Kui statistika näitab, et inimeste huvi kinnisvara ostmise vastu üha kasvab, siis kinnisvaraeksperdi Tõnu Toomparki hinnangul tuleks siiski vaadata, et tehing oleks mõistlik.
Selle aasta esimeses kvartalis oli kinnisvaratehingute arv 15% kõrgem kui aasta tagasi ja tehingute kogukäive on kasvanud veerandi võrra ehk 25%.
Tõnu Toompark selgitas Vikerraadio saates “Uudis+”, et selle peamine põhjus on laenuturg. “Täna on intressimäärad väga madalal. Keskmine eluasemelaenu intressimäär on viimased pool aastat olnud 2,5-2,7% kandis, seda tänu madalale euriborile. Kui laenutingimused on selles osas soodsad, laenu hind on hea, siis hakkavad inimesed laenu võtmisele mõtlema ja pangad tegelikult täna tahavad laenu anda,” rääkis ta.
Samas lisas ekspert, et pangad on täna kindlasti märksa konservatiivsemad kui nad olid mõni aeg tagasi ning vaatavad, et inimesed jõuaksid teenindada laenu nii praeguse madala intressimääraga kui ka kõrgemaga. “Kui täna on euribor alla 0,4%, siis ta on ajalooliselt olnud ka üle 5%. Eks ta kunagi tõenäoliselt tõuseb sinna tagasi,” tõdes Toompark.
“Aga palgad ikkagi vaikselt tõusevad ja tööpuudus vaikselt väheneb – vähemalt kui vaatame keskmisi numbreid. Trend on positiivne, mis sellest, et võib-olla mitte nii kiire kui me tahame,” lisas ta.
Toompark märkis, et praegune 2,5%-line intressimäär näitab, et pankade usaldus Eesti kinnisvaraturu osas on olemas ja pangad ei näe ohtu, et hinnad peaksid langema. “Kui riskid on madalad, miks mitte madalat intressimäära pakkuda.”
Tõnis Rüütel kinnisvarafirmade liidust on teatanud, et on ohu märk, kui ligi kolmandik alla 30-aastastest tahab soetada oma elamist ning et noored ei taju masuohtu või seda, mis võib tulevikus juhtuda.
Toomparki sõnul on see kahe otsaga asi. Ühelt poolt peaks tema sõnul aru saama, kas me oleme kriisist juba üle saanud või kriis kestab. “Kui täna oleme kriisi põhjas, siis ikkagi ostma peakski turu põhjast, mitte turu tippu ootama ja massiga kaasa tormama. Selles suhtes ostmine väga vale pole. Samuti saavad tänased ostjad-laenuvõtjad nautida ka üsna tõenäoliselt ikkagi 3-5 aasta pikkust või pikemat väga madalat intressimäära,” selgitas ta.
Asja teine poolt on Toomparki sõnul aga see, et kui tehingute arv läheb liiga suureks ja laenu kinnisvaraturule liiga palju peale tuleb, siis see kanaliseerub hinnatõusuks. “Kui vaatame esimese kvartali korteritehingute numbreid, siis Eestis ja Tallinnas on hinnad tõusnud 10%. Kui tunnetuslikult vaadata pakkumisi ja statistikasse süveneda, siis ka selle najal võib öelda, et hinnad on ikkagi märksa kallimaks läinud kui nad olid võib-olla pool aastat tagasi,” rääkis ekspert.
Toomparki sõnul on ka üüriturg üks tänase aktiivse kinnisvara ostu-müügi turu põhjus. See, et üürihinnad on tõusnud ja korterite väljaüürimine on üürileandjale kasumlikumaks muutunud, tähendab tema hinnangul teiselt poolt seda, et osta oleks soodne.
Toompark rõhutas saates veelkord tegureid, mille põhjal võiks mõelda, et täna on soodne kinnisvara osta. Üks teguritest on madal intressimäär, mis püsib niisugune veel kuni 5 aastat, teine tegur on see, et laenude väljastamine pigem kasvab ja see kajastub edaspidi ka hinnatõusuna. Üldises plaanis väheneb Toomparki sõnul ka tööpuudus ehk potentsiaalseid ostjaid on rohkem kui mõni aeg tagasi, lisaks on trend palgakasvu suunas.
Samas peab tema hinnangul igal inimesel endal olema esmane kontroll. “Ei pea ostma kõike, mida pakutakse. Buumiaastatel oli nii, et kui kopp hakkas vundamendiauku kaevama, olid enamik kortereid juba broneeritud või müüdud. Ei peaks ajast ette tormama ja peaks vaatama, et ostutehing oleks ikkagi mõistlik. Ei ole mõtet iga hinna eest osta ja iga asja osta. Kontroll algab inimesest endast. Loodetavasti on riigijuhtidel, sealhulgas keskpangal tarkust seda asja natuke ohjata kui mullimärgid peaksid väga tõsiseks minema,” selgitas Toompark.
Ta lisas, et täna ei saa siiski mingist kinnisvaramullist või -buumist rääkida. “Me räägime, et on mingid tegurid, mis viitavad, et kui asjad sama tempoga edasi lähevad, siis võib midagi juhtuda. Aga kas need asjad lähevad sama tempoga edasi, on küsimus.”
Merili Nael
