Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinnas toimub laupäeval elamumajanduskonverents

18.11.2016 Tallinn.ee

Homme, 19. novembril toimub Mustamäe kultuurikeskuses Kaja (E. Vilde tee 118) neljas Tallinna elamumajanduskonverents.

Seekord on konverentsi teemadeks korterelamute turvalisus ning ohutu ja säästlik elamu. Räägitakse rõdude turvalusest, turvakaamerate soetamisest ja paigaldamisest, gaasikütteseadmetest tulenevatest ohtudest ja korterite ventileerimisest. Registreerimine algab kell 11.30 ning konverents juhatatakse sisse kell 12.

Konverentsil esinevad ettekandega Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Karl Õiger, Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja Kaur Kajak, Tallinna Tehnikakõrgkooli ehituseaduskonna lektor, energiatõhususe spetsialist Anti Hamburg, Kristiine linnaosa vanema asetäitja Raivo Tammus ja KÜ Õismäe tee 124 juhatuse liige Arvo Allev. Konverentsi juhatavad abilinnapea Eha Võrk ja Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid. Ühtlasi autasustatakse konverentsil parimaid projektis „Roheline õu“ osalenud korteriühistuid.

„Elamumajanduskonverentsil on olnud alati palju osalejaid,“ tõdes abilinnapea Eha Võrk. „See näitab, et meie poolt välja pakutud teemad kõnetavad korteriomanikke.“ Võrgu sõnul peegeldab elanike eluolu Tallinna kui terviku eluolu. „Linn algab ju kodust,“ rõhutas Võrk. „Elamumajanduskonverentsidest on kujunenud mõtete ja kogemuste vahetamise koht, kus saavad kaasa rääkida nii korteriomanikud, ühistute juhid kui oma ala spetsialistid.“

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Mitme kinnisasjaga korteriühistud peavad valmistuma muudatusteks

18.11.2016 Tallinn.ee

Mitme kinnisasja majandamiseks asutatud korteriühistud, kes soovivad jätkata sama ühistu tegevust ka alates 2018. aastast, peavad selleks aegsasti üldkoosoleku läbi viima.

Sellel koosolekul peab viibima notar ning seetõttu tuleb enne koosoleku väljakuulutamist koosoleku aeg notariga kooskõlastada.

Korteriühistuseaduse § 172 alusel peavad mitme kinnisasja baasil loodud ühistud hiljemalt 2016. aasta 31. detsembriks esitama mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale tegevuse jätkamise avalduse. Avaldusega koos tuleb registrile esitada otsuse teinud üldkoosoleku notariaalselt tõestatud protokoll.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

24/11/2016 toimub koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt”

18.11.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 24/11/2016 kinnisvarakoolitus Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt. Koolituse viib läbi kohtutäitur Mati Kadak.

Kinnisvarakoolituse „Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“ eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohutäiturid kinnisvara müüvad. Samuti annab koolitus soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enapakkumisetel osalemiseks.

Koolitus annab teadmised kohtutäituri tööst ja täitemenetlusest, info kanalitest mille kaudu saab osta enampakkumisel olevat vara, konkreetseid nõuandeid, kuidas saavad maaklerid müüa enampakkumisel olevat vara ning arusaama probleemidest, mis võivad täitemenetluses oleva varaga kaasa tulla.

Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub neljapäeval 24/11/2016 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Rikkaks üüriäris: kas omanik võiks tellida üürikorteri haldamise teenuse?

18.11.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürileandja peab otsustama, kas ta soovib üürikorteriga ise jännata või soovib ta leida teenusepakkuja, kes nii üürniku otsimise, üüriraha kogumise kui kõik muu seonduva.

Loomulikult ohverdab üürileandja, kes tellib üürikorteri valitsemise ehk haldamise teenuse sisse osa oma tootlusest, mille ta maksab teenuse osutajale.

Professionaalse üürikorterite valitseja kasutamise poolt räägib tema tõenäoline võimekus hoida korteris madalat vakantsust ja seeläbi kaotatud tootlus tagasi võita.

Professionaalsed üürikorterite valitsejad minimeerivad vakantsust kombineerides omavahel kõrgema hinnaga lühiajalist ja madalama hinnaga pikaajalist väljaüürimist.

