Uudiste arhiiv

 

Ajaloorubriik: Pelgulinna HÀrjapea tÀnava lugu

Pelgulinnas asuv HĂ€rjapea tĂ€nav algab Heina tĂ€navalt, ristub Rohu, Õle, Ristiku, Roo ja Preesi tĂ€navaga ning Mulla pĂ”igiga ja lĂ”peb SĂ”le tĂ€naval. TĂ€nav on ligikaudu 630 meetri pikkune. HĂ€rjapea tĂ€nav on oma nime saanud 1881. aastal. TĂ€nav rajati maa-ala tĂŒkeldamisel

Ajaloorubriik: Pelgulinna Roo tÀnava lugu

Pelgulinnas asuv Roo tĂ€nav algab Mulla tĂ€navalt, ristub HĂ€rjapea ja Timuti tĂ€navaga ning lĂ”peb Kolde puiesteel. Roo tĂ€nav on ligikaudu 660 meetri pikkune. TĂ€nava varasem nimetus oli alates 1910. aastast Alberti tĂ€nav (saksa keeles Albert-Strasse, vene keeles ĐĐ»ŃŒĐ±Đ”Ń€Ń‚ŃĐșая ŃƒĐ»ĐžŃ†Đ°). Selle

Ajaloorubriik: Pelgulinna Pebre tÀnava lugu

Pelgulinnas asuva Pebre tĂ€nava esialgne nimi (aastast 1911) oli Olga tĂ€nav (saksa keeles Olgastrasse, vene keeles ĐžĐ»ĐłĐžĐœŃĐșая ŃƒĐ»ĐžŃ†Đ°). 25. mail 1939 sai tĂ€nava nimeks SĂ”najala tĂ€nav. Praeguse nime sai Pebre tĂ€nav 25. septembril 1959. Pebre tĂ€nav algab Heina tĂ€navast ja

Ajaloorubriik: Pelgulinna Heina tÀnava lugu

Pelgulinnas asuva Heina tÀnava (Wiesenstrasse) nimi esineb juba 1878. aasta linnakaardil. Ametlikult kinnitati see aga 1882. aastal. TÀna ulatub 1,5 kilomeetri pikkune Heina tÀnav Telliskivi tÀnavast raudteeviaduktini Ristiku tÀnava lÔpus. TÀnav kulgeb paralleelselt Kopli kaubajaamaga. Heina tÀnava alguse lÀÀnepoolne hoonestus

Ajaloorubriik: Estonia teatrimaja pĂ”nev sĂŒnnilugu

20. sajandil kasutas Estonia selts ja teatritrupp oma tööks toonase VĂ€ike-Tartu maantee ÀÀres asunud ĂŒhekorruselist hoonet. Hiljem asus seal Tallinna töölisteater. Eesti kultuuriloos oluline maja hĂ€vis 1944. aasta mĂ€rtsipommitamises. TĂ€na tĂ€histab selle kunagist asukohta mĂ€lestusmĂ€rk keset RĂ€vala puiesteed. VĂ€ike-Tartu maantee

Ajaloorubriik: Pelgulinna KÔrre tÀnava lugu

Pelgulinnas asuv ligi 250 meetri pikkune KÔrre tÀnav algab Ristiku (varasemast Oskari) tÀnavast ja lÔpeb Heina tÀnavas. KÔrre tÀnav kanti linnakaadrile 29. septembril 1926. KÔrre tÀnav sai suuri purustusi mÀrtsipommitamises. TÀnava hoonestus on suures osas pÀrit seega 1950. aastatest. KÔrre

Ajaloorubriik: Pelgulinna Rukki tÀnava lugu

400 meetri pikkune Rukki tĂ€nav Pelgulinnas annab hea ĂŒlevaate stalinistlikust linnaarhitektuurist Eestis. 1940. aastal rajatud tĂ€nav saab alguse Heina tĂ€navast ja lĂ”peb Aru tĂ€navas. Ametlikult kinnitati tĂ€nava nimi 25. veebruaril 1941. Heina ja Ristiku tĂ€nava vahelisel alal asuvad Rukki tĂ€nava

