Statistikaameti andmetel tõusid hinnad jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes 3,5 protsenti. Euroalas aeglustus inflatsioon toidu ja energia hinnatõusu pidurdumise mõjul 1,3 protsendini.
Sarnaselt möödunud aastale olid jaanuari kiire inflatsiooni taga valdavalt välistegurid ja lisandunud maksumeetmed. Nafta hind on tõusnud nõudluse ning pakkumispiirangute tõttu rohkem kui kolme aasta kõrgeimale tasemele, kergitades meil kütuse jaehinda. Jaanuaris lisandus ka kõrgem aktsiisimäär bensiinile. Sellele vaatamata on meil bensiini hind jaanuari lõpu seisuga Euroopa Liidu keskmisest veidi madalam.
Kuigi toiduhindade tõus on Eestis ja Euroopa Liidus viimastel kuudel aeglustunud, on see meil jätkuvalt üks kiiremaid, ulatudes jaanuaris 5,7 protsendini. Oma panuse on andnud kasvanud kulusurved ning tugevnenud nõudlus eksporditurgudel, näiteks piimatoodete puhul.
Jaanuaris mõjutas hinnataset ka elektri börsihinna tõus, riiete tavapärasest suuremad hooajalised allahindlused ning majutuse hindade alanemine aastatagusele tasemele pärast Eesti eesistumise lõppu Euroopa Liidu nõukogus.
Jaanuari inflatsioon on jätkuvalt kooskõlas rahandusministeeriumi prognoosiga mullu septembrist. Kui naftahinnad jäävad praegusele tasemele, võib veebruaris oodata inflatsiooni aeglustumist 3 protsendi lähedale. Selle taga on peamiselt kõrgem aastatagune võrdlusbaas. Aasta kokkuvõttes peaks hinnatõus jääma mullusest mõnevõrra aeglasemaks eelkõige välistegurite panuse järkjärgulise vähenemise tulemusena.