See võib (aga ei pruugi) tähendada seda, et tootlus on pikaajalisest väljaüürimisest isegi kõrgem.

Ühtki tootluse garantiid üürikorterite valitsejad üürileandjatele reeglina ei anna. See tähendab, et kui üürikorteri valitsemise teenuse pakkujal ei õnnestu korterisse üürniku leida, ei saa tulu ka üürikorteri omanik.

Nii peab üürileandja tegema valiku oma vaba aja ja iseseisva töö ja vaevanägemisega teenitava võimaliku lisakasumi vahel.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Baltic Horizon Fondi osaku hind täiendaval avalikul pakkumisel

17.11.2016 Tõnu Toompark

Fondivalitseja Northern Horizon Capital AS teatas 08. novembril 2016 börsile Finantsinspektsioonis avaliku pakkumise ja noteerimisprospekti registreerimisest kuni 31,131,000 uue Baltic Horizon Fondi osaku pakkumiseks. Fondi uute osakute arv võib suureneda veel 22,279,000 võrra, s.t. kuni 59,410,000 uue osakuni (Uued Osakud), kui Fondivalitseja otsustab kasutada Suurendamise Võimalust (inglise keeles Upsizing Option).

Vastavalt prospekti tingimustele on Uute Osakute hind võrdne Fondi osaku puhasväärtusega seisuga 31. oktoober 2016 kuid mitte rohkem kui 1.37 eurot Uue Osaku kohta. Baltic Horizon fondi osaku puhasväärtus 31. oktoobri 2016 seisuga on 1.3456 eurot. Seega on Uute Osakute hind 1.3456 eurot osaku kohta. Uute Osakute pakkumise hind on võrdväärne nii jaeinvestoritele kui ka institutsionaalsetele investoritele.

Baltic Horizon Fond on registreeritud avalik kinnine investeerimisfond ja Baltic Horizon Fondi osakutega alustati Nasdaq Balti fondinimekirjas kauplemist 6. juuli 2016. Fondi börsitähis (ticker) NASDAQ Tallinna börsil on NHCBHFFT.

Fondivalitsejaks on Northern Horizon Capital AS, mis omab alternatiivfondide fondivalitseja litsentsi. Nii Fondi kui ka Fondivalitseja üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Eesti Omanike Keskliidu ühisavaldus 15.11.2016 üldkoosolekul

17.11.2016 Tõnu Toompark

Eesti Omanike Keskliit soovib parlamendierakondadele jõudu ja koostöömeelt uue valitsuse moodustamisel ja Eestile uute eesmärkide seadmisel. EOKL on ligi 64 000 omanikku esindav vabaühendus, kes leiab, et uus valitsus peaks arvesse võtma alljärgnevat viit seisukohta:

1. Kodualuse maamaksu vabastus säiligu

Maamaks tervikuna ei tohi hüppeliselt tõusta maa korralise hindamise tulemusena. Eesti koduomanike kulutused on aasta-aastalt märkimisväärselt tõusnud, eelkõige aktsiiside kasvu tõttu. Eesti kodud ja vananev elamufond vajavad suuri investeeringuid, mistõttu ei ole vastuvõetav täiendavate varamaksude planeerimine.

2. Elamute renoveerimistoetused kasvagu

Energiamajanduse arengukavaga on eesmärgiks seatud elamistingimuste parandamine 40% ulatuses aastaks 2030, kuid planeeritud toetusvahendid 200 000 väikeelamu rekonstrueerimiseks on ebapiisavad. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et paljudes meie majapidamistes puudub elementaarne veevarustus ja kanalisatsioon ning küttekolded vajavad tulesurmade vältimiseks renoveerimist.

3. Üüriõigus tuleb kaasajastada

Praegu kehtiv üüriseadustik aastast 2002 ei taga vaba turu toimimist, kuna on liiga imperatiivne ning üürnike poole kaldu. See ei soodusta üürielamufondi kasvu. Riik ei peaks sekkuma üüriturgu riiklike üürimajade ehitamisega, vaid looma kohased ja paindlikud õiguslikud alused üürisuhetele.

