление инфляции, однако быстрый рост зарплат и высокая занятость будут способствовать сохранению благоприятной среды. Предприятия по продаже автомобилей может ожидать и внезапный рост спроса, поскольку в соответствии с таблицей в Excel, описывающей первоначальные планы нового правительства, уже во II полугодии 2017 года должна вступить в силу дополнительная плата за регистрацию автомобиля, что может мотивировать потребителя поспешить с приобретением новой машины.

Промышленность растет медленно

В III квартале оборот вырос и в обрабатывающей промышленности. Правда, по сравнению с 2015 годом оборот предприятий вырос всего на 1%, или на 24 миллиона евро. В общих чертах всему промышленному сектору был присущ относительно ровный медленный темп роста, но были и исключения. Наиболее ощутимый негативный вклад внесла отрасль производства изделий из металлов, оборот реализации которой снизился на 27 млн евро, что составило около 10% по сравнению с тем же периодом прошлого года. Вследствие низкого экспортного спроса на капитальные инвестиции продажи в отрасли снижались в течение всего года, и этот процесс только усугублялся. С металлической промышленностью тесно связан такой сектор как «производство не входящих в другие категории машин и оборудования», оборот реализации которого в процентном отношении снизился даже более заметно: на 16%, или 15 млн евро. Аналогичная негативная тенденция характерна и для пищевой промышленности. В III квартале оборот в отрасли снизился на 22 млн евро, или на 5%. Трудности пищевого сектора особенно касаются производства молочной продукции. Также на 10 млн евро (9%) уменьшились продажи в химической промышленности.

Противоречивые сигналы исходят со стороны электронной промышленности. Если объем производства в отрасли, согласно статистике промышленной продукции, снизился в III квартале на 6%, то в части оборота продаж в то же самое время имел место, напротив, умеренный рост – 28 млн евро, или 3%. Год выдался удачным для текстильной и швейной промышленности, продажи которых выросли в III квартале в сумме на 22 млн евро по сравнению с прошлым годом. Мощный рост (17%, 13 млн) продемонстрировал ранее испытывавший трудности сектор ремонта машин и оборудования, рост объема производства в котором был положительным лишь в августе и сентябре этого года.

В последние месяцы ситуация в промышленности несколько улучшилась. В октябре объем промышленной продукции вырос приблизительно на 5%, а в сентябре даже больше, на 6%. Правда, объем вырос в основном за счет более чем тридцатипроцентного увеличения объема продукции электронной промышленности, однако объем производства вырос и в обрабатывающей промышленности. В сентябре предприятия обрабатывающей промышленности произвели в постоянных ценах почти на 5% больше, чем в прошлом году, в октябре объем продукции вырос в годовом сравнении на 2%. В октябре среди отраслей обрабатывающей промышленности наибольший вклад снова внесла деревообработка, объем производства которой вырос по сравнению с аналогичным периодом 2015 года на 6%. Среди менее значимых отраслей промышленности ощутимый вклад внесло также производство электрического оборудования, выросшее на 15% по сравнению с прошлым годом, и производство стройматериалов, объем производства которого вырос почти на 20%.

Третий квартал оказался успешным для более мелких отраслей экономики

Если в крупных секторах промышленности рост оборота реализации предприятий в III квартале составил в лучшем случае пару процентов, то во многих более мелких, связанных в основном с услугами, отраслях улучшение продаж произошло очень быстро.  На пятую часть вырос оборот в секторе прочих услуг, куда входит целый ряд поставщиков мелких услуг, таких как сапожники, ремонтники бытовой техники и т.п. На 18% выросли продажи в секторе развлечений и досуга, на 14% – в секторе гостиничного хозяйства и общепита. Более чем на 10% вырос оборот реализации также в области здравоохранения и социального обслуживания, водоснабжения и обработки отходов.

Михкель Нестор
экономист SEB

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Tallinn toetab korteriühistuid keskmiselt miljoni euroga aastas

TallinnTallinna linnaeelarvest on viimase kümne aasta jooksul erinevate meetmete kaudu eraldatud korteriühistutele toetusteks kokku 11,6 miljonit eurot.

