Äsjasel ümarlaual tõdesid Eesti suuremate pankade analüütikud, et olukord nii maailmas, Euroopas kui Eestis on keeruline. Siiski arvati, et hinnatõus saadakse peagi kontrolli alla ja sellele peab järgnema uue kasvutsükli igakülgne soodustamine. Eesti suureks probleemiks on peamiste sihtturgude nõrk olukord…
Inflatsiooni aeglustumine jätkub, kuid see püsib eeldatavalt siiski liiga kiire liialt pika aja jooksul. EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Selleks et hoogustada edusamme seatud eesmärgile lähenemisel, otsustas EKP…
Pessimistlik meeleolu välisturgudel püsis teises kvartaliski ja nõudluse madalseis tõi kaasa väliskaubanduse mahu vähenemise. Ettevõtjate kolmanda kvartali hinnangud oma eksporditellimuste piisavusele on märkimisväärselt kehvemad kui teises kvartalis, mis näitab, et raskused pole ka praeguseks leevenenud. Ettevõtjate meeleolu on samuti pessimistlik…
Tarbijahindade aastakasv on selle aasta jooksul järjest aeglustunud. Kui aasta alguses ulatus inflatsioon veel 20% lähedusse, siis augustiks oli hinnakasv pidurdunud 4,6%ni. Siiski olid hinnamuutused augustis valdkonniti väga erinevad. Energia odavnes aastaga 14%, toiduained kallinesid 12%, aga teenuste ja tööstuskaupade…
Keskpankade karmim rahapoliitika on aasta jooksul tõstnud kiiresti laenuraha hinda ja koos sellega suurendanud Eestis tegutsevate pankade kasumit. Majanduse „vereringe“ hoidmiseks ongi meil vaja kasumlikke pankasid, kusjuures Eesti pankade tulu tuleb olulisel määral just intressidest. Samas ei tule meie pankade…
Eesti sisemajanduse kogutoodang vähenes teises kvartalis aasta arvestuses 2,9% ja esimese kvartaliga võrreldes 0,2%. Eesti majandus on kvartalivõrdluses olnud languses juba kuus kvartalit järjest. Eesti majanduse olukord on keskmisest halvem. Meie ettevõtted hindavad äri tegemise võimalusi selgelt kehvemaks kui minevikus.…
Keskmine brutokuupalk suurenes 2023. aasta teises kvartalis aasta varasema ajaga võrreldes 12,4% ja oli 1873 eurot. Palgakasv kiirenes avalikus sektoris tänu sellele, et teises kvartalis jõustus tervishoiutöötajate uus kollektiivleping. Lisaks tõusis esimeses kvartalis haridustöötajate palk, mis suurendab avaliku sektori palgakasvu…
Selle aasta teises kvartalis püsis tööhõive Eestis statistikaameti andmetel suur sellest hoolimata, et majanduses on langus. Töötuse määr tõusis teises kvartalis küll 6,7%ni, aga see oli tingitud rekordkõrgest tööjõus osalemise määrast. Tööturul osales 745 000 inimest ehk 74,2% tööealistest, mida…
Juulis odavnes tarbijate ostukorv 0,6% ning aastatagusega võrreldes aeglustus hinnatõus 6,4%ni. Juuniga võrreldes odavnesid nii energia, toidukaubad kui ka tööstuskaubad. Suurimat hinnalangust põhjustas maagaasi ja soojusenergia odavnemine, vastavalt 22% ja 6%. Toiduainete hinnad odavnesid juulis eelmise kuuga võrreldes 0,9% ning…
Ettevõtete laenuvõtmine elavnes teises kvartalis mõnevõrra. Uusi pikaajalisi laene väljastati ettevõtetele teises kvartalis ligi kolmandiku võrra rohkem kui esimeses kvartalis (vt joonis 1). Suures osas toimus see sesoonsetel põhjustel ehk laenamine kasvab tavapäraselt kevade ja suve tulekuga. Osaliselt tulenes see…
Eesti tarbijahindade aastane kasvutempo jätkas aeglustumist: maikuus oli kasv 11,3% ja juunis 9,2%. Inflatsioon on aeglustunud alates eelmise aasta septembrist ja Eesti Panga prognoosi kohaselt langeb hinnakasv aasta teisel poolel alla 5%. Hinnakasv on suures osas aeglustunud tänu energia ja…
2021. aastal euroalal läbi viidud finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (Household Finance and Consumption Survey, HFCS) andmed võimaldavad hinnata, kuidas on hinnatõusuga võitlemiseks Euroopa Keskpanga kehtestatud kõrgemad rahapoliitilised intressimäärad mõjutanud Eesti leibkondi. Leibkondade tulude ja kulude analüüs näitab, et kuigi väiksema…
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majanduse üldine olukord rahuldav, kuid kriiside tõttu on tegevusalade seis eripalgeline. Lisaks on majanduse olukorra pilt väga erinev sõltuvalt sellest, kas majanduskasvu puhul arvestada hinnatõusu mõju või mitte. Eurodes mõõdetuna (SKP jooksevhinnas) on…
Euroopa Keskpanga intressitõusud on pankade intressitulu hoogsalt kasvanud ja intressikulu tõus on jäänud intressitulu omale alla. Seetõttu on pankade kasumid suurenenud. Eesti pangandussektori intressikulu kasvab intressitulust aeglasemalt peamiselt seetõttu, et pangad rahastavad end suuresti nõudmiseni hoiuste arvelt. Nõudmiseni hoius on…
Otsustasime eile Euroopa Keskpanga nõukogus tõsta rahapoliitilisi intressimäärasid 0,25% võrra, sest hinnatõus euroalal on endiselt liiga hoogne vaatamata sellele, et see oli maikuuks eelmise aasta sügisel 10% ületanud tasemelt langenud 6% juurde. Ühtlasi peegeldab meie eilne otsus Euroopa Keskpanga nõukogu…
