Uudiste arhiiv

 

Elamispindade v├Ąlja├╝├╝rimine muutub atraktiivsemaks

Kinnisvarahinnad on langenud. Tallinna korteriomandite tehingutehinna langus tipust k├╝├╝ndib 50 protsendini. See paneb t├Ásiselt m├Átlema, kas elamispinnad on muutumas atraktiivseks investeerimisobjektiks, mille v├Ąlja├╝├╝rimine pakub omanikule stabiilset lisateenimise v├Áimalust. 2007. a. aprillis oli Tallinna korteriomanditehingute keskmine ruutmeetri tehinguhind 26 755 krooni.

Statistika: ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind

2009. a. II kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis ehitusloa 605 eluruumi kogupinnaga 87 800 m2. See on pea kaks korda enam kui aasta esimeses kvartalis, mil ehitusloa sai k├Áigest 326 eluruumi, kuid samas siiski kolm korda v├Ąhem kui 2008. a.

Statistika: kasutusloa saanud eluruumide arv v├Ąhenemas

2009. a. II kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa (ehk valmis) 951 eluruumi pindalaga 84 300 m2. Veel aasta tagasi oli uute eluruumide arvuks 1398 ja pindalaks 117 800 ruutmeetrit. Samas on see m├Ąrksa rohkem kui aasta I kvartali 593

Online pressikonverents: KV.EE II kinnisvaraturu ├╝levaade

07. augustil 2009. a. on ilmumas j├Ąrjekordne KV.EE kinnisvaraturu ├╝levaade. ├ťlevaade v├Átab kokku Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimunu 2009. a. II kvartalis. Turu├╝levaate koostajateks on KV.EE tegevjuht Tarvo Teslon ja Adaur Grupp O├ť kinnisvaraanal├╝├╝tik T├Ánu Toompark. 2009. a. II kvartalit

Statistika: eluruumid (1)

2009. a. aluguse seisuga on Eestis 650 500 eluruumi, mis on 5300 v├Árra suurem n├Ąitaja, kui aasta varem. Protsentuaalselt on aga eluruumide arvu juurdekasv k├Áigest 0,82%, mis ilmselgelt ei kata ├Ąra eluruumide amortiseerumist. Eluruumide pindala suurenes aastaga 39,32 miljonilt ruutmeetrilt

Statistika: eluruumid

Elamispindade arv suurenes 2008. aastal statistikaameti andmetel 645 000 eluruumini kogupindalaga 39 miljonit ruutmeetrit. 1000 elaniku kohta on Eestis 481 eluruumi, mis teisipidi t├Ąhendab, et ├╝hes eluruumis elab keskmiselt pisut ├╝le kahe inimese. Keskmise eluruumi pindala ├╝he elaniku kohta on

Elamispindade t├╝├╝p ja omanikud Euroopa Liidus

Huvitavat statistikat Eurostatilt Euroopa Liidu elamispindade t├╝├╝bi ja omanike kohta 2007. aastal. Households by type of dwelling, % Households by type of tenure, % Flat Detached house Semi detached or terraced house Owner Tenant paying rent at market rate Tenant

Palk ja ruutmeetrihind? T├Ąnan, ei 4 kommentaari

Aegajalt kostub h├Ą├Ąli, mis kinnitavad, et elamispinna ruutmeetrihind peaks vastama keskmisele kuupalgale. Eestis on see proportsioon pikalt paigast ├Ąra olnud ning kinnisvara selle suhte alusel liiga kallis olnud. N├╝├╝d, kus keskmine palk ja keskmine elamispinna ruutmeetrihind igati samas proportsioonis on,

Eluasemelaenu intresside maksuvabastus kinnisvaraturgu ei m├Ájuta (1)

Maksude t├Ástmine, soodustuste kaotamine – need on kuumad teemad t├Ąnase majandussurutise tingimustes. N├╝├╝d on aktuaalseks muutunud eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastuse teema, mis puudutab sadu ja tuhandeid laenuv├Átjaid. Tulumaksuvabastuse ideoloogia Tulumaksuvabastuse idee v├Áiks seisneda selles, et elamispinna soetamise n├Ąol on tegemist reeglina

Statistika: Eluruumide ehitus

2009. a. I kvartalis sai Eestis kasutusloa 593 uut eluruumi kogupinnaga 60 700m2. See on eluruumide arvu osas kolm korda v├Ąhem kui aasta tagasi. Keskmise uue eluruumi pindala on t├Áusnud 102 ruutmeetrini, mis viitab asjaolule, et kasutuslubasid on v├Ąljastatud peamiselt

Statistika: kasutusse lubatud eluruumid

Kasutusse lubatud eluruumide arv 2008. aastal ootusp├Ąraselt langes. Aasta jooksul anti statistikaameti andmetel kasutusluba 3854 eluruumile. K├Áige enam kasutuslubasid v├Ąljastati Harjumaal, Tartumaal ning P├Ąrnumaal. K├Áige v├Ąiksem v├Ąljastatud kasutuslubade hulk oli P├Álvamaa, kus kasutusloa sai k├Áigest 7 eluruumi. J├Ąrvamaal sai kasutusloa

Elu ├╝├╝rikorteris ÔÇô enam kui v├Áimalik (1)

N├Ądal tagasi kirjutasin artikli sellest, et inimese unistuste kodu v├Áib olla ka korter. Kodu ei pea olema ainult eramu. N├╝├╝d aga astuksin r├Ąige sammu edasi ning v├Ąidaksin, et ka ├╝├╝rikorter v├Áib olla igati aus ja v├Ą├Ąrtikas kodu. M├╝├╝gitegevuse edendamiseks oma

Korter j├Ą├Ąb enamusele koduks surmani 2 kommentaari

Alates kinnisvaraturu vaikse aktiveerumise algusest eelmise aastatuhande l├Ápus on Eestis palju k├╝lvatud m├╝├╝ti, et ├╝he ├Áige eestlase kodu saab olla vaid paarituhande ruutmeetri suuruse krundiga ├╝hepereelamu ├Ą├Ąrelinnas v├Ái linnapiiri taga. Korterelamu, ammugi siis ├╝├╝rikorter saab olla vaid ajutine lahendus, mida

Korteritem├╝├╝k j├Ąi miinusesse

K├Ąesoleva aasta 3. ja 4. n├Ądal olid uusarenduste turul enam kui vaiksed. Tallinnaja Harju maakonna monitooritavate 239 projekti kokkuv├Áttes projektide veebilehtede alusel kahe n├Ądala jooksul ├╝htegi korterit ei m├╝├╝dud. Veelgi hullem ÔÇô summaarsema k├Áigi projektide peale vabanes ├╝ks seni broneeritud

Statistika: eluruumide ehituslubade arv v├Ąheneb

Eluruumidele v├Ąljastatavate ehituslubade arv on j├Áudsalt kokku t├Ámbunud. 2008. a. III Kvartalis v├Ąljastati eluruumidele 1030 ehitusluba eluruumide kogupinnaga 133 000 ruutmeetrit. See on 43% v├Ąhem ehituslubasid ja 36% v├Ąhem elamispinna ruutmeetreid, kui aasta varem. Eluruumide ehituslubade arvu v├Ąhenemise p├Áhjuseks on

Kas soovid v├Ąrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis j├Ąrgmisena:

30.05.2022 Kinnisvaraturu ├╝levaade 2022 II kvartal