SEB nädalakommentaar: Eksport vajab hoogu

SEB PankEelmiste nädalate tihe statistikakalender ei ole võimaldanud kõigele olulisele piisavalt tähelepanu pöörata. Seetõttu on käesolevas nädalakommentaaris vaatlusel all juba eelmise nädala lõpus ilmunud väliskaubandusstatistika ja registreeritud töötuse numbrid.

Nukker sügis ekspordis

Sügiskuud on vähemalt üldnumbrina olnud äärmiselt kehvad Eesti ekspordi jaoks. Kui septembris vähenes kaupade väljavedu 10% võrra, siis oktoobris süvenes langus 12%-ni. Kümne kuu kokkuvõttes on eksport eelneva aastaga võrreldes vähenenud 4%. September ja oktoober on niivõrd kehvad olnud ennekõike kolme suure kaubagrupi languse tõttu.

Joonis 1. Kaupade eksport 2015. jaanuar – oktoober võreldes eelmise aasta sama perioodiga, 10 suurima ekspordikäibega kaubagruppi

nadalakomm_export_hoogu

Eesti kõige suurema ekspordiartikli, masinate ja seadmete, väljavedu vähenes oktoobris eelneva aastaga võrreldes 18%. Kaubagrupi sees mõjutas seda omakorda telekommunikatsiooniseadmete ekspordi 40% suurune langus, mis omakorda moodustab 40% kogu masinate ja seadmete väljaveost. Nõudlus siin toodetud komponentide järele tundub olevat langenud, mida veelgi võimendab eelmise aasta kõrge võrdlusbaas. Teine suur kaubagrupp, mille väljavedu on viimasel kahel kuul enam kui 40% võrra vähenenud, on mineraalsed tooted. Põhjuseks on siin naftatoodete ja erinevate õlide väljaveo langus, mis puudutab  peamiselt Eesti transpordisektorit. Suvel Põhjamaade odava elektrihinna tõttu tugevalt miinuses olnud elektrienergia eksport on viimastel kuudel asunud õnneks taas suurenema.

Alates juulist on languses olnud metalli ja metalltoodete eksport. Selles kaupade rühmas on ekspordinumbreid mõjutanud toormehindade langus ja vähenenud kaubatransiit. Samas on trend pöördunud ka metallkonstruktsioonid ekspordis, kus suur osa lisandväärtusest luuakse just Eesti tootmisettevõtetes. Alates varakevadest kuni suve lõpuni kasvas metallkonstruktsioonide eksport aastavõrdluses veel 20-30% tempoga, kuid rauges septembris ja pöördus oktoobris langusesse. Küll tuleb meeles pidada, et sellel tegevusalal sõltuvad ettevõtted sageli suurtest tellimustest, mis volatiilsuse tõttu pakuvad kohati väga palju tööd, kuid sunnivad rahulikematel aegadel ka püksirihma pingutama. Jätkuvalt tundub hästi minevat Eesti puidutööstusel ja mööblitööstuse alla liigituval madratsite-patjade tootmisel. Kokkupandavate (puit)ehitiste eksport suurenes septembris-oktoobris aastatagusega võrreldes 45%, madratsite jms eksport aga 16%.

Ekspordi probleemkohtadele pöörab tähelepanu äsja majandus¬ministeeriumi tellimusel ilmunud eksportööride konkurentsivõime uuring. Numbrilise poole pealt iseloomustab uuring hästi ühte peamist riski Eesti ekspordis – suurt kontsentreeritust. Nimelt annavad 10 suurimat eksportööri veerandi ja 100 suurimat eksportööri umbes poole kogu kaupade väljaveost. Kuigi uuring seda ei maini, on varasemalt Eesti kõige suurema eksportööri osakaalu koguekspordis hinnatud lausa kümnendikuni. Mida suurem on üksikute suurettevõtete osatähtsus, seda enam mõju omab nende käekäik majandusele tervikuna. Paari suurema ettevõtte probleemid või äriotsused võivad oluliselt mõjutada riigi väliskaubanduslikku seisundit ja majandust, kui turukonjunktuur muutub. Uuring toob esile ka suurettevõtete positiivse poole: suuremad ettevõtted kogevad eksportimisel vähem takistusi. Väikeettevõtja jaoks on välisturule sisenemine vähesema finants- ja inimressursi tõttu keerukam; pahatihti ei olda võimelised turule püsima jääda. Teiste probleemide lahenemise korral on väljakutse suurtel turgude mahtude täitmine. Ka Eesti mõistes suured ettevõtted võivad näiteks Saksamaa turu jaoks jääda liialt väikeseks. Eesti ekspordi pikaajalise arengu mõttes oleks soovitav, kui laieneks ennekõike suurettevõtete ring, kes suudab välismaale kaupa müüa. Eksportivate ettevõtete arv on viimastel aastatel siiski märkimisväärselt kasvanud. Kui 2011. aastal eksportis 12 000 ettevõtet, siis 2014. aastaks oli see arv kasvanud 14 500 ettevõtteni.

Uuringu teiste oluliste järeldustena leiab mainimist Eesti ettevõtete konservatiivsus nii sihtriikide valikul kui tulevikuplaanide tegemisel. Keskendutakse lähiturgudele ja strateegiliste plaanide tegemisel ollakse pahatihiti passiivsed. Peamiseks takistuseks on Eesti eksportööride jaoks tugev konkurents välisturgudel ja eriti allhankijana tegutsevate ettevõtete jaoks ka nõudluse ebastabiilsus. Eesti majanduskeskkonna probleemidest toob uuring kõige suuremana välja kvalifitseeritud tööjõu puudumise, mille üle kurdab 80% eksportööridest. Riigi tegevus peaks uuringu kohaselt olema suunatud ekspordi tugisüsteemide arendamisele, uutele eksporditurgudele sisenemise soodustamisele ja turgudel tegevuse laiendamisele. Kuigi liberaalses majandusmudelis peaks ettevõtted oma müügitööga ise hakkama saama, konkureerivad riigid ekspordi toetamisel jõuliselt ja Eesti väikeettevõtluse jaoks on keskne tugi ekspordi arendamisel vajalik.

Registreeritud töötus jätkab suurenemist

Ohumärgid tööturul suurenevad. Kui III kvartali tööturustatistika oli veel äärmiselt positiivne, siis viimased kuud on üha selgemalt näitamas muutunud trendi. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga, on registreeritud töötute arv suurenenud alates augustist. Kui varasematel kuudel oli töötuse kasv veel marginaalne, siis novembris oli töötuna arvel juba pea 1900 inimest enam kui eelmisel aastal. Kuigi paari kuu numbrite alusel veel liialt põhjapanevaid järeldusi teha on ennatlik, tundub hetkel rakendumas olevat negatiivne stsenaarium, kus välisnõudluse taastumine viibib, mis sunnib tööjõumahukaid ettevõtteid kiire tööjõukulude kasvu tõttu töötajate arvu kärpima. Üldise madala tööpuuduse tõttu on see majanduse jaoks siiski parim aeg efektiivsust kasvatada.

Mihkel Nestor
majandusanalüütik

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

87 − 85 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvaratehingute maksustamine