Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
 

Тоомпарк: на рынке коммерческой недвижимости ожидается давление по ценам

Delovõje VedomostiПредприниматели, работающие в сфере недвижимости, уже меньше, чем раньше ожидают роста цен на жильё, свидетельствует исследование Эстонского союза фирм недвижимости.

“Ожидания роста цен могут объясняться низким уровнем спроса и растущими ценами на строительство, которые не позволяют сделать цены на новые квартиры более низкими, чем раньше”, – говорит член правления Эстонского союза фирм недвижимости Тыну Тоомпарк.

“За последниег год-полтора рост цен был довольно умеренным. Поэтому если сохранится нынешняя экономическая коньюнктура, то покуатели жилья вполне смогут проглотить рост цена на 4-7% в год”, – добавил он.

“Производство коммерческой недвижимости, в первую очередь офисов, было доволньо актвиным, площади постоянно добавляются. В ситуации увеличения предложения ожидается ценовое давление”, – отмечает Тоомпарк.

http://www.dv.ee/novosti/2017/10/18/toompark-na-rynke-kommercheskoj-nedvizhimosti-ozhidaetsja-davlenie-po-cenam

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

1Partner: ​​Jaanikese motokrossikeskust müüakse 320 000 euroga

1Partner KinnisvaraKorduvalt maailmameistrivõistluste etappe võõrustanud ​​Jaanikese motokrossikeskust müüakse 320 000 euroga.

Valgamaal 31 hektaril laiuv kompleks mahutab 30 000 pealtvaatajat.

Jaanikese rajal ise kuus MM-etappi korraldanud 1Partner Kinnisvara konsultandi Ainar Haavistu sõnul asub keskus looduslike orgude ja mägede vahel ning seda peetakse regiooni üheks parimaks. “Jaanikese keskus on järjepanu tegutsenud 60ndatest ning siin on korraldatud nii Euroopa, maailma- kui Nõukogude Liidu meistrivõistlusi,” lisas Haavistu.

“Kohal potentsiaali on, sest see asub kohe Läti piiri ääres ning lõunanaabritele on motokross üks olulisemaid rahvusspordialasid. Saja kilomeetri raadiuses elab pool miljonit inimest ning keskuse külastusrekord on 29 000 pealtvaatajat päevas,” lisas Haavistu.

Ainar Haavistu sõnul on kompleksi keskuse, 60-kohalise hotelli katus ja fassaad värskelt renoveeritud, kaasaegse kütte- ja elektrisüsteemi väljaehitamine käib. Kompleksile on tehtud ka arendusprojekt moodsa spaakeskuse rajamiseks ja sellel on kohaliku omavalitsuse toetus.

Jaanikese motokeskuses korraldatakse lisaks motokrossile ka ATV- seiklus- ja ekstreemmatkasid, autokrosse ning offroad- ning maastikujalgrataste võistlusi.

Jaanikese motokeskus rajati 1960. aastal. 80ndatel investeeris Valga Autobaas Tiit Vähi juhtimisel keskusesse ligi 300 000 rubla. Keskuses on harjutanud ja võistelnud kogu Eesti paremik Leokitest legendaarsete tandemiteni Are Kaurit/Arvo Laksberg ning Aivar Korjus/Jürgen Jakk. Keskust on kasutatud ka sõjafilmi 1944 stseenide filmimiseks.

Motokeskuse virtuaaltuur: http://www.virtuaaltuur.ee/vt/yksik/jaanikese_kross/index.html

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Uus Maa: Näljast raha on palju

Uus MaaKuigi näeme iga päev särtsakaid pealkirju, kuidas me ületame-riivame-kombime buumiaega ning sünnivad kõiksugu vahvad rekordid, oleme tegelikult stabiilses turuseisus.

Statistika näitab, et turg kasvas ja nüüd me vormistame selle ka numbrite näol ära. Aga ka praegu on põnev ning tegelikult juhtub asju nii täna kui ka homme.

Ühelt poolt on palju neid, kes võtavad juba rahulikumalt ja ei kiirusta kõike arendama, ammugi siis hinda kruvima ning üldse seavad enne otsustamist rohkem atra, kuid teisalt on meile tulnud palju näljast raha. Kultuuriloos räägitakse tihti noortest ja vihastest, kes tulid ja raputasid.

Näljase raha omanikud mulle just neid meenutavadki. Nad tahavad kohe arendada kõike ja palju ning teha vastupidi sellele, mida vanad peerud artiklites ja konverentsidel räägivad. Nad on oma kapitali eri valdkondades või kinnisvarainvesteeringutega saavutanud ning ega neil pole mujale ka eriti minna. Sestap ennustan veel pikemaks ajaks väikearendajate hoogsat tegutsemist. Kas uljusega tuleb edu või kõrbemine, sõltub vaid neist enestest ja nende otsustest.

Omajagu rahapaigutajaid-arendajaid tuleb idast, keda pankade konservatiivsus ei morjenda, sest kapital on neil juba olemas. Nende puhul paistavad silma mahukad projektid ja suurejoonelised plaanid. Tihti räägime ikka tornidest ja kvartalitest ning, mis seal salata, vahel tuleb entusiasmi ka jahutada, Tallinn on ju siiski Peterburist kümme korda väiksem linn.