Ajaloorubriik: Pelgulinna Taime tÀnava lugu

Pelgulinnas asuv umbes 300 meetri pikkuse Taime tĂ€nava sĂŒnnipĂ€evaks loetakse 26. oktoobrit 1932. Enne sĂ”da jĂ”uti heinamaale rajatud tĂ€nav suues osas ka hoonestada. NĂ”ukogude okupatsiooni alguses tĂ€histas Taime tĂ€nav Pelgulinna hoonestatud ala piir. Taime tĂ€nav saab alguse raudteeÀÀrsest ristmikust Heina

Ajaloorubriik: Pelgulinna Orase tÀnava lugu

150 meetri pikkune lĂŒhike Orase tĂ€nav mĂ€rgiti maha 1932. aasta oktoobris. TĂ€nav saab alguse Ristiku (endisest Oskari) tĂ€navast ja lĂ”peb Taime tĂ€navas. Orase tĂ€nava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu: Orase 1 – 1930. aastate lĂ”pus. Orase 3 – 1930. aastate keskpaigas.

Ajaloorubriik: Tallinna trammi pÔnev ajalugu

Kui 1888. aasta augustis poleks avatud toonase Revali esimest hobutrammiliini, mĂŒĂŒriks Viru tĂ€nava Viru ringi poolse otsa jĂ€tkuvalt kinni bastion ja oleks alles Viru vĂ€rava eesvĂ€rav. 125 aastaga on trammiliiklus Tallinna linnapilti pĂ€ris palju muutnud. KĂ”ika algas 1888. aasta 12.

Ajaloorubriik: Torupillist, laulupeost ja asumiloost

KĂ”rgemal kohal omaaegse Mardi oja kaldal nĂŒĂŒdse Saksa gĂŒmnaasiumi alal Gonsiori tĂ€nava ÀÀres asus 19. sajandil vanausuliste surnuaed, mille mĂŒĂŒr on koolimaja staadioni kĂ”rval siiani alles. Kaupmees Moisei Proklovile kuulus sealkandis maja, mille juurde ehitas ta 1807. aastal puidust palvemaja.

Ajaloorubriik: Pelguranna – muutunud tĂ€navanimed ja lĂ€bilĂ”ige nĂ”ukogude arhitektuurist

1990. aastate alguses muudeti ĂŒle Tallinna kĂŒmneid nĂ”ukogudeaegseid tĂ€navanimesid. Enim vahetasid nimesid nĂ”ukogude ajal mitme aastakĂŒmne vĂ€ltel PĂ”hja-Tallinna mereÀÀrsele heinamaale rajatud Pelguranna asumi tĂ€navad. TĂ€nased Kari ja Sitsi tĂ€nav kandsid varem Vladimir Majakovski nime, Madala tĂ€nav Nikolai Nekrassovi, Puhangu Aleksandr

Ajaloorubriik: Unustatud Kaasani tÀnavast

1970. aastate keskel kadus lĂ”plikult Tallinna linnapildist SibulakĂŒla ja PleekmĂ€e/KeldrimĂ€e piiriks olnud vana Kaasani tĂ€nav. Paar selle tĂ€nava puumaja on tĂ€na alles Liivalaia tĂ€nava ÀÀres Kaasani kiriku vastas. Kaasani tĂ€nav on oma nime saanud 1721. aastal pĂŒhitsetud Kaasani kiriku ja

Ajaloorubriik: Lugu unustatud Lausmanni heinamaast

Kui kÔnnite Kalamajas Salme kultuurikeskuse juures, viibite omaaegsel Lausmanni heinamaal. Vabriku, Valgevase ja Kungla tÀnava vahelist ala Kalamajas tunti vanasti masinatehase lÀheduse tÔttu Lausmanni heinamaana. Revolutsioonilisel 1905. aastal pidasid töölised seal suuri miitinguid. Just seal asuti teele tÀnase Estonia teatri

Kas soovid vÀrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!