Swedbank: Esimese kvartali majanduslangus oli ootuspärane

SwedbankAasta esimese kvartali SKP 0,7% langus oli üsnagi ootuspärane. SKP küll vähenes aastases võrdluses, kuid ilma maksudeta suurenes majanduses loodud lisandväärtus 2%. See oli vaid tagasihoidlik aeglustumine möödunud aasta viimase kvartali 2,6% lisandväärtuse kasvu kõrval. Maksud, täpsemalt öeldes netotootemaksud, vähenesid 19% ning selle põhjuseks oli tugev käibemaksu ja aktsiiside laekumise vähenemine. Käibemaksu laekus 9%, aktsiise aga lausa 41% (kütuseaktsiisi 63%) vähem.

Eesti majanduslangus oli regiooni üks suurimaid

Eelmise kvartali suhtes tegi SKP väga tugeva kukkumise. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP vähenes eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes 3,7%. Põhja- ja Baltimaades vähenes esimeses kvartalis SKP aastases võrdluses Eesti kõrval vaid Lätis, ülejäänud riikides see veel suurenes. Kvartali võrdluses olid aga kõikide riikide, välja arvatud Leedu, majandused languses. Eesti kvartali võrdluses langus oli aga meie regiooni kõige tugevam ning see oli euroala keskmise languse (-3,8%) lähedal. Aga veelkord, Eestis loodud lisandväärtuse kasv oli esimeses kvartalis veel võrdlemisi mõõdukas, kuid maksude järsk vähenemine lükkas SKP langusesse.

Tegevusalasid, kus lisandväärtus suurenes, oli rohkem

Tegevusalasid, kus lisandväärtus kasvas, oli rohkem kui vähenenud lisandväärtusega tegevusalasid. Kasvu vedasid peamiselt ITK ja ehitus, kus lisandväärtus suurenes vastavalt 25% ja 16%. Nende tegevusalade kasvud ei ole aga püsivad. Aprillis vähenes juba kõikide tegevusalade, sealhulgas ITK käive. Kriisi mõju ehitusele jõuab samuti viitega. Jätkuvalt pidurdas kasvu energiatootmise tugev vähenemine. See tegevusala on languses juba alates möödunud aasta algusest. Töötlev tööstus, mis on peamine kaupu eksportiv tegevusala ja mis sõltub palju välisnõudlusest, vähenes 2%.

Halvenenud väliskeskkonna mõju alles hakkab mõju avaldama

Välisnõudlus hakkas tugevamalt nõrgenema juba möödunud aastal ning käesoleva aasta alguses see, mõistagi, süvenes. Nii vähenesidki Eestist eksporditud kaubad ja teenused aastases võrdluses 2,6%. Mis on aga oluline, et import (kui kulu) vähenes ekspordist (kui tulust) rohkem ja sellel oli positiivne mõju SKP-le. Sel aastal kukub välisnõudlus tugevasti ning selle mõju alles hakkab avalduma. Esialgse hinnangu järgi võib Eesti eksport väheneda sel aastal ligi kümnendiku võrra.

Eratarbimise tugevam langus algas alles märtsi teisel poolel

Eratarbimise kasv esimeses kvartalis sisuliselt pidurdus. Swedbanki kaardimaksete käibe statistika näitab, et eratarbimine hakkas aeglustuma alles märtsi alguses ning märtsi teisel poolel, pärast eriolukorra kehtestamist, läks see tugevasse langusesse. Aprilli alguses kaardimaksete käivete vähenemine süvenes ning seejärel hakkas langus tasapisi aeglustuma. Teises kvartalis näeme me tõenäoliselt väga tugevat eratarbimise vähenemist, mis järgnevatel kvartalitel peaks taanduma.

Riigil on aeg oma tellimustega majanduskasvu toetada

Investeeringute vähenemine (-7%) oli ootuspärane. Ettevõtete investeeringud vähenesid küll ligi viiendiku võrra, kuid valitsemissektor suurendas oma investeeringuid veerandi ja majapidamised kümnendiku võrra. Osaliselt aitas investeeringute langusele kaasa möödunud aasta alguses tavapärasest kõrgem võrdlusbaas. Investeeringud ongi viimastel aastatel olnud väga ebaühtlased- tugevale kasvuaastale järgneb nõrgem või isegi langusega aasta. Sel aastal pidurdab ebakindlus ja ettevõtete halvenenud kasvuväljavaade selle sektori investeeringuid, kuid riik peaks oma tellimustega siis rohkem toeks olema.

Esimese kvartali majanduslangus ei näita veel täielikult kriisi mõju

Aprillis vähenes ettevõtete käive juba viiendiku võrra, eratarbimine läks tugevasse langusesse ning väliskeskkond hakkas kiiremini halvenema. Aprillis kukkus Eesti majandussentimenti iseloomustav indeks 2009. aasta madalaima taseme lähedale ning veel maikuus paranemist ei näidanud. Tööstusettevõtete hinnang tootmise ja teenuste sektori hinnang nõudluse väljavaate kohta, mis aprillis halvenesid 11 aasta tagusest ajast veelgi enam, mais küll veidi paranes, kuid see muutus oli väga tagasihoidlik.

Kriisist taastumine tuleb vaevaline

Kuigi Eestis on hakatud majandust järk-järgult avama ning kodumaine majandusaktiivsus tasapisi paraneb, tuleb taastumine kriisist vaevaline ja tegevusalade lõikes tõenäoliselt ebaühtlane. Selle aasta majanduslanguse põhi peaks jääma küll teise kvartalisse, kuid SKP väheneb aastases võrdluses veel mitu eesolevat kvartalit. Meie prognoosi järgi langeb Eesti SKP sel aastal 7%, kuid peaks järgmisel aastal kasvule pöörduma.

Esimese kvartali majanduslangus oli ootuspärane

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

29 − = 24

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!