Eesti Statistikaamet: Harjumaa ja Eesti keskmise SKP vahe väheneb

Eesti StatistikaStatistikaameti andmetel loodi 2018. aastal 65% lisandväärtusest Harjumaal, kuid selle maakonna edu on ülejäänud riigi ees vähenema hakanud.

Aastal 2018 oli Eesti SKP jooksevhindades 26 miljardit eurot. Harjumaa osa moodustas sellest 17 miljardit eurot, millest omakorda 14 miljardit eurot tuli Tallinnast. Harjumaale järgnesid Tartu- ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10% ja 6%. SKP osatähtsus oli väikseim Hiiu- ja Põlvamaal – kumbagi osa Eesti SKP-s oli alla protsendi.

Aastal 2018 toodeti 69% kogu Eesti lisandväärtusest teeninduses. Teeninduse osatähtsus oli kõige suurem Harju- (77%) ning Tartumaal (69%) ja seda eelkõige Tallinna ja Tartu linna mõju tõttu. Valdavalt püsis osatähtsus sektoris varasemal tasemel või isegi vähenes. Erand oli Järvamaa. Kõige kiiremini vähenes sektori osatähtsus Valga-, Viljandi- ja Võrumaal.

Tööstus- ja ehitussektor moodustas 2018. aastal Eesti lisandväärtusest 28%. Sektori osa­tähtsus maakondlikus lisandväärtuses oli suurim Ida-Virumaal (58%), väikseim Harju- (22%), Tartu- (26%) ja Põlvamaal (28%). Riigis kokku püsis sektori osatähtsus 2017. aasta tasemel, kuid maakonniti oli pilt kirjum. Kui Põlva- ja Saaremaal suurenes sektori osatähtsus märgatavalt, siis Pärnu-, Valga- ja Võrumaal oli trend vastupidi.

Aastal 2018 moodustas põllumajandussektor Eesti lisandväärtusest 3%. Selle sektori osatähtsus oli suurim Viljandi (22%) ja Jõgeva maakonnas (19%). Nii nagu 2017. aastal jätkus sektori osatähtsuse kasv ka 2018. aastal. Enim mõjutas see Valga-, Viljandi- ja Võrumaad.

Aastal 2018 oli SKP elaniku kohta 19 695 eurot, mis on 1647 eurot rohkem kui aasta varem. Suurim SKP elaniku kohta oli Harju maakonnas – 144% Eesti keskmisest. Järgnes Tartu ja Viljandi maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 91% ja 67% Eesti keskmisest. Väikseim SKP elaniku kohta oli Põlva maakonnas – 42% Eesti keskmisest. Mitmes maakonnas on viimastel aastatel hakanud SKP elaniku kohta lähenema Eesti keskmisele. Eelkõige paistavad selles silma Hiiu-, Jõgeva-, Rapla- ja Tartumaa. Samuti on hakanud vähenema Harjumaa ja Eesti keskmise vahe.

Põllumajandussektor – põllumajandus; metsandus; kalandus

Tööstus- ja ehitussektor — mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi, auru konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; ehitus.

Teenindussektor — hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus; info ja side; finants- ja kindlustustegevus; kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused; avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus; haridus; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused.

Statistikatöö „Rahvamajanduse arvepidamine“ avaliku huvi peamine esindaja onrahandusministeerium, kelle tellimusel statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

29 − = 24

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara arendusprojekti juhtimine