4. Omandipiirangud tuleb õiglaselt hüvitada

Tuhanded maaomanikud peavad taluma enda maal erinevaid tehnorajatisi. Hoolimata Riigikohtu 2012. aasta otsustest, ei ole riik suutnud tänaseks määrata õiglast tasu talumiskohustuse eest. Talumistasud tuleb kiiremas korras seadusega kehtestada. Looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks tuleb luua toimiv süsteem, et omanikud ei peaks ootama maade väljaostmist riigi poolt kuni 10 aastat. Õiguskantsleri hinnagul on mõlemad olukorrad põhiseadusvastased.

5. Rail Balticu rajamisel tuleb arvestada omanike huve

Tunneme suurt muret kavandatava Rail Balticu projekti osas. Suurlinnade vahelise kiirraudtee rajamisel tuleb arvestada maksimaalselt maaomanike ja -elanike huve. Tuleb rajada piisavad läbipääsuteed, et ei kahjustuks omandi majandamine ja kodudele juurdepääs ning Eestimaad ei poolitataks. Maade väljaostmisel tuleb pakkuda ausat hinda ja sundvõõrandamine peab olema kooskõlas põhiseadusega.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kas enampakkumisel kinnisvara ostes saab üürnikust vabaneda?

17.11.2016 Tõnu Toompark

Kui mõtled kohtutäituri korraldatud enampakkumisel soodsa korteri, maja või äripinna osta, siis pead arvestama, et lisaks võlgnikule, kelle vara müüakse, on tihti pildil (ja reaalselt ostetava pinna peal) ka üürnikud.

Üürnikud võivad olla täiesti legaalsed ja turutingimustel kinnistu kasutajad. Samas kui juba kinnistu n.ö. haamri alla läheb, on pahatahtlik omanik tihti oma lähikondsete või käsilastega kinnistu kasutamiseks üürilepingu vormistanud ning mängitakse mängu, kus heas usus olev üürnik ei taha kuidagi Teie omandatud kinnistut vabastada. Viimasel ajal on enampakkumiselt ostetud kinnistute reaalse valduse kättesaamisega seotud raskustest meedias küllaltki palju juttu olnud. Tihti jääb aga ebaselgeks, mis õigused siis ostjale kehtivad ja kas puuküürniku saab välja tõsta või mitte.

Üürnikul on võimalus kinnistu vabastamist takistada

Esmapilgul on seaduse regulatsioon paljulubav – sundenampakkumise akt on enampakkumisel ostetud kinnisasja kõigi kasutajate suhtes aluseks valduse väljanõudmisel, s.t. väljatõstmiseks kohtutäituri poolt.

Kuna Eestis on üürnikusõbralik õiguskeskkond, on aga sama seadusega (täitemenetluse seadus) ettenähtud üürnikule õigus tema väljatõstmine vaidlustada kohtus põhjendusega, et üürnikul on kehtiv üürileping. Koos hagi esitamisega saab üürnik paluda ka hagi tagamist. Hagi tagamine tähendab väljatõstmise peatamist kuniks on lahendatud kohtuvaidlus. See tähendab Eesti oludes vähemalt ca 1,5 aastat.

Kehtivast üürilepingust niisama kergelt lahti ei saa

Kinnistu ostjale on siin oluliseks takistuseks üürilepingu ülemineku ja ülesütlemise reeglid. Võlaõigusseadus näeb ette (VÕS § 291 lg 1) üürilepingu ülemineku kinnisasja omaniku vahetumisel sundtäitmise tagajärjel. Ostjal on õigus küll üürileping sellises olukorras üles öelda, kuid seda ühe olulise eelduse täitmisel – elu- või äriruumi üürilepingu võib omandaja üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise (VÕS § 323 lg 1). Seda nõuet nimetatakse omavajaduseks. Riigikohus on rõhutanud, et omavajadus tähendab üürileandja tõendatud vahetuid, tõsiseid ja aktuaalseid põhjusi üürilepingu eseme kasutamiseks, s.h. situatsiooni, kus üürileandja saaks omandatud ruumide kasutamisega oluliselt kokku hoida oma kulusid.

Seega, kui endine omanik on sõlminud kinnistu kasutamiseks üürilepingu ning enampakkumisel kinnistu omandaja selle üürilepingu üles ütleb, saab üürnik sellele edukalt vastu vaielda. Seda põhjusel, et omavajaduse olemasolu peab kohtus tõendama uus omanik. Kuivõrd kohtuvaidluse tulemust ei saa ette ennustada, võib öelda, et kinnistu omandaja on siin selgelt nõrgemal positsioonil.

