Uudiste arhiiv

 

Uusi kortereid ostetakse rohkem, kui neid turule pakkumisse tuleb

Eesti elamispindade pakkumishinna indikaator KV.EE indeks näitas eilse 20/11/2012 seisuga 61 punkti taset. See on aasta tagusest 1,3% allpool. Kinnisvarapakkumiste indeks on aga 98,2 punkti tasemel. Elamispindade pakkumiste arv on aastaga vähenenud 12,6%. Elamispindade pakkumiste vähenemise taga on kindlasti pealinna

Statistika: Elamispindade käive moodustab 25% netopalkade summast

2012 II kvartali netopalkade summa on statistikaameti andmetele baseeruvalt 1 092 miljonit eurot. Elamispindadega tehti sel ajal maa-ameti andmetel käivet 272 miljoni euro väärtuses. See tähendab, et elamispindade käive moodustas 2012 II kvartalis netopalkade kogusummast 25%. See on pisut enam

Ober-Haus: üüriturg

Ebakindlus majanduses, töökohtade koondumine tõmbekeskustesse, demograafiline situatsioon ja paljude isegi laenuvõimeliste kodanike soov mitte laenu võtta on kaasa toonud varasemast oluliselt suurema vajaduse üürikorterite järgi. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes korteri ostmisega olulist omafinantseeringut. Pärast kinnisvaramulli lõhkemist on ühiskonnas

Üürituru eripärad ulatuvad 90-ndate algusesse

Eesti üüriturg koos kõigi oma eripäradega on käesoleval aastal palju kõneainet pakkunud. Üüriturul reegliks olev ja üürilevõtjaid nörritav kohustus maksta maaklertasu selle osapoole taskust, kes eluaset üürida soovib, on üks peamisi kirgede tormi põhjustavaid teemasid. Miks see aga nii on

Toompark: elamispindade reaalväärtus on seitsme aastaga kasvanud 5,4%

Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi. Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust, tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%. Inimesi on hullutamas igakuised

Pindi Kinnisvara: turuinfo 10/2012

Pindi Kinnisvara

Pindi Indeks langes oktoobris 3,5% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 836 eurot. Veel septembris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 867 eur/m². Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 40 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga

Elamispindade reaalväärtus on seitsme aastaga kasvanud 5,4%

Elamispindade hinnaindeks ja tarbijahinnaindeks

Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi. Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%. Inimesi on hullutamas igakuised

Laenuportfelli aastakasv oli septembris üle kolme aasta taas positiivne

Laenu- ja liisinguportfell oli septembri lõpus aastatagusega võrreldes 0,8% suurem, ulatudes 14,7 miljardi euroni. Väljastatud laenude ja liisingute kogumaht hakkas eelkõige tänu ettevõtete suurenenud laenuaktiivsusele püsivalt kasvama juba aprillis. Septembrikuist kasvu mõjutas täiendavalt ühe turuosalise grupistruktuuris toimunud muudatus, mille tulemusena

Eesti inimene elab valdavalt oma korteris ja väiksemal pinnal kui lääneeurooplane

Kogu elamufondist on Eestis ja Lätis erasektori, peamiselt eraisikute, omanduses 97 protsenti ning Leedus 89 protsenti, samas kui Euroopa Liidu keskmine on vaid 71 protsenti. Vastupidiselt keskmisele Euroopa Liidu perele elab enamik Balti peresid korterites, näitab SEB koostatud Balti leibkondade

Täna on parim aeg laenuga kinnisvara soetada

Tänane kinnisvaraturu seis – eelkõige intressimäärade ja kinnisvarahindade tase soosib kodu soetamist laenu abil. Aeg muudab ostu edasilükkamisel selle ostja jaoks kallimaks. Paljude koduostjate jaoks on kodu ostmisel finantsiliselt kõige raskem aeg aasta-paar kodu tehingu tegemise järel. Igakuine laenumakse on

Balti perede laenukoormus on väiksem kui Põhjamaades

Balti pankade laenuportfellis domineerivad sarnaselt Põhjamaadega kodulaenud, kuid perede laenukoormus on SKT-ga võrreldes palju väiksem, näitab SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüs (Baltic Household Outlook). Balti riikidest kõrgeim eralaenude suhe SKT-sse – 44 protsenti – on Eestis. Lätis on see näitaja

Uued graafikud: elamispindade hinnaindeks kajastab väärtuse muutust

Adaur.ee lehe sektsiooni “Kinnisvaraturg” on alalisse monitooringusse ilmunud uued graafikud, mis kajastavad maa-ameti koostatava ja statistikaameti avaldatava eluaseme hinnaindeksi liikumist. Väikese lisaväärtusena olen lisanud graafikutele korrektsiooni tarbijahinnaindeksiga. See aitab mõista, kui palju on korterite ja majade väärtus tarbijate jaoks reaalselt

Tallinn-Tartu-Pärnu: kõrge korteritehingute arv kummutab müüdi madalast tarbijate kindlustundest

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Adaur Grupp OÜ kvartaalne elamispindade turu analüüs leiab, et tänane elamispindade turg näitab ülimat aktiivsust. Kõrge korteritehingute arv ja stabiilne hinnatrend kummutavad müüdi madalast tarbijate kindlustundest, mis ei luba kinnisvaratehinguid teha. Vastupidi – tehinguid tehakse sellise hooga, mida viimati nägime

Üüriäri KKK: Kas anda korterit üürile eraisikuna või ettevõttena?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Eraisikuna eluruumi üürileandmisel tuleb üüritulult tasuda tulumaks. Eraisik ei saa maksustamisele kuuluvast tulust maha arvata väljaüüritavale elamispinnale tehtud kulutusi, näiteks remondikulusid.

Üürisektor on jõudsalt laienemas

Hiljutine kinnisvarakriis, tänane ootusärev majandusolukord ja noorte inimeste mõttemaailma muutused tähendavad, et üürisektor on tulevikus kindlasti laienemas. Nii võime oodata, et tänane elamufondist 15% suuruseks hinnatud üürisektor on aastate jooksul kasvamas 20-25 protsendini. Veel 7-10 aastat tagasi hinnati kinnisvara ja