Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 0,7% ja 2025. aastal kokku võrreldes aasta varasemaga 0,6%. Jooksevhindades moodustas SKP eelmise aasta viimases kvartalis 11 miljardit eurot ja 2025. aastal kokku 41,6 miljardit eurot.
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp tõi välja, et 2025. aasta oli Eesti majanduses viimase kolme aasta parim. „SKP kasvas kolm viimast kvartalit järjest ja aastaga kokku 0,6%,“ lisas ta.
Neljanda kvartali majanduskasvu mõjutas enim töötlev tööstus
Sarnaselt kolmandale kvartalile püsis neljandas kvartalis enamiku tegevusalade mõju SKP-le väiksena. Suurim positiivne mõju oli töötleval tööstusel, mille lisandväärtus kasvas 13,3%. Tugevalt panustas ka info ja side tegevusala (9%), mis taastus tagasihoidlikust aasta keskpaigast.
Negatiivne mõju majandusele oli kolmandat kvartalit järjest kaubanduse tegevusalal, mille lisandväärtus vähenes 7,6%. Märgatava negatiivse mõjuga olid ka ehitus (-7,6%) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (-7,1%).
Lisandväärtus neljandas kvartalis veidi kasvas, eratarbimine jätkas vähenemist
Lisandväärtus kasvas neljandas kvartalis 0,4%. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamise kontekstis toodangust) tootmissisenditele minevad kulud. „Mittefinantsettevõtete sektori lisandväärtus oli kolmandat kvartalit järjest positiivne, kuid finantsettevõtete lisandväärtus on nüüdseks vähenenud neli kvartalit järjest,“ selgitas Müürsepp ja lisas, et tagasihoidlikuks jäi ka valitsemissektori lisandväärtus, mis kasvas vaid 0,9%. „See on sektori nõrgim tulemus pärast 2022. aasta esimest kvartalit. Mittetulundussektori lisandväärtus vähenes teist kvartalit järjest (-1,8%), mis on sektori kehvim tulemus pärast 2023. aasta esimest kvartalit,“ lisas ta.
Netotootemaksud suurenesid neljandas kvartalis 3%, eelkõige käibemaksu laekumise tõttu. Nii lisandväärtus kui ka netotootemaksud moodustasid mõlemad umbes poole SKP kasvust.
Eratarbimine vähenes neljandas kvartalis 0,4%. Eelkõige mõjutasid tarbimise kahanemist kulutuste vähenemine transpordile ning alkoholile ja tubakale. Seevastu suurenesid kodumajapidamiste väljaminekud kindlustus- ja finantsteenustele, vabale ajale ning kodusisustusele. Mõningal määral kasvasid ka kulutused rõivastele ja jalatsitele ning infole ja sidele.
Investeeringud ja väliskaubandus kasvasid
Investeeringud kasvasid neljandas kvartalis 6,9%, mis oli aasta parim tulemus. Kasvu vedasid mittefinantsettevõtete investeeringud muudesse hoonetesse ja rajatistesse (42,8%) ja kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse (22,8%). Suurim negatiivne mõju tuli mittefinantsettevõtete investeeringutest masinatesse ja seadmetesse (-42%) ja valitsemissektori investeeringutest muudesse hoonetesse ja rajatistesse (-12,7%).
Väliskaubandus jätkas neljandas kvartalis kasvu, eksport suurenes 4,7% ja import 3,1%. „Netoeksport oli koguni 183,2 miljonit eurot, mis on tugevaim tulemus pärast 2023. aasta esimest kvartalit,“ tõi Müürsepp välja.
Kaupade väljavedu suurenes 4,1% ja sissevedu 2,3%. Märgatavalt suurenes koksi ja puhastatud naftatoodete, mitterahakulla, metallitoodete, arvutite ja elektroonika ning elektriseadmete kaubandus. Suurim negatiivne mõju tuli mootorsõidukite impordilt.
Teenuste eksport kasvas 5,6% ja import 4,8%. Kasvu mõjutas eelkõige reklaami ja uuringute ning muude äriteenuste ost ja müük.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kahanes võrreldes 2025. aasta kolmanda kvartaliga 0,1% ja kasvas võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 0,8%.
2025. aastal kokku näitas Eesti majandus positiivseid märke
Kokku kasvas lisandväärtus lõppenud aastal 0,3%. Mittefinantsettevõtete sektori lisandväärtus kahanes aastaga 0,2% ja finantssektori lisandväärtus 0,4%. Seevastu valitsemissektori lisandväärtus kasvas 2,3%. Esimest korda kolme aasta jooksul vähenes 2025. aastal mittetulundussektori lisandväärtus 0,4%.
Tegevusaladest olid 2025. aastal suurima positiivse mõjuga töötlev tööstus ning info ja side. „Kui jätta kõrvale erandlik 2024. aasta, siis on info ja side tegevusala Eesti majanduse mootorite seas püsinud ka viimastel rasketel aastatel. Töötlev tööstus panustas positiivselt viimati 2021. aastal,“ sõnas Müürsepp.
Suurematest tegevusaladest toetas majandust märgatavalt ka kinnisvaraalane tegevus. Majanduse suurimaks aeglustajaks oli lõppenud aastal kaubandus, samuti veondus ja laondus ning ehitus.
Eratarbimine on viimased kaks aastat püsinud 2023. aasta tasemel. Lõppenud aastal suurenesid eelkõige kodumajapidamiste kulutused finants- ja kindlustusteenustele. Samuti kasvasid märgatavalt väljaminekud kodusisustusele, vabale ajale, infole ja sidele ning haridusele. Enim vähenesid kulutused transpordile, alkoholile ja tubakale ning toitlustusele ja majutusele.
Netotootemaksud suurenesid aasta peale kokku 2,9%, investeeringud 3,2%. Investeeringute kasvu vedas valitsemissektor, mille investeeringud suurenesid 11,1%. Peamiselt suurenesid investeeringud muudesse masinatesse ja seadmetesse ning kaitseotstarbelisse põhivarasse (73,2%).
Nii eksport kui ka import kasvasid 2025. aastal 5%. Netoeksport moodustas aasta lõpuks 401,6 miljonit eurot, mis on Eestis suurim väliskaubanduse ülejääk pärast 2019. aastat.
Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.
Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.
Andmed on avaldatud 2.03.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