Arvestades kohtumenetluse aja- ja rahakulu on sundtäitmisel kinnistu ostmine seotud reaalse riskiga, et üürnikust enne üürilepingu lõppu lahti ei saagi. Praktikas on sõlmitud ka üürilepinguid, kus üür vastab igati turutingimustele, kuid on korraga eelmisele omanikule ette ära makstud.

Selline ebakindlus võib olenevalt konkreetsest olukorrast vähendada isegi hüpoteegi, kui ühe kõige kindlama tagatise väärtust. Lisaks mõjub see pärssivalt kinnisvarakäibele üldiselt. Selle olukorra saaks suhteliselt lihtsalt lahendada viisil, kus sundenampakkumiselt kinnistu ostnud isikule antakse seadusega tingimusteta õigus üürileping lõpetada – s.o. ilma omavajaduse tõendamise vajaduseta. Teine ja radikaalsem võimalus oleks üürilepingu automaatne lõppemine.

Ostueelne kontroll on ülioluline

Kokkuvõttes – kontrolli alati enne enampakkumiselt kinnistu ostmist, kas see on kellegi vahetus valduses ja kas on üürileping sõlmitud. Kui kasvõi ühele eelnimetatud küsimusele on vastus jaatav, kaalu tõsiselt, kas just selle objekti ost on põhjendatud.

Kui objekt on tõesti atraktiivne, kuid kellegi ebasoovitavas valduses, kaalu õigusnõustaja arvamuse küsimist. Hindama peab kinnistu valduse kättesaamise võimalusi ja vajadusel üürilepingu ülesütlemise õiguslikku perspektiivi.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Swedbank Economic Outlook

17.11.2016 Tõnu Toompark

Trump win rattles the old order

Expectation of US fiscal stimulus raises market sentiments
Yet, long-term growth prospects remain weak
Nordic-Baltic area resilient amid high global uncertainty

Swedbank Economic Outlook November 2016

Eesti Omanike Keskliit valis esimeheks notar Priidu Pärna

16.11.2016 Tõnu Toompark

15.11.2016. a. toimunud Eesti Omanike Keskliidu üldkoosolekul valiti vabaühenduse esimeheks Tallinna notar Priidu Pärna, kes on olnud ka pikaajaline Justiitsministeeriumi kantsler ning Juristide Liidu president.

Priidu Pärna lubas olla kodu- ja maaomanikele advokaat, kes seisab nende õiguste piiramise ning omanikke koormava ebaõiglase seadusloome vastu.

Üldkoosolek valis ka uue juhatuse, kuhu lisaks Pärnale kuuluvad Andry Krass, Priit Värk, Tõnu Toompark, Urmas Reinsalu ja uue volikogu koosseisu, mille esimeheks sai akadeemik Anto Raukas.

Lisaks võttis üldkoosolek vastu ühisavalduse, milles sõnastas viis seisukohta, millest uus valitsus peaks lähtuma. Pärna sõnul on ootavad sajad tuhanded kinnisvaraomanikud, et valitsus ei puuduta kodualuse maamaksu vabastust; ei kehtesta uusi kinnisvaramakse ega kodukulusid tõstvaid aktsiise; suurendab kortermajade aga ka üksikelamute renoveerimistoetusi; kaasajastab senise jäiga üüriseadustiku; kehtestab põhiseaduspärased tehnorajatiste talumitasud ning looduskaitseliste piirangute hüvitamise korra ning Rail Balticu rajamisel järgitakse maaomanike õigustatud huve.

Eesti Omanike Keskliit on 1994. aastal asutatud Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu järglane, kellega on liitunud ligi 64 000 korteri- ja eramaja omaniku.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

KV.EE: Äripindade üüripakkumiste arv Tallinnas kasvab

16.11.2016 Tõnu Toompark

Oktoobris otsis portaalis KV.EE üürniku 2828 Tallinna äripinda. Aastataguse ajaga võrreldes on äripindade üüripakkumiste arv kasvanud 8%.

Kõige enam äripindade üüripakkumistest ehk 1203 pakkumist asuvad Tallinna kesklinnas. Tallinna kesklinna üüripakkumiste arv on mullusega võrreldes kerkinud 12%.