Ühisrahastus on kindlalt kanda kinnitanud ja saavutanud oma klientuuri tippaja. Oleme näinud ka probleeme ning saame vaadelda, kuidas neid lahendatakse. Sellest sõltub rahastusplatvormide kui sektori usaldusväärsus. Nende projektideks jäävad ka edaspidi uute tulijate ja väikearendajate objektid, suurtegijail on olemas endi finantsvõimekus ning head suhted pankadega.

Investorite kogukonnas on juba mõnda aega olnud ka teine suund. Niiöelda uue aja esimese põlvkonna investorid, kes tulid pärast krahhi, müüvad oma vara ja proovivad muid valdkondi või mõne aja hoiavad ka lihtsalt raha jõude. Ma toetan põhimõtet, et investeerimisel tasub kapitali võimalikult paljude varaklasside vahel ära jagada, nii et kogu raha vaid korterites või aktsiates poleks. Loomulikult pole ka saladus, et praegu on hea aeg müüa ja võtta välja aastate jooksul vara väärtuse kasvust tekkinud kasum.

Buumikuulutamist ja krahhiootamist näeme veel järgneva aasta jooksul kindlasti. Üldiselt, ühele järgneb teine. Aga kui esimest pole, siis ei tule ka teist. Vaadakem hoopis seda, mis me ümber toimub ja mida otsustavad poliitikud. Kinnisvaraturg on ühiskondliku ja majandusliku elu peegel ning suundumused tulevadki sealt. Enamasti väikese viiteajaga.

Kinnisvarafirmad: oht tuleb väljaspoolt Eestit ja kinnisvarasektorit

City24.eeKinnisvaraekspertide hinnangul Eestis kinnisvara sektori ülekuumenemist karta pole, sest kliendid ja turuosalised on teadlikumaks muutunud; suurimad ohud võivad tulla väljaspoolt kinnisvarasektorit ja Eestit.

“Kinnisvaraturul on hinnakasv korrelatsioonis majanduskasvuga ja tundub, et turg on saavutanud tervisliku taseme ja finantseerimise poole pealt võib öelda, et paljud kliendid, kes on täiesti kindlad, et saavad laenu, siis tegelikult nad seda ei saa. Turuosalised töötavad piisavalt hästi ja vastutustundlikult,” ütles Domus Kinnsvara Põhja regiooni juht Rando Vanaveski kinnisvarafirmade liidu konverentsil.

“Noodid pankurite poolt on positiivsed, nõudlus on, ülepakkumist pole, inimestel raha on ja laenu antakse. Head või isegi ideaalsed turutingimused. Endiselt on elamupindade defitsiit, hinnad tõusevad, kui samamoodi jätkub, siis võib veel tõusuruumi olla,” lausus Laam Kinnisvara juhatuse liige Mart Saa.

Kuigi kinnisvara arendusmahud suurenevad, siis laoseis Saa sõnul suurenenud ei ole ja kõik ostetakse ära. “Esimesed ohumärgid on siis, kui laoseis hakkab kasvama,” lisas Saa.

“Eestis oleme ühte tõsist kinnisvarakriisi kogenud, aga on piirkondi maailmas, kus hinnad on kümneid aastaid langenud. Makropilt tänast keskkonda soosib ja kinnisvara ei ole eraldiseisev selles valguses. Kõige selle taustal saab kinnisvara mõistlikult arendada ja buumi ei ole. Kindlasti ei tohiks kinnisvarasse finantseerimist forsseerida, kehtib printsiip, et kasv peab olema mõõdukas ja käsikäes üldise ja muu majandusega,” sõnas LHV äripanaganduse osakonna juht Arko Kurtmann.

Kurtmanni hinnangul on võrreldes varasema kriisiga inimeste sissetulekud kasvanud, mistõttu saavad nad ka rohkem lubada. “Kui hoiused, laenumahud ja hinnad kasvavad käsikäes, siis on kõik hästi,” märkis Kurtmann.

“Kliendid on muutunud teadlikumaks, osatakse küsida rohkem tehnilisi küsimusi, hinnatakse vahendaja, ehitaja ja arendaja tausta. Samas vajab klientide teadlikkus paandamist selles osas, mis puudutab kutselise ja mittekutselise maakleri vahet,” lisas Domus Kinnisvarast Rando Vanaveski.

Mart Saa sõnul on arendaja kümne aastaga läinud oluliselt kvaliteetsemaks ja on hakanud arvestama kliendi soovidega, professionaalsus on kõvasti kasvanud. “Tulevasi projekte tehes mõeldakse pikas perspektiivis ja jätkusuutlikult, samuti üritatakse rohkem kliendi vajadustega kaasa tulla,” ütles ta.

“Klient küsib asju, mida varem ei küsinud, nad on hakanud aru saama, mis on energiaklass ja mõistavad planeeringuid,” märkis Saa.

Paneelil osalenute sõnul on suurimaks ohuks see, kui väikeinvestorid hakkaksid investeerima kinnisvarasse suure võimendusega.

