Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis nii kohalike elanike kui turistide kulutusi sisaldav harmoneeritud tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 0,9% ning võrreldes eelmise aasta sama ajaga 6,2%. Aastane hinnatõus ulatus viimati üle 6% juulis 2023.
Hinnatõusu kiirenemise taga oli maksutõusude järk-järguline jõudmine kaupade ja teenuste lõpphinda. Juulis tõusis käibemaks ja tubaka- ning bensiiniaktsiis. Kõigi suuremate kaubagruppide hinnad augustis kasvasid. Vaid majutuse hinnad alanesid.
Kaupmeeste hinnatõusu ootused augustis mõnevõrra kahanesid. Siiski oli endiselt rohkem neid, kes kavatsevad lähikuudel hindu tõsta, kui neid, kes hindu muuta ei plaani.
Tänavu kasvavad hinnad Swedbanki prognoosi järgi 5,5 protsendi võrra. Pool hinnatõusust tuleb kõrgematest riiklikest maksudest ja tasudest – automaks, käibemaks, aktsiisid, arsti- ja haiglatasud. Keskmise palgasaaja ostujõud väheneb sel aastal 3% võrra, sest hinnad kerkivad rohkem kui sissetulekud. Teises kvartalis kasvas keskmine netopalk aastatagusega võrreldes 2% ja keskmine netopension 4%.
Järgmisel aastal hinnatõus aeglustub ja palgad tõusevad hindadest taas kiiremini. Maksuküüru kaotamise mõjul kerkib keskmise netopalga ostujõud 2026. aastal ligi kümnendiku võrra.
Kiire hinnatõus on nagu raske seljakott Eesti majanduse turjal. Hoogne inflatsioon pidurdab nii tarbimise, investeeringute kui ekspordi kasvu. Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele ei ole olnud kunagi nii madal kui praegu.