Märgatavalt kõrgem on äripindade üüripakkumiste lisandumine olnud Mustamäel ja Põhja Tallinnas, kus üüripakkumisi on aastaga lisandunud vastavalt 33 ja 27%. Oktoobris oli portaalis KV.EE 396 Mustamäe ja 265 Põhja-Tallinna äripinna üüripakkumist.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk
	10/2015	10/2016	Muutus, %
Haabersti	75	73	-3%
Kesklinn	1 072	1 203	12%
Kristiine	298	269	-10%
Lasnamäe	410	382	-7%
Mustamäe	298	396	33%
Nõmme	114	152	33%
Pirita	20	15	-25%
P-Tallinn	208	265	27%
Vanalinn	81	60	-26%

Tallinn	2 626	2 828	8%

Narva	15	53	253%
Pärnu	40	39	-3%
Tartu	242	390	61%

Baltic Horizon Fondi üldkoosoleku otsused

16.11.2016 Tõnu Toompark

11. novembril 2016 toimus Baltic Horizon Fund (edaspidi: Fond) osakuomanike üldkoosolek. Üldkoosolek oli 27. oktoobri üldkoosoleku, millel ei olnud otsuste vastuvõtmiseks esindatud vajalik arv hääli, korduskoosolek.

Korduskoosolekule registreeriti 13,985,560 osaku omanikud, kelle häältega oli esindatud 33,32% kõigist osakutega esindatud häältest. Häälte määramisel lähtuti Eesti Väärtpaberite Keskregistri poolt peetava Fondi osakuomanike registrist 01. november 2016.a. kell 23:59 seisuga.

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 10.11 ja investeerimisfondide seaduse paragrahvile 131(4) on korduskoosolek otsustusvõimeline sõltumata sellel esindatud häälte arvust.

Üldkoosolekul vastuvõetud otsused

Fondi osakuomanike üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused

1) valiti uueks Fondi nõukogu liikmeks David Bergendahl volituste kehtivusega 2 aastat alates 11. november 2016;

Hääletamise tulemused:

Otsuse poolt hääletas 13,985,560 osaku omanikku (100% koosolekul esindatud häältest);
Vastu: 0 häält
Neutraalne: 0 häält

2) kinnitati David Bergendahl’ile nõukogu liikme kohustuste täitmise eest makstava tasu suuruseks 11,000 EUR aastas.

Hääletamise tulemused:

Otsuse poolt hääletas 13,985,560 osaku omanikku (100% koosolekul esindatud häältest);
Vastu: 0 häält
Neutraalne: 0 häält

Täiendav teave

David Bergendahl on sündinud aastal 1962 ja lõpetas Göteborgi ülikooli aastal 1988 majanduse bakalaureusena. Perioodil 1988-1994 oli David Bergendahl Pergamon International AB kaasomanik ja juhatuse liige. 1994. aastal sai David Bergendahl’ist Hammarplast AB kaasomanik ja juhatuse esimees. Hetkel on David Bergendahl Torslanda Property Investment AB (publ) and Link Prop Investment AB (publ) nõukogude liige. David Bergendahl’ile kuulub 501 808 Fondi osakut.

11. Novembri 2016 osakuomanike üldkoosoleku protokoll avaldatakse Fondi veebilehel www.baltichorizon.com 1 nädala jooksul arvates koosoleku toimumisest.

Fondivalitsejaks on Northern Horizon Capital AS, mis omab alternatiivfondide fondivalitseja litsentsi. Nii Fondi kui ka Fondivalitseja üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon.

Квартиры снова пользуются спросом

16.11.2016 Tõnu Toompark

Исследование, проведенное Союзом фирм недвижимости Эстонии (EKFL), показало, что фирмы недвижимости ожидают умеренного увеличения количества сделок с жильем и повышения цен. В секторе коммерческих площадей на фоне стабильного количества сделок прогнозируется некоторое снижение цен на аренду.

Одновременно с ростом оборота и расширением штата фирм недвижимости, выросли положительные ожидания специалистов по недвижимости в части рынка жилья.

Правда, специалисты соблюдают в своих оценках некоторую осторожность.