“Üüriinvestorite koha pealt on häirekell see, et väikesed tegijad investeerivad üürikorteritesse, kuid nende äriplaan on üles ehitatud selliselt, et tootlus on 7-8 protsenti, kuid nad ei arvesta riskiga, et võib tulla suur institutsionaalne tegija, kes lepib 4-protsendilise tootlusega. See lööks üürituru segi,” ütles Vanaveski.

“Kui hakkaksid ostma spekulandid ja teeksid seda kõrge võimendusega, siis tekiksid ohumärgid, mida ma täna ei näe. Alternatiivsetel finantseerimisallikatel on seetõttu olnud võimalik tekkida, raha on, investeerida tahaks, aga kuskile väga panna pole. Kui vaadata eraisikute hoiuste kontsentratsiooni, siis see kipub minema vanemate inimeste kasuks, nende riskivalmiduse üle võib diskuteerida, kuid see pole nii suur kui noorematel inimestel,” lausus Kurtmann ja lisas, et suurim negatiivne mõju võiks tulla väljaspoolt Eestit.

“Pigem tuleb mõju väljas, mitte Eestist. Olukord, kus USA ja EL keskpangad on vaeva näinud, et majandus käima saada ja mis on napilt käima läinud, et seda stepslist välja ei tõmmata. Ainus asi, mis tõsiselt muret teeb, me sõuame vastu tsüklit, meil on kümme aastat möödas viimasest kriisit, aga see on ainuke asi, mis mõtlema paneb,” ütles Kurtmann

Saa hinnangul peitub suurim oht selles, kui tundub, et ühtegi ohtu pole. “Rootsis on kõik õnnelikud, kuigi hinnad on seal katastroofilised, kui seal peaks kriis tekkima, siis hakkab ka meil juhtuma, sest meie finantssektorid on tugevalt seotud,” märkis Saa. “Kui maailmas on piirkondi, kus turud on 25 aastat alla läinud, siis Rootsi on 25 aastat üles läinud, sealne põlvkond pole kriisi näinudki.”

Arutelu modereerinud Tõnu Toomparki sõnul on kasvavad ehitushinnad ning võimekus seda tellida probleem, mis muutub üha tõsisemaks. “Peatöövõtjad on, aga ehitajaid pole. Suur riskitegur on demograafiline olukord, klientuur, kes võiks kümne aasta jooksul nõudlust luua, on 25-30 protsenti väiksem, kui oli kümme aastat tagasi,” ütles Toompark ja lisas, et praegusel ajal ehitatakse valdav enamus elamufondis kahe- ja kolmetoalisi kortereid, mis on ruutmeetrite poolest pisut suuremad, kui Nõukogude Liidu ajal ehitatud.

“Elamispinna hulk suureneb, suureneb ka nii-öelda tükkide arv, mida mõõdetakse 1000 inimese kohta. Ruutmeetreid ei tule mitte ainult selle arvelt, et ka väljaspoolt Tallinna ja Harjumaad arendatakse, vaid selle pealt, et inimesti jääb vähemaks. Välja- ja sisseränne on tasakaalu poole liikumas,” ütles Toompark, kelle sõnul tulevad turule ruutmeetrid loomuliku iibe tulemusena.

https://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/10117/kinnisvarafirmad-oht-tuleb-valjaspoolt-eestit-ja-kinnisvarasektorit?&utm_campaign=social&utm_content=news&utm_medium=city24&utm_source=fbCommunity

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2017. aasta septembri seisuga

Baltic HorizonBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2017. aasta septembri lõpu seisuga on 1.3402 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes 2017. aasta augusti lõpu seisuga on +0.65%. Fondi puhasväärtust mõjutas positiivselt renditegevusest teenitud rahavoog ja refinantseeritud laenude paremad tingimused.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Balti riikide kinnisvaraturu ülevaade: elamute ja eluruumide ruutmeetri hinnad on kõrgeimad Eestis

Maa-ametBalti riikide 2016. aasta kinnisvaraturu ülevaade on valminud Maa-ameti, Läti Maateenistuse ja Leedu Registrite Keskuse koostööna. Ülevaade on koostatud inglise keeles. Senisest enam on ülevaate keskmes Balti riikide võrdlus. Kuna aga eri riikide statistilised näitajad on kogutud erinevatel tingimustel, ei peegelda tulemused päris täpset olukorda Balti riikides, kuid ülevaate kinnisvaraturust võiks need siiski anda.

Kõige rohkem hoonestamata maa tehinguid (23 973) tehti 2016. aastal Leedus. Eestis ja Lätis tehti tehinguid ligikaudu 2 korda vähem: vastavalt 12 489 ja 12 657. Seejuures tehti Eestis kõige rohkem tehinguid (21%) metsamaaga, Lätis (24%) haritava maaga ja Leedus (40%) elamumaaga.

Elamumaa ja ärimaa kõrgeim keskmine hind oli 2016. aastal Eestis ning madalaim hind Leedus. Seejuures tehti kõikides Balti riikides kallimaid tehinguid pealinnades.

