Täna, 26. mail avaldas statistikaamet esmakordselt ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute tulemused. Andmed on leitavad statistikaameti andmebaasist.
Konjunktuuribaromeetritega hinnatakse nelja ettevõtlussektori ja eratarbijate majanduslikku kindlustunnet. Vastuste põhjal moodustatakse iga sektori kindlustunde indikaator*, mis on muu hulgas aluseks majandusprognooside ja üle-euroopaliste võrdluste tegemiseks.
Maikuu uuringu tulemustest selgus, et ettevõtete kindlustunde indikaator oli mais kõige kõrgem kaubanduses (+14), teenindus- ja tööstussektoris oli see vastavalt -0,1 ja -0,9. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator ehitussektoris (-17,1), kus suurimaks takistuseks tootmise kasvule peeti ebapiisavat nõudlust. Tarbijate kindlustunde indikaator oli mais -31. Võrreldes eelmise kuu ja aastataguse ajaga paranesid nii tarbijate kui ka tööstus-, kaubandus- ja teenindussektori ettevõtjate hinnangud kindlustundele, seevastu ehitussektori ettevõtjate hinnangud olid pessimistlikumad.
Kuni 2026. aasta aprillini korraldas konjunktuuribaromeetrite uuringuid Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) ning varasemate tulemustega saab tutvuda EKI veebilehel. Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik selgitas, et nii EKI kui statistikaameti uuringute aluseks on ühtsed metodoloogilised põhireeglid, mille on kehtestanud uuringute tellija ehk Euroopa Komisjon. “Uuringute täpsemad detailid on aga läbiviija otsustada – näiteks kas vastajad kaasatakse juhu-, paneel- või mõne muu valimiga, kas tulemused kujunevad saadud vastuste summana või võetakse kaalumise kaudu arvesse ka neid tarbijaid või ettevõtteid, kes valimisse ei kuulunud. Kõik sellised nüansid võivad tulemustele mõju avaldada, seega ei ole värsked ja varasemad andmed 100% võrreldavad,” rääkis Raasik ja lisas, et pikka aega väldanud uuringute puhul ei ole selline olukord sugugi ebatavaline ning tasub alati lugeda andmete juures olevat lisainfot, kus tuuakse välja aegrea katkestused või olulised metoodikamuudatused.
Statistikaamet kaasab kõigisse oma uuringutesse vastajad juhuvalimi teel riiklike registrite alusel, sama kehtib ka konjunktuuribaromeetrite puhul. Uuringu kutse said 6000 inimest (sh 2000 telefoniküsitluses osalejat) ning 1450 kaubandus-, tööstus-, teenindus- ja ehitusvaldkonna ettevõtet.
Raasik tunnustas osalejaid selle eest, et esimesed andmed said edukalt kogutud. “Vastajate panus uuringute õnnestumisel on oluline mitmest aspektist. Esiteks, juhuvalimisse kuuludes esindab iga vastaja peale enda veel mitme inimese või ettevõtte arvamust. Teiseks, kuna konjunktuuribaromeetrid võimaldavad majanduse olukorda kiiresti hinnata, on vastamiseks piiratud aeg, sest andmed avaldatakse juba sama kuu lõpus. Ka ei ole meil võimalik muul moel koguda andmeid selle kohta, kuidas hindavad vastajad oma majanduslikku kindlustunnet,” rääkis ta. Osalejate tagasiside põhjal kulub küsimustiku täitmiseks ainult kuni viis minutit.
Statistikaameti andmebaasis on uuringute andmed kättesaadavad analüütikutele, poliitikakujundajatele, meediale ja kõigile teistele huvilistele. Lisaks leiab ameti kodulehelt tarbijabaromeetri ja ettevõtete baromeetrite täpsema metoodika kirjelduse.
Euroopa Komisjoni tellimusel viiakse uuringut läbi kõigis Euroopa Liidu riikides ning 28. mail avaldatakse komisjoni veebilehel ka rahvusvahelised andmed, mis näitavad, kuidas Eesti majandusel teiste riikidega võrreldes läheb.
Järgmine küsitlusvoor algab 1. juunil.
