Kui veel veebruari lõpus oli Tallinnas pakkumises üle 1300 üürikorteri, siis nüüdseks on see langenud alla 700, pakkumiste arv on langenud ka teistes suuremates linnades. Suure puhastustöö on teinud Ukrainast pärit põgenikud, keda aga kohalikud üürileandjad on vältima hakanud.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et suurim nõudlus üürikorterite järgi on pealinnas. „Vaadates sõjapõgenike jaotust piirkonniti, on see ka igati loogiline. Eelkõige otsitakse tikutulega taga magalarajoonide kortereid, kuna need on kiiruga lahkuma pidanud inimestele kõige taskukohasemad,“ ütles ta.
„Ehkki ukrainlased pole suuremaid pahandusi Eestis korraldanud, on paljud üürileandjad hakanud põgenikele majutuse pakkumist vältima. Sõja esimestel nädalatel oli solidaarsus märksa suurem ja pigem tunti uhkust, kui abivajajaid aidati. Nüüd seatakse kahtluse alla nii põgenike maksevõime, kultuurilised eripärad kui suisa poliitilisel tasandil pommide eest pääsenud korralike perede elukombed,“ nentis Sooman.
„Eesti põhiseadus on juba selliselt üles ehitatud, et varaomanik on oma vara käsutamisel vaba ja vabas maailmas nii olema peabki, kuid kutsun üürileandjaid siiski üles automaatse EI-vastuse asemel süvenema konkreetse üürniku tausta, mitte looma eelarvamusi neist sõltumatu sõja tõttu,“ lisas ta.