Kui Leedus tehti rohkelt tootmismaa tehinguid Vilniuses, siis Eestis ja Lätis pigem väljaspool pealinnu. Kõrgeim tootmismaa keskmine hind oli 2016. aastal Leedus ja madalaim Lätis.

Haritava maa keskmine hind on kasvanud igal aastal kõikides Balti riikides. Kõige stabiilsemalt on kasvanud hind Lätis. Leedus oli 2016. aastal kõrgeim keskmine hind ja Eestis madalaim.

Balti riikidest oli kõrgeim metsamaa hind 2016. aastal Eestis. Madalaim metsamaa hind oli Lätis, kus see on viie aastaga kasvanud vaid 1,1 korda.

Kõige rohkem tehinguid (13 458) hoonestatud maaga tehti 2016. aastal Leedus. Lätis oli tehingute arv 1,4 korda madalam (9 417). Kõige vähem tehinguid (6 690) hoonestatud maaga tehti Eestis. Kõikides Balti riikides tehti hoonestatud maadest kõige rohkem tehinguid elamumaaga. Lätis ja Leedus tehti 57% tehingutest elamumaaga ning Eestis veelgi rohkem – 67%. Seejuures on elamumaa tehingute osakaal aasta-aastalt pigem kasvanud. Elamute ja eluruumide ruutmeetri hinnad olid kõrgeimad Eestis ning madalaimad Lätis.

https://www.maaamet.ee/et/uudised/balti-riikide-kinnisvaraturu-ulevaade-elamute-ja-eluruumide-ruutmeetri-hinnad-korgeimad

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Pindi Kinnisvara: Kinnisvaraindeksi kasvujõud on raugenud

Pindi Kinnisvara17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks langes septembris 0,9% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1331 eurot ruutmeetri kohta. Augustis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1343 €/m².

Kui 2017. aasta augustis tehti indeksilinnades 1432 korteriomandi tehingut, siis septembris langes tehingute arv 1378-le. Võrdluseks- 2016. aasta septembris tehti indeksilinnades 1341 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et indeksi stabiilse pendeldamise taga on suuresti väikelinnade passiivsus. „Tallinna tehingumahud ja hinnatasemed on aja jooksul stabiliseerunud ja suuri võnkeid pole põhjust pealinnast oodata. Väikelinnade turupassiivsuse taga on Tallinnasse kolivate varaomanike tahtmatus oma endist kodu peenraha eest müüki panna ning seetõttu on pakkumiste arv ja sellest tulenev tehingute maht väiksem, kui tegelikult nõudlus seda võimaldaks,“ selgitas ta. Soomani sõnul oleks nii mõnelgi väikelinnal potentsiaali olla oluliselt suurema tehingute arvuga, kui vaid pakkumisi juurde tuleks. „Haapsalu, Rakvere, Viljandi jt samas kategoorias linnad on oma majanduselu mõnusalt käima saanud ning nõudlust soetada seal heas seisukorras elamispindu on seal piisavalt,“ lisas ta.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 7 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 113 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Kinnisvaraindeksi kasvujõud on raugenud

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 30/10/2017 Kinnisvarakoolis

Tõnu ToomparkKinnisvarakoolis toimub 30/10/2017 seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2017 III kvartal“. Seminari eesmärk on anda põhjalik ja praktiline elamispindade turuülevaade ning tuua välja olulised trendid ning prognoosid.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” on suunatud:

  • maakleritele, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
  • kinnisvaraanalüütikutele, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnas;
  • kinnisvarainvestoritele, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
  • kinnisvaraettevõtete juhtidele ja omanikele, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
  • kinnisvaraarendajatele, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
  • finantseerijatele, pankadele, et aidata aru saada elamispindade turu pikematest arengusuundadest;
  • eraisikutele, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Seminaril saad teada järgmist.

  • Ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust.
  • Millised on põhjuslikud tegurid ja millised võiksid olla turu arengud poole-pooleteistaastases perspektiivis.
  • Mis tegurid mõjutavad nõudlust ja pakkumist kinnisvaraturul.

Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 30/10/2017 kell 13.00-16.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistika: enam on lisandunud kahetoaliste korterite tehinguid

Tõnu Toompark2017 III kvartalis tehti Tallinnas kokku 2381 korteritehingut. Aastaga suurenes tehingute arv 2,5%. Enam suureneb tehingute arv 41-55 m² korteritega, mis on valdavalt kahetoalised korterid.

Vaadeldes korteritehinguid suuruse alusel näeme, et tehingute arv on tõusutrendis kõikides korteri suuruste segmentides. Siiski on väiksemate ehk kuni 41 m² korterite tehingute arvu juurdekasv viimasel ajal olnud pisut aeglasem. Seevastu on enam juurde tulnud tehinguid korteritega 41-55 m².

Korteritehingute arv sõltub nii olemasolevast elamufondi struktuurist kui uute korterite pakkumisest. 2017. a teises pooles on Tallinna korteripakkumiste turule tulnud mitmeid väikekorterite projekte, mis suurendavad tehingute arvu väiksemate korteritega.

