Rahandusministeerium: Kallinenud energiahinnad moodustavad poole inflatsioonist

RahandusministeeriumKiire majanduste taastumine kriisist on suurendanud nõudlust energiakandjate, eelkõige gaasi järele ja põhjustanud seeläbi Euroopas, aga ka teistes piirkondades energiahindade kiire tõusu. Selle tulemusena on inflatsioon jõudnud tasemele, mida pole üle 10 aasta täheldatud.

Statistikaameti andmetel langesid hinnad oktoobris eelmise kuuga võrreldes 0,2 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes kiirenes 7 protsendini. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul kallineva energia ja teenuste tõttu 4,1 protsendini. Hindade tõus euroalal on vaid üks kord – 2008. aasta suvel – olnud niivõrd kiire.

Euroopa Liit on energia netoimportija ning 90 protsenti tarbitavast gaasist imporditakse. Suur sõltuvus sisseostetavast kütusest muudab majanduse ja selle olulised sektorid maailmaturu hinnakõikumistele vastuvõtlikuks. Eestis on energiahindade tõus septembri seisuga Euroopa Liidu kiireim, seda eelkõige elektri hinna hüppelise tõusu ja selle kiire kandumise tõttu lõpphindadesse.

Valitsus otsustas elektri kiire hinnatõusu leevendamiseks alates oktoobrist kuni küttehooaja lõpuni võrgutasusid kõigile tarbijatele langetada poole võrra. Keskmisele kodutarbijale tähendab see ligemale 15-protsendilist elektriarve vähenemist. Ettevõtetele on selle meetme mõju mõnevõrra väiksem, kuna võrguteenuse tariif on neil tunduvalt väiksem kodutarbijatega võrreldes. See meede kärpis oktoobri tarbijahindade tõusu 0,4 protsendipunkti võrra.

Oktoobris jätkus gaasihindade tõus, mis on 48 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Kõrge energiaallikate hinnatase on hakanud järkjärgult ka kaugkütte hindadesse jõudma. Samuti on mootorikütuse hinnad tegemas uusi tippe, kallinedes ühe kuuga koguni pea 7 protsenti.

Teenuseid ja tööstuskaupu kajastav baasinflatsioon kiirenes oktoobris 4,6 protsendini. Sarnaselt varasematele kuudele veavad tööstuskaupade kallinemist globaalsed tarneraskused ja komponentide puudus, mille leevenemist lähiajal ei ole oodata. Kasutatud autode hinnatõus kiirenes 18 protsendini. Ilmselt võis seda võimendada teise samba pensionirahade suunamine tarbimisse, kus suurenesid eelkõige püsikaupade ostud. Teenuste hinnatõusu kiirenemist seletab osaliselt aastatagune madal võrdlusbaas, kuna toona koroona teise laine süvenedes said suurema löögi eelkõige reisiteenused. Laiaulatuslik sisendhindade tõus on ilmselt hakanud kaupade hindadesse ka laiemalt kanduma, näiteks õlu kallines kuuga pea 6 protsenti.

Lähikuude inflatsioon sõltub suures osas energiahindade edasisest käekäigust. Energiahindade stabiliseerudes peaks inflatsioon aasta lõpukuudel jääma 7 protsendi lähedale. Euroopa gaasiturul ja ka Nordpool elektribörsil jäid hinnatipud oktoobri esimesse poolde ning futuurid talvekuudeks on kõrgtasemelt mõnevõrra taandunud.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.01.2022 Üürikoolitus