„Iga toetus korteriühistule on ka toetus linnakeskkonna paremaks ja kaunimaks muutmiseks,“ rõhutas abilinnapea Eha Võrk. „Järgmiselgi aastal anname korteriühistutele toetust õuealade heakorrastamiseks, fassaadide korrastamiseks, korterelamute supergraafiliste seinapiltide jaoks, „Roheline õu” projekti jätkamiseks, korteriühistute infopunkti ülalpidamiseks , energiamärgise taotlemiseks jne.“

Tallinna 2017. aasta eelarve eelnõus on korteriühistutele ette nähtud ligi 900 000 euro ulatuses toetusi, sh õuealade heakorrastamiseks 500 000 eurot ja fassaadide korrastamiseks 250 000 eurot.

Võrgu sõnul on üks suuremaid korteriühistutele suunatud toetusmeetmeid projekt „Fassaadid korda“. „Selle projektiga toetatakse ühistuid korterelamu renoveerimiskulude katmisel, et aidata ellu viia energiasäästuga seotud projekte lähtudes  eesmärgist vähendada energiakulusid,“ selgitas Võrk. Projekti “Fassaadid korda” raames on saanud elamute fassaadide korrastamiseks toetust 155 korteriühistut, fassaadide korrastamist on linnaeelarvest toetatud kokku enam kui kahe miljoni euroga.

Projekti „Hoovid korda“ raames toetatakse korterelamute hoovialade korrastamist. Projekti abil saab rajada või remontida hoovialal asuva kõnnitee, rajada mängu- või spordiväljaku, parkimisplatsi või prügimaja, lahendada sademeveeprobleeme, hoove supergraafikaga ilmestada ning hoovialal turvalisuse tagamiseks turvakaamerad paigaldada. Projektile “Hoovid korda” on 11 aasta jooksul linnaeelarvest eraldatud kokku ligi kaheksa miljonit eurot, toetust on saanud 1106 korteriühistut.

Uue toetuseliigina eraldatakse 40 000 eurot korterelamuteotsaseinte supergraafiliste piltidega kaunistamiseks. Sama suur summa on ette nähtud korterelamute õuealade haljastamise projektile „Roheline õu”. Lisaks toetatakse linnaeelarvest linna teenindusbüroo ruumes toimiva korteriühistute infopunkti ülalpidamist, aidatakse katta korteriühistute koolituskulusid, toetatakse elamumajandusprojekte ning korterelamutele energiamärgise soetamist.

„Nõukogudeaegsest elamukvartalite planeerimise eripärast tulenevalt on aktuaalseks probleemiks parkimine õuealadel,“ nentis Võrk. „Tallinn pakub korteriühistutele parkimisprobleemi leevendamiseks võimalust seada linna maale korteriühistu kasuks isiklik kasutusõigus parkimisalade ehitamiseks. Praeguseks on seatud isiklik kasutusõigus 63 korteriühistu kasuks, sel moel on loodud linna maale korteriühistu liikmete sõidukite tarvis juurde üle 1600 parkimiskoha. Lisaks on linnaosad andnud korteriühistute kasutusse ligi 30 parkimisplatsi.

Neljandat aastat toetab Tallinna linn korteriühistuid hoovialade haljastamise ja korrastamise kulude katmisel projekti „Roheline õu“ raames. Nelja aasta jooksul on projekti raames kokku 359 korteriühistule toetusteks eraldatud kokku ligi 160 000 eurot. Toetust antakse puude, põõsaste, püsitaimede ostmiseks ja istutamiseks; lillekonteinerite, -vaaside, -amplite jms ostmiseks ja istutusmaterjaliga täitmiseks; muru rajamiseks ning puude raieks ja ohtlike okste lõikuseks.

Tallinna linn toetas mullu ka valdkonnateemaliste foorumite – Eesti Korteriühistute Liidu korraldatud Eesti Korteriühistute XVIII Foorumi ning Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu korraldatud elamute korrashoiu valdkonna foorumi – läbiviimist.

Juba kümme aastat on Tallinn toetanud korteriühistute infopunkti tegevust. Infopunktis aitab MTÜ Eesti Korteriühistute Liit jurist kortermajade elanikke tasuta nõuga mitmesuguste küsimuste lahendamisel. „Tegemist on väga nõutud teenusega – iga kuu pöördub infopunkti keskmiselt 120 isikut,“ ütles Võrk.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Nordecon andis Heinrich Laulu nimelise Nordeconi doktoriõppe stipendiumi Ivar Annusele ja inseneriõppe stipendiumi Merli Aronile

NordeconNordecon annab koostöös TTÜ Arengufondiga täna üle iga-aastased stipendiumid: Heinrich Laulu nimelise Nordeconi doktoriõppe stipendiumi ja Nordeconi inseneriõppe stipendiumi.