«Некоторые участвовавшие в исследовании респонденты выразили мнение, что спокойный рост продолжится, прежде всего, благодаря выгодным условиям кредитования», – прокомментировал результаты исследования член правления EKFL Тыну Тоомпарк.

Зато от рынка коммерческих площадей ожидается сохранение нынешнего уровня сделок и цен. Цены на аренду несколько снизятся.

София Дельвер

http://dv.ee/novosti/2016/11/16/kvartiry-snova-polzujutsja-sprosom

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 10-2016 – ligi neljandik Tallinna korteritehingutest teostatati uute korteritega

16.11.2016 Kadri Lest

Jätkuvalt on Tallinna kinnisvaraturul suur osa uute korterite müügil, samas Tartus on märgata uute korterite müügitehingute osakaalu väikest langust. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta oktoobrikuus Eestis kokku 3900 ostu-müügitehingut koguväärtusega 239,022 miljonit eurot.

Eelnenud kuuga võrreldes teostati 9% vähem tehinguid ning tehingute koguväärtus oli 24% madalam. Samas oktoobri müügitehingute aktiivsus oli viimase 12 kuu keskmisel tasemel. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga langes Eesti kinnisvaratehingute arv 6% ja tehingute koguväärtus 13%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta oktoobris 1725 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 167 180 157 eurot. Võrreldes septembriga langes tehinguaktiivsus 4% ning tehingute koguväärtus 24%. Tehingute koguväärtuse languse tagas on septembris toimunud kahe kalli hoonestatud kinnisasja tehingud, mis viisid maakonna tehingute koguväärtuse tavapärasest kõrgemale. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 4% ja koguväärtus 19%.

Oktoobris toimus Tallinnas 806 korteriomandi tehingut – 20 tehingut rohkem kui septembris ja 61 tehingut rohkem, kui eelneva aasta oktoobris. Tallinna korterite keskmine hind langes eelmise kuuga võrreldes 4%, olles 1622 €/m² (mediaan 1545 €/m2). Oktoobris teostati ca 24% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 25%. 2015. aasta oktoobriga võrreldes tõusis keskmine hind 5%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Lastekodu tn 23, Lible tn 1//2//3//4//5//6 ja Vanakuu tn 1//3//5//7//9 arendused, kus teostati kokku ligi 70 korteri ostu-müügitehingut.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega oktoobris 28 ostu-müügitehingut (maakonnas 121). Võrreldes septembriga toimus Tallinnas 4 eramu tehingut vähem ning 2015. aasta oktoobriga 28 eramu tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 5 tehingut (maakonnas 83). Septembris teostati 10 ja aasta tagasi oktoobris 68 hoonestamata elamumaa tehingut, mil tehingute arvu viis üles komplekstehing Kopli liinide maa-alaga.

Tartu

Tartu maakonnas teostati oktoobris 425 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 23 278 028 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes septembriga võrreldes 8% ning koguväärtus 17%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 7% ja koguväärtus 10%.

Oktoobris toimus Tartu linnas kokku 143 korteriomandi tehingut, mis oli 16 tehingut vähem kui septembris ja 2 tehingut vähem, kui eelneva aasta oktoobris. Oktoobris oli keskmine hind 1191 €/m2 (mediaan 1176 €/m2), jäädes kuu varasemaga samale tasemele. Oktoobris teostati ca 10% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 17%. Võrreldes 2015. aasta oktoobriga tõusis keskmine hind 5%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati oktoobris 10 ostu-müügitehingut (maakonnas 46), kuu varem septembris müüdi 5 eramut rohkem ning aasta tagasi oktoobris müüdi 2 eramut vähem. Tartu linnas toimus 4 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 29). Septembris toimus 7 ja 2015. aasta oktoobris toimus 4 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati oktoobris 251 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 13 749 521 eurot. Võrreldes septembriga langes tehinguaktiivsus 19% ning tehingute koguväärtus 10%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 7%, kuid koguväärtus tõusis 33%.

