Pärast pikale veninud pidu on tööstuse tootmismahud hakanud kahanema. Euroala majanduse järsk aeglustumine ja oodatav majanduslangus kiiret pööret paremuse suunas ei ennusta.
Tööstus toodab vähem
Sel nädalal avaldatud andmete põhjal on Eesti töötleva tööstuse tootmismaht juba kolmandat kuud languses. Arvestades, et tegemist on Eesti suurima majandussektoriga, mis veel mullu andis 15% kogu majanduses loodud lisandväärtusest, on see probleem meie kõigi jaoks. Tööpäevade arvuga korrigeeritud andmete põhjal kahanes töötleva tööstuse tootmismaht augustis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4%. Sama suur on tööstustoodangu langus ka viimase kolme kuu peale kokku. Seejuures on tootmise kokku tõmbumisse panustanud enim Eesti kõige suuremad tööstusharud – puidutööstus ja metallitööstus. Mõlema tegevusala tootmismahud on mullusest umbes 10% väiksemad, mida ei saa pidada marginaalseks languseks. Tootmismahu märkimisväärne kukkumine on aset leidnud veel mitmes keskmise suurusega tööstussektoris nagu näiteks mööblitootmine, kummi- ja plastitööstus, keemiatööstus ja ehitusmaterjalide tootmine.
Häid uudiseid ehk sektoreid, kus tootmismaht viimase kolme kuu vältel on kasvanud, leidub suhteliselt vähe ja pigem on tegemist väiksemate tegevusaladega. Erandiks on siin elektroonikatööstus, kus tootmismahud viimastel kuudel aastatagusest ca 10% kõrgemad on olnud. Keskmise suurusega tootmisharudest on üllatavalt häid tulemusi näidanud ka masinate ja seadmete tootmine, mis on kasvanud pea viiendiku võrra. Väga „magus“ on majanduskonjunktuur põlevkivitööstuse jaoks, kus augusti tootmismaht oli aastatagusest viiendiku võrra kõrgem. Lisaks suuremale tootmisele, nauditakse energiakriisi tuules ka väga head hinda enda toodangule.
Põhjamaade kinnisvaraturu varjud
Vaadates tööstuste nimekirja, kus langus on olnud suurim, kipub kohe tekkima seos Põhjamaade kinnisvaraturul toimuvaga. Soome, Rootsi ja Norra kinnisvaraturu kõrge nõudlus on Eesti puidu- ehitusmaterjali ja mööblitööstust soosinud juba mitmeid aastaid, ent nüüdseks näib tuule suund olevat muutunud. Kinnisvarahinnad on pöördunud langusse, mis pärsib inimeste julgust uut kinnisvara soetada ja arendajate huvi seetõttu uusi projekte ette võtta. Kõige nähtavam on see tendents Rootsis, kus varasema tipuga võrreldes on kinnisvarahinnad alanenud juba 9%. Hinnalangus on järsult pidurdanud ka ehitusmahtusid. Esimesel poolaastal vähenes Rootsis alustatud elamuehitusprojektide arv lausa 20%, Soomes 9%. Selges languses on ka uute ehituslubade väljastamine, mis tähendab, et madalseis ähvardab venida pikemaks.
Oluliselt paremad pole uudiseid muidugi ka globaalmajanduse rindel. Suure tõenäosusega on euroalal juba alanud majanduslangus, mis pärsib nõudlust Eestis toodetud kaupade järele oluliselt laiapõhjalisemalt, kui seda on mööbel või ehitusmaterjalid. Soome ja Rootsi järel on Eesti kaupade jaoks oluliseks sihtkohaks kujunenud ka Saksamaa, kes ähvardab seekordses majandusmõõnas kõige sügavamal istuda.
Konjunktuur pole kõige hullem
Teisalt ei tasu hetkeolukorda veel ka ülemäära dramaatilistesse toonidesse värvida. Tööstusettevõtete kindlustundeindeks on viimase paari kuuga teinud läbi järsu languse, ent on veel kaugel põhjadest, kuhu see kukkus näiteks 2008.-2009. aasta majanduskriisi või koroonaviiruse ajal. Muuseas ületab tööstusettevõtete kindlustunne hetkel isegi 2019. aasta lõpu taset, kus väga tõsiseid murepilvi majanduse kohal veel ju polnud.
Üldpildis võibki öelda, et otseselt täna veel ükski tööstus jõude ei seisa. Koroonale järgnenud nõudlusbuumist on paljudel ettevõtetel taagana kaasas veel paras tellimuste hulk. Küll on järsult kahanenud uute tellimuste arv, mis tähendab, et algaval talvel võib olukord liigagi rahulikus kujuneda. Taolist ootust kinnitavad ettevõtjate poolt konjunktuuriuuringute käigus antud hinnangud tööjõuvajadusele. Kui veel hiljuti oli tööjõupuudus tööstusettevõtete jaoks suurim äri kasvu takistav tegur, siis nüüd on pilt muutunud. Paludes hinnata lähema kolme kuu tööjõuvajadust, ületab nende ettevõtete arv, kes soovivad töötajaskonda kärpida, nende arvu, kes sooviksid inimesi juurde värvata.
Kestlik kahanemine
Kui praegused tööstuse probleemid on ennekõike seotud majandustsükliga, siis suuremas pildis asetub see hästi ka üldisesse trendi – tööstuse roll Eesti majanduses on vähenemas. Selle aasta teises kvartali seisuga andis töötlev tööstus kogu majanduses loodud lisandväärtusest veidi üle 14%. Veel viis aastat tagasi ületas see osakaal 16%. Samas on tööstuses endiselt hõivatud liialt palju inimesi – eelmise aasta seisuga enam kui 18% kõigist tööga hõivatutest. Liigsele tööjõumahukusele viitab äraspidine suhe, kus tööstuse hõive ületab sektorist saadavat lisandväärtust. Taoline suhe on Euroopas üsna ainulaadne ja enamasti on tööstuse panus majandusse suurem, kui seal hõivatud inimeste osakaal. Ent ilmselt jääb hõive tööstuse panust SKPsse ületama veel pika aja vältel. Efektiivsuse asemel on täna olulisem tarneahelate püsimine ja seetõttu ei rutta ükski ettevõtja turvalisest Eestist tootmist välja viima.