„Ehituses on täna märksõnadeks moodsad ja nutikad lahendused, kuid samas on suur probleem kvalifitseeritud ja innustunud tööjõud – Nordeconil on TTÜ-ga olnud pikka aega väga hea koostöö ja meile on see oluline, et saame omalt poolt noorte tegemistele natuke hoogu juurde anda,“ ütles ASi Nordecon juhatuse esimees Jaano Vink.

Ivar Annus on TTÜ ehitusteaduskonna vanemteadur, hüdro- ja aeromehaanika õppetooli hoidja ning hüdromehaanika teadus- ja katselabori juhataja. Tema teadus- ja õppetegevus on seotud vedeliku voolamise dünaamikaga tehnilistes ja looduslikes süsteemides ning pumpade ja veevõrkude energiaefektiivsusega. Ivar Annus on mitmete kõrgetasemeliste teaduspublikatsioonide autor, hinnatud kolleeg ja õppejõud.

Merli Aron on Tallinna Tehnikaülikooli tööstus- ja tsiviilehituse viienda kursuse tudeng. Lisaks teoreetiliste teadmiste omandamisele ülikoolis on Merli mitmel aastal edukalt kasvatanud oma praktilisi oskusi toimival ehitusturul reaalses elus. Oma lõputöös keskendub Merli kvaliteedile ehituse projekteerimises ning meetoditele selle tagamiseks.

Professor Heinrich Laulu nimeline Nordeconi stipendium on ette nähtud ehitusteaduserialadel doktorikraadi kaitsnud kuni 40-aastasele Tallinna Tehnikaülikooli õppejõule/teadlasele. Stipendiumi suurus on 6000 eurot ja see määratakse üheks aastaks. Stipendiumi määrab TTÜ Arengufondi nõukogu poolt kinnitatud 5-liikmeline komisjon.

Nordeconi stipendium on ette nähtud Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna edukale inseneriõppe üliõpilasele, kelle õpingusoorituste maht on stipendiumi taotluse esitamise kuupäevaks vähemalt 120 EAP ja kahe viimase semestri kaalutud keskhinne on vähemalt 4,5. Stipendiumi suurus on 2000 eurot ja see makstakse välja ühes osas.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Kolmapäeval tutvustatakse Tartu kesklinna kavandatavat kaldapromenaadi

TartuKolmapäeval, 7. detsembril kell 17 tutvustavad TajuRuum OÜ maastikuarhitektid raekoja saalis Atlantise esisele Emajõe kaldapealsele kavandatava puhke- ja promenaadiala eskiisi.

„Linnavalitsuse soov on rohkem avada Emajõge kui Tartu rikkust ning tuua inimesi ja tegevusi jõe kallastele. Võidu silla ja Karlova sadama vahelise kallasraja arendamisele lisaks soovime avada ka Kaarsilla ja Võidu silla vahelist kaldapealset kesklinnas,“ ütles linnapea Urmas Klaas.

Eskiisi kohaselt rajatakse Atlantise-esisele alale kergliiklustee ja kaldapromenaad, mis võimaldab inimestel kaldapealsel liikuda paralleelselt jõega kahel tasandil. Kui hetkel pääseb jõeäärselt tasandilt üles Kaarsilla suunas vaid treppidest, siis uue kergliiklusteega luuakse mugav kaldteeühendus alumiselt tasandilt otse sillani.

“Kaldteest saavad alguse hubased vaateterrassid, mis langevad jõe suunas istekõrguste astmestikena. Eesmärk on kujundada linna tuiksoonel olevast alast koht, kus on mugav liikuda ja aega veeta,“ rääkis TajuRuum OÜ maastikuarhitekt Terje Ong.

Tartu kaldapromenaad

Tartu kaldapromenaad

 

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kinnisvara fotokoolitus toimub 05/12/2016

Hasso Hirvesoo / Kinnisvara fotokoolitusKinnisvarakoolis toimub 05/12/2016 “Kinnisvara fotokoolitus“. Koolitust viib läbi fotograaf Hasso Hirvesoo.

Koolitus keskendub sellele, kuidas teha kinnisvarast paremaid pilte, mis aitaksid reaalselt müügile kaasa.

Praktiline koolitus selgitab lihtsalt fotograafia tõdesid, mida peab iga kaameraga ringiliikuja teadma. Siia juurde käivad nõuanded, millega arvestada erinevates ruumi- ja ilmastikutingimustes.

Kinnisvara fotokoolitus toimub esmaspäeval 05/12/2016 kell 12:00-17:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt