Valitsuse kabinetinõupidamisel kiideti eile heaks riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted. Tegemist on teejuhiga keskvalitsuse asutustele, ametitele ja teenusepakkujatele hoonestatud kinnisvarakeskkonna korraldamisel.
Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul uuendatakse alates 2007. aastast kehtinud riigi kinnisvarastrateegiat, sest omajagu tegevusi on juba aastatega ellu viidud ja olemas on keskne ülevaade riigi kinnisvarast, kinnisvarahaldus on suures osas tsentraliseeritud ning on kompetentsikeskused, kuhu on koondunud oskusteave.
„Aeg on sõnastada uued eesmärgid, et kinnisvara arendamist ja hooldust korraldada läbimõeldult, tagades paindlikkuse ning kestvuse,“ ütles minister. „Riigi toimimiseks ja teenuste osutamiseks on vaja mitmekülgset kinnisvara üle Eesti. Kinnisvarakeskkonna juhtimise väljakutseks on pidevalt kohaneda riigi muutunud vajaduste ja nõuetega.“
Seepärast on kinnisvarapoliitika fookuses kolm põhieesmärki: kinnisvarakeskkond peab toetama riigi põhitegevust, elueakulud peavad olema optimaalsed ja arvestada tuleb valdkondlike strateegiate eesmärkidega. Näiteks avaliku ruumi kujundamise, rohekokkuleppe ja ehitusvaldkonna pika vaate põhimõtetega tuleb kinnisvaraotsuseid tehes arvestada.
„Eesmärkide saavutamine on kahtlemata väljakutse, sest kinnisvaraotsused on reeglina pikaajalised, kuid muudatused on kiiremad,“ märkis Aab. Minister tõi esile, et digitaliseerimine, e-teenuste kasv ja kaugtöö on uued, kohanemist vajavad suunad. Samas loovad need arengud ka võimalusi, mille alusel saame optimeerida ning muuta paindlikumaks riigiasutuste pinnakasutust üle Eesti. „Seetõttu tuleb kinnisvara planeerimisel kaardistada täpsemalt vajadusi. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata eelnevale planeerimisele ja analüüsimisele, et teha põhjendatud ning jätkusuutlikud kinnisvaraotsused,“ rõhutas minister.
Dokumendis on kirjeldatud iga kinnisvarapoliitika eesmärgi aluseks olevat probleemi, esitatud rakendatavad võtmenäitaja koos selgituse, arvutuskäigu ja kasutusega ning sõnastatud on rakendustegevused, mõõdikud, osapoolte roll ja vastutus. Täpsustatud on ka kaasatud osapooli – kinnisvarapoliitikat rakendatakse vaid osale keskvalitsusest ehk neile, kellele kehtib riigivaraseadus ja kelle kinnisvarainvesteeringud otsustatakse valitsuses. Nende institutsioonide omandis ja kasutuses on kinnisvara kokku ca 2,5 miljonit m².
„Kinnisvarapoliitika edukaks rakendamiseks ning riigivara valitsejate ja tellijate parimate praktikate ühtlustamiseks luuakse riigihalduse ministri poolt Riigi Kinnisvara Nõukoda,“ lisas riigivaraosakonna juhataja Kaie Karniol. Tegemist on nõuandva kojaga, kuhu kuuluvad ministeeriumide esindajad. Nõukoda juhib rahandusministeeriumi kantsler. Nõukojas vahetatakse infot ja kogemusi, arutatakse tõusetunud küsimusi ning tehakse ettepanekuid.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
