Inflatsiooni kiirenemine augustis on ootuspärane ning selle kõrgtase jääb aasta teise poolde. Eelmisel kuul jätkus käibemaksu muudatuse kandumine hindadesse, millele lisandus elektri börsihinna tõus varasemate kuude madaltasemelt.
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad augustis võrreldes eelmise kuuga 1 protsenti ja aasta varasemaga 6,1 protsenti. Energiahinnad on aastases võrdluses jätkuvalt languses, tasakaalustades tarbijahindade tõusu.
Vaatamata elektrihinna kuisele hinnatõusule on energia hind majapidamistele jätkuvalt soodsam kui aasta tagasi. Elektri börsihind kahekordistus juuliga võrreldes jaamade ja ühenduste hoolduste ning tagasihoidlikuma taastuvenergia toodangu mõjul. Nafta hind püsib jätkuvalt madalana, mis hoiab soodsana ka siinsed kütusehinnad.
Toiduhindade tõus jätkus augustis, võrreldes eelmise kuuga 0,6 protsenti. Aastases võrdluses on toit 9 protsenti kallim. Enam, kuuga 5 protsenti, tõusid eelmisel kuul kohvi ja tee hinnad. Arvestades toidutoorme hinnaarengutega välisturgudel, peaks piima- ja lihatoodete kõrgem hinnatase kanduma veelgi meie letihindadesse.
Alusinflatsiooni kiirenemise taga on valdavalt teenused. Heitlik ilm ja mitmed suured kultuuriüritused on suvekuudel reisiteenuste hinnad kõrgele tõstnud. Näiteks on puhkusepaketid pea 40 protsenti kallimad kui aasta tagasi. Seevastu tööstuskaupade hinnatõus on tagasihoidlik, kus suurimat mõju avaldab riiete ja jalatsite odavnemine.
Suvise majandusprognoosi kohaselt tõusevad hinnad tänavu 5,4 protsenti. Hinnatõusu aeglustumist võib oodata järgmisel aastal, kui teenuste ja toidu hinnatõus pidurdub ning maksumeetmete mõju väheneb.
Euroalal kiirenes hinnatõus esialgsel hinnangul 2,1 protsendini tagasihoidlikuma energiahindade languse tõttu.
