Pindi Kinnisvara juhatuse liikme ja hindamisvaldkonna juhi Andres Tederi sõnul on populaarsete minimajade ehk hoonete, mille ehitisealune pind on alla 20 m², üheks oluliseks müügiargumendiks nende ehitamise lihtsus – täpsemalt asjaolu, et selline hoone ei vaja ehitusluba. Minimaju pakutakse sageli valmislahendusena, kas paigaldatuna ostja maatükile või juba kohapeal ehitatuna.
„Levinud on arusaam, et kuna ehitusluba pole vaja, võib minimaja püstitada täpselt sinna, kuhu omanik soovib,“ rääkis Teder. „Tegemist on aga eksliku arusaamaga, sest nagu iga ehitustegevuse puhul, tuleb ka minimaja ehitamisel järgida kehtivaid ehitusreegleid.“
Minimaja ei tohi ehitada:
- ehituskeelualasse;
- kitsenduste alasse (näiteks teekaitse või tehnovõrkude vööndisse);
- maatüki piirile – tuleb järgida minimaalset ehitistevahelist kaugust ja hoonestusala tingimusi;
- nii, et hoone ehitusega ületatakse krundi maksimaalset lubatud ehitusalust pinda või hoonete arvu kokku;
- miljööväärtuslikule alale, kus võivad kehtida piirangud näiteks kasutatavate materjalide osas.
Kõige rohkem probleeme on tekkinud just ehituskeelualadega, kust hooned on hiljem tulnud eemaldada. Samuti on esinenud juhtumeid, kus on ületatud lubatud ehitusalune pind, mis võib takistada teistele samal krundil olevatele hoonetele kasutusloa saamist.
„Sageli planeeritakse hoone valmis enne, kui on läbi mõeldud tehnovõrkude asukohad ja kaitsevööndid,“ tõdes Teder. „Oluline on meeles pidada, et hoonet teenindavate tehnovõrkude – näiteks puurkaevu – rajamine on endiselt loakohustuslik ehitustegevus.“
Kokkuvõttes on minimaja ehitamine suvemajaks võrreldes loakohustusliku väikemajaga tõepoolest kiirem ja mugavam lahendus, kuid see õigus ei ole piiramatu. „Mõistlik on juba alguses kõik kitsendused ja nõuded üle kontrollida, et vältida hilisemaid lisakulusid või isegi juba tehtud investeeringu kaotamist,“ lisas Teder.
