Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis eelmise kuuga võrreldes 2 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes aeglustus märtsi 15,3 protsendilt aprillis 13,5 protsendini. Euroalal ulatus hindade tõus esialgsel hinnangul 7 protsendini.
Kuuline hinnatõus oli viimase aja suurim energia toetusmeetmete lõppemise tõttu. Möödunud aasta oktoobrist kuni märtsini kehtinud meetmed olid suunatud energiakriisi mõjude pehmendamiseks, võimaldades majapidamistel kulutuste suurenemist elektrile, gaasile ja kaugküttele mõnevõrra leevendada. Sealjuures on gaasi börsihinnad Euroopas sel aastal kiirelt alanenud ning on paaril viimasel kuul ka madalam toetusmeetmetega kehtestatud hinnalaest. Meetmete lõppemine avaldus statistikas suuremal määral elektri hinnas, mis kallines selle põhjal kuuga pea 28 protsenti. Kuigi nii elektri, mootorikütuse, gaasi ning küttepuidu hinnad on mullusügisesest tipust alla tulnud, siis energiahinnad on kokkuvõttes hinnatud kümnendiku kõrgemaks kui aasta tagasi.
Toiduainete kallinemine jätkus ka aprillis, mida vedas liha-, leivatoodete ja jookide hinnatõus. Toiduainete mõningase odavnemisega kuulises võrdluses oleme inflatsiooniprognoosis arvestanud aasta teisel poolel. Välisturgudel toimunud toidutoorme odavnemine kandub viitajaga siinsele turule, lisaks on toidutööstust keskmisest enam mõjutavad energiahinnad kõrgtasemelt alanenud.
Teenuste kallinemist hoidis mõnevõrra tagasi üürihindade ja majutuse odavnemine märtsiga võrreldes. Kui varasematel kuudel on teenuste hinnatõus aastases võrdluses jäänud 12 protsendi juurde, siis aprillis aeglustus 9 protsendini. Osaliselt on selle taga kõrge võrdlusbaas, kuna mullu kevadel tõi sõjapõgenike laine kaasa üürihindade ja majutuse kiire tõusu.
Eelkõige tugevneva võrdlusbaasi mõjul jätkub lähikuudel aastase inflatsiooni aeglustumine, taandudes ühekohaliseks juunis. Aasta kokkuvõttes tõusevad tarbijahinnad sel aastal 9,2 protsenti.
