Statistikaamet: Harjumaa roll Eesti majanduse käekäigus on üha olulisem

Statistikaamet / Statistics EstoniaMöödunud aastal loodi 66% kogulisandväärtusest Harjumaal ja maakonna edu ülejäänud riigi ees suurenes aastaga poole protsendipunkti võrra. Eesti majanduse olukorda piirkondlikus vaates kirjeldab statistikaameti analüütik Kail Karilaid.

Eesti majandust iseloomustav näitaja sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2020. aastal jooksevhindades 27 miljardit eurot. Sarnaselt aasta varasemale moodustas Harjumaa osa sellest 18 miljardit eurot, millest omakorda 15 miljardit eurot tuli Tallinnast. Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaalud SKP-s olid vastavalt 11% ning 6%. Väikseima osatähtsusega olid Hiiumaa ja Põlvamaa, kumbki moodustas SKP-st vähem kui protsendi.

Lisandväärtust luuakse enim teeninduses

Eelmisel aastal loodi kogu lisandväärtusest 72% teeninduses. Võrreldes 2019. aastaga oli see kõikjal Eestis kasvutrendis, suurim panus oli aga Tallinnal ja Tartul, kus oli teeninduses kõige suurem osakaal, vastavalt 80% ning 73%. Tallinna osakaalu mõjutasid enim kaubanduse, info ja side ning kinnisvara tegevusalad ja panust hariduse, kinnisvara ja tervishoiu tegevusalad. Madalaim oli teeninduse valdkonna osakaal Lääne-Virumaal (38%), Valgamaal (41%) ja Järvamaal (43%).

Tööstus- ja ehitustegevus moodustas ligi 26% lisandväärtusest. See osakaal on aastate jooksul pidevalt vähenenud ja tingitud eelkõige teeninduse osakaalu kasvust. Tänu energeetika valdkonnale on suurim tööstuse osakaal maakondlikus lisandväärtuses jätkuvalt Ida-Virumaal (53%), kuid kaugele maha ei jää viimastel aastatel enam ka Valgamaa (47%), Võrumaa (46%) ning Raplamaa (45%).

Väikseimad tööstus- ja ehitustegevuse osakaalud on endiselt Harjumaal (20%), Tartumaal (24%) ja Põlvamaal (31%). Kui Harju ja maakondades on see tingitud suurest teeninduse osakaalust, siis Põlvamaal põllumajanduse olulisusest. Võrreldes varasemate aastatega võib märgata ka Lääne-Virumaa tööstus- ja ehitustegevuse osakaalu olulist vähenemist, mis on samuti tingitud põllumajanduse osakaalu hüppelisest kasvust.

Harjumaa on Eesti majanduse esirinnas

Põllumajandus moodustas lisandväärtusest 2%. Alates 2017. aastast on selle sektori panus kerges languses. Selgelt eristub Lääne-Viru maakond, kus põllumajandus on aastate lõikes märgatavalt kasvanud, jõudes 24 protsendini. Kõrge põllumajanduse osakaal oli veel Põlva (17%) ja Järva maakonnas (14%), väikseim aga Harjumaal (0,3%) ning Ida-Virumaal (0,8%).

Regionaalne SKP elaniku kohta

SKP elaniku kohta oli 2020. aastal 20 184 eurot ehk 717 eurot vähem kui aasta varem. Suurim oli SKP elaniku kohta Harju maakonnas – 143% Eesti keskmisest. Järgnesid ja Lääne-Viru maakonnad, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 96% ning 64% Eesti keskmisest. Väikseim SKP elaniku kohta oli Põlva maakonnas (38%), järgnesid Valga (40%), Hiiu (40%) ja maakond (42%). Vahe Harjumaa ja Eesti keskmise vahel on aeglaselt vähenemas.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.05.2022 Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest