Justiitsministeerium saatis kolmandat korda kooskõlastusringile korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu, mille viimased muudatused puudutavad majandamiskuludest (sh kommunaalkuludest) tekkinud võlgnevuste likvideerimise võimalusi olukorras, kus korteriomand on koormatud hüpoteegiga.
Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on korteriühistutega seonduv väga keerukas ja tuhandeid inimesi puudutav valdkond, milles tuleb kõikvõimalikud muudatused põhjalikult läbi analüüsida ning osapooltega läbi arutada. “Seetõttu on mõistetav, et saadame eelnõu kooskõlastamisele juba kolmandat korda. Praegu kehtiv õigus annab võimaluse olukorraks, kus korteriühistul ei ole võimalik korteriomanikult võlga kätte saada, ehkki kohtulahend võla kohta on olemas. Kuigi igal korteriomanikul peaks alati olema vara – korter –, millele sissenõue pöörata, ei pruugi see õnnestuda juhul, kui korteriomand on koormatud hüpoteegiga ja hüpoteegipidaja ei soovi täitemenetlusega ühineda,“ lausus minister.
“Probleemi lahendamiseks pakume välja korteriühistu pandiõiguse regulatsiooni. Sisuliselt kehtib ka praegu põhimõte, et korteriomandi sundmüügi korral on korteriühistu nõue eelistatud kõigi teiste nõuete ees, kuid mitte olukorras, kus korterile on seatud hüpoteek. Eelnõu kõrvaldabki selle piirangu ning edaspidi võimaldatakse selle rakendamine ka olukorras, kus korteriomand on koormatud hüpoteegiga,” täpsustas Pevkur olulisimat täiendust enne uut kooskõlastusringi.
Eelnõu täiendamisel on lähtutud põhimõttest, et korteriomandit tagatisena kasutada sooviv isik (kas korteriomanik ise või kolmandast isikust laenuvõtja) peab lisaks laenu tagasimaksmisele hoolitsema ka selle eest, et korteriomandi majandamiskulud on tasutud. Samas muudab eelnõus korteriühistu pandiõiguse suuruse piiramine ka hüpoteegipidaja olukorda kindlamaks ja selgemaks võrreldes praeguse olukorraga, kus korteriomandi sundmüügi korral saab korteriühistu esitada mistahes suurusega nõude.
Eelnõu täiendamisele ja uuele kooskõlastamisele kuluv aeg on tinginud ka selle, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumise aega on muudetud 1. jaanuarile 2018. Küll tuleb arvestada, et juba kaks aastat varem algavad uue seaduse rakendamise ettevalmistused, st korteriomandite ja olemasolevate korteriühistute sidumine registrites.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
