Statistikaamet: Eestimaalased olid enne kriisi oma elukeskkonnaga rahul

StatistikaametRahandusministeeriumi tellimuse alusel statistikaameti tehtud uuringust selgus, et tänavu jaanuaris oli 82,2% vähemalt 16-aastastest eestimaalastest oma elukeskkonnaga üldiselt väga või pigem rahul. Kõige suurem oli rahulolu Hiiumaal ja Saaremaal ning kõige väiksem Ida-Virumaal.

Jaanuaris oli märtsis möllama hakanud kriis veel mägede taga. Olukord muutus aga Eestis mõne kuuga täielikult ja aasta alguses antud hinnangud tõenäoliselt enamasti ei kehti. Näiteks hinnangud vaba aja kultuurse veetmise kohta ning liikumis- ja sportimisvõimalustele on ilmselt vahepeal halvenenud. Parenenud võiks ehk olla hinnang välisõhu kvaliteedi ja mürataseme, miks mitte ka kohaliku omavalitsuse juhtimise kohta. Küsitluse tulemuste uurimine võib aidata tulevikus mõõta kriisist väljumist ja olla toeks plaanide seadmisel eluga edasiminemiseks.

Inimestel paluti hinnata rahulolu oma elukeskkonnaga üldiselt ja selle põhjal saab välja tuua järgmised asjaolud.

  • Kõige suurem oli rahulolu elukeskkonnaga üldiselt Hiiumaal ja Saaremaal. Elukeskkonnaga väga rahul olevaid inimesi oli suhteliselt kõige rohkem Saaremaal.
  • Kõige väiksem oli rahulolu Ida-Virumaal. Väiksema rahuloluga maakondade hulgas on ka kaks Kagu-Eesti maakonda: Valga- ja Põlvamaa.
  • Omavalitsusüksuste võrdluses oli kõige rohkem oma elukeskkonnaga üldiselt rahul Muhu valla elanikud. Rahulolu oli suurem ka Tallinna ümbruse omavalitsustes (v.a Maardu linn), Hiiumaa vallas ja Tartu linnas. Tallinn oli selles pingereas 13. kohal.
  • Väiksem oli rahulolu Ida-Viru suuremates linnades ja Lüganuse vallas. Seejuures ei olnud elukeskkonnaga üldiselt täiesti rahul olevaid inimesi ei Narvas ega ka Kohtla-Järvel. Kui lisada eespool nimetatule Valga vald, siis oleme saanud seda näitajat arvestades mahajääjate rühma.
  • Tallinna linnaosadest oli positiivsema hinnanguga Pirita ja Nõmme ning kõige vähem oli oma elukeskkonnaga üldiselt rahul Lasnamäe elanikud.

Saaremaa ja Ida-Virumaa elukeskkonna käärid

Keskendume järgnevalt Saaremaale, kus rahulolu oli üks suuremaid, ja Ida-Virumaale, kus oma elukeskkonnaga oldi kõige vähem rahul. Kõige laiemalt saab vastajate rahuloluhinnangu jagada kolme rühma. Esiteks, rahulolu teenuste ja keskkonnaga. Teiseks, rahulolu kohaliku omavalitsuse juhtimise ja elanike kaasamisega arengu kavandamisse. Kolmandaks, juhtimise ja üldise arengu muutus viimase kolme aasta jooksul.

Saaremaa ja Ida-Virumaa elanike hinnanguid võrreldes saab öelda, et mitte ühegi küsimuse kohta ei andnud Ida-Viru elanikud saarlastest positiivsemat hinnangut. Kõige rohkem erines kahe maakonna elanike positiivne hinnang (väga rahul ja pigem rahul) välisõhu kvaliteedile (vahe 33,7 protsendipunkti). Märkimisväärselt suur oli vahe ka hinnangutes kohaliku omavalitsuse juhtimisele ja elanike kaasamisele arengu kavandamisse (positiivsete hinnangute vahe nimetatud küsimustes oli 24–32 protsendipunkt). Alla kolme protsendipunkti oli positiivsete hinnangute vahe rahulolus ühistranspordi kasutamisega ja jäätmeveoga. Siiski anti jäätmeveole mõlemas maakonnas pigem positiivne hinnang (mõlemas üle 75%). Ühistranspordiga aga oli mõlemas maakonnas rahul veidi üle 50% küsitletuist: Saaremaal 55,4%, mis oli teenuste ja keskkonna rühmas saarlaste väikseim rahulolu.

Saaremaa ja Ida-Virumaa sarnastest külgedest rääkides võib öelda, et rahulolu sõiduteede ja tänavatega ning ühistranspordi teenusega oli mõlemas maakonnas võrreldes muude küsimustega suhteliselt väike ning rahulolu müra tasemega suhteliselt suur.

Saaremaa eripäraks tuleb pidada, et teiste maakondadega võrreldes oli saarlaste seas oluliselt rohkem neid, kes annavad hinnangu „väga rahul“. Eriti torkab see silma küsimustes, mis on seotud kohaliku omavalitsuse juhtimise ja elanike kaasamisega arengu kavandamisse. Ida-Virumaa kohta tuleb kahjuks nentida, et hinnangud kohaliku omavalitsuse juhtimisele ja elanike kaasamisele kavandatavasse arengusse olid Ida-Viru elanikel teiste maakondade elanikega võrreldes selgelt kõige vähem positiivsed.

Üle poole saarlastest leidis, et viimase kolme aasta jooksul on üldine areng olnud positiivne ja kaks viiendikku arvas, et elukoha omavalitsuse juhtimine on paranenud. Need hinnangud paistavad positiivselt silma ka teiste maakondadega võrreldes. Ida-Virumaal olid hinnangud märgatavalt tagasihoidlikumad: neljandik vastanutest leidis, et areng on olnud positiivne ja viiendik, et kohaliku omavalitsuse juhtimine on paranenud. Need pole küll teiste maakondadega võrreldes kõige nõrgemad hinnangud, kuid murettekitavalt vähe on nendes hinnangutes positiivsust.

Nendel, kes on esitatud võrdlustes eesotsas, on kindlasti uhkem tunne. Kas mõni maakond või omavalitsusüksus on parem kui teine, sellele on keeruline ühest vastust anda. Samuti on uuringutulemuste põhjal üheselt keeruline vastata, kas 2020. aasta jaanuaris oli olukord kogu Eestis hea. Selge on, et olukord Eesti maakondades on väga erinev ja uuringu tulemused võimaldavad anda hinnanguid ka kohalikele omavalitsustele. Kui eriolukorrast tingitud ellujäämisküsimused lahendatakse, on üsna mõistlik tulla selle uuringu tulemuste juurde tagasi.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!