Valitsus kiitis tänasel istungil heaks muudatuse, millega kaotatakse looduskaitsealuste maade riigile omandamise määrusest erisus ning edaspidi lähtutakse ka linnades, alevikes ja parkides asuvate kinnisasjade puhul kaitsekorrast tulenevate piirangute ulatusest ja olulisusest.
Kehtiva korra kohaselt tekib riigil maaomaniku poolt avalduse esitamisel linnades, alevikes ja parkides looduskaitse alustel maadel asuvate kinnisasjade omandamise kohustus mitte konkreetsetest piirangutest, vaid asukohast tulenevalt. Muudatus ei puuduta juba omandamise järjekorras olevaid kinnisasju, nendega jätkatakse seni kehtinud korra aluses.
Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul on muudatusel oluline mõju looduskaitsealuste maade riigile omandamise järjekorra lühenemisele, sest piiratud eelarvevahendite valguses on just linnades ja parkides asuvate kinnisasjade ostmine tihti keskmisest kulukam ning looduskaitse vahenditest tuleb välja osta ka need kinnisasjad, mille sihtotstarbeline kasutamine looduskaitseliste piirangute tõttu takistatud ei ole.
Teise olulise muudatusena leevendatakse nende metsaomanike olukorda, kelle metsa tagavara on pärast kinnisasja omandamise algatamist looduslike tegurite (torm, üleujutus, tulekahju vms) tõttu oluliselt vähenenud. Selliste asjaolude ilmnemisel lähtutakse edaspidi metsa väärtuse määramisel kinnisasja algatamise otsuse ajal kehtinud või pärast algatamise otsust tehtud metsa inventeerimise andmetest. Lisaks muudetakse raiekulu arvutamise valemit ja viiakse see kooskõlla kasutatavate raieteenuste hindadega.
„Tegemist on järjekordse muudatusega, mille eesmärk on kiirendada looduskaitsest tulenevate piirangute maaomanikele hüvitamist ning tagada maaomanike võrdne kohtlemine. Esimese sammuna tõstsime sel aastal riigieelarves maade omandamiseks ette nähtud summa kolmele miljonile eurole, järgmisest aastat on see summa juba neli miljonit eurot. Tänavusest aastast on erametsa toetust võimalik taotleda ka neil metsaomanikel, kelle rangelt kaitstav mets asub väljaspool Natura ala. Riigikogu menetluses on ka muudatus, mille kohaselt on kunagi riigilt järelmaksuga maa ostnutel, kes taotlevad looduskaitseliste piirangute tõttu maa riigile võõrandamist, võimalik graafikujärgsed maksed peatada. Ja nüüd neljandaks, tagame selle, et maa omandamine toimuks ainult konkreetsetest kaitsepiirangutest lähtuvalt,“ loetles Pomerants.
Maade riigile omandamise järjekorras on veebruari alguse seisuga 183 avaldust, millest linnades, alevikes ja parkides asub 28 kinnisasja.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