Kõik need tehingud aga siiski ei pruugi tulevikus asjaõiguslepingu sõlmimise hetkel korteritehingute statistikas peegelduda, sest korteritehingute all on silmas peetud eluruumide tehinguid. Uute mikrokorterite näol on aga osaliselt tegemist ärimaale arendatavate korteriomanditega.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Uue kodu ostmine: kuidas olla kindel, et uusarendus valmis saab ja inimene rahast ilma ei jää?

Epicenter KinnisvaraVastab Epicenter Kinnisvara jurist Kairi Ummus:

Selliseid asju nagu toimus uusarendustega veel 10 aastat tagasi, et inimesed jäid oma rahast ilma, täna toimuda ei saa.

Esiteks ei oleks sellisel arendajal meie turul enam pikka pidu, konkurents on suur ja ostjate petmine muutunud väga haruldaseks. Loomulikult tasub enne teha väike taustatöö, kui arendajaks-ehitajaks on tõesti täiesti tundmatu ettevõte, kel varasemast ühtki tööd ette näidata pole, tasub ostu suhtes järele mõelda.

Tänapäeval ei tule ostjal tasuda enne kodu valmimist tervet summat. Veel ehitatava korteri ostmisel makstakse kõigepealt vaid 10 – 20% korteri hinnast. Arendatava ehitise puhul on protsess järgmine: ostja käib kõigepealt notaris, kus sõlmitakse müügileping – tegelikult võlaõiguslik leping, milles on täpselt kirjas, mida ostetakse, kui suur on korter, milline on viimistlus jne. Siis tehakse ka ettemaks. Kui korter on valmis ehitatud, teeb ostja ülevaatuse, annab teada, kas talle kõik sobib. Kui jah, siis minnakse taas notarisse, kus sõlmitakse lepingu asjaõiguslik osa ja alles siis makstakse ülejäänud osa korteri hinnast, tavaliselt on siis kaasatud ka pank.

Kui juhtub, et üks lepingupool taganeb tehingust sel perioodil, mis jääb ettemaksu ja korteri valmimise vahele, siis on müügilepingus ette nähtud leppetrahvid. Tavaliselt on need 5-10 % müügihinnast.

Kõikide nüanssidega aitab ostjat maakler, tema teab, mida arendajalt nõuda, küsida ja mida peaks lepingusse täpselt kirja panama. Oluline on ka kirja panna, millisel perioodil ja kes hangib uuele majale kasutusloa. Kui seda punkti lepingus pole, siis võib juhtuda, et uue kodu omanikud saavad selle kohustuse endi õlule.

Millised on ostjate ootused?

Kõik küsitletud Epicenter Kinnisvara maaklerid kinnitasid, et ostjate huvi uusarenduste vastu on suur ja huvi pigem kasvab. Uusarenduste kasuks räägib ökonoomsus – et uutes majades on ehituskvaliteet parem, kommunaalkulud madalamad ja see on klientide jaoks oluline.

Kindlat ostja tüüpi on määrata keeruline, aga mitte päris võimatu. Ühe grupi moodustavad noored perekonnad või veel vallalised inimesed. Teine grupp on keskeas inimesed, kellel on finantsiline vabadus endale unistuste kodu ostmiseks. Kõikide klientide ühine joon on – soovitakse ökonoomset, kaasaegset, puhast ja väärikat keskkonda.

Inimeste soovid ja ootused uusarendustele on küllaltki kõrged. Üha tähtsamaks on muutunud ehituskvaliteet – uuritakse arendaja ning ehitaja tausta, milliseid materjale kasutatakse, kas on korralik ventilatsioon ja väga oluline on hoone energiamärgis, veel 5 aastat tagasi polnud inimestel sellega seoses mingeid nõudmisi.

Eestlastele on omane ka soov privaatsuse järele ning ümbrus – haljastus. Väga oluline on ka asukoht ja ühendus kesklinnaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

EKFL: Tõusev kinnisvaratäht 2017 ja Säravaim kinnisvaratäht 2017

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liidu 2017.aasta kinnisvarateemaliste üliõpilastööde konkursi võitja, „Tõusev kinnisvaratäht„ on Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledži rakenduskõrghariduse õppekava lõpetanud Angelina Ilizina ja „Säravaim kinnisvaratäht“ on Tartu Ülikooli magister Risto Veiderpass.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutas 2012.a. esmakordselt välja Eesti kõrgkoolides kinnisvarateemasid käsitlevate lõputööde konkursi.

EKFLi poolt välja antava preemia eesmärgiks on läbi tunnustuse tähelepanu juhtimine kinnisvaramajandussektorile. Uute ideede ja rakenduste toetamine erialaliidu poolt.

Konkursile saab esitada kinnisvarateemalise (kinnisvaraarenduse, -vahenduse, -turunduse, -juriidika jms) magistritöö, bakalaureusetöö või rakenduskõrgharidusõppe lõputöö. Hindamiskriteeriumiteks on teema mõjukus, rakenduslikkus ja uuenduslikkus Eesti kontekstis.

