Hirmul on suured silmad ja ajalooliselt on välja kujunenud asukohad, kuhu inimesed elama ei kipu ning kus ka tehinguid tehakse madalama hinnaga.
- Surnuaedade vahetu lähedus
Pindi Kinnisvara hindamisteenuse juht Andres Teder sõnas, et ehkki kõnekeeld ütleb, justkui karta tuleks elavaid, mitte surnuid, siis rahulate külje alla keegi naljalt elama ei soovi minna. „Tegemist on küll tavaliselt vaiksete ja looduslike piirkondadega, kuid ometi ei kujuta enamus inimesi ette, et nad ööpimeduses hauaplatsidest mööda peavad jalutama,“ lausus ta.
- Lao- ja tootmiskomplekside ümbrus
„Igasugune industriaalne keskkond tekitab mingisugust saastet – olgu selleks siis müra, õhku paisatud jääkained või ebameeldiv aroom, pealegi on õhtusel ajal piirkonnas küllalt kõle ja üksik tunne. Et tehaste või ladude vahel elamispinda müüa, tuleb hinnas alla tulla,“ selgitas Teder.
- Kõrgepingeliinide/alajaamade/sidemastide kõrval
„Otse kõrgepingeliinide alla ei lubata niikuinii elumaju ehitada, sest sealne oht on suudetud ka teaduslikult ära tõestada. Mure aga igasuguse kiirguse pärast peletab osad inimesed eemale suisa saja meetri kaugusel paiknevast alajaamast hoolimata sellest, et need on väga korraliku varjestusega. Näiteks kodust mikrolaineahju inimesed jällegi üldse ei karda, mis on mõneti paradoksaalne,“ nentis Teder. „Selge aga on, et elektrist kui potentsiaalsest nähtamatust vaenlasest püütakse kodu otsides eemal püsida,“ lisas ta.
- Prügimägede lähedus
„Aktiivse prügimäe kõrval võib olla väga ebameeldiv elada, sest valest ilmakaarest puhuv tuul toob tuppa äärmiselt häiriva lõhna, see kehtib maapiirkondades ka muidugi põllumajandusettevõtete kohta. Samas kohtame ka igapäevaselt inimesi, kes isegi ammuilma suletud prügilatest suure kaarega mööda kõnnivad ja isegi kilomeetri kaugusele endale kodu keelduvad soetamast,“ ütles Teder.
- Vanglate lähiümbrus
„Iroonia seisneb selles, et kui isegi mõni vang putku paneb, siis kindlasti ei jää ta kinnipidamisasutuse ümber tolgendama. Küll aga mõjuvad okastraatide rägastik ja vahitornides valvet pidavad relvastatud valvurid küllaltki õõvastavalt ja võimalusel hoitakse vanglatest heaga eemale,“ lisas Teder.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