Pärnus toimus oktoobris 63 korteritehingut. Kuu varem septembris toimus 28 tehingut rohkem ning 2015. aasta oktoobris toimus 2 tehingut vähem. Keskmine hind oli oktoobris 1046 €/m² (mediaan 985 €/m2), mis võrreldes septembriga tõusis 5% ja 2015. aasta oktoobriga võrreldes tõusis 18%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti septembris ja oktoobris 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 33), mis on aasta tagasi oktoobriga võrreldes 2 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga teostati oktoobris 1 tehing (maakonnas 16). Kuu varem septembris toimus 3 hoonestamata elamumaa tehingut ning aasta tagasi oktoobris toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta oktoobris 144 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 227 458 eurot. Tehingute arv langes septembriga võrreldes 13% ning koguväärtus 37%. Aastataguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 13%, kuid koguväärtus tõusis 6%.

Oktoobris toimus Viljandi linnas 15 korteriomandi tehingut, mis on 9 tehingut vähem kui kuu varem septembris ning 14 tehing vähem, kui 2015. aasta oktoobris. Keskmine hind oli oktoobris 596 €/m² (mediaan 575 €/m2), mis võrreldes septembriga langes 6%, kuid 2015. aasta oktoobriga võrreldes tõusis 23%.

viljandi-kom-oktooberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti oktoobris 5 ostu-müügitehingut (maakonnas 19), mis on eelneva kuuga võrreldes 4 tehingut vähem. Aasta tagasi toimus käesoleva aasta oktoobriga sama palju tehinguid. Viljandi linnas teostati septembris 3 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 10). Septembris ja aasta tagasi oktoobris hoonestamata elamumaaga tehinguid ei toimunud.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta oktoobris 137 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 582 662 eurot. Võrreldes septembriga langes tehingute arv 30% ning tehingute koguväärtus 55%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 9% ning koguväärtus 40%.

Oktoobris teostati Kuressaares 20 korteriomandi tehingut, mis on 4 tehingut rohkem, kui kuu varem ja 1 tehing rohkem, kui 2015. aasta oktoobris. Oktoobrikuu keskmine hind langes 21%, olles 729 €/m² (mediaan 714 €/m2). Eelmise aasta oktoobriga võrreldes tõusis keskmine hind 7%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Oktoobris toimus Kuressaare linnas 3 (maakonnas 14) eramu ostu-müügitehingut. Septembris müüdi 4 ja aasta tagasi oktoobris 3 eramut rohkem. Hoonestamata elamumaaga teostati oktoobris 2 tehingut (maakonnas 6). Septembris müüdi 1 ja 2015. aasta oktoobris 3 hoonestamata elamumaad.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas oktoobris 292 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 6 604 285 eurot. Võrreldes septembriga langes tehinguaktiivsus 15% ja tehingute koguväärtus 67%. Tehingute koguväärtuse suure languse taga on asjaolu, et Narva linnas teostati septembris kalli kinnisasja tehing, mille väärtus oli üle poole maakonna tehingute koguväärtusest. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 4%, kuid koguväärtus tõusis 27%.

Oktoobris toimus Narvas 61 korteriomandi tehingut, mis on 7 tehingut vähem kui septembris ja 2 tehingut rohkem kui eelneva aasta oktoobris. Võrreldes kuu varasemaga jäi keskmine hind samale tasemele, olles septembris – 438 €/m² (mediaan 424 €/m2). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 2%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati oktoobris 8 ostu-müügitehingut (maakonnas 35), mis oli septembriga võrreldes 1 tehing vähem ja 2015. oktoobriga võrreldes 5 tehingut vähem. Narva linnas müüdi oktoobris 4 hoonestamata elamumaad (maakonnas 8). Septembris ja aasta tagasi oktoobris teostati 1 hoonestamata elamumaa tehing.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara maakler / analüütik

Praktilised nõuanded käsiraamatus “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”

16.11.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab head nõu suurematele ja väiksematele eluruumide üürileandjatele.

Käsiraamat vaatab põhjalikult, kuidas optimeerida üürileandmise majanduslik pool. Lähemalt on uuritud, kuidas võiks üüriäri olla majanduslikult tasuv, et sellest ei kujuneks unustamatu õudusunenägu.

Käsiraamatus on oskuslikult lahti seletatud eluruumide üürivaldkonna juriidiline taust alates üürilepingu sõlmimisest selle muutmiseni ja lõpetamiseni kuni üürisuhtes ilmnevate probleemide lahendamiseni.

Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes mõlemad on Kinnisvarakooli üürikoolituse lektorid.

Soeta käsiraamat Kinnisvarakooli raamatupoest.