Preemia „Säravaim kinnisvaratäht“ määratakse konkursile esitatud parima magistritöö autorile ja preemia „Tõusev kinnisvaratäht“ määratakse konkursile esitatud parima bakalaureusetöö või rakenduskõrgharidusõppe lõputöö autorile.

2017. aastal esitasid preemia nominente kategoorias „Tõusev kinnisvaratäht“ Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž ja Tartu Ülikool, „Säravaim kinnisvaratäht“ kategoorias esitasid nominente Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool.

Preemia „Tõusev kinnisvaratäht 2017“ võitja on Angelina Ilizina lõputööga „R. Tobiase 7, 9, 11 arnedusprojekti investeeringu tasuvusanalüüs“ ja „Säravaim kinnisvaratäht 2017“ võitja on Risto Veiderpass magistritööga „Kaubanduspinna suureneva pakkumise mõju Tallinna kaubanduskinnisvara turule“

EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles, et Liidu juhatuse liikmetest koosnev hindamiskomisjon oli meeldivalt üllatunud, et konkursile laekus rida tugevaid töid, mille seast parima valimine ei olnud lihtne. Angelina Ilizina võidutöö tõusva kinnisvaratähe kategoorias sai komisjoni poolehoiu kinnisvara-arendusprojekti investeeringu tasuvusanalüüsi professionaalse lähenemise eest. Töö tugineb turuanalüüsile, sh analoogiliste arendusprojektide info võrdlusele, mis võimaldab teha väga konkreetseid järeldusi. Risto Veiderpassi võidutöö säravaima kinnisvaratähe kategoorias pälvis komisjoni eelistuse teema aktuaalsuse tõttu, sest on ju kaubanduspindade lisandumine, eriti Tallinnas, olnud viimastel aastal vägagi muljetavaldav ja analüüs, kuhu see viia võiks, aja- ja asjakohane. Töö tulemus sisaldab olulist informatsiooni turu toimimise kohta pikaajaliselt ja annab suunised rendimäärade ja vakantsuse trendide kohta, omades seeläbi olulist praktilist väärtust.

Preemiate suuruseks 2017.aastal on parima magistritöö autorile 500 eurot ja Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledži lõputöö autorile 300 eurot, mis anti üle EKFLi sügiskonverentsil „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“ 13.oktoobril Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (asutatud 1994.a.) on kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Eesti Pank: Augustis oli jooksevkonto ülejääk väiksem kui aasta eest

Eesti PankKiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta augustis 63 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 116 miljonit eurot, mis on 38 miljoni euro võrra väiksem kui aasta tagasi. Samas suurenes nii kaupade kui ka teenuste eksport ja import. Kaubaeksport kasvas 6% ja -import 12%, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes aasta võrdluses 60 miljoni euro võrra ja oli 75 miljonit eurot. Suvekuule omaselt oli teenuste konto ülejääk suur ja ulatus 192 miljoni euroni, suurenedes aastaga 22 miljoni euro võrra. Teenuste eksport kasvas 9% ja import 6%. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku suurenes 22 miljoni euro võrra ja oli 53 miljonit eurot.

Jooksev- ja kapitalikonto kokku olid 70 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

171016 Augustis oli jooksevkonto ülejääk väiksem kui aasta eest

1 Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt.

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2017. aasta kolmanda kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 7. detsembril 2017.

Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Novembris toimub Tallinnas kinnisvarakonverents NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017

30. novembril 2017 toimub Hilton Tallinn Park Hotellis NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017, kuhu on oodatud kõik kinnisvarahuvilised!

Neli Eesti kinnisvaraliitu on 15 järjestikusel aastal korraldanud Baltikumi suurimat kinnisvarakonverentsi, mida on läbi aastate Tallinnas külastanud rohkem kui 4000 osalejat ja üle 450 esineja enam kui 15 riigist.

Nüüd oleme valmis viima selle järgmisele tasemele, tutvustades Nordic Real Estate Forum’it – mille uus kontseptsioon ja laiem haare toob kokku sektori juhtivad äri- ja arvamusliidrid Põhjamaadest, Baltikumist ja mujalt Euroopast, et üheskoos arutada kinnisvarasektori tuleviku üle.

Esinejatena astuvad teiste hulgas üles Daniel Bergvall, SEB (Rootsi); Andres Sevtsuk, Harvard Graduate School of Design (USA); Michael Schönach, Northern Horizon Capital (Soome); Peter Elam Håkansson, East Capital (Rootsi); Aivaras Abromavicius, Ukraina majandusminister aastatel 2014-2016; Vincent Saulier, Paris Belleville National High School of Architecture (Prantsusmaa); Thor E. Thoeneie, VEDAL (OSLO AIRPORT CITY, Norra); Damian Harrington, Colliers International (Ühendkuningriik).

Foorumi paneelide teemad on järgmised:

  • Kinnisvarainvesteeringute paneel: „Investorite visioon Balti- ja Põhjamaade kinnisvaraturust: kuhu liigub turg?“
  • Arendus- ja ehitusturu paneel: „Kuidas tulevikutehnoloogiad muudavad ehtiussektorit?“
  • Ärikinnisvara paneel: „Uued trendid ja väljakutsed – kuidas juhitakse ärikinnisvara tulevikus?“
  • Arhitektuuripaneel: „Tuleviku linnad“
  • Kaubanduskinnisvara paneel: „ Balti- ja Põhjamaade kaubanduskeskuste tulevikutrendid – uued perspektiivid ja võimalikud stsenaariumid“

Nordic Real Estate Forum 2017 täpsema programmiga saab tutvuda ning foorumile registreeruda veebilehel www.nordicreforum.com

Küsimuste korral võtke palun ühendust aadressil info@nordicreforum.com

Foorumi toetajad on: SEB, BPT Real Estate, Colliers International, East Capital, Technopolis Ülemiste, COBALT Law Firm and Baltic Horizon Fund.

Nordic Real Estate Forum´it korraldavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit ja Corpore Konverentsid.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud oktoober 2017

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidSeptembris langesid Tallinna korteritehingute arv ja keskmine m2 maksumus ning esimesed artiklid turu kukkumisest on juba ilmunud. Viimase aasta trende vaadates on suure tõenäosusega mõne järgmise kuu teemaks uued rekordid.

Septembris tehti Tallinnas 825 korteriomandi müügitehingut, mida on 43 võrra ehk 5% vähem kui augustis. Aasta varem septembris oli tehingute arvuks 781. Uute korterite osakaal tehingutest oli tavapärasel tasemel – ca 22%.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli septembris 1753 EUR/m2, mis on 1,4% madalam kui augustis (1777 EUR/m2), kuid 4% võrra kõrgem kui 2016 aasta septembris (1686 EUR/m2).

Hoonestatud elamumaid müüdi kolmandas kvartalis Tallinnas täpselt sama palju kui teises kvartalis – 104, seda on viie võrra rohkem kui 2016 aasta kolmandas kvartalis. Harjumaal oli hoonestatud elamumaade tehingute arvuks 449 (teises kvartalis 484 ja 2016.a. kolmandas kvartalis 442).

Hoonestamata elamumaid müüdi kolmandas kvartalis Harjumaal kokku 278, neist Tallinnas 32. See jääb natuke alla teise kvartali tulemusele (vastavalt 305 ja 34) ja on üsna sarnane 2016.a. kolmandale kvartalile (283 ja 27).

Elamute ja kruntide turul on aktiivsuse kasv võrrelduna korterituruga olnud küllaltki väike. 2017 aasta üheksa kuuga on Harjumaal müüdud kokku 1262 hoonestatud ja 838 hoonestamata elamumaad, 2016 samal perioodil olid need arvud 1164 ja 798.

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin: Turugraafikud oktoober 2017

Elu korteriühistus: Viisid, kuidas korteriühistu üldkoosolekut tulemuslikumalt läbi viia

katri-sarapuuOlen saanud väga huvitava tagasiside ühe lugeja käest, tema lahkel loal avaldan ta kirja ka teile ning leian, et tema mõtted, tähelepanekud ja ideed tulevad paljudele korteriühistutele kasuks. Suured tänud Sulle!

Siinkohal tahaksin jagada pisut mõtteid nõuande kohta, mis puudutab volikirjadega hääletamist ja ettepanekute protokollimist, kuna olen korteriühistu juhatuse liikmena olnud ise nii päevakorra kokkupanija, koosolekute kokkukutsuja, volikirjade organiseerija kui ka protokollija.

Väikestes kortermajades, aga ka suurtes korterelamutes, on minu teada väga sageli probleemiks see, et ühistu liikmed kas ei saa või ei viitsi koosolekule tulla. Miks inimesed ei saa tulla – ollakse samal ajal tööl, elatakse kuskil mujal, sh teises linnas või isegi välismaal, vahel on inimesed koosoleku toimumise ajal haiged või tuleb ette muid ootamatuid asju.

Kui koosoleku päevakorras ei ole konkreetse korteriomaniku jaoks ühtegi eluliselt olulist küsimust, ei viitsi ta oma aega raisata. Majandusaasta aruande kinnitamine ei tundu 99%-le korteriomanikest üldse oluline. Arvan, et ca 90% omanikest ei ole kunagi lugenud KÜ põhikirja ega huvitugi sellest, mis seal praegu või tulevikus kirjas on. Majandusaruanded ja põhikiri on seega suuresti vaid n-ö juhatuse probleem, sest juhatus vastustab.

Meie korteriühistu on väga väike. Omanike kattumise tõttu on hääletajaid oluliselt vähem. Kvoorumi ning loomupäraste vaidlejatega oleks alati probleeme, kui korraldada koosolekuid tavapärasel moel. Samas ei ole meil ühtki üldkoosolekut kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimetuks kujunenud ega ühtki vajalikku otsust vastu võtmata jäänud.

Kasutame korteriomanike ühiste huvide eest seismiseks järgmisi võtteid:

  • Üldkoosoleku päevakorras peab olema alati vähemati 1 punkt, mis kõiki huvitab. Enamasti on selleks renoveerimisplaanide arutamine ja korteriomanike küsimustele vastamine. Üldkoosoleku päevakorra viimane punkt on „muud küsimused“, mille raames võib tõstatada kõiki teemasid ja saada lühivastuseid koosoleku ajalimiidi piires. Vajadusel saab sama ajalimiidi piires põhimõttelisemaid küsimusi ka hääletada. Üldiselt ei jaksa inimesed üle 2 tunni KÜ asju arutada ning hakkavad ükshaaval lahkuma. Siis on õige hetk kiirelt otsad kokku tõmmata, sest hääletamisest ei tuleks enam nagunii midagi välja.
  • Et üldkoosolek ei peaks pisiasju lahkama, nt uksele sulgumisvastaste haakide panemist, on juhatusel põhikirjaline pädevus igapäevaseid ja väiksemaid asju otsustada, ja mis on seejuures teravamad-olulisemad küsimused, vormistatakse koos küsimuse, poolt- ja  vastuargumentide ning hääletamistulemustega juhatuse koosoleku protokollidesse. Haakide paneku küsimuses võiks selle nt meilitsi juhatuse liikmete vahel läbi rääkida ja kohe ära teha, kulud ei ole suured ja me kannaksime need raamatupidamises hooldus- ja halduskuludesse, mille katteks maksavad korteriomanikud igal kuul vastavalt ruutmeetripõhisele tariifile. Tariifi tõstmise otsustab vajadusel juhatus, aga kui erakorralist vajadust ei ole, korrigeeritakse seda üldkoosolekule esitatava majanduskavaga.
  • Päris ootamatute küsimuste ennetamiseks suhtleb juhatus korteriomanike ja üürnikega vastavalt vajadusele. Korteriomanikud ja üürnikud saavad juhatuse liikmetele iga kell helistada või meili saata. Kui juhatus ei saa kõnele kohe vastata, helistatakse tagasi. Meilidele vastatakse, aga olenevalt teemast, võtab vastamine vahel aega. Kui on mingeid hädasid, kaebusi või probleeme, üritame need esimesel võimalusel lahendada ega hakka üldkoosolekut kokku kutsuma või ootama.
  • Püüame üldkoosolekuid läbi viia mitte sagedamini kui korra aastas. Osa omanikke oleks ilmselt täiesti rahul ka siis, kui üldkoosolekuid ei toimuks üldse või leiaks need aset kord 5 aasta jooksul või põhikiri lubaks üldkoosoleku alternatiivina kirjalikku hääletamist. Meie põhikiri ei luba üldkoosoleku hääletamist asendada kirjaliku hääletamisega, sest oleme tahtnud algusest peale kindlad olla, et hääletajad saavad sellest aru, mida nad hääletavad ja kõik hääletajad saaksid üksteisele eelnevalt silma vaadata, et veenduda nt selles, et hääletaja on sama isik, keda väidab end olevat ning et ta on arvamuse avaldamise ajal kaine. Lisaks on üsna suureks probleemiks korteriomanike keeleoskus. KÜ dokumendid, renoveerimisprojektid jm on riigikeeles. Meil on aga päris palju korteriomanikke, kes vajavad arusaamiseks tõlget vene keelde. Olenevalt piirkonnast võib aga olla vajalik ka inglisekeelne tõlge. Kirjalikud tõlked, kui need on asjast arusaamiseks ja otsustamiseks vajalikud, korraldab KÜ juhatus. Kui üldkoosolekul ei ole suulist tõlget, ei suuda valdav osa venekeelseid omanikke toimuvat jälgida ning kalduvad päevakorrajärgset arutelu segama. Enamasti lihtsalt sellega, et hakkavad omavahel hoopis muudel teemadel lobisema.
  • Kui üldkoosoleku päev on paigas, võtame kõigiga ühendust ja küsime, kas inimesed saavad tulla või kedagi enda eest hääletama saata. Palume neil, kes ei saa tulla, teha usaldusväärsele inimesele volikiri. Nii on volikirju tehtud elukaaslastele, naabritele, äripartneritele ja kui kedagi teist võtta pole, KÜ juhatuse liikmetele. Aitame venekeelsetel korteriomanikel eestikeelseid volikirju vormistada. Eestikeelsed omanikud on enamasti ise toime tulnud.
  • Vormistame peale koosolekut arvutis kirjaliku protokolli, kuhu fikseerime kõik olulisemad küsimused, vastused ja hääletustulemused. Protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija. On täiesti võimalik, et mingeid väiksemaid muude küsimuste punkti all esitatud ja hääletamata küsimusi on protokollist välja jäänud. Vaatamata aeg-ajalt tõusetuvatele korteriomanike ja juhatuse vahelistele konfliktidele, vajadusele tegelda võlgade sissenõudmise ning muu ebameeldivaga, ei ole meil seni kohtus vaidlustatud ühtegi üldkoosoleku protokolli, üldkoosoleku ega juhatuse otsust, võlanõuet või muud küsimust.

Loodame, et saame ka edaspidi hakkama kohtus käimata – KÜ liikmete raha ja närve säästvalt. Soovitame kindlasti sama ka teistele KÜdele, sest kohtus käimine ning sealt hea lahenduse saamine on oluliselt raskem, kui esmapilgul paistab.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus